Väikelaste toitumine (0)

Eesti Maaülikool
Põllumajandus-ja keskkonnakaitseinstituut
Väikelaste toitumine
Referaat
Tartu 2008
Siskord:
Laste toitumine 3
Toiduvajadus väikelapseeas (1–7- aastastel lastel) 5
Tervislik toitumine lapseeas 5
Lasteaia laste toitumissoovitused 6
Lisa 1. Väikelaste toidupüramiid 7
Lisa 2. Koolilaste toidupüramiid 7
Kasutatud kirjandus 8

Laste toitumine

Nii hommikusöök, lõunasöök ja õhtusöök on inimesele väga olulised, kuid sageli inimesed sellest kinni ei pea ja piirdutakse vähesemate söögikordadega või kiiremini ja lihtsamalt valmivate roogadega, mis ei anna inimesele piisavalt toitaineid ning sisaldavad suures koguses säilitusaineid. Sageli tuuakse selle peamiseks põhjenduseks ajanappus . Laste hea tervise ja arengu tagab tervislik toitumine, mis koosneb mitmekülgsest toidust. Seetõttu on toidu valmistamisel oluline, et see sisaldaks kõiki vajalikke toitaineid sobivates kogustes ja oleks samuti lastele meelepärane. Kahjuks on sageli nii, et laste toit on liialt ühekülgne ja toidust saadavate vitamiinide, mineraalainete ja valkude sisaldus pole piisav ning liialt tarbitakse süsivesikute, rasvaderikast, erinevaid säilitus- ja värvaineid sisaldavat toitu, mis suures koguses tarbimisel on organismile kahjulikud. Kuid kuna nii koolides kui ka lasteaedades on lapsi palju, siis on ilmselge, et toitu, mis kõigile ühtviisi meeldiks on raske leida.
Nagu täiskasvanud, on ka lapsed erinevad. Igal lapsel on oma lemmiksöögid ja-
joogid, mida eelistatakse, ning toidud, mis neile üldse ei maitse. Teades lapse toidueelistusi, saab neid meelitada sööma ka toiduaineid, mis neile väga ei maitse – lisades köögivilju pastaroogadele, kohupiima vormiroa koostisesse jne.
Lapsed lähtuvad oma toidueelistustes toidu tuntusest ja maitsest. Näiteks eelistavad väikelapsed magusaid toite.
Alla nelja-aastaste laste puhul tuleb arvestada, et laps on harjunud kindlate toiduainetega, mistõttu peaks uusi toite tutvustama neile ettevaatlikult ja väikestes kogustes. Samuti on väga oluline toidu välimus ning õige temperatuur. Uue toiduga harjutamine võtab aega. Tehes seda ettevaatlikult ja mänguliselt, võib see olla lastele põnev. Mida looduslikult värvilisem on taldrikule pandu, seda ilusam ja tervislikum ta on. Salatite puhul on oluline, et laps näeb, millistest komponentidest see on valmistatud.
söömise ajal on väga oluline lapse meeleolu, ümbritsev keskkond ning see, kas lapse kõht on täis või tühi. Lapsed kasvavad periooditi, mistõttu võib olla perioode, kus laps sööb väga vähe või rohkem kui täiskasvanud inimene.
Lastel võiks olla päevas kolm põhitoidukorda ning paar oodet. Hommikusöök on päeva olulisem toidukord, mis annab energiat mängimiseks või õppimiseks.
Vahepalad peaksid olema vitamiinide ja mineraalainete rikkad (värsked või kuivatatud puuviljad , köögiviljad, jogurt , kohupiim, leib, mahl). Kuid samuti ei tohiks haarata kohe vitamiini- ja mineraalainetopsi järele – piisav, tasakaalustatud ja mitmekesine toit sisaldab neid niigi. Süüa tuleks täpselt nii palju, kui kulutatakse. Aktiivne laps peaks sööma rohkem ning väheaktiivne laps vähem, mistõttu peaksid ka toidukogused olema väiksemad. Samuti peaks väheaktiivse lapse toiduvalikus olema tagasihoidlikult rasvaseid ja magusaid tooteid. Eriti suur oht on saada nn tühja energiat karastusjookide, kartulikrõpsude, kompvekkide ja saiakeste- kookide kaudu, millest saab laps piisavalt või isegi vajadusest rohkem energiat. Kuid samas jäävad selle arvelt söömata teised toiduained (piim, leib, liha, kala, puu- ja köögiviljad), mida on vaja eluks tarvilike valkude, rasvhapete ja vitamiinide-mineraalainete saamiseks. Seetõttu ei tohiks selliseid toite pakkuda kooli puhvetis ning lastele tuleks selgitada, miks neid toite ei ole hea palju ja sageli süüa.
Lapsel peaks olema võimalus ise teha oma toiduvalikuid mitme mahla vahel, ühe või teise köögivilja vahel, erinevate jogurtite vahel jne. Samuti tuleks küsida lastelt, mida nad eelistavad (nt kartuliputru või keedetud kartuleid) ning ka taldrikule võiksid nad tõsta oma portsjoni ise. Lastel peab olema võimalus tarbida päeva jooksul puhast joogivett, kuna morss (siirupist) ja mahlajoogid ei sobi pidevaks tarbimiseks ja janu kustutamiseks nii toitumise kui hammaste tervise seisukohalt.
Ohutud lisaainete kogused on lastel täiskasvanutest palju väiksemad, mistõttu tuleb olla ettevaatlik värviliste kommide, jookide, pika säilitusajaga küpsetiste ja vorstide pakkumisega.
Lapsi ei tohi seoses söögiga hirmutada kuna söök ei ole karistus - ega premeerimisvahend. Last ei tohi ka sööma sundida, vaid pigem tuleks sööma meelitada ning selgitada õige toitumise olulisust.
Kuna väikelapsed matkivad kõiges täiskasvanuid, on teie endi, teiste pereliikmete , õpetajate ja sõprade eeskuju laste toidueelistuste ja toitumisharjumuste kujunemisel määrava tähtsusega.
Laste toit olgu valmistatud võimalikult naturaalsetest toiduainetest ja vaheldusrikas, sest toitumisharjumused saavad alguse lapsepõlvest, ning neid on hiljem raske muuta. Ka paljud täiskasvanuea haigused saavad alguse valest toitumisest lapsepõlves.

Toiduvajadus väikelapseeas (1–7-aastastel lastel)

1–3-aastase lapse kasvamise kiirus aeglustub võrreldes esimese eluaastaga ja väheneb ka söögiisu. Alates neljandast eluaastast hakkab lapse söögiisu jälle suurenema, kuna laps hakkab oluliselt rohkem liikuma. Lasteaialaps saab oma päevasest toiduenergia- ja toitainetevajadusest 85% kätte lasteaias (juhul, kui ta sööb lasteaias kõikidel toidukordadel). Seega ei tohiks kodus pakutava toiduga üle pingutada. Väikelapseiga on õige aeg lapse toitumisharjumuste kujundamiseks – laps on uudishimulik , püüab kõiges jäljendada ümbritsevaid inimesi, võtab kergesti omaks nende hoiakud.

Tervislik toitumine lapseeas

Tervislikul toidul on suur mõju nii füüsilisele kui ka vaimsele tervisele. Hästi tasakaalustatud toitumine tagab kasvamise ja arenemise ning kaitse nii väliste kui ka sisemiste kahjulike mõjutuste vastu. Tervislik toitumine on vajalik igal eluetapil , kuid lapsepõlves omab see erilist tähtsust, kuna siis on kõige suuremate muutuste aeg ehk kasvamine ja arenemine.
Tervislik toitumine saab juba alguse kodust ning lasteaeda tulnud lastel on juba teatavad toitumisharjumused ning toidueelistused. Seetõttu on juba algusest peale oluline tihe koostöö lastevanematega, et järgida samu seisukohti lasteaias ja kodus ning täiendada toitumisalaseid teadmisi.
Väikelaps vajab suhteliselt palju toitu, sest tema ainevahetus on kiire kasvu ja kehalise aktiivsuse tõttu intensiivne. Kuna lapse magu on väike, ei saa ta korraga palju süüa ning parem on anda väiksemaid koguseid tihedamalt.
Samas peab väikelapse toit olema mitmekülgne- sisaldama nii taimseid kui ka loomseid toiduaineid; tärkliserikkaid toiduaineid; köögivilju; puuvilju; aia- ja metsamarju; liha, kala ja teised valgurikkad toiduaineid ning piimatooteid .

Lasteaia laste toitumissoovitused

Lasteaia lapsed peavad lasteaiast saama 85% oma päevasest toitainetevajadusest, kusjuures kõige suurema osa sellest saadakse lõunasöögiga. Lasteaias on lapsed vanuse alusel jaotatud sõimerühmaks (1-3 aastat) ja aiarühmaks (3-7 aastat). Täpse toiduenergia teada saamiseks on nii sõimerühma kui ka aiarühma lapsed vastavalt vanusele jagatud kahte gruppi. Sõimerühmades (12- 23 kuud ja 2- 5 aastat) arvutatakse ühe lapse ühe päeva energia vajadus valemiga: (1x(soovius 12-23 kuulistele lastele) +1x(soovitus 2-5 aastastele lastele))/2x0,85
Aiarühmades (2-5 aastat ja 6-9 aastat) arvutatakse ühe lapse ühe päeva energia vajadust valemiga: (3x(soovitus 2-5 aastastele lastele) +1x(soovitus 6-9 aastastele lastele))/4x0,85
Koolitoit peab andma lastele 35% ja koolieine 20% vajalikust päevasest energiavajadusest. Arvestada tuleks ka sellega lapsed saaksid rahulikult ja ilma kiirustamata süüa, seetõttu peaksid söögivahetunnid olema pikemad.

Lisa 1. Väikelaste toidupüramiid

I põhikorrus: leib, sepik 2-3 portsjonit päevas, kartulit ja teraviljatooteid1-2 portsjonit päevas.
II põhikorrus: köögivilju ja puuvilju 2 portsjonit päevas.
III põhikorrus: piimatooteid, liha, kala ja muna 2-3 portsjonit päevas.
IV põhikorrus: lisatavad toidurasvad ja pähklid 2-3 portsjonit päevas.
Lisakorrus: suhkur, maiustused 1-2 portsjonit päevas.

Lisa 2. Koolilaste toidupüramiid

I põhikorrus: leib, sepik 4-7 portsjonit päevas, kartulit ja teraviljatooteid 2-3 portsjonit päevas.
II põhikorrus: köögivilju 3-5 ja puuvilju 2-4 portsjonit päevas.
III põhikorrus: piimatooteid 2-4 ja liha, kala ning muna 2-5 portsjonit päevas.
IV põhikorrus: lisatavad toidurasvad ja pähklid 4-5 portsjonit päevas.
Lisakorrus: suhkur, maiustused 2-4 portsjonit päevas.

Kasutatud kirjandus

Evelyn Aaviksoo , Lapse toitumine ja kehakaal , 2008.
„ Tervislik toit lastele”, Jõgeva maavalitsus, 2007
http://www.toitumine.ee/taiskasvanutele/lisainformatsioon-5.html , 20.10.08.
www.haigekassa.ee/files/est_kindlustatule_juhendid/Lapse_toitumine_kehakaal.pdf, 20.10.08.
8