Emissioonimaksimum 530nm. DAPI 460, Alexa Fluor 530. Emissioonfluorestsents filtrid roheline: 500, kollane: 580, oraanz: 630, punane: 680. Kromosoomid ja rakutsükkel Genoom on mitoosi metafaasis kõige kokkupakitum, kõige paremini näha. 2kordne genoom. 1kromosoom = 1DNA molekul. Kromosoomide arv näitab mitu erinevat juppi DNA-d on. Kromosoomide kuju: kuju annab tsentromeer, kuhu kääviniidid kinnituvad: - Metatsentriline kui tsentromeer on keskel. - Submetatsentriline tsentromeer ühe otsa poole, üks lühike teine pikk õlg. - Akrotsentriline tsentromeer täitsa ühes otsas. Lühike õlg, otsas satelliidid. Neid kolme tüüpi esineb inimestel - Telotsentriline otsas täiesti. (esineb nt lehmadel). Satelliiti pole, nagu akrotsentrilisel. Vöödistuse järgi töödeldakse ensüümidega : - G-banding vöödistus kogu kromosoomi ulatuses - R-banding (R-reverse) temperatuuriga. Heledad kohad mis G-ga tumedad.
koosnevad kahest tütarkromatiidist. Homoloogide lahknemine on sõltumatu s.t. vanematelt pärit homoloogid lahknevad tütarrakkudesse juhuslikult. II jagunemise Anafaas - Tsentromeerid lõhustuvad, endised kromatiidid (nüüd ühekromatiidsed kromosoomid) lahknevad poolustele 18. Kas, kuidas ja miks toimub rekombinatsioon X ja Y kromosoomide vahel? X-kromosoom keskmise suurusega submetatsentrik Y-kromosoom väga väike submetatsentriline kromosoom X ja Y kromosoomide otstes asetsevad homoloogilised PAR1 ja PAR2 piirkonnad. Sünapsis ja rekombinatsioon X ja Y kromosoomide vahel leiab aset PAR1 (2,6 Mb) piirkonnas 19. Selgita meioosi evolutsioonilist tähtsust? Võimaldab organismil elada diploidsena, mis vähendab genotüübi muutustest tulenevaid järske riske. Läbi sugulise sigimise võimalik kiiresti rikastada genoomi uute geenide omandamise teel. Loob liigile võimalusi kasulike mutatsioonide
DNA pakkimise väikseim ühik on nukleosoom, mis koosneb 8-st histoonist ja nende ümber keritud 147 bp DNAst. H1 linkerile. Nukleosoomid moodustavad omavahel kokkupakituna 30 nm fiibri. Kromosoomide oluliseks elementideks on tsentromeer kromosoomide täpseks jaotuseks rakujagunemisel, telomeerid kaitsevad kromosoomide otsas DNAd nukleaaside eest ja replikatsiooniorigin DNA replikatsiooniks. Kromosoomidele annab kuju tsentromeer: metatsentriline – keskel, submetatsentriline – otsas, üks lühike teine pikk õlg, akrotsentriline – täitsa otsas, lühike õlg, otsas satelliidid. Kromosoomide ülesanne on päriliku materjali korrektne ülekanne tütarrakkudele ning geneetilise informatsiooni korrektne ekspressioon. G-banding – GC rikaste alade tumedaks värvumine R-banding – reverse, vastupidine vöödistus G-le. AT rikkad alad tumedad Q-banding – fluorestseeruv vöödistus, muster sarnane G-le.
genoom oleks rakus lihtsamini ja efektiivsemalt manipuleeritav. Eukarüootide kromosoomid paiknevad rakutuumas ning on tsütoplasmast eraldatud kahekihilise tuumamembraaniga. Lisaks tuumagenoomile on eukarüoodi rakus tuumaväline mitokondrigenoom, millele taimede ja mõnede vetikate puhul lisandub kloroplastigenoom. Erinevalt prokarüoodi genoomist on eukarüoodi genoom jagatud kromosoomide vahel. Kromosoomi tüübid- metatsentriline kromosoom: kromosoomi õlgade pikkus on enam-vähem sama submetatsentriline kromosoom- kromosoomi lühike õlg moodustab pikast vaid kolmandiku akrotsentriline kromosoom- lühike õlg on väga väike Telotsentriline kromosoom- lühike õlg puudub Ditsentrilises kromosoomis (dic- kaks tsentromeeri 28. Kromosoomi piirkonnad Soonis e. heledamini värvunud ala (constriction) Primaarsoonis e. tsentromeer jagab kromosoomi kaheks õlaks ning hoiab mitoosi ja meioosi teatud staadiumides koos tütarkromatiide
Konserveerunud sünteenia inimene-hiir puhul. Interkromosomaalsed duplikatsioonid sagedased eukromatiinis, intrakoromosomaalsed duplikatsioonid sagedased peritsentromeeresetes alades. Kromosoom 2 homoloogseid järjestusi leidub 11 erinevas inimkromosoomis. Duplikatsioon võib olla ka osaline (duplikatiivne transpositsioon). Homoloogia inimese X ja Y kromosoomi vahel: Autosoomsed kromosoomid on peaaegu identsed olles seega homomorfsed. Imetajate sugukromosoomid on heteromorfsed. X submetatsentriline 160 Mb, Y kromosoom akrotsentriline - 50 Mb, suur osa heterokromatiinne . Eripäraks X ja Y puhul suure hulga reproduktsiooniga seotud geenide koondumine. Suured regioonid homoloogsed, algselt homomorfsed. Võimelised paarduma tänu pseudoautosomaalsetele regioonidele (inimesel PAR1 ja PAR2). Y kromosoomid liigiti väga erinevad. Paljud X-seoselised geenid omavad inaktiivseid homolooge Y-s, enamik on deleteerunud täielikult, Kordusjärjestuste amplifikatsioon ja lisandumine
annaabi.ee 
