Lapse tervislik toitumine (1)

Tallinna Ülikool
Kasvatusteaduste Instituut
Eelkoolipedagoogika Osakond
Carmelina Kannelmäe
LAPSE TERVISLIK TOITUMINE
Referaat
Juhendaja :Ene Tomberg
Tallinn 2006

Sisukord

Sisukord 2
1. Tervislik toitumine 4
1.1 Lapse toitumisharjumuste kujundamine 4
1.2 Tasakaalustatud toitumine ja mida teha, kui laps süüa ei taha? 5
1.3 Toitumine lasteasutustes 6
1.4 Nädala menüü lasteaias 7
2. Väärtoitumine ja erinevad haigused ning tervisehäired 9
2.1 Ülekaalulisus ja rasvumine 9
2.2 Alatoitumine 10
2.3 Hambakaaries 10
2.3.1 Kaariese tekke põhjused 10
2.3.2 Kaariese vältimine 11
2.4 Toiduallergiad 12
2.4.1 Toiduallergia sümptomid 12
2.4.2 Toiduallergia vältimine 13
2.5 Toidutalumatus 14
Kokkuvõte 14
Sissejuhatus
Tervis sõltub eelkõige sellest, mida me sööme ning mis on meie toidumenüü. Väikese lapse põhiline töö on kasvamine. Selleks et kasvamine oleks korrapärane ja loomulik, tuleb last toita nii, et ta saaks kõik vajalikud toitaineid. Niisiis – lapse toidulaud peab olema mitmekesine ja rikkalik.
Tähtsat rolli lapse tervisliku toitumise juures mängivad lapse vanemad. Kui teadlikud peaksid emad olema ja mis on tegelikkus? Kahjuks palju on selliseid vanemaid, kes ei näe eriti vajadust milleski rohkem teada saada ning arvavad , et teavad piisavalt. See on ka üks põhjusi, miks paljud lapsed kannatavad ülekaalulisuse all. Lihtsalt lapse vanemad ei vali lauale piisavalt mitmekesist toitu, liiga vähe antakse lapsele puu- ja juurvilju, ning liiga palju saavad nad selle asemel magusat ja rasvast toitu.
Referaadis räägitakse lähemalt lapse tervisliku toitumise tähtsusest, milline peab olema lapse toidusedel, kuidas kujundada lapses toitumisharjumusi jms. Eriti on töös rõhutatud puu- ja juurviljade kasulikkust. Lühidalt on toodud välja väärtoitumisest tingitud haigused ja toitumishäired.

1. Tervislik toitumine

Miks laps toitub? Loomulikult sellepärast, et toidust saame energiat, mida kulutame kasvamiseks. Kasvades energiavajadus suureneb. Toit rahuldab meie füüsilist nälga ning ka meie psühholoogilisi kui ka sotsiaalseid vajadusi. Seetõttu tuleb lapse toitumisele erilist tähelepanu pöörata. Õige ja tervislik toitumine on lapse arengu ja tema tervise alus.
Mida sisaldab tervislik toit? Et tervislikult süüa, peab toidus olema piisavalt kõiki põhitoitaineid ning vitamiine ja mineraalaineid. Toit peab olema mitmekülgne, tasakaalustatud(erinevate toitainete õige suhe), mõõdukas(süüa vastavalt kulutamisele) ja mis kõige tähtsam – toit peab olema nauditav(süüa rahulikult, meeldivas keskkonnas).
Toit peab sisaldama valgurikkast liha, muna, kala ja piimatooteid. Rohkesti tuleb süüa  aedvilju , milles on valku - näiteks herned ja oad.
Kui rääkida tervislikust toidust, siis kindlasti peab toit sisaldama ka rasvu. Rasvu leidub rasvases lihas, võis, hapukoores ja ka pähklites. Samuti tuleks tarbida süsivesikuid sisaldavaid jahutooteid, kartuleid, marju ja puuvilju . Süsivesikuid on veel näiteks maiustustes, mida tuleb süüa küllaltki mõõdukalt.
Lapse kasvades suureneb tema päevane kalorivajadus, kuid rasva osatähtsus järk-järgult väheneb. Koolieelik võib juua 2,5% piima. Päevane piimakogus jääb 500-600ml kanti . Osa joogipiima võib asendada juustu või kohupiimaga.
Mitmekesisest ja rikkalikust toidust saame kõik eluks vajalikud toitained ning tänu sellele tunneme end ka palju paremini. Tervislik toitumine tagab lapse kauni väljanägemise, korraliku figuuri ja hea enesetunde.

1.1 Lapse toitumisharjumuste kujundamine

Eriti tähtis lapse tervisliku toitumise juures on vanemate kasvatus. Lapse vanemad peaksid olema teadlikud väikelapse toitumise tähtsusest ning juba varakult harjutama last korralikult toituma. Lapsel tuleb kujundada toituma tervislikult, kindlatel kellaaegadel. Regulaarne toitumine lülitab sisse bioloogiline kella, tänu millele laps ei tunne söögikordade vahel isu maiustuste järele.
Päevas peab olema kolm põhitoidukorda ning 2-3 korral võiks lapsele anda vahepala . Vahepalaks sobib kergesti seeditav , mitte liialt kaloririkas ega magus toit, näiteks puu- ja juurvili , viljalihaga mahl , piimakokteil marjadega või topsike jogurtit.
Väikese lapse toidutarve on loogiliselt võttes väiksem kui täiskasvanul. Lapse toidukogus peab vastama tema isule, samuti ka kaalule, olles pisut väiksem, kuid see eest mitmekesine. Mudilasele võib anda umbes veerandi või kolmandiku täiskasvanu toiduportsjonist. Oluline on, et väikelapse toidusedel oleks mitmekesine ja toitainetesisalduselt tasakaalustatud. Toidu mitmekesisus on eriti tähtis tagasihoidliku isuga laste puhul.( Raukas , Uibo , Raal :2006: 107)

1.2 Tasakaalustatud toitumine ja mida teha, kui laps süüa ei taha?

Igas elueas on oluline tutvustada tasakaalustatud toitumist, kuid on tõestusi, et eriti oluline on seda teha noores eas, kuna:

• toidu eelistused kujunevad välja põhiliselt noores eas ning on mõjutatud suhtumisest, uskumustest ja käitumisest.
  
• väärad toitumisharjumused nooruses võivad halvasti mõjutada hilisemat tervist, soodustada diabeedi, südamehaiguste, vähi ja teiste haiguste teket.
  

Laps õpib sööma seda, mida talle pakutakse tihti. Kahjuks, pärast lapse keeldumist mingist tüüpilisest toidust, eemaldavad vanemad selle lapse toidumenüüst. Võib-olla sellepärast, et nad ei taha raisata ei toitu, ega ka raha. Kuid katsed on näidanud, et korduvalt lapsele pakutud toit hakkab talle lõpuks meeldima.
Näiliselt mõjukas eeskuju söömisel ja nautimisel võib olla ka väga efektiivne võimalus lapse söömisharjumuste suurendamisel. Sõime-ealised lapsed, kes ei ole söönud juurvilju, on pärast kahte, kolme söögikorda teiste lastega, kes söövad juurvilju, hakanud ka ise neid sööma.
Strateegiad, nagu „autasustamine“ ebameeldiva toidu (näiteks juurviljad ) söömise eest, meeldivate asjadega (näiteks jäätis), näib olevat vanemate seisukohalt hea võimalus, eriti lühemaajalises mõttes, kuid tegelikult, pikemaajaliselt võttes, ei ole efektiivne. Lapse toidu- eelistuste mõjutamine annab vastupidise efekti soovitavale – porgandist saab veelgi ebameeldivam, samas kui isu jäätise järele suureneb. See annab toetust sellele, et mitte õhutada magusa kasutamist soovitu saavutamiseks.
Kuid väga soovitud söögi mitte kättesaadavaks tegemine võib anda suure vastuefekti. Toidud, mis on lapsest eemale hoitud, võivad muutuda ületarbitavateks, kui laps saab vanemaks ning lapsevanemate kontroll hääbub. Lapsevanemaid peaks õhutama mõõdukusele, mitte aga nende toitude keelamisele.
Näpunäited, kuidas last sööma suunata:

• Lase lapsel ise otsustada, mida süüa.
  
• Lase valida kahe toidu vahel.
  
• Anna lapsele võimalus osaleda toidu valmistamisel.
  
• Jaga kätte väikesed portsjonid.
  
• Paku süüa kindlatel aegadel (st ära lase lapsel pidevalt näksida).
  
• Kui laps hakkab toiduga mängima, lõpetage söömine.
  

„Kolmeaastastel võivad olla väga kindlad soovid toidu suhtes – ta on nõudlik. Õigete toitumisharjumuste kujundamine võib nõuda aega ja kannatust. Veenmised ja ähvardamised enamasti ei aita. Kui laps tunneb survet , võib ta üldse toidust keelduda.“ Reet Montonen, lapsepsühholoog.
Last ei tohi alati sööma sundida , tuleb leida moodus , kuidas väikest sööma suunata. Mida suuremaks laps kasvab, seda erinevamaks muutuvad lapse söögi eelistused. Lapsele tuleb anda võimalus ise toitu valida, nii õpib laps olema rohkem iseseisev.

1.3 Toitumine lasteasutustes

Lapse mälu salvestab kõik detailid ümbruses. Nii, nagu väikelaps kogeb söögikultuuri kodus ja lasteaias, jääb see talle harjumuste allikaks kogu eluks. Alati võib juurde õppida, aga ümber õppida on raske. Lasteaias on võrdselt oluline ka inimeste tegutsemine ümber laste – kõik sõnad ja liigutused, mis söögiaega saadavad , jäävad lapse mällu ning nende põhjal kujunevad hiljem tema hoiakud, eelistused ja käitumine söögilauas. Õpetaja eeskuju mõjutab oluliselt laste suhtumist toitudesse ja toitlustusse üldse. Õpetaja osavõtt einest rahustab lapsi.
Väikelaps vajab 1 kg kehakaalu kohta suhteliselt palju toitu, sest kiire kasvu ja kehalise aktiivsuse tõttu on tema ainevahetuse käive kiire. Väikelapsele soovitatakse anda samasugust toitu nagu täiskasvanulegi, ainult selle kogus on väiksem. Väikelapsel ei või liialdada kiudainerikka toiduga ning suhkur ja keedusool on mõõdukalt lubatud. Laps vajab päevas kaks klaasi piima. Oma kasvuks vajalikke aineid saab laps normaalse rasvasisaldusega(2,5%) piimast.(Teesalu, Tihelemm:1998:150)

1.4 Nädala menüü lasteaias

Esmaspäev
Hommikusöök: Kaerahelbepuder, võileib juustu ja tomatiga , klaas 100%-list apelsinimahla
Lõuna: Hernesupp , leib ja magustoiduks maitsev mustikakissell kohupiimaga
Õhtuoode: Kakao , võileib kalakonserviga, sai šokolaadikreemiga
Teisipäev
Hommikusöök: Mannapuder maasikamoosiga ja klaas värsket piima
Lõuna: Ploff , täisteraleib, hapukurgisalat ja magustoiduks sai meega ning joogiks õunamahl
Õhtuoode: Tee sidruniga, singi-juustu võileib kurguga
Kolmapäev
Hommikusöök: Kakao, neljaviljapuder, juustusai
Lõuna: Kartul , kana-ananassikaste, värske kapsa- kurgi -sibulasalat
Õhtuoode: Piima-riisisupp, sai munavõiga
Neljapäev
Hommikusöök: Hirsipuder, klaas õunamahla, singivõileib tomatiga
Lõuna: Tatrapuder hakklihakaste, kurgi-tomatisalat, leib, magustoiduks banaan .
Õhtuoode: Tee, omlett , võileib hapukurgiga
Reede
Hommikusöök: Tee sidruniga, makaroni- piimasupp
Lõuna: Kartulipuder , sardell, peedisalat, magustoiduks vaniljekreem puuviljarõngastega
Õhtuoode: Jogurt , rosinakeeks, õun
1.5 Miks peaks puu- ja köögivilju sööma?
Puu- ja köögiviljad on väga olulised vitamiinide ja mineraalainete allikad ning teraviljatoodete kõrval järgmisena parimateks kiudainete allikateks.
Kõige rikkamad on puu- ja köögiviljad vitamiin C sisalduse poolest. Samuti leidub neis foolhapet ning teisi B-grupi vitamiine ning vitamiini E. Vitamiine D ja B12 puu- ja köögiviljades ei leidu.
Kui palju peaks puu- ja köögivilju sööma, et laps saaks piisavalt vitamiini C?
Päevase vajaliku vitamiini C koguse saaks eekooliealine laps kätte, kui ta sööb ühe alljärgnevatest valikutest:

• 2 suurt tomatit
  

• 5 õuna
  

• 100 g kaalikat
  

• ühe väikese apelsini
  

• 6 suurt porgandit
  

• ½ dl musti sõstraid
  

• 1 ½ dl hapukapsasalatit
  

• 2-3 suurt banaani
  

• 100 g kapsast
  

• väikese klaasi apelsinimahla
  

Milliseid mineraalaineid puu- ja köögiviljadest saab ja milleks need kasulikud on?
Puu- ja köögiviljadest saab peaaegu kõiki vajalikke mineraalaineid. Erinevad puu- ja köögiviljad sisaldavad neid erinevates kogustes . Näiteks on südamele kasulikku kaaliumi palju rosinates ja banaanides. Kuigi kaltsiumi peamisteks allikateks on piimatooted , leidub kaltsiumi päris palju ka hiina kapsas , lehtkapsas ja brokkolis. Magneesiumirikkad on rohelised lehtköögiviljad ja maitsetaimed (nt lehtsalat , petersell) ning kuivatatud puuviljad (ploomid, aprikoosid). Vaserikkad on kukeseened ja kaunviljad.
Miks on kiudained vajalikud ja millistes toiduainetes neid leidub?
Kiudained aitavad tekitada täiskõhutunnet ning parandada ainevahetust. Kiudained vähendavad vere kolesteroolitaset, mõjudes seeläbi südamehaigusi ennetavalt. Kõige kiudaineterikkamaks toidugrupiks on teraviljatooted (leib, puder ), kuid palju kiudaineid leidub ka puu- ja köögiviljades, eriti kaunviljades ja kuivatatud puuviljades. Süües oskuslikult kombineeritud 5 puu- ja köögivilja, saaksid lapsed päevas piisava koguse kiudaineid.
Miks soovitatakse süüa vähemalt 5 portsjonit erinevat värvi puu- ja köögivilju päevas?
Süües vähemalt 5 portsjonit (sellest 3 köögi- ja 2 puuvilju) ja tehes seda võimalikult „värviliselt”, on tõenäoline, et organism saab kätte vajaliku koguse vitamiine ning mineraalaineid.
Lapse igapäevasel toidulaual peavad kindlasti olema puu- ja juurviljad, mida võib anda nii püreena kui tükkidena, nii toorelt kui keedetult.

2. Väärtoitumine ja erinevad haigused ning tervisehäired

Kui rääkida tervislikust toitumisest, siis tuleks mainida ka ebatervisliku toitumise tagajärgedest. Väärtoitumise all mõeldakse alatoitumist ning ületoitumist. Toitumisest tingitud haiguses on kõigile tuntud hambakaaries ning erinevad toiduallergiad ja toidutalumatus.

2.1 Ülekaalulisus ja rasvumine

Ülekaalulisus on muutunud probleemiks juba koolieelikutel ning noorema kooliea õpilaste hulgas. Selle põhjuseks on eelkõige elustiil – lapsi sõidutatakse lasteaeda ja kooli autoga ning aktiivne liikumine värskes õhus on asendunud toas teleri ja arvuti ees istumisega. Varasematest rohkem joovad lapsed magusaid karastusjooke ning söövad maiustusi. Kiirtoidukohad ahvatlevad sööma rohke rasvasisaldusega rämpstoitu.( Raukas, Uibo, Raal:2006:164)
Lapsed söövad rohkem rasva kui on soovitav . Kuigi rasvad ja õlid on vajalikud toidu komponendid kuna nad on:

• väga efektiivsed olulise energiaga varustajad
  
• osa rakumembraani struktuurist igas keha rakus
  
• osa närvi ja ajukoe struktuurist
  
• keha isolaator, aidates reguleerida temperatuuri kontrolli
  
• olulised normaalse taastootmise arendamiseks
  

Mõned rasvade tüübid, peamiselt küllastunud rasvad, võivad olla kahjulikud südamele ja veresoonkonnale. Eesmärk on vähendada küllastunud rasvade tarbimist ja jälgida, et lapse toit sisaldaks piisavas koguses vajalikke rasvu.
Vanus, mil lisatoit menüüsse lülitatakse määrab riski rasvumisele imiku ja väikelapse eas. See kaotab aga tähtsuse üle 2 aastastel lastel. Rolli mängib siin tõenäoliselt ka toidu valgusisaldus . Kõrge valgusisaldusega toit paneb lapse kiiremini kasvama ja suurendab rasvumise riski. Seega võiks oletada, et rinnapiim kaitseb rasvumise eest.
Lapse ülekaalulisuses on tavaliselt süüdi vanemad. Perekondades, kus on ebatervislikud toitumisviisid, seal on ka lapsed ülekaalulised. Vanemad peavad panema rohkem rõhku tervislikule toitumisele, käima võimalikult palju värskes õhus lapsega jalutamas, matkamas, rattaga sõitmas või suusatamas. Lapsed vajavad liikuda ja jalutuskäigud tulevad kasuks ka lapsevanematele.
Vältida tuleb maiustamist toidupalade vahel. Vanemad võiksid tuua koju vähem küpsiseid ja koogikesi, nende asemel aga hoopis rohkesti puu- ja juurvilja . Perekond peaks koos hakkama regulaarselt söögiaegadel tarbima tervislikku toitu, siis vähenevad ka toitumisest tingitud tervisehäired ning ülekaalulise lapse mure aja jooksul väheneb.

2.2 Alatoitumine

Laste alatoitumine on eelkõige probleemiks vaesemates perekondades, kus vanematel on vähetasustatud töökohad ning kuu lõpus tekib rahaliste raskustega ka nälg. Alatoidetud lapsed on võtavad kergesti vastu erinevaid haigusi. Sagedase haigestumise tulemusena suureneb koolist puudumine, mahajäämine, närvilisus ning kontsentratsioonivõime langus koos muu sinna juurde kuuluvaga. Selliste laste vanemaid tuleb sotsiaalselt aidata, et ei tekkiks sääraseid probleeme, mis võivad tulevikus lapse tervisele halvasti mõjuda.

2.3 Hambakaaries

Hambakaaries ehk hambasööbija on krooniline haigus, mida tekitavad hamba pinnal elavad bakterid . Kahjustuvad nii piima- ja jäävhammaste email , kõvakoed, hambaluu ja juuretsement. Kaaries on üks sagedasemaid nakkushaiguslikke hambahaigusi kogu maailmas. Tegemist on hambakoe jääva kahjustusega, sest tekkinud hambaauk ei parane iseenesest.

2.3.1 Kaariese tekke põhjused

Kaariese teke on mingil määral seotud fluori vähesusega. Fluor on aine, mida leidub joogiveena kasutatavas põhjavees ning mis kaitseb hambaid kaariese eest. Sellepärast on fluori lisatud kahambapastadele ja erinevatele suuloputusvedelikele. Fluori toimel kõvastub varem kahjustada saanud email uuesti ja teeb selle bakterite happerünnakutele vastupidavaks.
Kui fluori sisaldus joogivees on kõrgem kui 1,5 mg/l, siis võivad tekkida jääv- ja lõikehammaste emailile valged laigud. See on hambaemaili ja hambaluu haigus – fluoroos. Tavaliselt kujuneb see välja vahemikus lapse sünnist 6.-8.eluaastani.
Kaariese kujunemiseks peavad bakterid kõigepealt sattuma väliskeskkonnast suhu . Halb harjumus lapsel süüa ja juua pidevalt midagi magusat soodustab hambakahjustuste tekkimist. Süsivesikud lagunevad suus suhkruteks, mis toidavad suus pesitsevaid baktereid. Need omakorda moodustavad suhkrutest happeid , mis põhjustavad mineraalide kadu hambaemailist. Nüüd muutub suu keskkond happeliseks. Happerünnakud suus muudavad hambaemaili pehmeks ja hapraks ning edaspidi kulgeb järk-järgult selle kahjustus.

2.3.2 Kaariese vältimine

Paljudel lapsevanematel on kujunenud vale arusaam, et laste piimahammaste eest ei ole vaja hoolitseda. Tegelikult on olukord vastupidine , just kolm-neli esimest eluaastat on kõige olulisem aeg hammastearengus. Seepärast tuleb juba varakult õpetada väikelastele oma hammaste pesemist ja üldist suuhügeeni(kõiki asju ei tohi suhu toppida). Lapsevanemad peavad sellesse tõsiselt suhtuma , juhul kui nad ei taha, et laps vanemaks saades hambavalu peab kannatama . Olukord võib minna hullemaks – lisaks hambavalule võib lagunenud piimahammaste juure alla tekkida mädane põletikukolle. Lagunenud piimahammaste eemaldamine võib juba rikkuda jäävhammaste algeid ning seega omakorda nende lõikumist ning edasist tervist.
Kaariese vältimiseks tuleb last õpetada sööma kindlatel söögiaegadel ning unustada tuleks maiustused söögikordade vahel, selle asemel võib lapse puuvilju näksida. Kui lapsel on joogijanu, siis magusate jookide asemel võib pakkuda talle tavalist vett. Kuna meie suu pole kunagi puhas, siis ei tohi lapse lusikat ja lutti oma suhu toppida! Loomulikult kõige mõistlikum viis lapse hammaste tervise eest hoolitsemiseks on hammaste regulaarne ja korralik puhastamine, mida tuleks lapses juba varakult harjutada .(Raukas, Uibo, Raal:2006:120,121,122,123)

2.4 Toiduallergiad

Toiduallergia on ülitundlikkus toiduaine või toidu koostises oleva lisaaine suhtes, mille puhul moodustuvad organismis toiduainevastased antikehad . Enamasti esineb toiduallergia väikelastel, seda põeb viiendik koolieelikutest ja viis protsenti täiskasvanutest.
Laste seas on toiduallergiad väga levinud. Toiduallergia tavaliselt avaldub esimesel eluaastal . Kõige sagedamini on allergia lehmapiima, munade, pähklite ning maapähklite, kala, nisu ja soja vastu. Üldtuntud toiduallergeenid on veel: tsitrusviljad, maasikad , tomat, herned, pähklid, mandlid , šokolaad, kakao, mesi, muna, kala. Need ei ole lubatud allergiahaigetele lastele esimesel eluaastal ja rinnaga toitvatele emadele.
Sageli põhjustavad allergiat ja halvendavad allergiahaiguste kulgu maiustused, sest nende valmistamisel kasutatakse palju suhkrut, üldtuntud toiduallergeene ning maitse-, värvi- ja säilitusaineid. Suurt rolli mängib allergia puhul pärilik eelsoodumus . Allergia risk on kaks korda suurem neil lastel, kel on ka üks vanematest allergik. Kui mõlemad vanemad on allergikud, on lapsel risk allergiaks neli korda kõrgem.
Enamik toiduallergiaid kaovad kui laps on vanem, kuid allergia võib hiljem avalduda muul kujul. Toiduallergia täiskasvanutel on tavaliselt põhjustatud ülitundlikkusest õietolmu vastu, see on nn ristreaktsioon. Rohkem kui pooled kõigist õietolmu allergikutest on ülitundlikud teatud puuviljadele, pähklitele ning juurviljadele.

2.4.1 Toiduallergia sümptomid

• kõhuvalu, iiveldus , oksendamine , kõhulahtisus ja koolikalised kõhuvalud;
Laps võib neid ebameeldivusi seostada söömise ja toiduga ning pole põhjust imestada, kui ta toidust keeldub. Oksendamine ja kõhulahtisuse tõttu võib laps kõhnuneda.
• huulte , keele ja suu limaskesta sügelus, kipitus ja turse ;
• nõgestõbi, näoturse;
• atoopiline nahapõletik ehk dermatiit , nahalööve;
Lapse nahk muutub kuivaks, karedaks ja punetavaks. Löövet võib esineda otsmikul, põskedel, kätel, jalgade sirutuspindadel ning ka mujal. Allergilise nahalööbe korral nahk sügeleb pidevalt ning laps juhtub seda kratsima.
• allergiline nohu ja/või silmapõletik;
Nohu korral võib esineda verist eritist ninast , aevastamist ning ka ninakinnisust. Silmapõletik avaldub silma punetusega ja sügelemisega, võib ka esineda eritist silmast.
• kõrvapõletik;
• kõriturse;
• hingamisraskus(köha, raskendatud väljahingamine, hingeldushood), astma ;
• anafülaktiline šokk, rahutus .
Toiduallergiad:

• Lehmapiimaallergia(allergilise lapse puhul tuleks vältida lehmapiimast valmistatud tooteid(kohupiim, jogurt, keefir, juust.).Lehmapiimaallergia taandub tavaliselt enne lapse kolmeaastaseks saamist.)
  
• Munaalergia(laps ei tohi süüa muna, muna sisaldavaid toite)
  
• Teraviljaallergia(vältida tuleb nisujahutooted, samuti ka rukki- ja odrajahutooted)
  
• Sojaallergia(vältida toiduaineid, milles sojajahu, -õli või –piima.)
  
• Kalaallergia (vältida mereande – kala, krabi , krevette, vähki, austreid, tigu. Kalalõhn ja kala pudutamine võib haigusnähte põhjustada ülitundlike laste puhul)
  
• Pähkliallergia(vältida tuleb pähkleid sisaldavaid toite – pähklikreem, -või, halvaa)
  
• Ristallergia(laps on ülitundlik sissehingatavate allergeenide suhtes – õietolm, kodutolmulestad)(Raukas, Uibo, Raal:2006:142,143,144,145,146,147)
  

2.4.2 Toiduallergia vältimine

Selleks, et välja arendada lapsel tugev immuunsüsteem, et sel moel vähendada üldist allergiariski – ja allergiat toidu vastu konkreetselt – on oluline kaua aega last rinnaga toita.
Rolli mängib ka see kui palju erinevaid lisatoite lapsele korraga pakutakse. Mida rohkem erinevaid toite korraga pakutakse, seda suurem on risk toiduallergiasse haigestuda.
Seega toiduallergia vältimiseks on oluline:

• toita last ainult rinnapiimaga kuni 6 kuuseks saamiseni
  
• jätkata rinnapiimaga toitmist vähemalt lapse aastaseks saamiseni
  
• lisatoitu pakkuda mitte enne kui laps on saanud 6 kuu vanuseks
  
• vältida kanamuna söömist kuni lapse 2 aastaseks saamiseni
  
• vältida arahiispähkleid, pähkleid ja kala kuni lapse 3 aastaseks saamiseni
  
• anda lapsele eakohast, sobilikku toitu
  

Lapse allergia kindlakstegemisel on väga oluline osa vanemate tähelepanekutel ja kaebustel. Selleks et hinnata toidu sobivust lapsele, tuleb talle pakkuda alati üht uut toiduainet korraga, siis on allergilise reaktsiooni puhul kohe selge, millest see oli tingitud. Allergeense toime kahtlustamise korral jäetakse toit menüüst välja kaheks-kolmeks nädalaks. Sümptomite taandumisel proovitakse väljajäetud toiduainet uuesti, sümptomite taasilmumisel on tõenäoline põhjus leitud.
Kui perelikmetel esineb või on kunagi esinenud allergiat, peab olema ettevaatlik ja tähelepanelik erinevate toiduallergiat põhjustavate toitude pakkumisel.
Välismaalt pärit puuvilju tuleb korralikult pesta ja koorida enne lapsele andmist.
Vältida tuleb eelkõige kunstlikke lisandeid sisaldavaid toite ja jooke , selle kindlaks tegemiseks tuleb alati enne toote ostmist lugeda pakendil olevat infot.

2.5 Toidutalumatus

Kõik toiduga seotud häired ei ole ainult toiduallergia, lastel esineb ka toidutalumatust. Sel juhul ei toimu organismis immunoloogilisi reaktsioone, tegu on hoopis mingi ensüümi puuduliku talitlusega. Toidutalumatus esineb sagedamini kooliealiste lastel ning ka täiskasvanutel. Nähtudena esineb kõhulahtisus, - puhitus , -valu, iiveldus ja oksendamine.
Süsivesikute seedumise häire puhul on tegemist laktoositalumatusega ehk hüpolaktaasiaga. Sel juhul piimas ja piimatoodetes leiduv laktoos ehk piimasuhkur jääb lõhustamata ja imendumata.
Tsöliaakia ehk gluteenenteropaatia on haigus, mis tekib päriliku eelsoodumusega inimestel nisust , rukkist, odrast ja ka kaerast valmistatud toitude söömisel.
Esineb ka sellist toudutalumatust, mille põhjustajateks võivad olla toidu välimuse, maitse, lõhna või säilivuse parandamiseks lisatud ained.(Raukas,Uibo,Raal:2006:149)

Kokkuvõte

Laste kasvatamise juures on oluline osa jälgida seda, mida laps sööb, kas see annab talle piisavalt palju toitaineid jne. Lapse toidulaud peaks hakkama täiustuma sammhaaval vastavalt sellele, kuidas laps kasvab ja muutub kehaliselt aktiivsemaks. Lapsele sobib joogiks puhas vesi, milles sisalduv fluor mõjutav hammaste arengut. Lapsevanemad ei tohi ära unustada puu- ja juurviljade kasulikkust lapse toitumise juures. Kui lapsel pole isu süüa, ei ole vaja alati sundida, pigem tuleb suunata last.
Lapsed võtavad kergesti õppust eeskuju jälgides. Seepärast peavad olema peale lasteaiaõpetajate veel ka lapsevanemad oma lastele eeskujuks ka tervisliku toitumise juures.
Oluline on ka olla teadlik erinevate toitumisest tingitud haiguste korral. Siis kui olukord on käes, pole paanitsemiseks põhjust, sest teame kuidas toimida. Lapsed juba kord on sellised, kes kergesti haigestuvad ja kannatavad toiduallergiate all. Midagi ei ole teha, tuleb olukorraga leppida.
Referaadi koostamisel sain palju targemaks. Hea tervise saladus peitubki tervislikus toitumises ja piisava spordi tegemises. Tuleb ainult süüa õigesti ja end väheke liigutada ning rohkem pole vajagi kauni jume saamiseks.
Kasutatud kirjandus:
Kirjandus:
Raal A., Raukas R., Uibo O.Tervislik toit lapseootel naisele, imikule, väikelapsele.Valgus:2006

Sõgel K. Haigestumist soodustavad toitumistavad.Liigsöömine ja ülekaalulisus. Ülekaalulised lapsed koolis.Tartu 2004

Teesalu S., Vihalemm T. Seedimine toitumine dieedid. 1998
Ajakirjandus :
Mere E. Laps ja toit. Pere ja kodu eriväljaanne.Aprill 2006
Internet :
http://www.toiduliit.ee/failid/poordumise

http://www.terviseinfo.ee

http://www.toiduravi.ee/doc/IosaTunnid1-8.doc
16