Enne meioosi timub interfaas: DNA replikatsioon, raku kasv, jagunemiseks vajalike valkude süntees. Meioos koosneb reduktsioonjagunemisest (meioos I) ja ekvatsioonjagunemisest (meioos II). Sarnaselt mitoosile jagatakse meioos neljaks põhifaasiks: 1. Profaas 2. Metafaas 3. Anafaas 4. Telofaas Meioos I ehk reduktsioonjagunemine I Profaas: Kõige pikem faas meioosi jooksul, selles timuvad põhilised iseloomulikud sündmused. Profaas jagatakse veel viieks alafaasiks: - Leptoteen kinnitusdiski abil kinnitub iga krmosoom oma mõlema tsaga tuumamembraani külge. - Sügoteen algab hmoloogsete kromosomide paardumine. Paardunud krmosoomide paare nimetatakse bivalendiks. - Pahhüteen toimub ristsiire, mille käigus toimub homoloogiliste kromosoomide põimumine, mille jooksul nad vahetavad võrdsetes kogustes pärilikkusainet. - Diploteen homoloogid eemalduvad teineteisest, seotuks jäävad vaid sealt, kus
Tütarkromatiidid on tsentromeeri abil veel ühendatud. Anafaas tütarkromatiidid alustavad poolustele liikumist. Telofaas tütarkromatiidid jõuavad poolustele, tütartuumade ümber moodustub uus tuumaümbris, ilmuvad uuesti tuumakesed. Tsütokinees moodustub aktiinirõngas, mis asetseb risti kääviniidistikuga, toimub plasmamembraani sissenöördumine, see lõppeb kahe tütarraku eraldumisega. MEIOOS: I profaas: leptoteen algab kromosoomide kondenseerumisega. Iga kromosoom kinnitub oma mõlema otsaga tuumamembraani külge. Sügoteen algab homoloogsete kromosoomide paardumine. Paardunud kromosoomi osade vahele moodustub valguline struktuur, mis hoiab homoloogseid kromosoome koos. Pahhüteen toimub krossingover. Diploteen homoloogid eemalduvad veidi teineteisest, kuid jäävad siiski veel seotuks nendest kohtadest kus toimus ristsiire
2 jagunemist 1. reduktsioonjagunemine homoloogiliste kromosoomide lahknemine tütarrakkudesse 2. ekvatsioonjagunemine tütarkromatiidid lahknevad 12. Meioosi bioloogiline tähtsus? Seotud sugulise sigimisega 13. Meioosi profaasi etapid? Olulisemad sündmused ja protsessid nendes etappides? I jagunemise profaas: Kromosoomide otsad lähenevad üksteisele tuumamembraanil. Leptoteen -- kromosoomide kondenseerumine ja kinnitumine tuumamembraanile Sügoteen -- homoloogiliste kromosoomide konjugatsiooni (unikaalne protsess!) algus moodustub sünaptoneemiline kompleks (sünapsis) -- valguline struktuur, mis moodustub paardunud kromosoomide (mitte-tütarkromatiidide) vahele. Sünaptonemaalne kompleks -- valguline struktuur Pahhüteen -- rekombinatiivsed sõlmed, krossingover 14. Diploteeni kirjeldus inimese gametogeneesis? Millistes faasides meioos
· meioosi-spetsiifiline mehhanism tagab ainult ühe funktsionaalse kinetohoori moodustumise duplitseerunud tsentromeeri piirkonda. · homoloogide vahel esineb sageli ritsiire. · homoloogsed kromosoomid jagunevad tütartuumadesse. · õdekromatiidid jäävad kokku 2. jagunemise metafaasini. · kromosoomiarv väheneb kahekordselt. 1. Reduktsioon- ehk taandjagunemine Meioosi I profaas on kõige pikem meioosi staadium ning selles eristatakse 5 staadiumi: · leptoteen- selles etapis kromosoomid kondenseeruvad ja muutuvad nähtavaks. Iga kromosoom kinnitub tsentromeersete aladega tuumamembraani külge erilise kinnitusdiski abil. · sügoteen- sünaptonemaalse kompleksi moodustumine algas leptoteeni lõpus ning jätkub sügoteeni vältel. Esmalt liituvad mõlema homoloogi külge sünaptonemaalse kompleksi lateraalsed elemendid, mis koosnevad valgust ja RNA-st. Lateraalsete elementide vahele tekib tsentraalne element.
Telofaasis jõuavad tütarkromatiidid poolustele, tütartuumade ümber moodustub uus tuumaümbris, ilmuvad uuesti tuumakesed. Tütokinees ajal moodustub aktiini rõngas, mis asetseb risti kääviniidistikuga, toimub plasmamembraani sissenöördumine, see lõpeb kahe tütarraku eraldumisega teineteisest. 23. Meioos ja selle faasid. I profaas on kõige pikem faas meioosi jooksul (90% või rohkem), kus toimuvad põhilised iseloomulikud sündmused. Profaas jaotatakse viieks alafaasiks. Leptoteen. Algab kromosoomide kondenseerumisega. Iga kromosoom kinnitub oma mõlema otsaga tuumamembraani külge erilise struktuuri, kinnitusdiski abil. Sügoteen. Algab homoloogsete kromosoomide paardumine. Paardunud kromosoomi osade vahele moodustub valguline struktuur, mis hoiab homoloogseid kromosoome koos. Pahhüteen. Kui homoloogid on kogu pikkuses paardunud, moodustuvad sünaptonemaalsesse kompleksi (valguline struktuur) rekombinatiivsed
Telofaasis jõuavad tütarkromatiidid poolustele, tütartuumade ümber moodustub uus tuumaümbris, ilmuvad uuesti tuumakesed. Tütokinees ajal moodustub aktiini rõngas, mis asetseb risti kääviniidistikuga, toimub plasmamembraani sissenöördumine, see lõpeb kahe tütarraku eraldumisega teineteisest. 23. Meioos ja selle faasid. I profaas on kõige pikem faas meioosi jooksul (90% või rohkem), kus toimuvad põhilised iseloomulikud sündmused. Profaas jaotatakse viieks alafaasiks. Leptoteen. Algab kromosoomide kondenseerumisega. Iga kromosoom kinnitub oma mõlema otsaga tuumamembraani külge erilise struktuuri, kinnitusdiski abil. Sügoteen. Algab homoloogsete kromosoomide paardumine. Paardunud kromosoomi osade vahele moodustub valguline struktuur, mis hoiab homoloogseid kromosoome koos. Pahhüteen. Kui homoloogid on kogu pikkuses paardunud, moodustuvad sünaptonemaalsesse kompleksi (valguline struktuur) rekombinatiivsed sõlmed, mis kujutavad endast
1. jagunemine e. reduktsioonjagunemine viib homoloogiliste kromosoomide lahknemisele tütarrakkudesse, 2. jagunemisel e. 21 ekvatsioonjagunemisel aga lahknevad iga kromosoomi tütarkromatiidid (sarnaneb tavalise mitootilise jagunemisega). 1.Profaas. Kõige pikem faas meioosi jooksul (90% või rohkem), kus toimuvad põhilised meioosile iseloomulikud sündmused. Jaotatakse 5-ks alafaasiks. Leptoteen. Algab kromosoomide kondenseerumisega. Iga kromosoom kinnitub oma mõlema otsaga tuumamembraani külge erilise struktuuri - kinnitusdiski abil. (attachment plaque). Sügoteen. Algab homoloogsete kromosoomide konjugatsioon, paardunud kromosoomi osade vahele moodustub sünaptonemaalne kompleks. Konjugeerunud homoloogiliste kromosoomide paare nim. bivalendiks. Kuna aga kumbki homoloog koosneb 2-st tütarkromatiidist, siis nim
plasmamembraaniga tütarrakku. Sellele järgneb tselluloosi ladestumine ja rakukesta teke. Meioos on rakujagunemine, kus diploidsest eelasrakust tekib neli haploidse kromosoomistikuga tütarrakku. Enne meioosi toimub interfaas. Meioos I ja II vahel DNA replikatsiooni ei toimu, vaid ainult tuumade ja tuumakeste reformeerumine. Reduktsioonijagunemine (meioos I) algab profaasiga (I), mis on suhteliselt pikk (90% ajast) ja koosneb viiest staadiumist: leptoteen, sügoteen, pahhüteen, diploteen ja diakinees. I profaasis toimub krossingover ehk ristsiire, mis eeldab kromosoomide kondenseerumist ja homoloogiliste kromosoomide paaride (bivalendid ehk tetraadid) moodustumist. Bivalendis on 4 DNA molekuli ehk kromatiidi. Leptoteenis hakkavad kromosoomid teineteist otsima ja kondenseeruma. Seejärel kinnituvad kromosoomide telomeerid tuumakattele, moodustades sügoteenis sünaptoneemilise kompleksi (koosnev kromatiinainest, valkudest, DNA sünteesi-
DNA replikatsioon, jagunemiseks vajalike valkude süntees ja tsentrosoomi pooldumine). Meioos I ja meioos II vahel on mõnel liigil lühike interfaas, kuid sel ajal ei toimu DNA replikatsiooni, vaid ainult tuumade ja tuumakeste ümberkorraldamine ja ettevalmistus meioosi teiseks pooleks. Meioos I ehk reduktsioonjagunemine Profaas I I profaas on kõige pikem faas meioosi jooksul (90% või rohkem), kus toimuvad põhilised iseloomulikud sündmused. Profaas jaotatakse viieks alafaasiks. Leptoteen. Algab kromosoomide kondenseerumisega. Iga kromosoom kinnitub oma mõlema otsaga tuumamembraani külge erilise struktuuri, kinnitusdiski abil. Sügoteen. Algab homoloogsete kromosoomide paardumine (protsess algab kromosoomide otstest, mis lähenevad üksteisele tuumamembraanil). Paardunud kromosoomi osade vahele moodustub sünaptonemaalne kompleks. See on valguline struktuur, mis hoiab homoloogseid kromosoome koos. Paardunud ehk konjugeerunud
Sillad jäävad alles kuni haploidsete spermatiidide moodustumiseni. (kasvamise lõpuni) Läbi nende toimub mitmesuguste ioonide ja molekulide liikumine, mistõttu moodustuvad kohordid, mis küpsevad sünkroonselt. 12. Primaarsed spermatotsüüdid ja sekundaarsed spermatotsüüdid Primaarsetele spermatotsüütidele – kasvamise faas, kõige suuremad rakud – annavad aluse B-spermatogoonid, primaarsed spermatotsüüdid liiguvad meioosi: preleptoteen, leptoteen, sügoteen, varane pahhüteen, keskpahhüteen, hiline pahhüteen I meiootiline jagunemine e. reduktsioonjagunemine: viib homoloogiliste kromosoomide lahknemisele tütarrakkudesse, tekivad sekundaarsed spermatotsüüdid 3 Sekundaarsed spermatotsüüdid: meioos II – ekvatioonjagunemine. Lahknevad iga kromosoomi tütarkromatiidid, tekivad haploidsed ümarad
annaabi.ee 
