Mitoosi ja meioosi võrdlus (9)

Mitoos ja meioos
Mitoos on raku pooldumine , mille puhul kromosoomid jaotuvad tütarrakkude vahel võrdselt.
Hulkraksetel organismidel järgneb nii sugulisele kui ka mittesugulisele paljunemisele rakkude jagunemine, mis tagabki organismi kasvamise ja arengu. Lisaks sellele on rakkude jagunemine vajalik organismi hukkunud rakkude asendumiseks ja vigastuste parandamiseks. Näiteks täiskasvanud inimeses võib moodustada keskmiselt 25 miljonit uut rakku sekundis. Uued rakud saavad alguse lähteraku jagunemisest. Sel viisil moodustunud rakke nimetatakse tütarrakkudeks.
Meioos on rakujagunemise viis, mille käigus eellasrakust tekib neli haploidse kromosoomistikuga tütarrakku. Nii tekivad sugurakud . Meioos koosneb reduktsioon jagunemisest (meioos I) ja ekvatsioonjagunemisest (meioos II), mis omakorda koosnevad neljast faasist sarnaselt mitoosiga. Meioosi reduktsioonijagunemine viib homoloogiliste kromosoomide lahknemisele tütarrakkudesse, ekvatsioonijagunemisel aga lahknevad iga kromosoomi tütarkromatiidid. Enne meioosi toimub interfaas : raku kasv, DNA replikatsioon , jagunemiseks vajalike valkude süntees ja tsentrosoomi pooldumine). Meioos I ja meioos II vahel on mõnel liigil lühike interfaas, kuid sel ajal ei toimu DNA replikatsiooni, vaid ainult tuumade ja tuumakeste ümberkorraldamine ja ettevalmistus meioosi teiseks pooleks.

Meioos I ehk reduktsioonjagunemine

Profaas I

I profaas on kõige pikem faas meioosi jooksul (90% või rohkem), kus toimuvad põhilised iseloomulikud sündmused.

Metafaas I

I metafaasis hoiavad homoloogide paare kuni anafaasini koos kiasmid , mis täidavad siin sama funktsiooni kui tsentromeerid tavalises mitoosis.

Anafaas I

I anafaasis lahknevad poolustele homoloogilised kromosoomid, mis koosnevad 2 tütarkromatiidist. Homoloogilised kromosoomid lahknevad sõltumatult, mis tähendab seda, et kumbki tütarrakk saab juhusliklt nii isas - kui emasvanemalt pärit homolooge. Mida rohkem on kromosoome organismil, seda suurem on võimalike kombinatsioonide arv, inimesel näiteks 223, mis teeb umbes 8 miljonit erineva kromosoomikomplekti.
Telofaas I
I telofaasis jätkavad kromosoomid liikumist raku poolustele, moodustuvad tuumakatted ja järgneb tsütoplasma pooldumine. Meioosi esimese poole (reduktsioonjagunemise) jooksul moodustub ühest diploidsest rakust kaks haploidset tütarrakku.

Meioos II ehk ekvatsioonjagunemine

Meioosi II toimub esimesest palju kiiremini. Ekvatsioonjagunemine on analoogiline mitoosiga, erinevuseks on, et jagunevad kaks haploidset rakku.
II profaasis kaovad tuumakate ja tuumakesed ning moodustub käävisüsteem.
II metafaasis koonduvad kromosoomid raku keskossa.
II anafaasis lahknevad eri poolustele kromatiidid , kusjuures ka kromatiidid lahknevad juhuslikult ja sõltumatult, mis annab oma panuse geneetiliselt erineva alleelse koosseisuga sugurakkude tekkimisele.
II telofaasis tekivad tuumakatted ja järgneb tsütokinees. Meioosi lõpuks on tekkinud neli haploidset tütarrakku.

Meioosi bioloogiline tähtsus

• Meioosi tagajärjel moodustuvad haploidsed rakud.
  
• Kõik moodustunud rakud on erineva pärilikkusega tänu kombinatiivsele muutlikkusele, mis tagatakse:
  

Kromosoomide ristsiirdega ja kromosoomide sõltumatu lahknemisega anafaasis. Meioosi käigus suureneb rakkude arv.
Interfaas on päristuumse raku kahe jagunemise (mitoosi või meioosi) vahele jääv eluperiood .