ORGANISMIDE PALJUNEMINE (0)

Sarnased õppematerjalid

3

docx

Organismide paljunemine

Organismide paljunemine 1. Mittesuguline ­ uus organism pärineb ühelt vanemalt, see tähendab, et muutlikkuse aste on väike ja järglased on vanematega geneetiliselt identsed 1)Eoseline paljunemine- seened(pärmseen), samblad(palusammal), sõnajalgtaimed [osjad(põldosi), kollad(karukold), sõnajalad(laanesõnajalg)] ja osa protiste 2)Vegetatiivne- saab lühikese ajaga palju järglasi, kasutatakse kultuurtaimede oaljundamisel ­ säiluvad sorditunnused. * pistoksad(sabiina kadakas, roos) *pistik(elupuu) *juurevõsund(vaarikas, sanglepp) *varrevõsund(aedmaasikas)*mugul(kartul) *sibul(tulp, küülauk) *pungumine(pärm, järvekäsn, varshüdra) *pooldumine(amööb, tuberkuloosikepike, kingloom) *seeneniidid *risoom(Iiris) * rakis(puna- ja pruunvetikad, samblikud) Suguline ­ õistaimedel, sõnajalgtaimedel, sammaldel, vetikatel, selgroogsed loomad, ümarusidel, paelussidel, rõngusussidel, limustel 2. - Sammalde

Bioloogia

14

docx

ORGANISMIDE PALJUNEMINE

ORGANISMIDE PALJUNEMINE Mittesuguline Suguline  Vegetatiivne  Partenogees  Eoseline  Viljastunud munarakust Mittesuguline  Uus organism saab alguse ühest vanemast, sugurakkude ühinemist ei toimu Vegetatiivne  Ostepooldumine rakkudel  Pungumine  Võsund  Sigikeha  Õistaimed o Lehe, varre, juure või varre muudandite abil (sibul, mugul, risoom) Eeoseline paljunemine  Seentel, vetikatel, sammaldel, sõnajalgadel  Järglased on geneetiliselt identsed  Paljunemine on kiire  Korraga palju järglasi  Paljunemiseks on vaja 1 organismi Suguline paljunemine  Sugulisel paljunemisel saab uus organism enamasti alguse viljastunud munarakust  Uus organism saab alguse kahe suguraku ühinemisest  Esineb iseviljastumist: sugurakud pärinevad ühelt vanemalt (hermafr

Bioloogia

4

doc

Organismide paljunemine ja areng

Tooge näiteid suguliselt ja mittesuguliselt paljunevatest organismidest! Suguliselt Mittesuguliselt · Õistaimed *Seened · Inimesed * Sammal- ja sõnajalgtaimed · Loomad * Bakterid Nimetage vegetatiivse paljunemise vorme! 1. Otsepooldumine ­ bakterid. 2. Pungumine ­ pärmseened 3. Rakise tükikesre abil ­ samblikud 4. Risoomide, mugulate, sibulate, varre- või lehetükikeste abil Mille poolest erineb mittesuguline paljunemine sugulisest paljunemisest? Sugulisel paljunemisel on vaja kahte osapoolt ja see saab alguse viljastatud munarakust, aga mittesugulisel paljunemisel pärineb uus organism ühest vanemast. Millised muutused toimuvad interfaasis? · Organellide arv suureneb, toimub ATP ja teiste makroergiliste ühendite süntees. · Loomarakkudes algab tsentrio

Bioloogia

7

doc

Organismide paljunemine ja areng

Paljunemine ja areng Paljunemise võimalusi looduses 1. Suguline ­ uus organism saab alguse viljastunud munarakust, toimub ühe liigi piires. Järglaste omadused kombineeruvad. a. Partenogenees - areng viljastamata munarakust b. viljastatud munarakust - emas- ja isassuguraku ühinemine · esineb iseviljastumist ­ sugurakud pärinevad ühelt vanemalt · esineb ristviljastumist ­ sugurakud pärinevad kahelt vanemalt 2. Mittesuguline ­ üks lähteorganism. Järglasi palju. a. Eostega ­ seened, samma- ja sõnajalgtaimed (eos on kõvakestaline rakk) b. Vegetatiivselt ­ pungumine, pooldumine, võsunditega, vartega, lehtedega. Bakterid, protistid, seened, paljud taimeliigid, osad selgrootud. Bakteritel otsepooldumine ­ amitoos. · Uus organism saab alguse ühest vanemast, sugurakkude ühinemist ei toimu. Mittesugulise paljunemise eripärad: · Järglased on geneeti

Bioloogia

5

doc

Organismide paljunemine ja areng

4. ORGANISMIDE PALJUNEMINE JA ARENG. 4.1. Organismide paljunemine. Kuidas organismid paljunevad? Kas sugulisel või mittesugulisel teel. Mittesuguliselt saab paljuneda kas eoseliselt või vegetatiivselt. Võrrelge sugulist ja mittesugulist paljunemist. Sugul- uus organism saab alguse viljastunud munarakust. Ühinenud sugurakud võivad pärineda kas ühelt või kahelt vanemalt. Mittesugul- uus organism pärineb ühest vanemast. Eoseliselt: nt kübarseente eosed moodustuvad kübara alaküljel paiknevates torukestes või eoslehekeste vahel. (eostega sammal- ja sõnajalgtaimed). Vegetatiivselt: paljunevad prokarüoodid, seened, protistid, paljud taimeliigid (ainuõõssed- loomariigist). Pärmseened paljunevad pungumise teel (tekivad tütarrakud). Taimeriigis paljunetakse veg-lt risoomide, mugulate, sibulate, varre- või lehetükikeste abil. Miks paljundatakse mitmeid kultuurtaimi üksnes vegetatiivselt? Veg paljunemine võimaldab suhteliselt lühikese aja jooksul saada arvuka geneetilisel

Bioloogia

12

docx

ORGANISMIDE PALJUNEMINE

ORGANISMIDE PALJUNEMINE Mõisted: 1. paljunemine-organismide üldine eluavaldus, mille eesmärgiks on järglaste taastootmine liigi säilitamiseks 2. mittesuguline paljunemine-kõige lihtsam ja kiirem viis. Taimedel ja alamatel loomadel. Võimaldab suhteliselt lühikese ajaga saada arvuka järglaskonna 3. suguline paljunemine-esineb kõikidel õistaimedel ja enamikel loomadel. Eelduseks on enamasti kahe vanemorganismi olemasolu, kes toodavad sugurakke, mille tuumade ühinemisel moodustunud sügoodist areneb uus isend 4. vegetatiivne paljunemine- mittesugulise paljunemiseviis, mille korral uus organism pärineb ühe vanema mingist kehaosast (nt: bakteritel, seentel, osadel selgrootutel, paljudel taimedel) 5. eoseline paljunemine- mittesuguline paljunemine, mis toimub eoste abil. (esineb protistidel, seentel ja osadel taimedel) 6. interfaas- päristuumse raku kahe jagunemise (mitoosi ja meioosi) vahele

Bioloogia

8

odt

ORGANISMIDE PALJUNEMINE JA ARENG

ORGANISMIDE PALJUNEMINE JA ARENG Mittesuguline paljunemine - paljunemine eoste või vegetatiivselt ehk keharakkude abil Suguline ehk generatiivne paljunemine - paljunemine sugurakkude abil Rakutsükkel - raku eluring ühe paljunemise lõpust järgmise paljunemise lõpuni Interfaas - kahe paljunemise vahele jääv eluperiood Karüokinees -rakutuuma jagunemine Tsütokinees - tsütoplasma jagunemine Mitoos - keharakkude jagunemisviis, mille tagajärjel tekib kaks diploidset rakku Meioos - sugurakkude jagunemisviis, mille tagajärjel tekivad haploidsed rakud Diploidne kromosoomistik -keharakkude kromosoomistik, kus iga kromosoom on paarina Haploidne kromosoomistik - sugurakkude kromosoomistik, kus iga kromosoom on üksikuna Somaatiline rakk - keharakk Gameet - sugurakk Kromosoomide ristsiire - meioosi I profaasis toimuv protsess, kus paarilised kromosoomid lähenevad üksteisele, ühinevad ja taas lahku minnes võivad vahetada osasid Spermatogenees - seemnerakkude ehk spermatosoidide aren

Bioloogia

5

odt

Bioloogia paljunemine

Suguline paljunemine- on paljunemise viis mille jaoks on vaja kahte vanemat,või vanemat kellel on nii isas kui ka emassugurakud. Mittesuguline paljunemine- toimub eoseliselt või vegetatiivselt. Eoseline paljunemine- toimub eostega e. Spooridega, mis levivad tuule või veega ja arenevad uuteks org.(seened,samblikud,sõnajalgtaimed,vetikad). Vegetatiivne paljunemine- vanim paljunemis viis,1 vanemorganism, järglased on vanematega ühesugused,pärilikkmuutumine väga väike või puudub.prokarüoodis,seened, slgloomad,taimed, alamad loomad.1)Pooldumine-toimub dna replikatsioon ja rakk jaguneb 2 tütarrakuks.2)Pungumine- tekib välja sopistis,milles areneb uus isend, kes eraldub vanemorganismist või jääb temaga ühendatuks moodustades koloonia(hüdra,käsn).3)taime osadega-risoomidega(orashein,piparmünt), mugulatega(kartul), sibulatega(tulp), juurevõsudega(vaarikas), võsudega(maasikas). Karüokinees-rakujagunemise käigus esinev rakutuuma jagunemine. Tsütokinees- tsütoplasma jagun

Bioloogia

Lisainfo

Märksõnad

Kommentaarid (0)