KOLME AASTA PLUSSID JA MIINUSED EESTIL EL LIIKMENA (1)

EUROÜLIKOOL
KUJUNDUSKUNSTI TEADUSKOND
JEKATERINA KONSTANTINOVA
„KOLME AASTA PLUSSID JA MIINUSED EESTIL EL LIIKMENA“
EUROINTEGRATSIOONI ALUSTE ALANE ESSEE
JUHATAJA: J. VÄRK
KURSUS : SK-II A (2)
TALLINN 2007
Eesti lähiajaloo kaks olulist pöördepunkti: taasiseseisvumine ja liitumine Euroopa Liiduga (koos NATO liikmeks saamisega ) on muutnud aktuaalseks Eesti kollektiivse identiteedi uued käsitlused. Kuulumine 1990. aastate algul “endiste nõukogude vabariikide”, sajandivahetusel “Euroopa Liiduga ühinemist taotlevate” riikide ning alates 2004. aasta kevadest “uute Euroopa Liidu liikmesriikide” hulka on olnud väga kiire paradigmade vahetus. Olulisim aspekt selles protsessis on olnud geopoliitilise konteksti muutumine ida-lääne suunal, kuid vähetähtis ei ole olnud ka kultuuriliste mõjuväljade muutumine.
Eestluse püsimine on olnud ajalooliselt habras ja riigi seisukohast nii tähenduslik, et seda on eriliselt rõhutatud ka Eesti Vabariigi Põhiseaduse preambulis: “...peab tagama eesti rahvuse ja kultuuri säilimise läbi aegade”. Selline rahvuse ja kultuuri säilitamise missiooni rõhutamine ei ole põhiseadustes üldiselt väga tavaline. Eestluse säilimine kaasaegse Euroopa Liidu majandusliku ja poliitilise koosluse kontekstis ei ole samuti ei enesestmõistetav ega paratamatu. Eesti elanike visioon väikese rahvusriigi toimimise võimalustest uues Euroopas saab toetuda vaid rahvusliku identiteedi ja Euroopa identiteedi tasakaalule. Euroopasse kui “läände tagasipöördumist” käsitles põhjalikult Tartu ja Uppsala Ülikooli teadlaste ühismonograafia “Return to Western World” ( Lauristin , Vihalemm, Rosengren, Weibull 1997).
Eesti riik nagu iga rahvusriiklik kooslus toimib mitmel tasandil - esiteks kui poliitiline süsteem, teiseks kui rahvuslik majandus ning kolmandaks kui kodanikeühiskond. Kõigi nende kolme üksteist toetava sfääri väljaarendamiseta rahvusriiklust välja ei kujune. “Eesti rahvusriikluse uuenemine ilma sügavaid emotsionaalseid tõrkeid ja sisemisi konflikte tekitamata pole võimalik ilma kõikide siin elavate inimeste identiteeti transformeerimata. Eesti liitumine Euroopaga on kujuteldav legitiimse protsessina vaid siis, kui koos sellega moderniseerub ka identiteet” ( Ruutsoo 1998: 36.38).
Euroopa tugevnemise kõige olulisemaks teguriks euroopaliku õiguskorra kehtestamist. Ühised õigusnormid, poliitilised institutsioonid ja ühise kodanikkonna teke mõjutavad Euroopa ühistunnet ja loovad seeläbi seni säilinud rahvusriikide supranatsionaalse riigikorralduse. Euroopalikest käitumisjuhistest (normidest) lähtumine on ka Ulrich Becki ja Edgar Grande järgi Euroopat ühendav jõud. Kontseptsiooni nurgakiviks ongi arusaam, et Euroopa ei ole midagi lõplikult valmisolevat, vaid pidevas muutumises olev tänane Euroopa kui “miski”. Euroopat ollakse pidevalt loomas (doing Europe ). Teise olulise probleemina näevad nad rahvusliku tööjaotuse ja kohaliku poliitikategemise selgete piiride kadumist Euroopa Liidus. Euroopa muutub järjest enam niinimetatud libisevate piiridega Euroopaks. Ulrich Beck ja Edgar Grande esitavad kriitilise küsimuse - kuidas saab tekkida Euroopa ühisruum olukorras, kus Euroopa Liit ei loo piisavalt võimalusi sotsiaalse ja poliitilise ühtekuuluvuse ning kodanikkonna vabaks arenguks (Beck, Grande 2004: 148).
Rein Ruutsoo ja Leif Kalevi viimaste aastate uurimistöö tulemused kinnitavad, et eurooplaseks olemine algab loomulikust huvist Euroopas toimuva suhtes ja selle jätk on Euroopa kodanikuks saamine. Nende arvates on tulevikus integratsiooni üheks võimalikuks aluseks nii elanike laienev topeltkodakondsus kui ka eelnevast väljakasvav mitmikkodakondsus (Ruutsoo, Kalev 2005; Kalev 2006). Eesti rahvusriik ei saa tänapäeva maailmas olla edukas minemata kaasa Euroopa üldise suundumusega multikultuursuse suunas. Euroopa Liit avab rahvuslikud piirid migratsiooniks ja ühistegevuseks. Selles .piiride avamise protsessis kaotab rahvusterritoorium kui eestlaste enesemääratluse üks kesksemaid mõõtmeid oma senise kaalu ja tähenduse. (Ruutsoo 2000).
Eesti olukord on veidi erinev (vaid Läti on samasuguses olukorras). Piirideta Euroopa hakkab Eestit mõjutama kahesuunalise migratsiooni kaudu, kus nii sisse- kui väljarändajad võivad olulisel määral olla mitte-eestlased. Piiride avanemine tähendab Eesti jaoks nii seda, et ilmselt kiireneb integreerumata elanikkonna osa (peamiselt hilisimmigrantide) suundumine teistesse Euroopa Liidu riikidesse, aga samas võivad nende asemele tulla uusimmigrandid näiteks hiljuti liitunud Bulgaariast või Rumeeniast. Eestis adapteerumist ja integreerumist takistab venekeelsete immigrantide tugev kultuuriline seos Venemaa kui emamaaga (Lensment 2005). Seda seost on neil suhteliselt lihtne säilitada ka teistes riikides ja tuleb tõdeda, et Euroopa Liit meenutab paljudele vene immigrantidele nende ajaloolist päritoluriiki, kus sisepiirideta liikumine suurel territooriumil olenemata paikkonna etnokultuurilisest taustast oli ka omal ajal ühisidentiteedi oluline toiteallikas .
Eesti euroopastumine on olnud suurel määral naaberrahvaste ja niinimetatud vanade Euroopa Liidu riikide arengu eeskuju ülevõtmine, nende kogemusest õppimine ja sotsiaalpoliitiliste otsuste matkimine . Eesti ühiskonnale on omane palju sellist, mis on ühine Euroopa kultuurile : individualismi ja liberalismi väärtustamine, seadusetähe aktsepteerimine, vabaturu põhimõtted, riigi eraldatus kirikust, euroopalik humanism ja need on plussid tänases Eestis. Peale taasiseseisvumist on Euroopa Eestile olnud ka avatuse, ratsionaalsuse ja modernsuse sünonüümiks. Euroopa on Eesti elanikele järjest enam muutumas geograafilisest mõistest kultuuriliseks ja poliitiliseks dominandiks.
Möödunud 3 aasta plussid Eestil Euroopa Liidu liikmena.
Eesti võidab Euroopa Liiduga ühinedes eelkõige stabiilsuse ning julgeoleku kasvu läbi. Stabiilsuse suurenemine ja julgeoleku paranemine on kõige sagedamini kasutatavateks Eli kuulumise poolt argumendiks, tavaliselt peetakse neid ka olulisimateks. Eesti kaudne julgeolek (i.k. soft security) suurenes ELiga ühinedes juba tänu suuremale stabiilsusele, mida Eli liikmesolek pakub. Kaudset julgeolekut lisab ELi nelja vabaduse põhimõtte: kaupade, teenuste, kapitali ja inimeste vaba liikumine liidu sees. Need seovad eri piirkondade huvid tihedamini ja raskendavad üksikute piirkondadega manipuleerimist.
Kui Eesti ühineb Majandus- ja Rahaliiduga, siis puudub võimalus tekitada Eestis ebastabiilsust rahvusliku valuuta kurssi kõigutades.
Kaudse julgeoleku saavutamisele aitab kaasa ka ühine põllumajanduspoliitika, mis tagab enamike põhitoiduainete stabiilsed hinnad ja tarbijate varustatuse ELis.
Ühenemine Eliga tähendab Eesti kohta rohkem töökohti, sest stabiilsus ja paremad ekspordivõimalused meelitavad investoreid arendama Eestis ettevõtlust. Euroopa Liidu tööpuudus on viimastel aastatel langenud ja juba 2000.a. aprillis oli 8,6 % mis on tuntuvalt vähem kui Eestis (samal ajal).
Reisimine muutus kergemaks. Varem, kui Eesti veel polnud Euroopa Liidu liige, eestlased pidid esitama sissesõiduks täiendavaid dokumente või eraldi tõestama oma maksejõulisust, kuid võiksid külastada kõik Euroopa riike. Praeguses Eestis, kuna ta ona Euroopa Liidu liikme, reisimine ja piiriületamine muutus kergemaks, kehtib viisavabadus rikaste riikidega, kuhu reisimine on viisanõude tõttu seni keeruline (nt Kanada ). Samuti paranesid eestlaste võimalused saada abi riikides, kus Eesti pole esindatud , sest kõik Euroopa Liidu maad on kohustatud vajadusel osutama konsulaarteenuseid ka teiste liikmesriikide kodanikele .
Euroopa Liidu poliitika eesmärgiks on vähendada piirkondlikke erinevusi sisemajanduse kogutoodangus iminese kohta, mis tähendab ka palkade ja pensionide lähenemist. Euroopa Liidus oli keskmine palk 1998. aastal 43 000 Eesti krooni ja keskmine pension 24 900 Eesti krooni kuus. Eestis nagu Euroopa Liidu liikmel juba hakkavad liikuma palga ja pensioni suurused nende numbriteni.
Euroopa Liidu reeglistik tagab parema tarbijakaitse , nii toote kehva kvaliteedi kui terviserikete eest, kuid muudab mõnelgi juhul tootmise senisest kallimaks.
Praeguses Eestis paranesid kaupade ja teenuste väljaveovõimalused, sest Euroopa Liit suudab sõlmida oma ettevõtjatele paremaid kaubanduslepinguid kui üks väike riik ning Euroopa Liit on tootjana enam tunnustatud kui mõni väike riik.
Eesti eraldas innovatsioonipoliitika rahastamiseks ainult 0,5-1% oma eelarvest. Euroopa Liidu eelarves on see oluline kuluartikkel, millele läheb umbes 4% eelarverahadest. Koostöö Euroopa Liiduga on oluline säilitamaks Eestis infotehnoloogia kiiret arengut.
Eestis Euroopa Liidu abiga on selge programm väike- ja keskmise suurusega ettevõtete toetamiseks. Eelkõige toetakse infovahetust, näiteks messidel osalemist.
Eesti mõju rahvusvahelisele poliitikale ja globaalsetele protsessidele suurenes, sest heakskiit Euroopa Liidu institutsioonides annab Eesti arvamusele kaalu. Euroopa Liidu seisukoht on paljudele ettevõtetele ja organisatsioonidele tähtis, sest Euroopa liit on maailma suurim majandusjõud. Eestil on läbi Euroopa liidu enam võimalusi oma algatuste tulemuslikuks edastamiseks. Eesti seisukoht muutus olulisemaks teistele riikidele.
Möödunud 3 aasta miinused Eestil EL liikmena.
Osa küsimusi tuleb otsustada koostöös teiste liikmesriikidega ning kui Eesti soovib, et teised liikmesriigid austavad Eesti huve ja toetavad Eesti olulisi algatusi , siis tuleb ka Eestil endal teha järeleandmisi teiste liikmesmaade kasuks. Ahenevad Eesti valikuvõimalused mitmes valdkonnas- nt ei mõjuta EL küll seda, milline maksukoormus on Eestis- kuid kütusele, alkoholile ja tubakale tuleb seoses nende kaupade vaba liikumisega ELis kehtestada viimase poolt sõtestatud aktsiiside miinimummäärad.
ELiga ühinedes tõusevad Eestis mitmete kaupade hinnad, mille sissevedu ELi on liidu enda tootjate huvides tugevasti piiratud, nt suhkur, banaanid, teras, kivisüsi. Hinnatõus võib põhjustada ka ettevõtete kulude kasv, mis omakorda tuleneb EL tarbijakaitse, hügieeni, keskkonnanõuete täitmisest.
Eesti elanikel tuleb taas mõneti uute oludega kohanduda ja hakata muuhulgas arvestama ELi õigusaktidega, mis kaubandustõkete kaotamiseks ja tarbijate kaitseks sätestavad üksikasjalikult mitmeid tootmis- ja kauplemistingimusi. Seda hoolimata asjaolust, et ühest ühiskonnakorraldusest teise suundumise raskused ületas Eesti alles kümmekond aastat tagasi.
Lõpetavad tegevuse või lähevad pankrotti kohanemisvõimetud ettevõtted. See võib tekitada nende töötajaile probleeme, kui samas paikkonnas ei asutata samaaegselt või lähikuudel uut ettevõtet, kus töö kaotanud inimeste oskused leiavad rakendust.
Tollide kehtestamisega suunatakse kaubandus ümber tolliliidu-keskseks, mistõttu kaupu ei saa või ei tasu enam alati importida piirkondadest, kus nad on kõige odavamad. Tähendab majandus ei saa ELis alati toimida optimaalsuse põhimõttel.
Tootmine muutus efektiivsemaks mitmes valdkonnas, sest eelkõige Eesti töötajate sissetulekute järk-järguline lähenemine ELi keskmisele ja teinekord ka ELi õigusaktide järgimine (nt keskkonnakaitse alal), suurendavad kulusid .
ELi kõrgemad palgad ja tööjõu vaba liikumine mõjutab mitmete ELi analüütikute väitel ühinemise järel ajude äravoolu uutes liikmesriikides. Arvestades nii USAs kui Lääne-Euroopas kvalifitseeritud tööjõule juba praegu tehtavaid sisserände-soodustusi, peab märtsist 2000 avalikustatud Bertelsmanni sihtasutuse ja Maailmapanga ühisuurimus ajude äravoolu olulist suurenemist pärast ELiga ühenemist siiski ebatõenäoliseks.
Vähenes äkkrikastumise võimalus, sest EL on pühendunud stabiilsusele, korruptsiooni tõrjumisele, tarbija- ja keskkonnakaitsele ning ebaõiglaste äritehingute keelustamisele.