ORGANISMIDE PALJUNEMINE (0)

Q: Miks paljundatakse kultuurtaimi üksnes vegetatiivselt?

Vastus leiad õppematerjalist: ORGANISMIDE PALJUNEMINE

Q: Miks on järglased vegetatiivse paljunemise puhul sarnased oma vanematega?

Vastus leiad õppematerjalist: ORGANISMIDE PALJUNEMINE

Q: Miks eelneb igale mitoosile DNA replikatsioon?

Vastus leiad õppematerjalist: ORGANISMIDE PALJUNEMINE

Q: Mis on mitoosi meioosi põhieesmärk?

Vastus leiad õppematerjalist: ORGANISMIDE PALJUNEMINE

Q: Millest oleneb rakutsükli pikkus?

Vastus leiad õppematerjalist: ORGANISMIDE PALJUNEMINE

Q: Millised protsessid toimuvad interfaasis vahetult enne raku jagunemist?

Vastus leiad õppematerjalist: ORGANISMIDE PALJUNEMINE

Q: Kuidas toimub ja milleks on vajalik kromosoomide ristsiire?

Vastus leiad õppematerjalist: ORGANISMIDE PALJUNEMINE

Q: Millal algab lõpeb spermatogenees?

Vastus leiad õppematerjalist: ORGANISMIDE PALJUNEMINE

Q: Millal algab lõpeb ovogenees?

Vastus leiad õppematerjalist: ORGANISMIDE PALJUNEMINE

Q: Millised on ovogeneesi spermatogeneesi peamised erinevused?

Vastus leiad õppematerjalist: ORGANISMIDE PALJUNEMINE

Keskkool - Bioloogia - Bioloogia

1 Hindamata

Elu - Luuletused, mis räägivad elus olemisest, kuid ka elust pärast surma ja enne sündi.

Esitatud küsimused

Miks paljundatakse kultuurtaimi üksnes vegetatiivselt?
Miks on järglased vegetatiivse paljunemise puhul sarnased oma vanematega?
Miks eelneb igale mitoosile DNA replikatsioon?
Mis on mitoosi meioosi põhieesmärk?
Millest oleneb rakutsükli pikkus?
Millised protsessid toimuvad interfaasis vahetult enne raku jagunemist?
Kuidas toimub ja milleks on vajalik kromosoomide ristsiire?
Millal algab lõpeb spermatogenees?
Millal algab lõpeb ovogenees?
Millised on ovogeneesi spermatogeneesi peamised erinevused?

b>ORGANISMIDE PALJUNEMINE

MÕISTED
1) Suguline paljunemine- paljunemisviis , mille jaoks on vaja kahte vanemat kuna neil on nii isas - kui ka emassugurakud. Paljunemine sugurakkude abil.
2) Mittesuguline paljunemine- Uus organism pärineb ainult ühest vanemast, seega on ka pärilik info ainult ühelt vanemalt.
Paljunemine eoste või vegetatiivselt ehk keharakkude abil.
3) Eoseline paljunemine-Toimub eostega ehk spooridega, mis levivad tuule või veega ja arenevad uuteks organismideks. (Seened, sammaltaimed, sõnajalgtaimed, vetikad )
4) Vegetatiivne paljunemine- suguta sigimisviis, kus uus organism saab alguse ühest vanemorganismist, sageli tema (keha)osa(de)st.
5) Karüokinees - tuuma jagunemine (Karüokineesis eristatakse 4 faasi: profaas, meta -faas, anafaas ja telofaas)
6) Tsütokinees -tsütoplasma jagunemine
7) Mitoos - keharakkude jagunemisviis, mille tagajärjel tekib kaks diploidset rakku
8) Interfaas - kahe paljunemise vahele jääv eluperiood
9) Rakutsükkel - raku eluring ühe paljunemise lõpust järgmise paljunemise lõpuni e raku eluring ühe mitoosi lõpust läbi interfaasi järgmise mitoosi lõpuni.
10) Ühekromatiidiline kromosoom - rakujagunemisel lahknevad kõigi kromosoomide kromatiidid ja moodustunud tütarrakkudesse jäävad ühekromatiidilised kromosoomid .
11) Kahekromatiidiline kromosoom- DNA kahekordistumise järel on kromosoomid kahekromatiidilised.
12) Tsentromeer - päristuumse raku kromosoomi kahte kromatiidi ühendav koht, kuhu rakujagunemise ajal kinnituvad kääviniidid.
13) Meioos- sugurakkude jagunemisviis, mille tagajärjel tekivad haploidsed rakud
14) Haploidne kromosoomistik -sugurakkude kromosoomistik, kus iga kromosoom on üksikuna
15) Diploidne kromosoomistik-keharakkude kromosoomistik, kus iga kromosoom on paarina
16) Somaatiline rakk e keharakk - organismi ehitusse kuuluv keharakk
17) Gameet - sugurakk
18) Kromosoomide ristsiire -meioosi I profaasis toimuv protsess, kus paarilised kromosoomid lähenevad üksteisele, ühinevad ja taas lahku minnes võivad vahetada osasid
19) Sügoot - viljastatud munarakk
20) Sperm - seemnerakk on isassugurakk , mis moodustub üldjuhul isasorganismis
21) Sperma-Sugunäärmete poolt toodetud nõre mis sisaldab sperme
22) Spermatogenees -seemnerakkude ehk spermatosoidide areng
23) Munarakk e ovotsüüt- emassugurakk
24) Ovogenees - munarakkude areng
25) Ovulatsioon - küpse munaraku vallandumine munasarjast.

SELGITA

Miks paljundatakse kultuurtaimi üksnes vegetatiivselt?
- Vegetatiivne paljunemine võimaldab suhteliselt lühikese aja jooksul saada arvuka geneetiliselt ühtliku järglaskonna.

Miks on järglased vegetatiivse paljunemise puhul sarnased oma vanematega?
- Vegetatiivne paljunemine on paljunemisviis, kus uued taimed arenevad emataime juurest, varrest või lehest. See on üks mittesugulise paljunemise viise, kuna uus taim pärib ainult ühe emataime tunnused. Vegetatiivsel paljunemisel annab emastaim järglastele edasi oma sordi tunnused. Vegetatiivselt paljunevad taimed hakkavad rutem õitsema ja viljuma, kui seemnetega paljunevad taimed. Paljuneda saab juurevõsudega, risoomiga, sibulatega, võsunditega, lehtedega jms.

Miks eelneb igale mitoosile DNA replikatsioon ?
- Kuna mõlemad rakud peavad saama sama geneetilise info.

Mis on mitoosi/ meioosi põhieesmärk? (VÕRDLUS)
- Mitoos: Mitoos - keharakkude paljunemine.
*Toimub kromosoomide võrdväärne jaotamine tütarrakkude vahel.

*Tütarrakud on geneetiliselt identsed.

*Suureneb rakkude arv, sellega tagatakse organismi kasv.

*Mitoos on vajalik surnud ja hukkunud rakkude asendamiseks.

-Meioos: Meioos - sugurakkude paljunemine
*Meioos on sugurakkude jagunemise viis

*Meioosil toimub 2 järjestikust jagunemist

*Meioosi tulemusena tekivad 4 haploidset rakku

Millest oleneb rakutsükli pikkus?

Millised protsessid toimuvad interfaasis vahetult enne raku jagunemist?
- Interfaas (protsessid)
*Vaheaeg kahe järjestikkuse jagunemise vahel

*rakus toimub intensiivne aine- ja energiavahetus

*Organellide arv suureneb

*Varutakse makroergilisi ühendeid

*Toimub DNA replikatsioon

*Tsentrioolid kahestuvad
- Kuna raku jagunemine toimub tsükliliselt, eelneb interfaasile eelmise rakutsükli mitoos ja tsütokinees. Interfaas on ka tuntud kui ettevalmistav faas, tuuma jagunemist seal ei toimu.

Kuidas toimub ja milleks on vajalik kromosoomide ristsiire?
- Meioosi profaasis liibuvad homoloogilised kromosoomid paarikaupa ja vahetavad omavahel võrdse pikkusega osi. Sellega kaasneb geenivahetus mis on päriliku muutlikuse allikas.

Millal algab/ lõpeb spermatogenees?
- algab suguküpsuse saabudes ja lõpeb surmaga.

Millal algab/ lõpeb ovogenees?
- algab looteeas, katkeb meioosi I faasil, loote 5-ndal elukuul. Jätkub suguküpsuse saabudes ja kestab 45-55 eluaastani.

Millised on ovogeneesi/ spermatogeneesi peamised erinevused? (VÕRDLEMINE)
- Spermatogenees:
*Algrakkudeks on spermatogoonid

*Toimub munandite väänilistes seemnetorukestes

*Algab suguküpsuse saabudes

*Pidev protsess

*Saadakse 4 viburitega varustatud spermi

*Kestab kõrge vanaduseni

-Ovogenees:
*Algrakkudeks on ovogoonid

*Toimub munasarjades

*Algab loteeas, peatub 1.eluaasta lõpus ja jätkub suguküpsuse saabudes

*Protsess on perioodiline

*saadakse 1 munarakk ja 3 polotsüüti

*Kestab umbes 50.elu-aastani

VÕRDLE

Suguline/ mittesuguline paljunemine
Mittesuguline-
*Uus organism saab alguse eosest või keharakust/ keharakkudest
*Pole vaja spetsiaalseid rakke
*Üks vanem
*Järglane pärib ühe vanema päriku materjali
*Muutlikkus on väike
Suguline-
*Uus organism saab alguse viljastatud munarakust
*On vaja spetsiaalseid rakke ( sugurakke )
*Enamasti kaks vanemat
*Järglasel kombineerub kahe vanema pärilikkus
*Muutlikkus on suurem

Karüokineesi / Tsütokineesi
- Karüokinees on tuuma jagunemine ja tsütokinees tsütoplasma jagunemine

Mitoosi/ Meioosi
Mitoos:
*Toimub kahe osana : karüokinees ja tsüto-kinees
*Karüokineesis eristatakse 4 faasi: profaas, meta-faas, anafaas ja telofaas
*Mitoosi tulemusena saadakse 2 diploidset rakku
*Mitoosi teel paljunevad keharakud
Meioos:
*Meioos on sugurakkude jagunemise viis
*Meioosi tulemusena tekivad 4 haploidset rakku
*Meioos koosneb 2-st järjestikusest jagunemisest.
(1. jagunemine e. reduktsioonjagunemine viib homoloogiliste kromosoomide lahknemisele tütarrakkudesse; 2. jagunemisel e. ekvatsioonjagunemisel aga lahknevad iga kromosoomi tütarkromatiidid (sarnaneb tavalise mitootilise jagunemisega).)

Haploidset/ Diploidset kromosoomistikku
*Diploidne kromosoomistik -keharakkude kromosoomistik, kus iga kromosoom on paarina
*Haploidne kromosoomistik - sugurakkude kromosoomistik, kus iga kromosoom on üksikuna

Somaatilist rakku/ gameeti
gameedid on sugurakud :1) seemnerakk e sperm 2) munarakk e ovotsüüt
Somaatilised rakud on organismi ehitusse kuuluvad rakud. Näiteks leukotsüüdid ja epiteelirakud .

Mehe/ naise suguelundkonda
-Mehe suguelundid jagunevad kaheks - sisemisteks ja välimisteks. Sisemised: munandid , munandimanused , seemnejuhad ,seemnepõiekesed , eesnääre . Välimised: munandikott , suguti .
-Naise suguelundkond : Munasarjad – naise sugunäärmed , kus sünteesitakse naissuguhormoone ja seal valmivad ka naissugurakud e munarakud ; Munajuhad ; Emakas ; Tupp ; emakakael.

Spermi/ munarakku
- Munarakk
* suurus umbes 0,1- 0,2 mm
* Toitainete rikas
* Liikumisvõimetu
* Kaetud kestaga
* Eluiga kuni 36 tundi
- Seemnerakk
* pikkus umbes 0,06 mm
* koosneb peast ja sabast
* väga liikuv
* eluiga kuni 72 tundi
* arengutsükkel umbes 80 päeva
* Ühe seemnepurskega eritub miljoneid seemnerakke.

.DOCX Laadi alla originaalfail 4 lk · .docx · 12 allalaadimist

Tasuta Faili alla laadimine on tasuta

~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2015-05-19 Kuupäev, millal dokument üles laeti

12 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

jkaramkova Õppematerjali autor

1. MÕISTED
1) Suguline paljunemine- paljunemisviis, mille jaoks on vaja kahte vanemat kuna neil on nii isas- kui ka emassugurakud. Paljunemine sugurakkude abil.
2) Mittesuguline paljunemine- Uus organism pärineb ainult ühest vanemast, seega on ka pärilik info ainult ühelt vanemalt.
Paljunemine eoste või vegetatiivselt ehk keharakkude abil.
3) Eoseline paljunemine-Toimub eostega ehk spooridega, mis levivad tuule või veega ja arenevad uuteks organismideks. (Seened, sammaltaimed, sõnajalgtaimed, vetikad) 4) Vegetatiivne paljunemine- suguta sigimisviis, kus uus organism saab alguse ühest vanemorganismist, sageli tema (keha)osa(de)st.
5) Karüokinees- tuuma jagunemine (Karüokineesis eristatakse 4 faasi: profaas, meta-faas, anafaas ja telofaas)
6) Tsütokinees-tsütoplasma jagunemine
7) Mitoos- keharakkude jagunemisviis, mille tagajärjel tekib kaks diploidset rakku 8) Interfaas- kahe paljunemise vahele jääv eluperiood 9) Rakutsükkel- raku eluring ühe paljunemise lõpust järgmise paljunemise lõpuni e raku eluring ühe mitoosi lõpust läbi interfaasi järgmise mitoosi lõpuni.
10) Ühekromatiidiline kromosoom- rakujagunemisel lahknevad kõigi kromosoomide kromatiidid ja moodustunud tütarrakkudesse jäävad ühekromatiidilised kromosoomid.
11) Kahekromatiidiline kromosoom- DNA kahekordistumise.........

ORGANISMIDE PALJUNEMINE bioloogia Suguline paljunemine Mittesuguline paljunemine Eoseline paljunemine Vegetatiivne paljunemine Tsütokinees Karüokinees Interfaas Rakutsükkel Ühekromatiidiline kromosoom Haploidne kromosoomistik Diploidne kromosoomistik Somaatiline rakk Gameet sugurakk

Sarnased õppematerjalid

odt

ORGANISMIDE PALJUNEMINE JA ARENG

ORGANISMIDE PALJUNEMINE JA ARENG Mittesuguline paljunemine - paljunemine eoste või vegetatiivselt ehk keharakkude abil Suguline ehk generatiivne paljunemine - paljunemine sugurakkude abil Rakutsükkel - raku eluring ühe paljunemise lõpust järgmise paljunemise lõpuni Interfaas - kahe paljunemise vahele jääv eluperiood Karüokinees -rakutuuma jagunemine Tsütokinees - tsütoplasma jagunemine Mitoos - keharakkude jagunemisviis, mille tagajärjel tekib kaks diploidset rakku Meioos - sugurakkude jagunemisviis, mille tagajärjel tekivad haploidsed rakud Diploidne kromosoomistik -keharakkude kromosoomistik, kus iga kromosoom on paarina

Bioloogia

ppt

Paljunemine ja areng

Paljunemine ja areng Lühikonspekt XII klassile Mõisted · Mittesuguline paljunemine - paljunemine eoste või vegetatiivselt ehk keharakkude abil · Suguline ehk generatiivne paljunemine - paljunemine sugurakkude abil · Rakutsükkel - raku eluring ühe paljunemise lõpust järgmise paljunemise lõpuni · Interfaas - kahe paljunemise vahele jääv eluperiood · Karüokinees -rakutuuma jagunemine · Tsütokinees - tsütoplasma jagunemine · Mitoos - keharakkude jagunemisviis, mille tagajärjel tekib kaks diploidset rakku · Meioos - sugurakkude jagunemisviis, mille tagajärjel tekivad haploidsed rakud · Diploidne kromosoomistik -keharakkude kromosoomistik, kus

Bioloogia

ppt

Paljunemine ja areng

Bioloogia

odt

Bioloogia paljunemine

Gameet - organismi sugurakk. Eristatakse kahte tüüpi gameete - munarakud ja seemnerakud. Kromosoomide ristsiire - meioosi esimese jagunemise profaasis esinev homoloogiliste kromosoomide paardumine, mille käigus nad vahetavad omavahel võrdse pikkusega osi. Kromosoomide ristsiirde tulemuseks on geenivahetus. Sügoot - viljastunud munarakk. Sperm - seemnerakk on isassugurakk, mis moodustub üldjuhul isasorganismis. Sperma ehk seemnevedelik - isaste organismide orgaaniline kehavedelik, mis väljutatakse looduslikult suguti kaudu valdavalt seemnepurske ajal. Spermatognees - seemneraku areng spermatogoonist küpse spermini. Ovogenees -munaraku areng ovogoonist küpse munarakuni. Ovulatsioon - küpsenud munaraku vallandumine munasarjast ja liikumine munajuhasse. Ovotsüüt e. Munarakk on naise organismi haploidne paljunemisrakk. Ühekromatiidiline kromosoom-interfaasis on kromosoom ühekromatiidiline.

Bioloogia

docx

Bioloogia kordamisküsimused: paljunemine

Bioloogia KT (paljunemine) 1. Paljunemine on järglaste saamine. 2. Mittesuguline paljunemine - mittesugulisel paljunemisel pärineb uus organism alati ühest vanemast, paljunemine võib toimuda eoseliselt või vegetatiivselt, nt: vegetatiivselt: taimed, algloomad, eoseliselt: sõnajalgtaimed, sirmik. 3. Mittesuguline paljunemine jaguneb - vegetatiivne ja eoseline paljunemine. 4. Vegetatiivse paljunemise võimalused pooldumine: toimub DNA replikatsioon ja rakk jaguneb kaheks tütarrakuks, n: bakterid, käsnad, pungumine: alamatel taimedel ja loomadel, pärmseentel, tekib väljasopistis, millest areneb uus isend, kes eraldub vanemorganismist või jääb temaga ühendatuks moodustades koloonia (hüdra, käsn). 5. Iseviljastumine - ühel ja samal isendil on olemas mõlemad sugurakud, sugurakkude ühinemisel saab ta järglasi, nt: kaanid, vihmaussid. 6

Bioloogia

doc

Paljunemine ja areng

Organismide paljunemine ja areng Rakkude jagunemine tagab organismi kasvamise. Uued tütarrakud moodustuvad lähteraku jagunemisel. Kõik hulkrakse organismi rakud ei ole jagunemisvõimelised ja jagunemisprotsess ei ole piiramatu, sest organismide mõõtmed ei saa lõpmatult suureneda. Rakutsükkel on raku eluring ühe mitoosi lõpust läbi interfaasi järgmise mitoosi lõpuni. Samuti Rakkutsükkel=interfaas+mitoos on erinevate kudede rakkude interfaasi ja mitoosi kestus erinev. 1. Paljunemisviisid Mittesuguline paljunemine Suguline paljunemine Uus organism saab alguses eosest/keharakust Uus organism saab alguse viljastatud

Bioloogia

doc

Organismide paljunemine ja areng (11. klass)

Organismide paljunemine ja areng Organismide paljunemine · Paljunemine on üks elu olulisemaid eluavaldusi. · Kõigi liikide isendid paljunevad kas sugulisel või mittesugulisel teel. · Paljunemine on oluline eelkõige liigi ja selle populatsioonide säilimise seisukohalt. · Sugulisel paljunemisel saab uus organism enamasti alguse viljastunud munarakust. · Iseviljastumine viljastumisel ühinevad sugurakud pärinevad ühelt vanemalt. · Ristviljastumine sugurakud pärinevad kahelt vanemalt, järglane ühendab mõlemalt vanemalt päris geneetilise info. · Eri liikide esindajad tavaliselt ei ristu.

Bioloogia

docx

Meioos, mitoos

Igast spermatogoogist moodustub 4 spermi Pidev protsess, mis kulgeb kehatemperatuurist madalamal temperatuuril Valminud seemnerakud talletatakse munandimanusesse Munarakud Suuremõõtmelised Toitainerikkad Kaetud kestaga Munarakkude areng sõltub vanusest. 45.-55. eluaastal saabub menopaus ning ovulatsioon lakkab Ovogenees Munarakkude ehk ovotsüütide areng naistel Moodusttuvad vaheldumisi kummaski munasarjas Munaraku eellased on ovogoonid Ovogoonide paljunemine looteeas. Esimese eluaasta lõpuks on rakud I jagunemise profaasis, Meioos jätkub suguküpsuse saabudes moodustub 1 viljastumisvõimeline munarakk ja 3 väiksemat polotsüüti, mis hukkuvad Tsükliline küpsemine Organismide paljunemisviisid Paljunemine on üks organismide olulisemaid eluavaldusi, millega tagatakse liigi säilimine Mittesuguline paljunemine Uus organism pärineb ainult ühest vanemast Seega pärilik indo ainult ühelt vanemalt; eoseline või vegetatiivne Paljunemine

Bioloogia

Rohkem sarnaseid