Vastus leiad õppematerjalist: Kordamisküsimused loeng 4 kohta Geneetikas

Kordamisküsimused loeng 4 kohta Geneetikas (0)

Tallinna Ülikool - Bioloogia - Geneetika

5 VÄGA HEA

Esitatud küsimused

Mis on rakutsükkel?
Millistes faasides on rakutsükli kontrollpunktid mida kontrollitakse ja kuidas?
Mis on p53 ja tema funktsioonid inimesel?
Millistel organismirühmadel esineb?
Millistel eeldustel mitoosifaas käivitub?
Mis toimub mitoosi metafaasis?
Mis toimub mitoosi telofaasis ja millega rakutsükkel lõpeb?
Mis on mitoosikääv selle tüübid?
Millisel organismirühmal esineb?
Milline on tulemus?
Mis toimub meioosi interfaasis?
Kuidas ja miks toimub rekombinatsioon X ja Y kromosoomide vahel?
Kuidas määratakse imetajate sugu?

Kordamisküsimused loeng 4 kohta (teine kontrolltöö algab küsimusest 11):

Mis on rakutsükkel? Milliseid etappe seal eristatakse ja olulisemad sündmused etappidel ?
Rakutsükkel ehk raku jagunemistsükkel on raku elukäik pooldumisest pooldumiseni. Rakutsükkel koosneb reast sündmustest, mis viivad raku selle jagunemise ja kahekordistumiseni. Rakutuuma omavate ehk eukarüootsete rakkude rakutsüklit jaotatakse kolmeks osaks:

interfaas – toimub raku kasvamine, mitoosiks vajalike toitainete kogumine ja DNA kahekordistamine
mitoos – tulemuseks on raku jagunemine kaheks erinevaks rakuks, mida kutsutakse tütarrakkudeks
tsütokinees – toimub raku lõplik jagunemine

Millistes faasides on rakutsükli kontrollpunktid, mida kontrollitakse ja kuidas?
S-faasis toimub DNA replikatsioon ja histoonide süntees

G1 faasis raku taastumine, kasvamine, ettevalmistused replikatsiooniks
G1 faasi lõpul on G1- faasi – kontrollpunkt, mis suunab raku S-faasi
G2 faas võimaldab kontrollida, kas DNA replikatsioon on lõpetatud. Seal toimub ettevalmistus mitoosiks, rakuorganellide süntees, tsentrioolide jagunemine. G2-faasi-kontrollpunkti läbimine G2 faasi lõpul suunab raku mitoosi.

Mis on p53 ja tema funktsioonid inimesel?
P53 – valk, mille kontsentratsioon tõuseb, kui DNA on kahjustatud: rakutsükkel peatub. TP53 geeni poolt kodeeritud kasvaja supressorvalk inimesel. Reguleerib rakutsüklit ja liiga suurte kahjustuste korral viib raku apoptoosi . Aktiveerib DNA parandamise ensüüme ja blokeerib rakutsükli üleminekul G1/S. TP53 mutatsioonid on põhjuseks rakkude kontrollimatule proliferatsioonile.

Mitoosi mõiste, etapid ja millistel organismirühmadel esineb?
Üks rakujagunemise viis. Mitoos on raku tuuma jagunemine koos tsütoplasma jagunemisega kahe geneetiliselt identse tütarraku tekkel. Esineb ainurakseil, taime- ja loomarakkudes. Mehhanism geneetilise materjali ja tsütoplasma jaotamiseks tütarrakkude vahel. Toimub organismi kõikides kudedes. Mitoos jaotatakse viide etappi : Profaas , prometafaas, metafaas , anafaas , telofaas. Lisandub veel tsütokinees.

Millistel eeldustel mitoosifaas käivitub?
Mitoosi eeldused:
M-Cdk (M-phase promoting factor : tsükliinid B ja tsükliin-sõltuvad kinaasid CDK1) aktiivsuse järsk tõus; tsentrioolid on jagunenud; DNA on replitseerunud (DNA replikatsioon on lõppenud)

Olulisemad sündmused mitoosi varases ja hilises profaasis?
Varane profaas – tuumake kaob varase profaasi jooksul, kuna RNA transkriptsioon lakkab; kromosoomid kondenseeruvad, sest M-CDK fosforüleerib kondensiine ja histoone; mikrotuubulid lagunevad ja hakkab moodustuma kääviniidistik. Kääviniidistik koosneb organiseeritud mikrotuubulitest ja nendega seotud valkudest (kinesiinid); tsentrosoomid liiguvad raku eri poolustele ; lahknevate tsentrosoomide vahele moodustub kääv algul tuumaväliselt.
Hiline profaas – ehk prometafaas – tuumake on kadunud, tuumamembraan hakkab lagunema

Mis toimub mitoosi metafaasis ? Anafaasis ?
Metafaas:
Kromosoomid liiguvad ekvatoriaaltasandile käävipooluste vahel ja moodustavad nn. metafaasi plaadi; kromosoomide kinetohoorid on aktiivsed, aga ei funktsioneeri; kinetohooride tõmbejõud on tasakaalustatud kromatiide siduvate tsentromeeride poolt; kääviniitidele mittekinnitunud kromosoomid tekitavad signaali, mis lükkab edasi anafaasi alguse.
Anafaas:
algab äkiliselt seoses Anaphase-Promoting Complex (APC) aktiivsuse tõusuga rakus; APC aktiveerib M-CDK (M – tsükliinid) ja põhjustab seega kohesiini kompleksi lagunemise. Kohesiini lagunemine võimaldab kromatiididel lahkneda. Ühe kromosoomi tütarkromatiidid eralduvad ning liiguvad raku eri poolustele; liikumise kiirus on 1 μm/min; liikumine kestab mõne minuti (2-3 min); liikumine toimub mikrotuubulite lühenemise (lagunemise) tulemusena või alternatiivselt poolused kaugenevad motoorsete valkude kinesiinide abiga.

Mis toimub mitoosi telofaasis ja millega rakutsükkel lõpeb?
Tütarkromatiidid (ühekromatiidsed kromosoomid) jõuavad raku poolustele; kinetohoorsed mikrotuubulid kaovad; kromosoomide (kromatiidide) ümber tekib uuesti tuumamembraan, kuna tuuma lamiinid defosforüleeitakse; kromosoomid dekondenseeruvad, sest histoonid defosforüleeritakse; tuumakesed ilmuvad tuumadesse; tsentrosoom jaguneb; Tsütokinees — algab anafaasis; aktiinist ja müosiinist moodustub raku keskele kontraktiilne aktiini rõngas, mis on kääviniitidega risti; plasmamembraani sissenöördumine.

Mis on mitoosikääv, selle tüübid?
Tuuma lamina - Intermediaarsetest filamentidest lamiinidest koosnev tihe võrgustik tuuma sees, mis annab toestust, reguleerib DNA replikatsiooni ja osaleb rakujagunemises. Oluline roll kromatiini organiseerumisel interfaasis .
Prometafaasis tuumamembraan laguneb ning kromosoomid kinnituvad mitoosikäävile. Kääv koosneb tubuliini mikrotuubulitest e kääviniitidest.
Eristatakse:
A. poolustevahelisi ehk polaarseid kääviniite
B. tsentromeeri piirkonnale kinnituvaid kinetohoorseid kääviniite
C. perifeersesse tsütoplasmasse suunduvaid astraalseid kääviniite

Mõisted endoreduplikatsioon? Endomitoos?
Endoreduplikatsioon – kromosoomid duplitseeruvad ≥2korda mitooside vahelisel ajal. Endoreduplikatsioon viib polüploidiseerumiseni (inimese fibroblastide kultuuris on 3-5% rakkudest polüploidsed)
Endomitoos – DNA replitseerub S-faasis ühe korra, kromosoomid kondenseeruvad, tuum laguneb, aga käävi ei moodustu ja kromosoomid ei lahkne

Meioosi mõiste ja millisel organismirühmal esineb? Meioosi toimumise üldine käik?

mitoosi modifikatsioon
seotud sugulise sigimisega, mis klassikalisel kujul esineb ainult eukarüootidel
meiootiliselt jagunevad rakud ( sugurakud ehk idurakud) asuvad kõrgematel organismidel tavaliselt gonaadides ehk sugunäärmetes ning neist tekib järgmine sugurakkude põlvkond
embrüonaalses eas paljunevad sugurakud gonaadides mitootiliselt, alles teatud arenguetapil sisenevad meioosi
suguliselt paljunevatel organismidel saab elutsüklis eristada 2 faasi: HAPLOIDNE (n) ja DIPLOIDNE (2n)
üleminek haplofaasist diplofaasi toimub VILJASTUMISEL, diplofaasist haplofaasi MEIOOSI teel
sugurakkudes on igast kromosoomist 1 koopia; somaatilistes rakkudes on iga kromosoom esindatud 2 väga lähedase koopiana (1 koopia emalt, teine isalt)

2 jagunemist
1. reduktsioonjagunemine – homoloogiliste kromosoomide lahknemine tütarrakkudesse
2. ekvatsioonjagunemine – tütarkromatiidid lahknevad

Meioosi bioloogiline tähtsus?
Seotud sugulise sigimisega

Meioosi profaasi etapid? Olulisemad sündmused ja protsessid nendes etappides?
I jagunemise profaas: Kromosoomide otsad lähenevad üksteisele tuumamembraanil.
Leptoteen — kromosoomide kondenseerumine ja kinnitumine tuumamembraanile
Sügoteen — homoloogiliste kromosoomide konjugatsiooni (unikaalne protsess!) algus moodustub sünaptoneemiline kompleks (sünapsis) — valguline struktuur, mis moodustub paardunud kromosoomide (mitte-tütarkromatiidide) vahele.
Sünaptonemaalne kompleks — valguline struktuur
Pahhüteen — rekombinatiivsed sõlmed, krossingover

Diploteeni kirjeldus inimese gametogeneesis? Millistes faasides meioos imetajatel veel peatub? Millistel tingimustel läheb meioos ovogeneesis lõpuni ja milline on tulemus?
Diploteen – sünaptoneemiline kompleks laguneb ja homoloogid jäävas seotuks kiasmidega. Diploteenis on meioosi tulemuseks 4 erinevat kromatiidi. (Selles faasis homoloogid eralduvad veidi ja jäävad seotuks kiasmidega). Diploteenis võib meioos peatuda - kromosoomide osaline dekondenseerumine, valkude ja RNA tootmine. Inimesel toimub meioosi peatumine diploteenis 3-8 lootekuul ja kestab 12 – 50 aastat. Ootsüüt sünteesib varuaineid ( valgud , RNA). Ootsüütides sel perioodil eriline kromosoomitüüp – lambiharikromosoomid (funktsionaalne seisund).

Defineeri tütarkromatiidid ja mitte – tütarkromatiidid ja tee joonis? Sünapsis?
Paardunud kromosoomid - mitte-tütarkromatiidid. DNA molekulid – tütarkromatiidid
Sünapsis - sünaptoneemiline kompleks, valguline struktuur

Selgita krossingoveri toimumise molekulaarset mehhanismi?
Krossingover’i käigus kromatiidid murduvad ja võivad kinnituda teisele homoloogsele kromosoomile.

Mis toimub meioosi interfaasis? I anafaasis? II anafaasis?
Meioosile eelnevas interfaasis toimub DNA kahekordistumine, rakuorganellide arvu suurenemine, makroergiliste ühendite süntees ja tsentrioolide kahestumine .
I jagunemise anafaas – poolustele lahknevad homoloogilised kromosoomid, mis koosnevad kahest tütarkromatiidist. Homoloogide lahknemine on sõltumatu – s.t. vanematelt pärit homoloogid lahknevad tütarrakkudesse juhuslikult.
II jagunemise Anafaas - Tsentromeerid lõhustuvad, endised kromatiidid (nüüd ühekromatiidsed kromosoomid) lahknevad poolustele

Kas, kuidas ja miks toimub rekombinatsioon X ja Y kromosoomide vahel?
X- kromosoom –keskmise suurusega submetatsentrik
Y-kromosoom – väga väike submetatsentriline kromosoom
X ja Y kromosoomide otstes asetsevad homoloogilised PAR1 ja PAR2 piirkonnad. Sünapsis ja rekombinatsioon X ja Y kromosoomide vahel leiab aset PAR1 (2,6 Mb) piirkonnas

Selgita meioosi evolutsioonilist tähtsust?
Võimaldab organismil elada diploidsena, mis vähendab genotüübi muutustest tulenevaid järske riske. Läbi sugulise sigimise võimalik kiiresti rikastada genoomi uute geenide omandamise teel. Loob liigile võimalusi kasulike mutatsioonide kinnistamiseks.

Kirjelda üldsõnaliselt ovogeneesi ja spermatogeneesi toimumist inimesel? Mis on ja kus ning arenguliselt millal toimuvad tähtsamad etapid nendes protsessides?
Ovogenees embrüonaalses ovaariumis, kus oogoonid paljunevad mitootiliselt. 3-8 lootekuul algab meioosi I profaas – ootsüüdid. Ovogeneesil tekib 1 munarakk ja 3 polotsüüti. Meioos peatub diploteenis aastateks. Meiootiline jagunemine toimub tsükliliselt (iga kuu) suguhormoonide toimel. Meioos peatub II metafaasis ja läheb lõpuni alles pärast viljastumist. Tsütokinees ebasümmeetriline – 3 väikest polaarkeha ja 1 küps ootsüüt, kus kõigis on võrdne arv kromosoome Spermatogoonid jagunevad suguküpsuse saabudes testistes mitootiliselt, osa neist alustab meioosi – tekivad spermatotsüüdid. Pärast II jagunemist tekib 4 võrdset spermatiidi, mis kõik küpsevad spermideks.

Kirjelda põhjalikult, kuidas määratakse imetajate sugu?
Lahksugulisus – liigid, kus emased ja isased eristuvad selgelt (vahel määratud keskkonnatingimustega või temperatuuriga ( kilpkonnad , krokodillid); imetajatel sõltub soo määratlus tavaliselt kromosoomidest – inimesel Y chr esinemisest või puudumisest; Y chr päritolu – autosoomide paarist läbi SOX3 geeni mutatsiooni ja inverteerumise; mutatsioonide tõttu ei ole Y chr võimeline täielikult paarduma X chr-ga. Seetõttu kaotab geene ja kogub mutatsioone .
Soo määramine

imetajatel, s.h. inimesel on soo määramisel otsustav osa Y – chr-l
Normaalselt on XX naine ja XY mees. XO on naissoost ja XXY meessoost isendid. (Y chr on akrotsentriline chr).
Y chr-s p- õlas asub SRY geen, mis kodeerib testiste arengut määravat valku TDF
TDF on regulaatorvalk (transkriptsioonifaktor), mis seondudes DNA-ga kontrollib testiste arenguks vajalike geenide avaldumist
testiste formeerumisel embrüos algab hormoon testosterooni sekretsioon
testosteroon määrab isassoo ja meessoo omaduste tekke
testosteroon seondub paljude rakkude retseptoritega ja kannab signaali tuuma, mis tingib raku diferentseerumise
rakkude diferentseerumisega tagatakse primaarne soo määramine munasarjade või testiste kujunemisega gonaadide algmetest.
hiljem ka sekundaarsete sugutunnuste (habe, hääl, lihased jt) areng, mis toimub vastusena sugunäärmete toodetud hormoonidele
testosterooni signalisatsiooni häirumisel meessoo tunnused ei ilmne ja arenevad naissoo tunnused
häired soo kujunemisel tekivad ka siis, kui testosterooniretseptor ei moodustu
androgeenide (testosteroon ja dihüdrotestosteroon) retseptorit kodeeriv geen Tfm asub X chromosoomis

Soost sõltuva avaldumisega tunnused? Sooga piiratud tunnused? Näiteid!
Sooga piiratud tunnused: tunnused, mis ilmnevad ainult ühel sugupoolel; munatoodang kanadel; mimikriga seotud tunnused putukatel .

Erinevaid soomääramise tüüpe organismidel?
rohutirtsud – XO soomääramissüsteem: emastel tirtsudel on üks X chr rohkem kui isastel. Emaste karüotüüp XX, isastel XO. On oluline, et isaste X chr pärineb emalt ja emaste üks X isalt ning teine emalt.
Lindudel, reptiilidel ja liblikatel on isased homogameetsed (ZZ) ja emased heterogameetsed (ZW).
äädikakärbsel – X chr-de arvu suhtega autosoomidesse. XX on emased, XY isased. Y vaja viljakuseks, mitte fenotüübi määramiseks.
mesilased – haplo – diplosüsteem: emased arenevad viljastatud munarakust (diploidsed), isased viljastamata munarakust (haploidsed). Kuninganna moodustab munarakke meiootiliselt, spermid isastel tekivad mitootiliselt.
Mõisted 4:

Rakutsükkel - raku jagunemistsükkel on raku elukäik pooldumisest pooldumiseni
Meioos - rakujagunemise viis, mille käigus eellasrakust (diploidsest somaatilisest rakust) tekib neli haploidse kromosoomistikuga tütarrakku.
Mitoos - on eukarüootse raku jagunemine, mille puhul kromosoomid jaotuvad tütarrakkude vahel võrdselt
Terminaalselt diferentseerunud rakud (näiteid) - terminaalselt e. lõplikult diferentseerunud rakud: erütrotsüüdid, epiteeli rakud, närvirakud, südamelihase- ja skeletilihase rakud, silma läätse rakud
Apoptoos - programmeeritud rakusurm
Kääv - jagunevas rakus moodustuv valguniidikeste kogum, mille abil kromosoomid lahknevad tütarrakkudesse
Multipolaarne mitoosikääv - kus kromosoomid lahknevad juhuslikult 3-4 tütarraku vahel
Tsütokinees - toimub raku lõplik jagunemine
Kohesiin - Kohesiini lagunemine võimaldab kromatiididel lahkneda.
Kinetohoor - Tsentromeeri külge moodustub jagunevas rakus spetsiaalne valguline struktuur
Lamiinid - valgud, mis kuuluvad intermediaarseid filamente moodustavate valkude hulka
Kinesiinid - motoorsed valgud
Aktiini rõngas - aktiinist ja müosiinist moodustub raku keskele kontraktiilne aktiini rõngas, mis on kääviniitidega risti
Endoreduplikatsioon (näide) - kromosoomid duplitseeruvad ≥2korda mitooside vahelisel ajal. Endoreduplikatsioon viib polüploidiseerumiseni (inimese fibroblastide kultuuris on 3-5% rakkudest polüploidsed)
Endomitoos (näide) - DNA replitseerub S-faasis ühe korra, kromosoomid kondenseeruvad, tuum laguneb, aga käävi ei moodustu ja kromosoomid ei lahkne
Gonaadid - sugunäärmed
Haploidne kromosoomide arv (näide) - sugurakud
Diploidne kromosoomide arv (näide) - keharakud
Somaatiline rakk - organismi ehitusse kuuluv keharakk
Meioosi reduktsioonjagunemine - homoloogiliste kromosoomide lahknemine tütarrakkudesse
Meioosi ekvatsioonjagunemine - tütarkromatiidid lahknevad
Germinatiivsed rakud - idurakud
Krossingover - protsess, mille käigus toimub homoloogiliste kromosoomide põimumine, mille jooksul nad vahetavad võrdsetes kogustes pärilikkusainet.
Rekombinatiivsed sõlmed - piirkonnas leiab aset krossingover
Tetraad - konjugeerunud homoloogiliste kromosoomide paar (nimetatakse ka bivalendiks)
Bivalent – vt tetraad
Sünapsis - valguline struktuur, mis moodustub paardunud kromosoomide (mitte-tütarkromatiidide) vahele.
Kiasmid - kohad, kus toimus rekombinatsioon
Partenogenees - neitsistsigimine
Akiasmiline meioos - ei moodustu kiasme, s.t. ei toimu krossingoverit
Haploidne partenogenees - viljastatud munarakust arenevad emased isendid, viljastamata munarakust tulevad isased.
Aneuploidia - Kromosoomide arvu muutused
Viljastumine - gameetide ühinemine uue organismi arengu käivitamiseks
Suguliitelised tunnused - esinevad sugupooliti erineva sagedusega või on piiratud ühe sugupoolega
Hemisügootsus - geenide (lookuste) esinemine genotüübis ühekordselt (mitte alleelipaaridena)
Pseudoautosoomne regioon (PAR1, PAR2) - Y-kromosoom sisaldab tavaliselt peale heterogameetsele sugupoolele spetsiifiliste (Y-spetsiifiliste) geenide ka X-kromosoomiga homoloogset (pseudoautosoomset) regiooni kromosoomi distaalsetes otstes.

.DOC Laadi alla originaalfail 10 lk · .doc · 30 allalaadimist

Kordamisküsimused loeng 4 kohta Geneetikas #1

Kordamisküsimused loeng 4 kohta Geneetikas #2

Kordamisküsimused loeng 4 kohta Geneetikas #3

Kordamisküsimused loeng 4 kohta Geneetikas #4

Kordamisküsimused loeng 4 kohta Geneetikas #5

Kordamisküsimused loeng 4 kohta Geneetikas #6

Kordamisküsimused loeng 4 kohta Geneetikas #7

Kordamisküsimused loeng 4 kohta Geneetikas #8

Kordamisküsimused loeng 4 kohta Geneetikas #9

Kordamisküsimused loeng 4 kohta Geneetikas #10

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 10 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2013-11-16 Kuupäev, millal dokument üles laeti

30 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

kkristel Õppematerjali autor

4 loeng. Kordamisküsimused loeng 4 kohta (teine kontrolltöö algab küsimusest 11):

kromosoom kromosoomid kääv kromatiidid moodustu käävi tütarkromatiidid profaas lahknevad rakutsükkel homoloogiliste replikatsioon testiste aktiini poolustele sugulise

Sarnased õppematerjalid

docx

RAKUBIO PRAKTIKUM eksamiks kordamine

RAKUBIO PRAKS Apoptoos ja rakutsükkel. Apoptoos programmeeritud rakusurm. Põhjuseks võib olla raku vigastus, geneetilised vead vigastusest. Apoptoos e. kontrollitud raku surm on raku surm, mis on raku enda poolt käivitatud ja kontrollitud. Apoptoosi käigus laguneb rakk väikesteks membraaniga ümbritsetud vesiikuliteks, kusjuures tema tsütoplasma komponendid ei satu ekstratsellulaarsesse ruumi. Nekroos on raku surm, mis ei allu tema enda kontrollile. Selle käigus kaob raku membraani terviklikkus ning tema tsütoplasma komponendid satuvad ekstratsellulaarsesse ruumi, mis võib kahjustada teisi rakke ja põhjustada põletikku. Hiirtel tekivad nt varbad apoptoosi käigus, apoptoosi teel tekivad varbavahed. Staadiumid: antakse signaal see jõuab mitokondrini tsütokroomC tuleb periplasmast välja, sest kaotab heemi (ilma tsütokroomC-ta jäävad elektronid seisma, tekivad radikaalid) läbib rida kaspaase (mis on apoptoosi algatajateks ja läbiviijateks) DNA fragmenteerumine,

Rakubioloogia

odt

Organismide paljunemine, mitoos, meioos, gametogenees

KT (Organismide paljunemine, mitoos, meioos, gametogenees) MÕISTED paljunemine on üldine eluavaldus, mille eesmärgiks on järglaste taastootmine liigi säilimiseks mittesuguline paljunemine on paljunemisviis, mille korral uus organism pärineb ühest vanemast. Jaguneb eoseliseks ja vegetatiivseks. suguline paljunemine on paljunemisviis, kus uus organism saab enamasti alguse viljastatud munarakust. Iseloomulik kõigile päristuumsetele organismidele. vegetatiivne paljunemine on mittesuguline paljunemisviis, mille korral uus organism pärineb vanemorganismi mingist kehaosast. Esineb bakteritel, protistidel, seentel, osal selgrootutel ja paljudel taimedel. eoseline paljunemine on mittesuguline paljunemine, mis toimub eoste (spooride) abil. Esineb protistidel, seentel ja osadel taimedel. interfaas päristuumse raku kahe jagunemise (meioosi v mitoosi) vahele jääv eluperiood DNA replikatsioon DNA süntees, mille tulemusena saadakse igast DNA molekulist 2 koopiat karüokinees ra

Bioloogia

docx

ORGANISMIDE PALJUNEMINE

ORGANISMIDE PALJUNEMINE 1. MÕISTED 1) Suguline paljunemine- paljunemisviis, mille jaoks on vaja kahte vanemat kuna neil on nii isas- kui ka emassugurakud. Paljunemine sugurakkude abil. 2) Mittesuguline paljunemine- Uus organism pärineb ainult ühest vanemast, seega on ka pärilik info ainult ühelt vanemalt. Paljunemine eoste või vegetatiivselt ehk keharakkude abil. 3) Eoseline paljunemine-Toimub eostega ehk spooridega, mis levivad tuule või veega ja arenevad uuteks organismideks. (Seened, sammaltaimed, sõnajalgtaimed, vetikad) 4) Vegetatiivne paljunemine- suguta sigimisviis, kus uus organism saab alguse ühest vanemorganismist, sageli tema (keha)osa(de)st. 5) Karüokinees- tuuma jagunemine (Karüokineesis eristatakse 4 faasi: profaas, meta-faas, anafaas ja telofaas) 6) Tsütokinees-tsütoplasma jagunemine 7) Mitoos- keharakkude jagunemisviis, mille tagajärjel tekib kaks diploidset rakku 8) Interfaas- kahe paljunemise vahele jääv eluperiood 9) Rakutsük

Bioloogia

docx

Raku jagunemine

Eesti Kosmeetikute Ja Juuksurite Erakool Diariss Raku jagunemine Referaat Koostaja: Riinu Anslan Rühm: K-30 Tallinn 2009 Sisukord: Sissejuhatus................................................................................................... 3 Raku jagunemine........................................................................................... 4 Mitoos........................................................................................................ 4,5 Meioos....................................................................................................... 5,6 Kokkuvõte....................................................

Bioloogia

doc

Mitoosi ja meioosi võrdlus

Mitoos ja meioos Mitoos on raku pooldumine, mille puhul kromosoomid jaotuvad tütarrakkude vahel võrdselt. Hulkraksetel organismidel järgneb nii sugulisele kui ka mittesugulisele paljunemisele rakkude jagunemine, mis tagabki organismi kasvamise ja arengu. Lisaks sellele on rakkude jagunemine vajalik organismi hukkunud rakkude asendumiseks ja vigastuste parandamiseks. Näiteks täiskasvanud inimeses võib moodustada keskmiselt 25 miljonit uut rakku sekundis. Uued rakud saavad alguse lähteraku jagunemisest. Sel viisil moodustunud rakke nimetatakse tütarrakkudeks. Meioos on rakujagunemise viis, mille käigus eellasrakust tekib neli haploidse kromosoomistikuga tütarrakku. Nii tekivad sugurakud. Meioos koosneb reduktsioon jagunemisest (meioos I) ja ekvatsioonjagunemisest (meioos II), mis omakorda koosnevad neljast faasist sarnaselt mitoosiga. Meioosi reduktsioonijagunemine viib homoloogiliste kromosoomide lahknemisele tütarrakkudesse, ekvatsioonijag

Bioloogia

doc

Organismide paljunemine ja areng (11. klass)

Organismide paljunemine ja areng Organismide paljunemine · Paljunemine on üks elu olulisemaid eluavaldusi. · Kõigi liikide isendid paljunevad kas sugulisel või mittesugulisel teel. · Paljunemine on oluline eelkõige liigi ja selle populatsioonide säilimise seisukohalt. · Sugulisel paljunemisel saab uus organism enamasti alguse viljastunud munarakust. · Iseviljastumine viljastumisel ühinevad sugurakud pärinevad ühelt vanemalt. · Ristviljastumine sugurakud pärinevad kahelt vanemalt, järglane ühendab mõlemalt vanemalt päris geneetilise info. · Eri liikide esindajad tavaliselt ei ristu. · Mittesuguline paljunemine võib toimuda kas eoseliselt või vegetatiivselt. · Suur osa protiste ja seeni ning osa taimi paljunevad eoste ehk spooridega. · Eosed võivad areneda kas eoskottides, eoskandadel või eoskupardes. · Eostega paljunevad sammal- ja sõnajalgtai

Bioloogia

odt

ORGANISMIDE PALJUNEMINE JA ARENG

ORGANISMIDE PALJUNEMINE JA ARENG Mittesuguline paljunemine - paljunemine eoste või vegetatiivselt ehk keharakkude abil Suguline ehk generatiivne paljunemine - paljunemine sugurakkude abil Rakutsükkel - raku eluring ühe paljunemise lõpust järgmise paljunemise lõpuni Interfaas - kahe paljunemise vahele jääv eluperiood Karüokinees -rakutuuma jagunemine Tsütokinees - tsütoplasma jagunemine Mitoos - keharakkude jagunemisviis, mille tagajärjel tekib kaks diploidset rakku Meioos - sugurakkude jagunemisviis, mille tagajärjel tekivad haploidsed rakud Diploidne kromosoomistik -keharakkude kromosoomistik, kus iga kromosoom on paarina Haploidne kromosoomistik - sugurakkude kromosoomistik, kus iga kromosoom on üksikuna Somaatiline rakk - keharakk Gameet - sugurakk Kromosoomide ristsiire - meioosi I profaasis toimuv protsess, kus paarilised kromosoomid lähenevad üksteisele, ühinevad ja taas lahku minnes võivad vahetada osasid Spermatogenees - seemnerakkude ehk spermatosoidide aren

Bioloogia

rtf

Organismide paljunemine, mitoos, meioos, sugurakkude areng

Lk 113-114-Organismide paljunemine- sugurakkude areng Kas esitatud laused on tõesed v6i väärad? Vale viite korral lisage õige lause eitust mitte kasutades! 1. Generatiivsel paljunemisel saab uus organism alguse sügoodist. Tõene 2. Tsütokinees on rakutuuma jagunemine. Väär Karüokinees on rakutuuma jagunemine. 3. Kromatiidid lahknevad mitoosi anafaasis. Tõene 4. Kromosoomide ristsiirde tulemuseks on haploidne kromosoomistik. Väär Kromosoomide ristsiirde tulemuseks on geenide vahetus 5. Katteseemnetaimed paljunevad eostega. Väär Katteseemnetaimed paljunevad suguliselt seemntega mittesuguliselt risoomide, mugulate, sibulate, varre-või lehetükikeste abil. 6. Kõik inimese somaatilised rakud on diploidse kromosoomistikuga. Tõene 7. Kromatiidid lahknevad teise jagunemise anafaasis. Tõene 8. Viljastunud munarakku nimetakse ovogooniks. Väär Viljastunud munarakku nimetakse sügoodiks. Leidke kõige õigem vastus 9. Meioosiga

Bioloogia

Rohkem sarnaseid