mida ta vajas , aga ta oli üksildane. Ta lootis et keegi tuleb tema juurde , aga ei. Ta soovis endale kratti , ta arvas et kratt ei peaks talle tooma raha ja varandust , vaid lihtsalt seltsiks olema . Elisabeth läks linna ning linnas ükskõik kelle käest ta ka ei küsinud et kus kohast saaks kratti endale . Kõik vaatasid teda imelikult ja üllatnult ja pomisesid vastusteks , et ta on imelik tüdruk , kus sellised noored küll tulevad , kasvatamatu laps, ja palju muud. Tütarlaps ei saanud aru miks ta inimestelt sellist pahameelt vastutasuks sai. Järsku nägi tütarlaps ühte lõbusat poissi , ning ta arvas et tema oskab kindlasti teda aidata. Ta kõndis ruttakalt poisi juurde , ning rääkis talle oma loo ära. Poiss oli mõistev ja tahtis ise tüdrukule krati valmistada , tegi selle krati siis puust valmis ja andis tüdrukule kaasa , sõnades tüdrukule veel et ükskõik millal tal tuleb tuju kratiga koos olla koputagu
Tracy Chevalier «Tütarlaps pärlkõrvarõngaga» Ameerika-inglise kirjanik Tracy Chevalier on imetlusväärse detailirikkusega taasloonud Delfti linna õhustiku 17. sajandil, mida on nimetatud Madalmaade kunsti kuldajaks. Raamat on indspireeritud puhtalt ühest maalist, samanimeline Vermeeri maailmakuulus pilt «Tütarlaps pärlkõrvarõngaga». See on huvitav, kuidas üks kunstiteos teise sünnitab. Romaani sündmustik toimub Delftis 1664 a. Johannes Vermeer on tuntud Hollandi kunstnik, kellel on vaja uut teenijat, kes suudaks puhastada kunstniku tööruume, ilma et seal asjad oma kohtadelt nihkuks. Nad võtavad tööle Grieti, kelle isa kaotas õnnetuses nägemise ning perel on hädasti raha vaja. Vermeeridel on palju lapsi ja maja on üsna korrastamata, kuid Griet suudab kohaneda. Ta imetleb oma isandat ning ka mees on teenijaga rahul, andes neiule abikaasa teadmata lisaülesandeid. Kõik lõpeb sellega, et kunstnik maalib Grietist maali, mille nimetus on "Tütar...
Juut arvas et sama lugu on praegu ka uskudega. Kõik maad arvavad, et neil on just see õige usk oma õigeimate käskude ja seadustega, aga keegi ei tea tegelikult milline see tõeline on. Saladino nägi kui kaval juut on ning otsustas otse raha küsida. Melchisedesh andis talle nii suure summa kui too tahtis. Saladino tasus võla täielikult ära ning andis talle veel palju kingitusi ja sai endale ustava sõbra. IV päev, V novell Lisabetta- ilus ja haritud tütarlaps Tema kolm venda- noored kaupmehed, said pärast isa surma jõukaks Lorenzo- noor piisalane, teenis vendade kaupluses. Lisabetta kolmel vennal oli kauplus, kus töötas Lorenzo, kes ajas nende asju. Lisabetta armus tollesse noormehesse ning tunded olid vastastikkused. Ühel ööl kui Lisabetta noormehe magamistuppa hiilis nägi seda vanim vend. Hiljem rääkis vend sellest ka teistele vendadele, kuid nad vaikisid.
Ling-long lõi gong, läks teele rong, ling-long, ling-long lõi rööpmeil rong ning õõtsus hong, kui möödus rong, ling-long, ling-long jäi vaikseks gong. Jaam Tubee-tibee-tobarr, tibee-tubee-tabarr! nii palju rahvast koos, kõik koos on suur virvarr! Virvarr on pääsu ees, 7 virvarr on jaamas sees on maha jääda narr, kuid trügida kah narr! Tütarlaps läks jalutama Tütarlaps läks jalutama, isa-ema olid tal, süda hakkas valutama, kõndima jäi akna all. Eemalt tulid sõjamehed, hale ahkkas nendest tal, limba-lomba läksid mehed, kõigil kargud kaenla all. Tütarlaps läks jalutama, ootama jäi akna all, süda hirmust valutama, miks ei tule peigmeest tal. 8 Kui pruudid Tapalt tulivad Kui pruudid Tapalt tulivad, oi tuudi-ruudi-raa,
Jan Vermer van Delft Angelina Petrova & Gert Vahemäe GII ja GIII Tallinna Heleni Kool 2014 Jan Vermer van Delfet ehk Johannes Vermeer • Sündis 31. oktoobril 1632 Delftis, Hollandis • Sündis kunstikaupmehe, võõrastemaja peremehe ja siidikanguri pojana • Ta oli Hollandi maalikunstik • Ta töötas kogu elu Delfti linnas • Aastal 1653 läks ta üle katoliku usku ning abiellus • Suri 15. detsembril 1675 Maalid • Temalt on säilinud 35 pilti ja arvatakse, et rohkem ta teha ei jõudnudki. • Tema üks kuulsaimaid maale on "Tütarlaps pärlkõrvarõngaga", mida on kutsutud ka Madalmaade Mona Lisaks. "Tütarlaps pärlkõrvarõngaga" Royal Picture Gallery Mauritshuis, Haag, Holland "Piima kallav teenijatüdruk" Riigimuuseum, Amsterdam "Klaas veini" Gemäld-galerie, Berliin, Saksamaa Loomingu üldine iseloomustus • Arvatakse, et ta õppi...
Aleksander Vardi (1901-1983) Elulugu Sündis Tartus Impressionistlik kunstnik Esimesed põgusad teadmised kunsti alal omandas ta Tartu Naisühingu joonistuskursustel 19191925 õppis Tartus Pallase kunstikoolis Konrad Mägi ning Ado Vabbe juures 19251929 täiendas end Pariisis 30.aastatel omandas Vardi looming impressionistliku ilme ja teda on ikka peetud selle suuna väljapaistvamaks ning ka stiilipuhtamaks impressionistiks eesti kunstis. Moodsa kunsti võimalused paelusid Vardit juba varastel Pallase-aastail Vardi varasem looming oli ateljees hävinud sõjapäevil Sotsialistliku realismi kõige karmimatel aastatel 1950-1956 oli Vardi välja heidetud Kunstnike Liidust ja halvima kartuses läinud Vanemuise teatrisse dekoratsioone maalima Hiljem sunnitud vaheaega jätkas Vardi impressionistina Tema käsitlus muutus romantiliseks ja koloriit sumedaks "Tütarlaps sirelites" on üks iseloomulikumaid teoseid sellest perioodist Teosest õhkab vastu nii rom...
Luuletuse ,,Küsija tütarlaps"(1912) luuleanalüüs Jnis Rainis (1865 1929) Luuletus ,,Küsija tütarlaps" on küsimustele ülesehitatud lüüriline luuletus. Tegemist on sonetiga (14 värssi). Riimiskeem on a-b-a-b, a-b-a-b; c-d-c-d, c-d-c-d (ristriim). Näiteks, ,,Kust sa nii kirevaid sõnu said?, ma rahvahulka kaua vaatasin." Järjepidevalt esitab esimene pool küsimuse ja teine pool vastab sellele. Iga küsimus algab alati sõnaga ,,Kust..?". Sellele järgneb vastus, mis algab alati sõnaga ,,Ma..". Luuletuses toimub kogu aeg kordus. Luuletuse meeleolu on kõikuv. Soneti esimene osa ehk luuletuse algus on rõõmus ja elav, kuid luuletuse lõpp on mõtlik ja sünge. Hellitavalt kasutab nii alguses kui ka lõpus sõna ,,armsam". Esimeses soneti osas kasutab küsija värvikaid omadussõnu. Vastaja vastab neile küsimustele positiivselt. Näiteks, et säravaid sõnu saab taevapäikest vaadates. Sone...
inimsüdamega. Vastutasuks palus ta Üliõpilasel olla tõeline armastaja, sest armastus on targem kui filosoofia. Üliõpilane ei mõistnud Ööbiku keelt, vaid ainult seda mis on raamatutes kirjas. Öösel lauliski ööbik, rind vastu roosipuu okast, armastuse sünnist poisi ja tüdruku südames. Hommikuks oli punane roos valmis ja Ööbik surnud. Üliõpilane leidis akna alt roosi ja tormas kohe professori maja juurde, kus tütarlaps istus lävel. Üliõpilane näitas lille, kuid tütarlaps polnud vaimustuses, sest kammerhärra nõbu saatis talle ehtsaid kalliskive. Üliõpilane oli vihane ja lahkus sealt visates roosi rentslisse ja otsustas pöörduda tagasi filosoofia juurde, kus on tema arvates loogika ja elu mõte.
Liis Viidas 12C Eesti kunsti sünd 1. Eesti rahvusliku kunsti sünd toimus 1850. aastatel. Enne Johan Köleri Peterburgi õppima minemist, tegutsesid baltisakslased. Noored kirjanikud söendasid saksa seltskonnas ringi käia Eesti rahva riietes. Pandi alus Eesti ilukirjanduse järjepidavale arengule, arenes ka muusika elu.Eesti kunstnikel puudu kodumaal rakendus: tellitud skulptuurid ja maalid toodi enamasti sisse või olid tehtud baltisakslaste poolt, kellel oli ressursse, ning kelle töid hinnati. Eesti kunstnike kohta levisid eelarvamused, samuti ei olnud neil võimalus kodumaal soovitud kunsti õppida ja ennast kunstiliselt arendada. 2. Esimesed Eesti kunstnikud said oma kunstialase hariduse Peterburi kunstiakadeemiast, ...
Johann Köler(1826-1899) Looming: Köleri looming on stiililt akadeemiline ehk romantilis-klassitsistlik. Zanriliselt ja sisuliselt võib Köleri loomingut grupeerida järgnevalt: 1)Esindusportreed - nt Aleksander II ja III portree ja Keisrinna Maria Fjodorovna portree (Aleksander III naine) 2)Ajaloomaal - *Herakles toob Kerberose põrguväravast *Lorelei needmine munkade poolt Eesti suurim tahvelmaal *Truu valvur 3)Eesti-ainelised tööd: *Fr. R. Kreutzwaldi portree *Ema portree , *Isa portree mõlemad lihtsad ja siirad *Ketraja ehk Katkenud lõng 4)Itaalias kujunesid Köleri lemmikzanriteks portree ja maastik. Nt: *Itaallanna lastega ojal kaunis ja väärikas modell, kaunis maastik, ilusad värvikooskölad *Peterburi akadeemia lõputöö teemal *Pariisi ,,Kristus ristil" *Itaalias Iseenda autoportree *Itaalias ,,Itaalia tütarlaps" *Itaalias ,,Tütarlaps allikal" *Itaalias ,,Itaallanna lastega ojal" *Peterburis paraadportree ,,Doktor Karelli portre...
Johann Köler 1826-1899 Elukäik Sündis Viljandimaal Oli mulk,sündis ja kasvas väga vaestes oludes 13aastaselt pidi hakkama ise elatsit teenima 18351837 läks Viljandi elementaar ja kreiskooli. 1857 täiendas end välismaal. Läks Berliini kaudu Pariisi, käis Saksamaal, Hollandis ja Belgias 18621874 oli suurvürstina Maria Aleksandrovna kunstiõpetaja 1874 aastast Belgia Kuningliku Akvarellistide Ühingu auliige. Loomingud ,,Truu valvur" ,,Ärkamine nõidusunest" ,,Lorelei needmine munkade poolt" ,,Tütarlaps allikal" Tegevus Eestimaa hüvanguks Köler võttis osa eestlaste rahvusliku liikumise algatustest, olles vahendajaks Eesti rahvuslaste ja Venemaa võimuorganite vahel. Pooldas Eesti Aleksandrikooli asutamist ning oli alates 1870. aastast Eesti Aleksandrikooli peakomitee liige. ,,Truu valvur" Click to edit Master text styles Second level Third level ...
milleski õnnelik olla samuti tüdines ta tihti tegevustest väga kiiresti, rahutu iseloomuga Tatjana – tihti kurvameelne, armastas looduses viibida, keeruline iseloom, pigem vaikne ja rahulik, karm/tõsine lapsepõlv, leidis tuge Njanjalt Lenski – rõõmsameelne, naiivne armastaja ja unistaja, temas oli vankumatut usku maailmasse ja õnne, imetles maailma ning enda kallimat Olgat Olga – rõõmsameelene veidi isegi lihtsameelne tütarlaps, samuti väga seltskondlik, tema elus polnud kunagi probleeme Kokkuvõte: Puškini romaani “Jevgeni Onegin” põhiteemaks on armastus ja ühiskond. Liiga kaua oodates võib armastus käest lipsata nagu juhtus teoses Onegini ja Tatjana suhtes. Onegin oli tegelane, kes ihkas vabadust, sest temale tähendas vabadus õnne. Ta ei tahtnud abielluda ja ennast kellegagi liiga tihedalt siduda, tal oli keeruline iseloom ning vahel tundus mulle, et Onegin ei saa ise ka aru, mida ta elult tahab
Johannes Vermeer ehk Jan Vermeer van Delft 31.10.1632 15.12.1675 Vermeeri elust Pärineb Delftist. Isa oli kangur, kes pidas kõrtsi ja tegutses ka kunstikaupmehena. 1653. aastal abiellus Catarina Bolnesiga Goudast. 1655.a astus täieõigusliku maalijana Püha Luuka gildi liikmeks. Arvatakse et õppis Delfti maalija Leonard Brameri juures. Vermeeri elust Ei maalinud kunagi rohkem kui kaks pilti aastas Oli 11 lapse isa. Pärast isa surma, võttis üle ta ameti kunstikaupmehena. Rahalistes raskustes Vermeer suri 43. aastasena oma sünnilinnas. Looming Varasel loomeperioodil alustas mütoloogiliste ja religioossete stseenide maalimisega . Hiljem hakkas viljelema olustikumaali, mis on teinud ta ka kuulsaks. Tööd on väljenduslikud ning maalitud armastusega üksikdetailide vastu. Lemmikteemadeks on linnavaated, uhked i...
Boccaccio novell Neljanda päeva viies novell Tegevuskoht: Messina Tegelased: 1. 3 venda- jõukad noored kaupmehed. 2. Lisabetta- väga ilus ja haritud tütarlaps. Armus Lorenzosse. 3. Lorenzo- noor piisalane. Välimuselt ilus ja galantne noormees, kes juhtis vendade asju kaupluses. Armus Lisabetti. Sisu: Novell rääkis kolmest jõukast vennast, kes olid kaupmehed. Neil oli õde Lisabetta ja vendade ühes kaupluses teenis noor piisalane Lorenzo, kes kõiki nende asju juhtis. Lisabetta ja Lorenzo vahel tekkis säde ja nad armusid. Nad üritasid seda vendade eest varjata, kuid ühel ööl, kui Lisabetta Lorenzo tuppa hiilis, nägi teda vanem vend
PABLO PICASSO Merilin Jürine KK11-PE Pablo Ruiz Picasso 25.10.1881 - 8.04.1973 (91a) Oli Hispaania kunstnik ning kubismi rajaja Tegeles peamiselt maalikunstiga, kuid tegi ka lavakujundusi ja illustreeris raamatuid Eraelu Meeldis väga suhelda, vihkas üksindust Esimestel Pariisi-aastatel oli lähedane suhe Fernande Oliveriga, kes teda väga inspireeris Kui ta hülgas Fernande, soojenesid suhtes Marcelle Humbertiga, kutsus teda hellitavalt Evaks (suri vähki) 1918 abiellus ta Olga Khoklovaga, kes oli elukutseline baleriin Sündis poeg Paulo, kellest kasvas elukutseline võistleja - mootorrattur 1944 kiindus Picasso noorde kunstiõpilasse Francoise Giloti. Neil sündisid Claude ja Paloma Järgnesid mitmed lühisuhted ja afäärid Kunsti(stiilide) perioodid Sinine periood(1901-1904) süngus, sinisetoonilised maalid, l...
Johann Köleri elu kunstnikuna Johann Köler oli esimene eesti rahvusest akadeemilise kunstiharidusega maalikunstnik. Tema looming on eelkõige 19. saj vene maalikooli kontekstis. Johann Köleri esindab romantilise varjundiga hilisklassitsisimi ideaale. Õppides kreiskoolis, mis jäi rahapuudusel lõpetamata, asus Köler Vastemõisa mõisavalitseja Faberi teenistusse, kus abistas tood kirjavahetuses ning arvepidamises. Faber, märganud poisi joonistuoskust, saatis ta Võnnus elava maalermeistri juurde õpipoisiks, kus Köler töötas 7 aastat. 1848 alustas ta Peterburi Kunstide Akadeemias, mille lõpetas 1855 aastal mütoloogilise lõputeosega: „Herakles toob Kerberose põrguväravast.“ Peale ülikooli lõpetamist reisis Johann Köler mitmel pool Euroopas: nt Saksamaa, Holland, Belgia. Töötates Roomas eraakadeemia kostüümiklasis, omandas ta täiusliku akvarelltehnika. Esitas kompositsiooni „Kristus ristil“ 1859 Room...
Mida aeg edasi, seda huvitavamaks ja arusaadavamaks see muutus. Selle muusikali lühikokkuvõte oli selline: Üks maatüdruk oli saadetud kuulsasse ooperimajja laulmist õppima, aga kuna just endine direktor vallandati, oli sellele kohale asunud uus mees koos oma uhke naisega. Loomulikult polnud direktori naine sellega nõus, et ooperimajas hakkaks õppima mõni tütarlaps, sest tema pidi jääma parimaks lauljaks. Seega lubas naine tal jääda garderoobide korrastajaks. Väike tütarlaps oli sellegi üle väga uhke, sest tema jaoks oli suur sündmus üldse ooperimajas viibida. Kui ühes üle tee asuvas baaris korraldati lauluvõistlus, kuulsid kõik väikest maatüdrukukest laulmas, kes oli ooperimajas õppinud laulmist ooperifantoomi käe Paide Gümnaasium Kärt Päll 10R 2 all. See lõi kõik tummaks, sest nii kaunist häält polnud nad seal majas enam ammu kuulnud.
Oma tahtmise saamiseks mõtles ta välja plaani, mis selle naise abikaasa mõneks ajaks kõrvaldaks. Samal ajal, kui naise mees arvas, et viibib puhastustules, lõbutses abt tema naisega. See lugu näitas selgelt, et mungad ja eriti mungakloostri ülem, kes sel ajal pidasid end lihtinimestele suureteks eeskujudeks, olid just kõige suuremad patused. Neljas novell, mida lugesin rääkis noorest naisest, kelle armsama mõrvavad tema endi vennad. Tütarlaps, suurest kurbusest, kaevab oma armsama pea maa seest välja, paneb selle savipotti ja nutab selle kohal iga päev. Vennad saavad tema saladusest teada ja võtavad temalt peaga poti ära. Seepeale sureb tütarlaps kurvastusse. Selleski novellis jäävad tõelised süüdlased karistuseta ja tütarlaps, kes kannatas kõige rohkem, lahkub elust. Viies novell räägib samuti armastusest. Gianni tabatakse tüdrukuga, keda ta palavalt armastab, kes aga vahepeal on kuningas Friedrichile kingitud
käänulisest teest oma elu armastuse juurde. Teoses kohtuvad erinevad arusaamad armust, ühelt poolt naiivne ja lembeline uskumus tõelisest armastusest, teiselt poolt isalik, varjatud kiindumus. Kuidas armastasid Tatjana ja Jevgeni? Jevgeni Onegin, noor Vene aristokraat, kelle elu on möödunud Peterburi suurejoonelistel ballidel, on harjunud pinnapealse armastusega. Maale kolides kohtab mees Tatjanat, kes temasse armub. Onegin keeldub neiut armastamast, sest arvab, et tütarlaps ei vääri temasugust truudusetut linnavurlet. Siinkohal arvan, et Jevgeni kiindus neiusse, kuid ei suutnud seda näidata, sest ei vaevunud välja tulema linnas külge jäänud pealiskaudsest olekust. Tema jaoks oli siiras ja tingimusteta arm, mida Tatjana talle pakkus, midagi võõrast ja harjumatut. Mees oli teinud vea, mida ta hiljem kahetsema asus. Tatjana Larina, veel teismeliseeas tütarlaps, oli vaikne mõisapreili. Oneginit kohates armus ta
lahendama. Algas uus kooliveerand ja nende klassi tuli uus poiss, nimega Tom. Tom oli hästi sõbralik, ning hakkas juba algusest peale kõigiga hästi läbi saama ning üsna pea oli ta juba päris populaarne. See tõmbas Maria ja Rebeca tähelepanu. Sammuti ka Lucy, sest poiss oli üsnagi kena. Maria’le ja Rebeca’le see loomulikult ei meeldinud, ning nad otsustasid korraldada peo, kuhu nad kutsuvad kõik, peale Lucy. Tütarlaps oli väga solvunud. Oli peo õhtu, ning kõik hakkasid juba kogunema. Enamus oli ennast riietunud tumedatesse riietesse, või lausa üleni musta. Lucy, kes elas peo paiga lähedal, ning märkas seda ja ta tuli heale mõttele. Ta jooksis ruttu koju ja avas oma kapi uksed, sealt vaatas ta endale heledaid riideid selga, ning kiirustas tagasi peole. Juba mõne hetke pärast oligi ta kohal, kus keegi teda ei tundnud. Nii mõnelgi tekkis huvi tema vastu, sealjuures ka Tom’il
esinesid 1950ndatel aastatel eestlaste eludes. Kerkib esile küsimus, kas lapse silmade kaudu on võimalik vahet teha rasketel ja headel aegadel. Lapse mõttemaailm on alles arengujärgus ja kergesti mõjutatav väliskeskkonna tegurite poolt. Alles neid ümbritseva maailmaga kohanenuna, ehk lapseeast väljakasvanuna suudavad nad hinnata elulisi olukordi objektiivselt. “Seitsmendas rahukevades” oli peategelaseks väike tütarlaps, kellel oli selle aja täiskasvanutest erinev mõttemaailm. Tema vaateid oli sünnist saati kujundanud nõukogude võimu propaganda, mistõttu käitus ta alavääristavalt suurte inimestega, kes olid selgelt sotsialistliku võimu ideede vastased. Kui täiskasvanud kirusid saagi- ja loomadekogumist, oli ta segaduses. Tüdruk ei saanud aru, miks nad selle režiimi vastased peaks olema; ta arvas, et nii ei ole õige. Tänapäeva lastel on pigem
tema vanust mõjutanud. Ta loodab siiski järgmisel päeval raamatut edasi kirjutada ning Isabella mitte kohtuda. · Martin Justus üritab pühenduda oma raamatu kirjutamisele, kuid ta mõtted ei kontsentreeru ning miski meenutab talle alatasa Isabellat. Justus märkabki aknast juuditari, ta läheb tänavale ning edasi suundutakse mere äärde. Martin tahab teada, mis noort Isabellat vaevab ning lõpuks räägib tütarlaps kuivõrd Isabella ema oma tütre külge klammerdub, alatasa inimeste üle domineerib ning manipuleeris ka kõhutüüfusesse surnud tütarlapse isa. Isabella õige nimi on Isebel, isa oli selle tüdrukule Piibli järgi pannud. Isebel vihkab oma ema, kuid ka armastab teda väga. Kord oleks neiul peaaegu võimalik olnud ema juurest pääseda, kui välismaa juudist artist pakub võimalust neiul enda klaverioskusi Saksamaal täiendada. Isabeli ema
kontrastsed. Ühel pool lüürilise hingega romantik, kes üle kõige hindab vabadust, helistab kannelt ega oska lugu pidada maisest varast, teisel pool aga asjalik, sagedasti purutõsine, kokkuhoidlik, enesest lugupidav ja rikas talupoeg, kes Nipernaadi-taolistesse suhtub silmnähtava põlastusega. Selle halvakspanu hajutamiseks laseb Nipernaadi käiku oma fantaasia, oma luiskelood, ja enamasti heade tagajärgedega. Igas novellis on tütarlaps või naine, kelle ninapidi vedamiseks Nipernaadi leiab kauneid sõnu, loob muinasjutte ja räägib rikkusest, mis kusagil teda ootamas. Nipernaadi ei soovi muud, kui panna tütarlaps endasse armuma, ja selle saavutab ta, sest oskab äratada igatsusi millegi kauni, enneolematu ja igapäevasest erineva ning parema järele. Nii armub Nipernaadisse rikas peretütar Elo ja pooltotter karjaplika Tralla, uhke kalurineiu Maret. Nipernaadi kandlekõlistamise vastu jääb kurdiks ainult Anne-Mari
Väike prints Oma mõtestes peab inimene jääma alati nooreks. Noorena on ju igal inimisel olnud suured ja kaugeleküündivad unistused. Kõik on tahtnud saada maailma parimaks: maailmakuulsaks näiteljaks, üle maailma tuntud füüsikuks, uusi seadusi avastada bioloogias, sportlaseks, kes võidab olümpiakulla. Miks siis nüüd on unistused niivõrd mandunud, et paljud meist ei julge enam ülikoolilegi mõelda? On siis tõesti kunagised elu ideaalid tunnistatud puhtaks lapsikuseks? Miks on kõik helged mõtted lootusetult maha maetud? Kas me tõesti hakkame vananema juba enne, kui meie kohta lakatakse ütlemast ,, lapsed" ? Ainult lapsed teavad, mida nad ostivad. Nagu väiksel printsil oli oma imetilluke plaanet, on ka lastel oma pisike maailm, millest väljaspool laiutab tundmatus. Lapsepõlve meenutades tundus kõik nii lihtne ja selge. Polnud vajadust lanegtada raskeid otsuseid, kuna elus polnud veel k...
lugupidamine tagatud. Jättes ristiinimese ilmetu majaehitisega hüvasti, eemalduti üldkokkuhoidvast seltskonnast. Lõpuks omavahel, laskis ema lapse käest lahti ja lubas tal rohelisel murul kesk kalme paar ringi joosta. Tüdruk, kingades veel algaja, heitis end meeleldi hämarikku, mis ta suurtes tumedates silmades igavikuna vastu kumas. ,,Tule ka!" hõiskas ta, kuid avastas end üksi olevat. Ta ei kurvastanud, sest see oli alati nii 'armastus' ei kuulunud nende pere rutiini. Tütarlaps peitus ühe kivi taha ja keskendus kujutisele oma silme ees, hajudes valguses, mis sai alguse ta rinnas puhkavast hingest, levides peagi üle kogu keha, selle neelates. Kogu ta olemus kattus õrnade, peaaegu läbipaistvate lumehelvestega, mis kasvasid ümber, formueerudes roosideks, mis vääneldes põimlesid üksteisest läbi ja üle käejäsemete lõpuotstest tekkisid viis kiviteravat pikka küünist, kattudes
ROKOKOO. 18.sajandil. Prantsuse revolutsioon lõpetab rokokooajastu. 1.JEAN.ANTOINE WATTEAU(1684-1721). Prantslane. Kythera saar Gersainti kaupluse silt Pierrot Siivutu ettepanek 2.FRANCOIS BOUCHER(1703-1770) Madam Popadour Diana(sõja-ja Diana suplemas Veenuse tualett viljakusejumalanna) Lamav tütarlaps 3.JEAN-HONORE FRAGONARD(1732-1806) Kiik Varastatud suudlus Riiv(magamistoamaal) 4.JEAN BAPTISTE SIMEON CHARDIN(1699-1779) Autoportree Köögitüdruk Söögipalve Turulkäik
Kohale jõudes avastasid tütarlapsed, et neid ei olegi veel lõplikult välja valitud, vaid peavad läbi tegema veel ühe konkursi. Maren, keda mängis Silja Miks oli väga kinnine ja veider tütarlaps, kuid ometi oli temagi välja valitud ja ta eesmärk oli saada televisiooni, vastasel juhul ei julgenud ta koju tagasi minna, Marenile oli südame lähedane keskkonna heaolu. Marin Mägi roll etenduses oli Petra, üks väga energiline ja hea südamega tütarlaps. Ta tahtis küll võita, aga oli alati teistele toeks.Petra kireks oli tantsimine ja sõpradega ööklubi külastamine. Lilly-Marie Teetz'i osa täitis Anneli Rahkema, kes sai sellega suurpäraselt hakkama. Lilly näol oli tegemist väga ülbe ja isepäise tüdrukuga, kellel oli rikas isa. Ta oli kindel, et ta võidab konkursi, lootes oma isa tutvuste peale. Lilly oli tüdrukutest kõige kaasaegsemalt rõivastatud, samuti kasutas ta palju slängi ja muid inglise keelest laenatud sõnu
KUMU ehk Eesti Kunstimuuseum Esiteks tahan kohe ära mainida, et mulle tohutult meeldib KUMU asukoht. Eriti mõnus on jalutuskäik läbi pargi ning karge õhk, mis lööb mõttet selgeks ning meeled kunstile avatuks. KUMU hoone on suurepärane kunsti väljapanekuks. Juba eemalt tekitab selle olemus paraja aukartuse ning ega sisenedes see tunne ei kao. Fuajee on avar ja suursugune, ent vastupanuks on väljapanekute ruumid suhteliselt väikesed, tekitades intiimse kuid pingelise õhkkonna, kus mõtted suunduvad rännakutele, mis aitavad mõista kunstnikku ja tema teoseid. Olen ennegi KUMUs käinud, mistõttu sealsed püsiväljapanekud olid mulle juba tuttavad, ent ikka ja jälle on hea silm peale visata Eesti kunstile ning tuletada meelde ajalugu. On ju KUMU Eesti tähtsaim kunstimuuseum, sest võtab kokku kogu Eesti kunsti ajaloo ning koondab tähtsamaid teoseid läbi aegade. Lemmikuks on saanud skulptuuride ruum. Meeldib ruumi ko...
Kunstiajalugu 11 klass, Barokk A rida Rembrant Hollandi kõige silmapaistvam meister. Tema eesmärgiks oli avada inimeste hingeelu, tähtis oli sisemine ilu. Rembrant maalis põhiliselt portreesid (autoportree „Saskiaga“). Tema töödes olid valguse-varju piirid hästi mahedad. Rembrant on kuulus ka graafiliste lehtede poolest. Tähtsaimad tööd: „Püha perekond“, „Öine vahtkond“ (kuulsaim), „Kadunud poja tagasitulek“ Hollandi maalikunst- olustikumaal Kunst oli suunatud linnakodanlusele. Maalikunsti õitseng. Kunst väljendas võidurõõmu, tähtis oli sisemine ilu, looduslähedus, realism. Väga olulisel kohal oli maastikumaal (eriti meremaal). Esile tõuseb portreekunst, ka grupiportreed, mis olid seotud olustikulise tegevusega. Igapäevaelu kujutatakse olustikumaalil. Suurim Hollandi maalija oli Jan Vermeer van Delft, kes kujutas enamasti interjööri (tema töödel on alati aken) „Tütarlaps pärlkõrvarõngaga“, „Delfi vaade“ Itaalia arhitektuur Põhiülesand...
ANTOINE GROS ,,Bonaparte Arcole sillas" ; oli Davidi lemmikõpilane ANTON STARBOPF ,,Istuv akt" ANTONIO CANOVA ,,Pauline Borghese Venusega" ; itaalia skulptor, ampiir, näitab pere halvast küljest. ARCIMBOLDO ,,Aastaajad" AUGUSTE RENOIR ,,Tantsupidu linnas" ; ,,Tantsupidu maal" ; ,,Pannkoogijahuveski" BERNINI ,,Apollon ja Daphne" ; arhitekt ja skulptor C.D.FRIEDRICH ,,Rändaja udumere kohal" ; maastiku- ja merevaated, romantsimi eelkäija CLAUDE MONET ,,Mulje. Tõusev päike" (impression. Soleil levant) ; ,,Daam aias" ; ,,Moonid" ; ,,Londoni parlamendihoone" ; ,,Sirelid" ; ,,Roueni katedraal" ; ,,Argenteuil" ; ,,Vesiroosid" EDGAR DEGAS ,,Tantsijanna sinises" ; ,,Täht ehk tantsijatar laval" ; ,,Ooperihoone tantsufuajees" ÉDOURD MANET ,,Nana" (Zola romaani prostituut), ,,Olympia" (Urbino Venuse paroodia) ; ,,Eine roheluses" parodeerib Tiziani ,,Kontsert vabas õhus" EDVARD MUNCH ,,Karje" ; ,,Madonna" EUGÈNE DELACROIX ,,Va...
· 1994: Istusin Piedra jõe ääres ja nutsin · 1996: Viies mägi · 1997: Valgusesõdalase kasutusjuhend · 1998: Veronika otsustab surra · 2000: Kurat ja preili Prym · 2001: Isad, pojad ja isade pojad · 2003: Üksteist minutit · 2004: Dzinn ja roosid · 2005: Zahir · 2006: Nagu voolav jõgi · 2006: Portobello nõid 6 2.Sisu kokkuvõte Veronika on pealt näha täitsa tavaline Sloveenia tütarlaps. Tal on töö raamatukogus ning väike korter kloostri juures. Ühel päeval otsusta Veronika, et ei taha enam elada, sest kõik ta elus oli ühesugune ja kuna noorus juba seljataga, polnud edaspidi oodata muud kui allakäiku, vanadust selle pöördumatute jälgedega, haigusi, sõprade lahkumisi. Edasi elamine ei annaks midagi juurde, vastupidi, tõenäousus kannatada suureneb üha enam ja enam. Ta oli kursis, mis maailmas toimud
SITUATSIOONI KIRJELDUS Diplomieelse praktika on läbitud perearstikesksuses. Teema oli valitud, kuna oli kokkupuude eaka patsiendiga, kes 3 päeva tagasi sai kodus jala vigastust (hüppeliigese nikastus). Arsti vastuvõtule 15.03.2013 tulid eakas naine (73 aastane naine) koos tütarlapsega (47 aastane naine). Patsiendi sõnade järgi, sel päeval, kui ta vigastas oma jalga ta tundis nõrkust ja pearinglust. Ta tegi voodi korda, kui järsku leidis ennast põrandal lammamisena. Tütarlaps aitas emale tõusta ja leidis, et tema jalg- hüppeliigese piirkonnas on sinakaspunane ja paistes. Tütarlaps asetas külma vigastatud piirkonnale ja pärast asetas vähese survega sidet ja toetas padja abil kõrgendatud asend. Anamneesi võtmisel saime teada, et patsient ei saanud aru kuidas ta sai kukkuda, temal on hüpertooniatõbi, kuid viimasel ajal oli tal RR 90/60 mmHg hommikuti. Tema tavaline RR on 150/70 mmHg.Tütarlaps soovitas emale minna EMO-sse, aga patsient rangelt
Miisu kokkuvõte Preili Miisu on varem olnud kass. Seepärast lööb ta endiselt vahel nurru, küünistab, müksib peaga ja armastab tibatillukesi linde. Vaatamata sellele, et nüüd on ta tavaline tütarlaps, laulab ta siiski aeg-ajalt Miamiau-laulu ja valdab vabalt kasside keelt. Viimasest on tema peremehel Tibbel kõvasti kasu. Tibbe on ajakirjanik ja kasside pressiteenistuse kaudu jõuavad temani paljud salajased ja varjatud uudised. Sellest tekib ka paksu pahandust, kuid tänu Miisule ja tema rohketele kassidest sõpradele lõpeb kõik siiski hästi . Natuke kirjanikust: Annie M. G. Schmidt ( 1911-1995) on enimloetud, armastatuim ja tuntuim lastekirjanik Hollandis. 1988
Rembrandti looming läks aga sellest hoolimata järjest sügavamaks ja paremaks. Loomingu ühed tippteosed vanade inimeste portreed, kus näolt võib lugeda kogu elatud elu vaeva. Peale surma oli Rembrandt mitu sajandit unustuses. "Dr. Tulpi anatoomia" "Öine vahtkond" ,,Kadunud poja tagasitulek" 27 Vermeer van Delft zanrimaalija. Maalide sisuks lihtsad igapäevased toimingud (tütarlaps kirja lugemas, tütarlaps piima kallamas jne) ,,Kunstniku ateljee" On mõiste ,,väikesed hollandlased". Sellega tähistatakse kunstnikke, kelle maalid olid mõõtmetelt (mitte tähtsuselt!) väikesed. Siia kuuluvad: Pieter de Hooch, Gerard Terborch, Jan Steen, Adriaen van Ostade jt. Flaami kunst (Flandria tänapäeva Belgia) Hispaania võimu all, katoliiklik. Kuulsaim maalikunstnik: 28 Peter Paul Rubens (1577-1640). Rubensi looming on tüüpiliselt barokne rahutu,
Proovige see ära ja vänge lõhn ei lähe kunagi meelest. Luuvili on läikivmust ja mõrkja maitsega, aeg-ajalt mõnus suhu pista. Viljad on head C-vitamiini allikad. Toomingal on võime inimese haigusi enda kanda võtta. Vanasti oli toomingas kõige tähtsam ravimtaimena. Toomingaõite tee auru sissehingamisel saab leevendust peavalule. Tiisikust ja kõhuhaigusi raviti toomingamarjadega. Selle puu oksad olid hoiatavaks vihjeks noorte daamide liiga kergetele elukommetele. Kui tütarlaps maipüha hommikul oma ukse tagant leidis maasse torgatud toomingaoksa, oli tema maine läinud.
Kurja isa ähvardustest hirmutatud, hakkas tüdruk nutma; c) kesksõna- ja mata-lühendid järeltäiendina, nt Vili, osalt rõukudesse pandud, osalt koristamata, jäi põllule vedelema. 2. Määruslike des-, mata-, maks- ja tuna-lühendite komakasutus allub järgmistele reeglitele: a) Kui des-, mata-, maks- ja tuna-vormil on laiendeid ja need laiendid paiknevad tema järel, siis lühend eraldatakse komadega, nt Seistes kõrgel paekaldal, ei julgenud tütarlaps alla vaadata. Ta oli mitu tundi nagu joovastuses olnud, suutmata midagi peale mängu mõelda. Paul oli tähelepanelikult jälginud iga lauset, kaasa haaratuna kõne loogilisest arengust. Jaak tahtis püsti tõusta, rõhutamaks sellega oma positsiooni; b) Kui des-, mata-, maks- ja tuna-vormil pole laiendeid või kui laiendid paiknevad lühendis tema ees, siis lühendit tavaliselt komadega ei eraldata, nt Kõrgel paekaldal seistes ei julgenud tütarlaps alla vaadata. Vastust ootamata lahkus
Ta südames valitsesid arm, truudus ja vankumatu õnneusk. Ta imetles maailma rikkust ja liigutavat võhiklikkust ning uskus et sõbrad on tema eest kõigeks võimelised. aga vaimustutatud romantik, kes nägi kõiges ja kõikjal palju head, uskus ning usaldas ümbritsevat Tatjana: Ta oli vaikne, kartlik, nukrapilguline kui laanehirv. Lapsepõlves oli tõsine. Ta oli heade käitumiskommetega. väga keerulise iseloomuga neiu Olga: Ta oli kuulekas, kraps ja õrn ning üliarmas lihtsameelne tütarlaps. Tal olid sinised silmad, rõõmus tuju ja blondid juuksed. Ta oli ka naeratama ilmsüütult varmas. Oma tüübilt oli Olga lihtsameelne tütarlaps, kes ei tundnud hingetorme ja tal polnud kunagi konflikte tõelises elus. Lenski südame oli ta võitnud just tänu oma kaunile välimusele, Probleemid: Onegin oli elutüdinud. Puudus võime millestki rõõmu tunda, miski ei näinud teda huvitavat. Ta ei suutnud ühe tegevuse juures kaua püsida, kuna see muutus tema jaoks
Griete oleks maalil, kuid seda õnnestus neil mitme peale vältida. Pilt muusikainstrumentidega. Tanneke piima valamas. 1666 Hr. Vermeer maalis Grietet hr. Ruijveni tungival soovil. Maal , millel ta kujutas Grietet oli natuke sünge, osalt seepärast, et tüdruk keeldus kandmast uhkeid rõivaid ja olema lahtiste juustega. Kuid teisalt oli maali põhi kaetud musta värviga. Selleks, et pilt oleks täiuslik, pidi tütarlaps kandma pärl- kõrvarõngaid. Need said talle saatuslikuks. Katariina, olles jälle rase, võttis vaevaks minna oma mehe töötuppa, et näha millega ta mees hetkel tegeleb. Naine läks raevu, nähes keda, mida ja kuidas ta mees oli maalinud oma vii- mati valminud maalil. Griete oli saanud vahepeal 18aastaseks ja poeg Pieter tegi talle abieluettepaneku, mille tüdruk tagasi lükkas, ettekäändel, et seda ei tohi teha 1676
Eesti kunsti sünd Eesti rahvusliku kunsti sünd toimus 1850. aastatel. Enne Johan Köleri Peterburgi õppima minemist, tegutsesid baltisakslased. Noored kirjanikud söendasid saksa seltskonnas ringi käia Eesti rahva riietes. Pandi alus Eesti ilukirjanduse järjepidavale arengule, arenes ka muusika elu.Eesti kunstnikel puudu kodumaal rakendus: tellitud skulptuurid ja maalid toodi enamasti sisse või olid tehtud baltisakslaste poolt, kellel oli ressursse, ning kelle töid hinnati. Eesti kunstnike kohta levisid eelarvamused, samuti ei olnud neil võimalus kodumaal soovitud kunsti õppida ja ennast kunstiliselt arendada. Esimesed Eesti kunstnikud said oma kunstialase hariduse Peterburi kunstiakadeemiast, millest oli selleks ajaks kujunemas Eestist pärit andekate noorte õpingute ja töökoht. Kunstnikud ei tulnud tagasi kodumaale, sest Eestis polnud neile tellimusi ega töid. Nad töötasid nii peterburis kui ka vahepeal Euroopas ringireisides Pariisis, ...
Iloni legend Elas kord tüdruk nimega Ilon . Ilon on 11-aastane tütarlaps . Tema välimus sarnaneb väga Pipi omaga. Tal on peas punane müts , millel oleks nagu kaks sarve ja nende otsas on kaks lillekest . Mütsi alt paistavad õlgadeni blondid juuksed . Ta on alati rõõmsmeelne tüdruk . Ilon elab koos oma isaga , ema tal ei ole . Kui Ilon oli 4-aastane suri tema ema. Sellest ajast peale on ta üles kasvanud oma isaga. Ta kasvas üles Tallinnas , kui tema ema suri kolisid nad oma isaga Haapsallu. Koolis oli ta üks aktiivsemaid tüdrukuid , osales kõikidel üritustel,kontsertitel ja spordi üritustel . Peale selle , et ta nii aktiivne oli tegeles ta raamatute kirjutamisega . Raamatute kirjutamisega alustas ta juba 6-aastselt . Väiksena armastas ta kuulata seiklusjutte . Praeguseks on ta valmis kirjutanud kaks raamatut . Tulevikus loodab ta saada kuulsaks kirjanikuks ning kirjutada võimalikult palju lasteraamatuid . Hetkel on tema lem...
Kadri (Silvia Rannamaa) Tõlkinud -U.Rummel Illustreerija -E.Teebo Peategelased-Kadri, vanaema, Urmas, Anne. Kadri-väga lahke, tagasihoidlik, Vanaema-lahke, abivalmis, karm Urmas-lahke, sõbralik, natuke isalik Anne- lahke, abivalmis, tore. Kadri on 10-aastane tütarlaps, kes elab keldrikorteris ning on väga vaene. Kadril ei lähe just koolis kõige paremini, tal ei ole väga head hinded ning tal pole koolis sõpru. Ühel päeval Kadriga juhtub üks õnnetus, nimelt jääb ta auto alla.Peale seda satub ta haiglasse, haiglas olles tutvub ta kuulsa kirjanikuga Elsa Sarapiga.Vaatamata vanusevahele nendest saavad väga head sõbrannad.Haiglas olles räägib ta arstile, et tal valutab tihti peale pea, lõpptulemuseks tuleb välja see, et Kadri peab minema
kirjanik 23. aprill 1899 Peterburis 2. juuli 1977 (elas 78- aastaseks) Tuntuimaks romaaniks ,,Lolita" ,,Lolita" Vladimir Nabokovi tuntuim romaan Pariis 1955, New York 1958 Prantsuse ajaleht Le Monde valis romaani sajandi 100 parima raamatu hulka ,,Lolita" Peategelasteks keskealine kirjandusprofessor Humbert Humbert ja 12- aastane tütarlaps Dolores Haze Humbert abiellub Dolorese emaga Neiu ema hukkub ,,Lolita" Tutvustades tüdrukule maailma, jääb ta temast ilma Lolita armub pornograafi Quitly'sse Humbert tapab Quilty ja satub vangi D olores Haze 12-aastane neiu Mõistatuslik tegelaskuju Esmapilgul hell ja süütu Omakasupüüdlik Seiklushimuline Külm ja kalk Humbert Humbert Keskealine mees
Johannes Vermeer C. Karus 2017 Jan Vermeer van Delft (31.10.1632 – 15.12.1675) Hollandi maalikunstnik Abikaasa Catharina Bolenesi Abielust sündis 14 last, kellest 4 suri enne ristimist Maalijate gildi vanem, kunstikaupmees ja kõrtsipidaja Elas vaesena, isegi kui ämm oli rikas Vermeeri Looming Enamasti maalis ta tellimustöid - Pieter van Ruijven Kasutad kalleid ja eredaid värve Tuntud valguse meisterliku käsitluse poolest Enamasti olustikumaale maalis Maalid pakuvad läbilõiget 17. sajandi Hollandi ühiskonnast 40 maali (u. 3 maali aastas) Tütarlaps pärlkõrvarõngaga Ehk Madalmaade Mona Lisa (hollandi keeles "Meisje met de parel") U 1665-1667, õlimaal lõuendil 46,5 × 40 cm Tellimustöö Pieter van Ruijven Restoreeriti 1994 Teosest inspireerituna on valminud raamat ja viimase põhjal ka film Hollandi armeeohvitser ja kunstikollektsionäär (Arnoldus Andries des Tombe) omand...
a) maapinnal kingades, mille taldade kogupindala on 500 b) jääl uiskudes, mille toetuspindala on 150 c) 1,6 m pikkustele ja 7,5 cm laiustel suuskadel lumel 3. Pariisis asuva Eiffeli torni mass on 9000 tonni ja toetuspindala 450 . Kui suurt rõhku avaldab torn maapinnale? 4. Auto, millel on 4 ratast ning iga ratta toetuspindala on 120 , avaldab teepinnale rõhku 250 000 Pa. Kui suur on selle auto mass? 5. Räägitakse, et tütarlaps teravate kontsadega kingades lõhub põrandat rohkem kui elevant. Kontrolli järgmiste andmete alusel selle väite tõesust. Elevandi mass 3000 kg, tema ühe jala pindala 3 , tütarlapse mass 50 kg, tema kingakontsa pindala 2,5 . Eldame et 50% tütarlapse raskusest langeb kontsale. 6. Kui suurt rõhku avaldab telliskivi maapinnale, kui ta toetub maha tahuga, mille pindala on väiksem? Tahuga, mille pindala on suurem? Tellise mõõtmed on 250*120*65 mm.
Motivatsioonikiri Olen 21.aastane tütarlaps Tartust. Oman keskeriharidust majutusettevõtte juhtimise erialal ning kuna soovin õpingutesse jäävat pausi tegusalt ära kasutada otsin mõistliku palgaga tööd. Kuna tulevane õppekava ei ole veel täpselt teada, loodan leida kohta, mis sobiks hiljem ka minu kooligraafikuga (kord kuus nädalalõppudel). Rääkides pisut veel endast oleks minu elavale loomusele sobilik tegeleda lastega. Lastearmastus on mul olnud juba pisikesest tüdrukust peale ning olen saanud hoidmist ka sugulaste-tuttavate laste peal palju praktiseerida. Samuti olen olnud kasvataja abiks kahes Pärnu eralastehoius. Kuna olen ise aastaid muusikaga tegelenud meeldiks mulle põnnidega koos laulda, tantsida, näidelda jpm. Samuti pole minu puhul tegemist toas istuva ja arvuti/ telefoniekraani imetleva neiuga. Mulle meeldib palju õues jalutada, joosta, jalgratastega sõita, ning kui see probleeme ei tekitaks kaasaksin kõige sellega ka laps...
Johann Köler Helerin Heinmaa Lühidalt o Sündinud: 8.märts 1826, Vastemõisa o Tegevusala: maalikunstnik o Õppinud: Peterburi Kunstide Akadeemias o Tuntud teosed: "Truu valvur" & "Ema portree" o Surmaaeg: 22.aprill 1899, Peterburi Elukäik 18351837 Viljandi elementaar- ja kreiskool. 18391846 Töötas Csises maalermeister Faberi töökojas. 18481855 Õpinguaastad Peterburi Kunstide Akadeemias. 1857 Täiendas end välismaal. 1858 Töötas eraakadeemias kostüümiklassis, omandas täiuslikult akvarelltehnika. 1861 Peterburi Kunstiakadeemialt akadeemiku nimetus. 1862 Tagasipöördumine Peterburgi, kus ta sai õpetajakoha Kunstide Edendamise Seltsi koolis. 1862 1874 Suurvürstinna Maria Aleksandrovna kunstiõpetaja. 1869 1870 Töötas Peterburi Kunstiakadeemia kostüümiklassi akvarelliõpetajana. 1867. aastast professor. Tiitli sai riigikantsler Aleksandr Gortsakovi portree eest (1867, õli, Moskva Ajaloomuuseum). 1...
Untsakate muusika kokkuvõttev nimetus. Untsakad Jaanus Jantson akustiline kitarr, laul Ilmar Kald viiul, laul Jaanus Põlder mandoliin, laul Margus Põldsepp lõõtspillid, laul Marek Rätsep basskitarr, laul Tauno Uibo helirezisöör Untsaka albumid Karmi elu sunnil (1994) Nuur ma olli, ull ma olli... (1995) Päälinna laiv Von Krahlis (1996) Nizni Novgorod (1997) Metsa läksid sa (1998) Tütarlaps merimeeste kõrtsist (2000) Untsakad 10 (2002) Metsa läksid sa 2 (2006) Meie küla pidu (2011) Untsakate koduleht http://www.untsakad.ee/ Osad laulud Untsakalt: "Metsavendade laul" https://www.youtube.com/watch? v=c3wxe6rEXUM "Mehed metsas!" https://www.youtube.com/watch?v=ufzuhXZBayk "Viljandi paadimees" https://www.youtube.com/watch?v=7lSiBz47En4 "Meie maast ida pool" https://www.youtube
Arvan ,et kuna tema vanemad ei osanud tegeleda tüdruku kasvatamisega ,pidi Kati iseennast kasvatama hakkama. Ja nagu selgub liikus ta täiesti vales suunas. Alustades tõestamisega ,et ta pole nii korralik nagu kõik arvavad. Tüdruku elu hakkaski veerema allamäge hetkel ,kui tema sõber Juhan,kellele Kati algusest peale meeldis, talle ööseks külla tuli. Juba nädala möödudes leidis Kati end järgmise poisi käte vahelt,keda ta isegi ei sallinud. Tütarlaps käis peolt peole.Jõi ,suitsetas ja tarbis narkootikume ning andis end pea igale poisile ,kes soovi avaldas. Kuid ühel peol söödeti talle mingit kummalist tabletti ning poiss nimega Markus vägistas ta.Poiss oli joobes ja teadis ,milline kuulsus Katil oli ning arvas ,et tüdruk mängib lihtsalt raskesti kättesaadavat, kui talle ,,ei" öeldi. Sellel samal peol oli ka Juhan ,keda neiu märkas ,kui poiss blondiiniga suudles.
,,Ta oli kasvult üle kuue jala ja nelja tolli pikk, kuid sealjuures haruldaselt hea kehaehitusega, ta jõud vastas täiel määral kujutelmale, mille oli loonud tema hiiglakogu. Nägu ei teinud kõigele muule häbi ja oli nii lahke kui ka kena. Ta käitus vabalt ja kuigi ta kommetes parandamatult avaldus piirimaade karmust, takistas nii ülla välimusega keha suursugune rüht seda vulgaarseks muutumast." (lk.8 viimane lõik) Judith oli enneolematu iluga noor tütarlaps ja oskas väga hästi noori mehi võrgutada. Ta lõi ennast alatasa üles ja oli üldse piiriasuka kohta väga tsiviliseeritud. Hetty oli kergekeelne tütarlaps. Ta oli Judithi õde ja austas teda väga. Ta ei valetanud kunagi ja seega rääkis ta alati kõigest, mis südamel. kokkuvõtte Hinnang loetud teosele: Hirvekütt" on hea raamat. Algusest peale kruvitakse lugeja pinge haripunkti. Sisu pole keerukas, kuid ometi tihe. Kirjanik on hästi kirjeldanud
puudutasid kultuurset ühiskonda. Ometi olid nad vastand- tüübid: Onegin oli külm ja pettunud inimene, kes ei usaldanud suurt kedagi ega midagi ; Lenski oli aga vaimustutatud romantik, kes nägi kõiges ja kõikjal palju head, uskus ning usaldas ümbritsevat. Lenski külastas sageli naabermõisas Larinite perekonda. Ta tundis tõsist huvi selle pere noorema tütre Olga vastu. Neiu oli naiselik ja graatsiline. Oma tüübilt oli Olga lihtsameelne tütarlaps, kes ei tundnud hingetorme ja tal polnud kunagi konflikte tõelises elus. Lenski südame oli ta võitnud just tänu oma kaunile välimusele. Vladimir Lenski viis Larinite juurde ka Jevgeni Onegini, keda seal kohe märkas pere vanem tütar Tatjana. Tatjana on vastandina õele Olgale väga keerulise iseloomuga neiu. Tundeline ja mõtlik tütarlaps oli isegi oma perest võõrdunud. Tatjanal olid lähedased suhted teenijaskonnaga, tema läks lihtrahvale lähemale, kui tema perekond. Siit ka see
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
