Kunstiajaloo arvestus Klassitsismist Popkunstini (0)

KLASSITSISM  - Range, süsteemne  - Antiigitraditsioonide elustamine  - Arhitektuur - range, sümmeetriline, ilmalikkuse esiletõus  - Maalikunst: antiigi reljeefide eeskujud, koloreeritud joonistused, paraadportreed, Teemade:                 antiikmütoloogia, ajalugu,   Näide: Johann Wilhelm Krause - Tartu Ülikool. Tartu vana anatoomikum, Peterburi   TEKKEPÕHJUSED:  - Kergemeelsele rokokoo kunstile vastanduti tõsise ja range kunstiga  - Vesuuvi purske alla mattunud linnade üleskaevamine - äratas huvi antiigipärandi vastu  Näide: Jacques Louis David “Horatiuse vanne”    ROMANTISM  - Vaba, spontaanne (pigem mõttelaad)  - Tugev tunnete väljendus, puuduvad ühtsed stiililised tunnused  - Fantaasiaküllane  - Töödes kunstniku isikupära  - Vastuseis rangetele reeglitele / tekkis vastandumiseks klassitsismile  Inglismaa - maastikud  Näide: William Turner “Temeraire’i. Viimane sõit”  Prantsusmaa - poliitiline, ajalugu  Näide: Eugene Delacroix - “Vabadus viib rahva barrikaadidele”  Hispaania- Francisco Goya “Saturn oma poega söömas” (õudusfantaasiad)  Saksamaa- rahvus romantiline kunst  Näide: Caspar David Friedrich “Kloostri kalmistu lumes”    IMPRESSIONISM  Tekkis 19. sajandi lõpul Prantsusmaal  Hüljatute salong Pariisis - töid esitlesid tundmatud kunstnikud, keda ei tunnustatud  - Kujutati  ​valgust, õhku​ (ei omanud tähtsust, mida maaliti)  - Kõige tõepärasema kujutluslaadi tipp.  - Maalimine  ​komataoliste pintslitõmmetega  - Ühest ja samast kohast maaliti seeriaid erineva valgusega erineval ajal.  - Uudsed sü žeed - selle ajastu suurlinn  - Eesmärgiks oli kiirelt maalida,  ​tabada hetke  Näide: Claude Monet “Impressionism. Tõusev päike” (andis tõuke tervele ajastule)  - keskendus loodusmotiivi edasiandmisele  Näide: August Renoir “Kiik”  Näide: Edgar Degas “Täht ehk tantsijatar laval” 


- Värvis pastellidega  - Kujutas inimesi (tantsijaid ja artiste)  - Tabas juhuslikke hetki, ei olnud poseeritud    POSTIMPRESSIONISM  - Väljendus mitte jäljendus / tunnete kujutamine  - Vastandumine ametliku ja akadeemilise   - Puudub ühtne stiil  Vincent van Gogh  - Rahutud pintslilöögid, närviline  - Tume intensiivne koloriidikasutus / erksad värvid  - Väljendab värviga meeleseisundeid  - Kujutas vaeste prantslaste igapäevaelu  Näiteks: “Päevalilled”, “Tähisöö”    Paul Gauguin  - Sõnum peab kandma olulist hingelist ja vaimset sõnumit, müstilisust, igavest, salapärast  - Tume kontuurjoon  - Tunnete väljendus läbi nähtavate vormide  - Loobus varjudest, vähendas tsentraalperspektiivi  - Kattis suure osa taustast ühevärvilise ja ühtlasena / suured, siledad, dekoratiivsed  Näiteks: “Kollane kristus”, “Nägemus pärast jutlust”, “Ta matete (turg)”.    Paul Cézanne  - Lihtsustas vorme silindrile, kuubile, koonusele.  - Süzee on ebaoluline  Näited: “Natüürmort õunakorviga”, “Kaardimängijad”, “Poiss punase vestiga”    Kõik need 3 kunstnikku eemaldusid teadlikult impressionismist, kõik kasutasid erksaid värve!    Peab oskama võrrelda postimpressionismi ja impressionismi!    FOVISM  ​(Prantsusmaa 20. saj algus)  Pariis kunstikeskus  Pariisi Sügissalong 1903 - eksponeeris uuendusi ja suurendas fovistide tähtsust  Eeskujud : Vincent van Gogh (ekspressiivsus, jõulisus), impressionism (värvitoonid, värvipinnad)  - Tunde kujutamine ​, emotsioon  - Värvid puhtad, kõlavad, kontrastsed  - Detailid polnud tähtsad, ebatäpne joonistus 


- Hoogsad, erinevate suurustega laigud  - Mõjusid jõuliste ja  ​metsikutena  - Värvid loodusele vastukõlas  - Üldmulje positiivne  Kunstnikud ehk foovid ehk fovistid  Näited: Henri Matisse “Madame Matisse”, “Avatud aken”, “Tants”, “Muusika”  Maurice de Vlaminck “Maastik kolme puuga”  Raoul Dufy vist fovismis ka imo    Erinev: Fovismi teemad oli positiivsed ja ekspressionismi teemad sünged ning kritiseerisid ühiskonda  Sarnane: Mõlematel maalidel kujutasid kunstnikud oma tundeid ning emotsioone; jõuline väljenduslaad    Fovism  Sarnane  Ekspressionism  Meeleolu positiivne  Tunnete kujutamine, jõuline 
väljenduslaad  Meeleolu sünge, kritiseeris 
ühiskonda      EKSPRESSIONISM (Saksamaa 20. saj algus)  - Juhtida vaataja tähelepanu maailma  ​koledustele  - Kujutada stseene dramaatiliselt, süngelt  - Tööd lihtsustatud, üldistatud, nurgelised vormid  - Teravad värvikontrastid, toored, meelega “porised”, tuhmid koloriidid  - Inimeste ilme sageli sünge ja kole (iseloomustamaks hingeelu)  - Tihti kasutati graafikat  - Suure väljenduslaadiga  - Tihti kujutati ka ilusat koledana  “ ​Die Brücke” kunstnikerühmitus, mida ühendas rahulolematus ühiskonnaga, 3 peamist liiget: Ludwig Kirchner,                         Erich Heckel, Karl Schmidt Rottluff  Näited: Raoul Dufy “Lipuheites tänav”  André Derain “Püha Pauli katedraal Londonis”  Ernst Ludwig Kirchner “Autoportree ohvitserina”  Emil Nolde “Prohvet”    KUBISM  tekkis 1907  eeskujud: Cezanne (vormide lihtsustamine)  Pablo Picasso 


- Erinevad perioodid, kus kasutas erinevaid toone. Nt: sinine periood - elu hammasrataste vahele jäänud                             inimesi (“Vaesed rannal”), ja roosakas-sinine periood - rõõmsameelsemad (“Poiss piibuga”). 1907 jõuab                         loominguga kubismini.  - Kõike väljendati geomeetriliselt  ​“Kõik võtab kera, koonuse, silindri kuju.”  - Loodusest erinev värvikasutus.  Näited: “Avignoni neiud”   Näide: Georges Braque “Tütarlaps kitarriga”    1. CEZANISM ​ - pildi motiivi lihtsustamine, vormide lihtsustamine( Picasso “Avignoni neiud”, “Horta de Ebro”)  2. ANALÜÜTILINE - pildistruktuuride tükkideks tegemine ja uuesti kokkupanemine (Picasso “Henry                     Kahnweileri portree”)  3. SÜNTEETILINE - erinevused töötlemise metoodikas, erksamad toonid kui varem, suuremad/selgemad                     värvipinnad (F. Leger “Linn”)    ABSTRAKTSIONISM  - Esemetu kunst, reaalsus oli kadunud  1) Maaliline  Vassili Kandinsky  - Abstraktsionismi looja  - Maalis muusikat - iga instrumendil on oma värv  Näide: “Esimene abstraktne akvarell” “Valge joon”  Näide: Franz Marc “Tirool”  2) Geomeetriline  Näide: Piet Mondrian “Kompositsioon” konstrueerib kavandi järgi maali  Kazimir Malevit š “Must ruut valgel taustal”    SÜRREALISM  - Arenes välja dadaismist  - Tingitud sõja koledustest  Andre Breton  Töötas välja  ​automatism​i - aju ei mõtle kaasa, käsi ainult joonistab  (Tugines Freudi uurimustele)  Sigmund Freud ​ (austria psühholoog)  - Sürrealism on  ​automatistlik ​looming  - Ebaloogilised seosed  Veristlik ​ - tõene sürrealism, esemete suuruste vahekord on moonutatud, ruum on täidetud salapärase valgusega  Näited: Salvador Dali  ​- “Mälu püsivus” (e “pehmed kellad”)“Uni”, “Leekitsev kaelkirjak”   Rene Magritte “Ravitseja”   


ABSTRAKTNE EKSPRESSIONISM  - Keskuseks New York  - Sõda oli lõppenud Ameerikas ning saadi kasutada ressursse kultuurile jne  - Kõrgaeg 1950  TUNNUSED:   - Vaba pintslikäsitlus  - Äratuntava motiivi puudumine  Jackson Pollock ​  ​- ameeriklane  - Tegevusmaali rajaja ​ - avalikustas esimesena kunstiloome protsessi  - Tahtis, et iga inimene leiaks ise sisu  - Täpse ja juhuslikkuse segu  Tegevusmaal -  ​meel, vaim, silm, käsi, värv ja pind moodustavad tiheda pinna  Pildi valmimise protsess olulisem, kui tulemus.  Näide: “Mural”; “Nr.1”    Willem De Kooning ​ - hollandlane  - Tegevusmaalid  - Suured formaadid  - Puhtad värvid  - Moonutatud figuurid  Näide: “Kaks naist”;  “Naine” (Nr.5)    Mark Rothko ​ - leedukas  - Hiiglaslikud ühtlased värvipinnad  - Eesmärgiks tekitada aukartust ja puudutada sügavamaid emotsioone  - Õhulised ja värvilised teosed  Näide: “Nr.5/Nr.22”  “Nr.14 MoMa”     NEODADAISM  Tekkimine:  - Abstraktse ekspressionismi pilamine, kuna see oli elukauge  - Kunstnikud otsivad uusi väljundeid  - NEO=uus    DADAISM=normide hülgamine    Jean Tinguely  - Kineetiline kunstnik - liikuvad kunstiteosed  - Suurim abstraktse ekspressionismi pilaja 


Apoteos ​ - ülistamine  Näide: “Meta Matic 17”  “Kineetiline objekt”    Yves Klein  - International Klein Blue (sinised tööd)  - Käsnad  - Maalis tulega  - Inimtrükk ehk  ​antopomeetria  Näide:    “Tulemaaling”  “Sinise perioodi antropomeetria”    Robert Rauschenberg  - Assamblaa ž​ - kleepis töödele fotosid, purke jne / pildid muutusid ruumiliseks  - Popkunsti eelkäija  Näide:  “Valge pilt”  “Mahakustutatud Kooning”    Jasper Johns   - Popkunsti eelkäija  - Joonistas Ameerika lippe ja igapäevaseid objekte  Näide: “Ameerika lipp”    Ühine joon on negatiivne meelestatus abstraktse kunsti osas    POPKUNST  - Sai alguse üheaegselt nii Ameerikas kui ka Inglismaal, üksteisest sõltumata  - Kujutati igapäevaseid esemeid, olukordi, isikuid  - Palju äratundmisrõõmu :)))))))))))    Tekkimine Inglismaal:  Richard Hamilton  - “Mis teeb tänapäeva kodud nii eriliseks, nii meeldivaks? Kollaa ž” - sellest tööst tekkis popkunst Inglismaal    David Hockney  - Maalis basseine  - Lihtsas vormis maalitud  - Siledad värvipinnad  Näide: “Suur sulps” 


“Kaks figuuri ujulas”    Tekkimine USAs:  Neodadaismist eelkäijad Rauschenberg ja Johns  Claes Oldenburg  - Loomingu keskmeks igapäevaste esemete väljendamine   - Hiiglaslik väljenduslaad, 3mõõtmised  - Toidu imitatsioonid  Näide: “Hamburger”  “Lusikast sild kirsiga”  “Pehme tualett”    Andy Warhol  - Ameerikalik massitarbimine  - Objektid, isikud, sündmused, mida kõik teavad  - Kasutas korduvmotiive igapäevaesemetest  - “Tahan olla nagu masin, tahan, et kõik mõtleksid ühtemoodi”  Näide: “Marilyn Monroe portreed”  “Campbelli purgisupp - tomatisupp”  Film: “Magav mees”    Roy Lichtenstein   - Suuremõõtmelised tahvelmaalid, aineks koomiks   Näide: “M-maybe”