Väikelapse tervislik toitumine (0)

Väikelapse tasakaalustatud toit ja menüü
Miks valisin just selle teema?
Selle teema valisin endale kuna olen ise kokkupuutunud väikelapse
hoolitsemisega väljaspool oma perekonda, kuna olen lapsehoidjana tööd
teinud. Eriti huvi pakkus mulle just see, et mida tegelikult peaks väikelaps oma
toidukorral sööma ja millal need toidukorrad peaksid aset leidma.
Kuna ise olen ka allergiline, mõtlesin uurida ka toidust tekkivat allergiat. Ning
kindlasti ka seda, et mis oleksid need toiduained, mis võiksid tekitada allergiat
väikelapsele.
Kasutatud kirjandus.
Kasutatud kirjandust uurisin internetist, mis oli vene keeles ja tõlkisin eesti
keelde, ajakirjast "Perekool" ja raamatust "Rahulolevast beebist usalduslikuks
lapseks" .
MIS ON TERVISLIK TOIT ?
Tervislik toit peab olema mitmekesine. Lapse töö on kasvamine ning sellepärast
vajabki ta täisväärtuslikku toitu. See tähendab seda, et toit, mida laps sööb
peab katma kogu organismi toitainete, mineraalainete ja vitamiinide vajaduse
täies ulatuses.
Imiku toitumine !
Parimaks imiku toiduks esimesel poolaastal on puhas rinnapiim.Kui emal ei
jätku rinnapiima või kui tal ei ole võimalik last rinnapiimaga toita, tuleks lapsele
selle asemel pakkuda tööstuslikult toodetud piimasegu.
Lehma- ja kitsepiima ei sobi anda alla aasta vanuses imiku toiduks, kuna
nendes piimades on liigne valgusisaldus ja vähene raua omastatavus.
Teisel elupoolaastal tuleb rinnapiimale samm- sammult lisada tahket toitu. Imiku
tervise huvides ei ole hea hakata talle pakkuma erinevaid toite enne õigset
aega. Kuna lapse organid on veel küpsemisjärgus ning ning liiga vara antud
tahke toiduga saab ta liigselt valku ja soola, mis mõjub kahjulikult. Kindlasti
tuleks olla hästi kannatlik, sest uue toiduga harjumine võtab aega. Tuleks olla
valmis ka selleks, et mõnda toitu sööb laps kohe algusest peale meelsasti, aga
mõni toit ei maitse talle üldse. Igal lapsel on ka oma toidueelised nagu meil
täiskasvanutel.
Imiku toit esimesel eluaastal !
Imiku tahke toit on puder, juurviljapüree, liha- ja kalatoit. Alates 6.elukuust võib
last hakata tutvustama lusikaga ja andma juurviljapüreed. Alustamiseks sobib
kartul, edasi lillkapsas, kõrvits, porgand, kapsas ja kõik teised. Ettevaatlikum
tasuks olla värviliste aedviljadega nagu näiteks peet, porgand, kaalikas ja
naeris, sest mõnele lapsele võivad need põhjustada allergiat. Püree andmist
tuleb alustada ühe lusikatäiega päevas. Uue toiduga harjumine võib aega võtta
kuni nädal. Kõik mis juurde antakse, peab olema kindlasti lusikast või tassist.
Last tuleb hakata harjutama ka puuviljadega või marjadega. Eelistada võiks
muidugi kodumaiseid õunu, pirne ja metsamarju.
Esimesteks teraviljadeks võiks olla riis, tatar, hirss ja mais. Seejärel alles kaer,
rukis ja oder ning kõige viimasena nisu. Kui neid kõiki on antud, siis sobib juba
anda jogurtit ja munakollast.
Liha võib hakata andma 6-7 kuuselt. Sobib andmiseks taine sea-, vasika-,
looma-, lamba- ja kanaliha.
Võib aga meeles pidada, et täisväärtuslikum on siiski punane tailiha, kuna
selles on umbes kolm korda rohkem rauda kui valges lihas.
Toitumine teisel eluaastal
Kõige paremini kohaneb laps uute maitsetega teisel eluaastal, kui kõik uus on
põnev ja ahvatlev.
Väikelaps peaks sööma koos perega, sest ta on juba harjunud mitmekülgse
toiduga. Teisel eluaastal on lapse jaoks see, kuidas süüa, sama oluline kui see,
mida süüa.
Kiudaineterikaste toitude esindajaks on leib. Peab harjutama last söma leiba
ning sepikut ja samas ka putrusid. Köögiviljad sobivad põhitoiduks ka hautatult
või keedetult. Vahepaladena sobiksid aga paremini toored juurviljad. Kindlasti
peaksid igapäev kättesaadavad olema puuviljad.
Liha peaks olema lapse menüüs üle päeva või vähemalt kaks korda nädalas.
Kindlasti tuleks meeles pidada, et lapsel ei ole veel purihambaid ning liha tuleks
peenestada. Lihast saab laps rauda, mis on vajalik vere punaliblede jaoks.
Kala on hea joodi allikas ning ka seda peaks sööma kaks kuni kolm korda
nädalas.
Maiustusi võiks anda nii vähe kui võimalik. Magustoidud ning puuviljad peaksid
rahuldama lapse magusavajaduse.
Allergiad !!
Allergia on tõsine probleem, mis võib ägedana iga kord, kui organism puutub
kokku ebasobiva ainega. Imikueas on sagedamini lehmapiima-, kanamuna,-
nisu- ja sojaallergiat. Hiljem kujuneb ülitundlikkus pähklite, kala, puuviljade jt.
toiduainete suhtes. Allergia eelsoodumus on suurem neil, kelle vanemad on
olnud allergilised.
Allergiat võib põhjustada iga organismi sattunud loomne ja taimne valk.
Seepärast on võimalike allergeenide loetelu pikk. Taimseteks
allergiatekitajateks võivad olla kõik teraviljad, välja arvatud tatar. Kaunviljadest
tekitavad kõige harvem allergiat herned, sagedamini aga uba, lääts, maapähkel
ja sojauba.
Lehmapiimaallergia.
Lehmapiima ei talu 2-5 imikut sajast. Allergia risk väheneb oluliselt, kui laps
saab pikka aega rinnapiima. Lehmapiimaallergiast kasvavad lapsed 1.-2.
eluaasta jooksul välja. 2. eluaastal võib hakata andma hapendatud
piimatooteid, mida laps talub paremini kui rõõska piima.
Munaallergia.
Ülitundlikkust tekitab munavalge. Kollasel on vähem allergiat tekitavat toimet
ning muna keetmisel see väheneb veelgi. Munavalget võib anda alles aastasele
lapsele. Kui lapsel on munaallergia, tuleb muna söömisest täielikult loobuda.
Kui muna ei kannata rinnalaps, siis peab ka ema muna söömisest loobuma.
Munast ei pea loobuma kogu eluks. Munaallergia väheneb järkjärgult ja
taandub tavaliselt 5- 7 aasta vanuses. Sageli ei saa kanamuna suhtes
allergiline inimene süüa ka teiste lindude mune.
Mida ei tohiks kunagi teha ?
Lapsi ei tohi seoses söögiga hirmutada.
Söök ei tohi olla karistus- ega premeerimisvahend.
Last ei tohi sööma sundida, pigem tuleks meelitada. Sööma sundimine võib
tugevasti mõjutada lapse psüühikat ja käitumist ning jätta negatiivse jälje
edasiseks eluks.
Soovitused !
Olge järjekindlad, kuna lapsed on uudisimulikud ja kärsitud.
Jälgige, et söögikorrad ja vahepalad oleksid regulaarsed.
Lisage lapse lemmiktoidule tasapisi uusi toiduaineid või maitseid, sest laps võib
olla uue toidu suhtes umbusklik.
Ärge pingutage toidukorraga üle, lapse toidukogus peaks olema ligikaudu
veerand täiskasvanu omast.
Vältige kõhutäitmist liigse piima- või mahlajoomisega.
Ärge kasutage magustoitu premeerimisvahendina, magustoidud peavad olema
osa söögikorrast.
TÄNAN TÄHELEPANU EEST !