Georges Seurat Naismodellid Pühapäev Grande-Jatte saarel Sild Courbevouis Henri de Toulouse-Lautrec Sukka jalga tõmbav naine Lõbumaja salong Naiskloun
lahutada valguse värvideks, kõrvuti pandi nn täiendvärvid: sinine-oranz, kollne-lilla jne). Neoimpressionismil on 2 põhitunnust: 1)puhtad värvid kanti punktikujuliste pintslilöökidena pildi pinnale (täpiline) 2)Värvid pidid segunema vaataja silmas (mitte paletil). Teiste sõnadega- värve segati optiliselt, et nad ei kaotaks oma sära. Neoipressionismi rajajaks oli Georges Seurat. Oli suuna põhiteoreetik. Tuntuim maal- ,,Pühapäeva pärastlõuna Grande-Jatte´i saarel" Teine kuulsam neoimpressionismi esindaja on Paul Signac "Paavstide loss Avignonis" "Antibesi sadam"
Kunst sajandivahetusel Postimpressionism II, sümbolism Georges Seurat (1859-1891) Huvi värviõpetuse teooriate vastu, eriti M.-E. Chevreul`kirjutised (kõrvuti asetsevad värvused segunevad vaataja jaoks lõuendil paremini kui paletil jms.) Lihtsustamistaotlus Alates 1883. puäntillism (ka neoimpressionism, divisjonism) Seurat pälvis ka mitmete kriitikute toetuse Georges Seurat, "Pühapäev Grande Jatte`i saarel" (1884-86) Georges Seurat, "Tsirkus" (1891) Paul Signac, "Sadam Saint-Tropez`s" (1899) Paul Signac, "Söögituba" Paul Signac, "Felix Fénéoni portree" (1890) Teaduse ja tehnika areng Maailmanäitused Betoon ja klaas Usk inimmõistuse kõikvõimsusse Sümbolism Kunstiliikide ülene mõiste Vaimsus, mitte stiil Vastureaktsioon positivismile, materialismile filosoofias, progressiusule Irratsionalism, mäss mõistuse võimu vastu Sümbolism
P.SIGNAC 1891 ,,Karje" 1893 ,,Opus 217...M.Felix feneoni portree"1890 V.van GOGH ,,päevalilled" ,,Tee küpressi ja tähega" P.GAUGIN G.SEURAT ,,P[hap'eva parastlouna La Grande Jatte Saarel"1884-86 ,,Autoportree(Gauginile) ,,Autoportree " 1888 paletiga"1893 P.PICASSO ,,Sainte Victorie magi vaade" ,,Avignoni naised"1907 DADAISM P.CEZANNE (20 saj. Kunst)
Neoimpr e pointism e divisionism1880ndad aastad*teooria rajatud inimese nägemisele*kas.värviringi värvusi*vari on alati värvuse vastandvärv*vaadeldavad eemalt*selged piirjooned G.Seurat 1859-1891 sünd Pariisis, jõukas*1879alustab õpinguid*eeskuj Raffael ja Pousin*sõjaväes*neoimp rajaja*31a sureb meningiiti*maalikunstile nagu mat ül*piltidel tardunud atmosfäär*kas. Kuldlõikelist kompat---Pühapäeva pärastlõuna. Grande Jatte saarel(1886 viimasel imp näitusel, maalis 2a, tehes 38 õlivisandit, maalib ise raamid); Modellid ateljees(3alasti nais); Eiffeli torn; Seisev akt; Coubevoie sild(sadam, taustal sild); Suplejad; Postimp puuduvad ühtsed stiilitunnused*saanud mõjutusi 3 kunstniku töödest-van Gogh, Gauguin; Gezanne V. van Gogh 1853-1890 sünd Hollandis pastor peres*relegioosne*töötas vaimulikuna Ing ja Belgias, onu kunstiäris*Venna Theo
Neoimpressionismis e. Puäntilismis antakse loodust edasi korrapäraste punktitaoliste värvilaikudena. 2) Nimetati veel- Neoimpressionism (divisionism) 3) Maali autor: PAUL SIGNAC; ANTIBESI SADAM. III. NEOIMPRESSIONISMI RAJAJA? 1) GEORGES SEURAT- Komponeeritud lõuend, kus iga värvipunkt on välja arvestatud ja kantud kihtidena üksteise peale alustades täisvärvides. Teemad võetud linnaelust. Näitab erinevaid ühiskonna kihte. TÖÖD_ Pärastlõuna de Grande – Jatte`i saarel. III. Milline post- või neoimpressionist meeldis sulle? Maali autor: PAUL SIGNAC; ANTIBESI SADAM Värv kantakse lõuendile punktidena, lähtuvalt värvusteooriast. Neoimpressionismis e. Puäntilismis antakse loodust edasi korrapäraste punktitaoliste värvilaikudena.- Olen ise maalida proovinud lõuendile, pealt vaadates tundub see väga kerge aga atud teost vaadates mõtlesin, kui kaua see aega võib võtta, keeruline ja huvitav
täielikult lineaarsust. Nt absint, erinevad tantsijad, mitmed aktimaalid. Impr on andnud ka ühe naiskunst Bert Morisot- tütrega aias. NEOIMPRESSIONISM- mõned peavad viimaseks impr etapiks, värvida tuleb spektrivärvidega, panid värve väikeste pintslitõmmetega üksteise kõrvale mosaiigi sarnaselt, pintslitõmmetel kindel kuju (ovaal, nelinurk, punkt. Seurat- esimene selles tehnikas maal (pühapäeva pärastlõuna Grande Jatte saarel), sellele järgnes teisi- rannamotiivid, teatri- ja tsirkuslu. Signac- eelistatumad alad sadama ja merevaated (marsei purjed, mererand, mänd. POSTIMPRESSIONISM- 19 saj lõpp, vastutöötamine impressionismi ebamäärasusele, püüd suurema vormikindluse ja ilmekuse poole. Cezanne- maalis tumetates toonides, sünged jooned, 80ndatel kuj välja omaette kunstilaadi, taotles sünteesi, tõi uuesti kehade kujutamise, loobus ebamäärasusest, kindel
Mitme vaatenurga kasutamisega lõhkus aluse tsentraalperspektiivilt, mis oli seni Euroopas loogiline kasutada. Motiivid olid ülikitsad (natüürmordid, maastik, staatilised figuurid). Suplevad naised; Sinine vaas. Postimpressionistid II: puäntillism: loodust anti edasi korrapäraste punktitaoliste värvilaikudega (nimetatud ka neoimpressionismiks). Rajajaks on Seurat (eesmärk väljendada tõetruult nähtava maailma värve; Grande-Jatte saar). Kasutas nn värviringi. Suur mõjutaja on Signac (tee Portrieux-s). Nende meetodid täiendasid teineteist ja nende teosed hakkasid meenutama mosaiike. Henri de Toulouse Lautrec: ühendab oma töödes ilmekalt üksikasjade täpse jälgimise juugendliku üldistusega; (Jane Avril). Nähti uue kunstisuuna algust: nabiidid (prohvetid). Sinna kuulusid Serusier; Bonnard; Vuillard. Rühmitus järgis Gauguini õpetust.
H. de Toulouse-Lautrec (1864-1901) - Väga hea joonistaja - Pani aluse plakatikunstile - Äratas uuesti ellu litograafia “Moulin Rouge’i promenoir’is” Neoimpressionis m e. divisionism e. püantilism ● Paul Signac - prantsuse kunstnik, neoimpressionismi esindaja ● Georges Seurat - prantsuse kunstnik, neoimpressionist Lahustasid nähtava värvuse põhivärvusteks Maalisid värvipunktidega G. Seurat “Pühapäeva pärastlõuna Grand-Jatte saarel” P. Signac “Place des Lices” Historitsism Ajalooliste ehitusstiilide uuestikasutamine ● Neogootika, neorenesanss, neovene jne ● Neo - vana ● Eestis nt Jaani kirik → neogooti, Kaarli kirik → neoromaani ● Eklektika - erinevate stiilide segu Chateau Frontenac Quebecis Villa am Bernsteinsee Juugendstiil Art noveau, modern art Ühtne stiil arhitektuuris, sisekujunduses, mööblis, tarbekunstis, kujutavas kunstis ja graafikas
graafikuid ÉDOUARD MANET - Eine murul, GEORGES SEURAT(NEO) - Pühapäeva HENRI MATISSE - Toredus, EMIL NOLDE - Prohvet, Ärritatud Olympia, Argenteuil, Baar Folies- pärastlõuna Grande Jatte`i saarel, vaikus, iharus.; Avatud aken; inimesed Bergère`is, Kankaan, Suplejad Asnières's Elurõõm CLAUDE MONET - Impressioon. PAUL CÉZANNE - Sainte Victoire`i mägi MAURICE de VLAMINC - Chatou ERNST LUDWIG KIRCHNER -
(mosaiigitaoline pintslikiri). Üksteise kõrvale asetatud puhaste värvide täpid pidid teatud kaugusel vaataja silmas optiliselt ühinema, moodustuma uue värvi mulje. nt : pun + sin =lilla 26 Lähtusid spektri analüüsil põhinevast värvusõpetusest. (värvide lahutamine spektrivärvideks. Nim. ka divisionism e pr. k. ,,diviser" lahutama, jagama) Esinadajad: Georges SEURAT (1859 1891) 27 Pühapäeva pärastlõuna Grande Jatte`i saarel 1884-86 Paul SIGNAC (1863 1935) 28 Avignoni loss ......................liiga mõistuslik, optika seadusi arvestav. Ratsionalistliku lähenemislaadiga, ei leidnud laialdast poolehoidu. 29Toulouse-Lautrec'i looming. Missugusele kunstile pani aluse? Loetakse postimpr. hulka, loomingus juba juugendlik joon (väljavenitatud figuur). Aine poolest lähedane impressionistidele (teater, kohvikud) Tema jaoks on oluline eelkõige terviklik dekoratiivne kompositsioon
väga oluline valguse kujutamine. Vabas õhus maalitud maalid (En plein air) Claude Monet ,,Päikesetõus"1872 Renoir ,,Vihmavarjud"1881- 86 Flanöör- üksildane uitaja, mees, kes jalutab linnas, et seda kogeda. Tähistab urbanistlikku kogemust ja modernsust. Mary Cassatt ,,Lapse vannitamine" 1891 Neoimpressionism: Divisionism e pointillism. Värvide optiline segamine. Teaduslik maalimine. Seurat ,,Pühapäeva la Grande Jatte´il" 1884-86 Fovism: Värvid on vabanenud kujutamisest. Matisse ,,Abikaasa portree" 1905 Kunstikooli Pallase pedagoogika 1930-ndatel lähtus valguse analüütilisest kujutamisest- vaja on jälgida valgust ja varje. Selle täpsel jälgimisel on võimalik seda nii täpselt edasi anda, et teosest saab välja lugeda isegi kujutatud kellaaja (nt hommikuvalguse). Opkunst: disainilik kunstisuund. Victor Vasarely Maurits Cornelis Escher ,,Käed" Fotorealism
14.a tantsijanna - pimeda mehe skulptuurid, bronksist päris kangast riided Degas rakendab fotograafiat oma maalikunsti abiks Mary Cassat 1844-1926 Loozis - August Rodin - keeruline paigutada kuhugi Calais kodanikud - pind on jäetud meelega krobeliseks Mõtleja - sümbolism, realism, ei ole antiikne Jumala käsi - sümbolistlik, realistlik, näitab, et suudab sama mida kõrgrenesanss Põrguvärav - väga reljeefne Puäntillism Täpitamine Georges Seurat Pühapäeva pärastlõuna Grande Jatte saarel Oluline on impressionistlik värvikäsitlus Eiffeli torn ja tsirkus Istuv poiss Paul Signac Avignoni paavstiloss Mustkunstnik Post - imprssionism Dekoratiivsus, sümbolism, eksotism - väliskultuuride lembus, ekspressionism, vorm, plakat ja VAESUS Paul Gauguin 1848-1903 Autoportree - loobutakse ruumilisusest Autoportree kollase kristusega Naaised - tunneb, et eurooplased tahavad just seda, aafrika naised Valge hobu Oled sa armukade
,,Poiss punase vestiga", on teinud ka natüürmorte ,,Natüürmord õunaga", ,,Natüürmort kummutiga." Lõhkus tsentraalperspektiivi ,,Kaardimängijad V", ,,Suplevad naised", maasikumaal ,,Saint Victoire mägi" Puätnillism neoimpressionism, rajatud G. Seurat poolt ning hiljem edasi arendatud P. Signaci poolt. Uuriti värvispekrit, pintslitõmbed hästi aeglased ja rahulikud. Objekti kujutamine punktikestena. Igav ja tüütu. Seurat ,,Visand Grande Jatte saare jaoks", ,,Seine Grane Jatte saarelt nähtuna", ,,Paul Signaci portree." Signac ,,Tee Portrieux's", ,,Antibes'i sadam" H. Toulouse-Lautrec väga pika ajalooga perekonnast pärit, lapsena elas läbi raske õnnetuse ning seetõttu jäi lühikesekasvuliseks oma elu lõpuni. Maalis Montmartre vaateid. ,,Naiskloun La Goulue Moulin Rouges" plakat ,,Jane Avril" Fovism Moodsa kunsti arengule said tähtsaks uuendusi soosiva züriiga näitused, eriti Pariisis 1903
Neoimpressionistid arendasid edasi impressionismi. Kuid teisest küljest esineb neoimpressionism siiski juba reaktsioonina impressionismi ebamäärasusele, sest kindlakujuliste pintslilöökide tõttu on neoimpressionistide töödes hoopis rohkem selgust ja jõudu. KUNSTNIKUD ● GEORGES SEURAT (1859 – 1891) Neoimpressionismi põhjendaja on Georges Seurat. 1886. aastal pani ta välja esimese neoimpressionistlikus stiilis maali „Pühapäeva pärastlõuna Grande – Jatte`i saarel“. Sellele järgnes rida maale suplus- ja rannamotiividega ning teatri- ja tsirkuseelu kujutamisega. Seurat` töödele on iseloomulik range ja äärmiselt lihtsustatud vormikäsitlus. Ta pani rõhku joone väljendusrikkusele ja armastas oma tegelasi stiliseerida. Mees oli akadeemilise kunstiharidusega. Tema eesmärk oli muuta impressionism teaduslikuks. Selleks luges ta palju värviteooriat ja teadust, tahtis aru saada, mis on värv.
Neoimpressionistid arendasid edasi impressionismi. Kuid teisest küljest esineb neoimpressionism siiski juba reaktsioonina impressionismi ebamäärasusele, sest kindlakujuliste pintslilöökide tõttu on neoimpressionistide töödes hoopis rohkem selgust ja jõudu. KUNSTNIKUD ● GEORGES SEURAT (1859 – 1891) Neoimpressionismi põhjendaja on Georges Seurat. 1886. aastal pani ta välja esimese neoimpressionistlikus stiilis maali „Pühapäeva pärastlõuna Grande – Jatte`i saarel“. Sellele järgnes rida maale suplus- ja rannamotiividega ning teatri- ja tsirkuseelu kujutamisega. Seurat` töödele on iseloomulik range ja äärmiselt lihtsustatud vormikäsitlus. Ta pani rõhku joone väljendusrikkusele ja armastas oma tegelasi stiliseerida. Teoseid: „Pühapäeva pärastlõuna Grande – Jatte`i saarel“ 1886, „Kankaan“ 1889 – 1890. Georges Seurat (1859 – 1901):
Fourth level DEGA Fifth level S Women Ironing c. 1884- 86 Oil on canvas Musée d'OrsayPa ris GEORGES SEURAT Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Pühapäeva pärastlõuna Grande-Jatte` i saarel 1886 200/300 Õli , lõuend Click to edit Master text styles Second level GEORGES Third level Fourth level SEURAT Fifth level Kankaan 1889-1990 Õli, lõuend Click to edit Master text styles PAUL Second level Third level Fourth level
Neoimpressionistid arendasid edasi impressionismi. Kuid teisest küljest esineb neoimpressionism siiski juba reaktsioonina impressionismi ebamäärasusele, sest kindlakujuliste pintslilöökide tõttu on neoimpressionistide töödes hoopis rohkem selgust ja jõudu. KUNSTNIKUD GEORGES SEURAT (1859 1891) Neoimpressionismi põhjendaja on Georges Seurat. 1886. aastal pani ta välja esimese neoimpressionistlikus stiilis maali ,,Pühapäeva pärastlõuna Grande Jatte`i saarel". Sellele järgnes rida maale suplus- ja rannamotiividega ning teatri- ja tsirkuseelu kujutamisega. Seurat` töödele on iseloomulik range ja äärmiselt lihtsustatud vormikäsitlus. Ta pani rõhku joone väljendusrikkusele ja armastas oma tegelasi stiliseerida. Teoseid: ,,Pühapäeva pärastlõuna Grande Jatte`i saarel" 1886, ,,Kankaan" 1889 1890. PAUL SIGNAC (1863 1935) Teine juhtiv neoimpressionist on Paul Signac, kelle eelistatumad alad olid sadama- ja merevaated
Neoimpressionistid arendasid edasi impressionismi. Kuid teisest küljest esineb neoimpressionism siiski juba reaktsioonina impressionismi ebamäärasusele, sest kindlakujuliste pintslilöökide tõttu on neoimpressionistide töödes hoopis rohkem selgust ja jõudu. KUNSTNIKUD GEORGES SEURAT (1859 1891) Neoimpressionismi põhjendaja on Georges Seurat. 1886. aastal pani ta välja esimese neoimpressionistlikus stiilis maali ,,Pühapäeva pärastlõuna Grande Jatte`i saarel". Sellele järgnes rida maale suplus- ja rannamotiividega ning teatri- ja tsirkuseelu kujutamisega. Seurat` töödele on iseloomulik range ja äärmiselt lihtsustatud vormikäsitlus. Ta pani rõhku joone väljendusrikkusele ja armastas oma tegelasi stiliseerida. Teoseid: ,,Pühapäeva pärastlõuna Grande Jatte`i saarel" 1886, ,,Kankaan" 1889 1890. PAUL SIGNAC (1863 1935) Teine juhtiv neoimpressionist on Paul Signac, kelle eelistatumad alad olid sadama- ja merevaated
clues can be fitted into the original ones to add more details. lokes, comments about superior officers, references to nearby units, remarks about the planes, all are catalogued. Sometimes an analyst will spend days on a single sentence, checking and cross-checking names and intonations. And just as the tens of thousands of points of pure color that George Seurat dabbed individually onto his canvas combined into the huge and stately "Sunday on tne Grand Jatte," so the thousands of details elucidated by the analysts build up into a broad image of Soviet air power, fuzzier than the painting, of course, but with a great deal of collateral intelligence on capability, morale, equipment, and almost every subject which a potential adversary might find of interest. But the National Security Agency produces its most valuable intelligence by breaking foreign codes and ciphers. And though "practical
annaabi.ee 
