Raku jagunemine (1)

Eesti Kosmeetikute Ja Juuksurite Erakool Diariss
Raku jagunemine
Referaat
Koostaja : Riinu Anslan
Rühm: K-30
Tallinn 2009
Sisukord:
Sissejuhatus................................................................................................... 3
Raku jagunemine........................................................................................... 4
Mitoos ........................................................................................................ 4,5
Meioos....................................................................................................... 5,6
Kokkuvõte..................................................................................................... 7
Kasutatud kirjandus...................................................................................... 8
Sissejuhatus
Rakk (cellula) on elusorganismide kõige väiksem ehituslik ja talitulik osake, mis on võimeline paljunema ja kasvama. Organism võib koosneda ühest rakust (ainurakne) või mitmest rakust ( hulkrakne ). Samuti võib ühe raku sees paikneda ka teine rakk, seda nimetatakse tavaliselt organelliks. Rakk on alati ümbritsetud membraaniga, mis kosneb valkudest, fosflipiididest ja oligosahhariididest. Rakumembraani ülesanneteks on kaitsta rakku ja reguleerida ainete transporti rakku ja rakust välja.
Rakutuum sisaldab ja säilitab pärilikku informatsiooni ja kontrollib rakkude elutegevust. Võib olla väga erineva kujuga ja eri rakkudes eri arvuga. Tuuma sees on tuumakesed, DNA ja karüoplasma. Tuumakeste ülesandeks on RNA süntees ja ribsoomide moodustamine.
Ribsoome sünteesitakse tuumas asuvates tuumakestes ja nad liiguvad sealt läbi tuumamembraanis olevate pooride tsütoplasmasse. Ribosoomide kogumikku nimetatakse polüsoomiks ja nad on vajalikud valgusünteesiks.
DNA, RNA ja aluseliste valkude kogumikke nimetatakse kromosoomideks. Mikroskoobis on need nähtavad ainult raku jagunemise ajal. Kromosoomide kuju ja arv on liigiti erinev. Inimese igas keharakus on 46 krmosoomi, sugurakkudes 23. Keharakkude 46st kromosoomist 23 on homoloogilised ehk kahekordsed.
Raku jagunemine
Et hulkraksed organismid saaksid kasvada ja areneda, järgneb nii sugulisele kui ka mittesugulisele paljunemisele rakkude jagunemine. See tagab ka hukkunud rakkude asendamise ja vigastuste parandamise. Tekkinud rakke nimetatakse tütarrakkudeks. Rakkude jagunemisel eristatakse kaht erinevat viisi: mitoos ja meioos.
Mitoos
Mitoos on päristuumsete rakkude jagunemisviis, mille käigus moodustuvad sama kromosoomide arvuga geneetiliselt identsed tütarrakud. Mitoos jaguneb omakorda neljaks põhifaasiks:

Profaas

Metafaas

Anafaas

Telofaas
Interfaasiks nimetatakse kahe mitoosi vahele jäävat raku eluperioodi.
Profaas: Faas, kus raku jagunemine tegelikult algab. Tsütoplasmaatilised mikroduublid lagunevad ning hakkab kujunema kääviniidistik. Moodustub 46 kromosoomi ehk 23 kromosoomipaari , millest igaüks sisaldab kohekordset samaväärset DNA ahelat . Tuumakesed kaovad ja tuumamembraan hakkab lagunema.
Prometafaas: Selles faasis on tsentrioolid juba liikunud vastaspoolustele, ent on endiselt seotud kääviniitidega. Tuumamembraan jaguneb vesiikuliteks, tuumake kaob ning kromosoomid kinnituvad mitoosi käävile. Vesiikulid jäävad nähtavaks kogu mitoosi vältel. Kääviniidid, mis algselt olid väljaspool tuuma, hõlmavad nüüd ka selle ala, kus enne oli tuum.
Metafaas: ehk rändamisfaas. Käävniidid kinnituvad ühe otsaga tsentriooli ja teise otsaga kromosoomi tsentromeetri külge. Kromosoomid koonduvad raku ekvatoriaaltasandile ja tekib ekvatoriaal- ehk metafaasi tasand.
Anafaas: ehk eraldumisfaas. Kromatiidid liiguvad poolustele ja kääviniidid lühenevad. Rakk venib ja poolustevaheline kaugus suureneb.
Telofaas: ehk rekonstrueerimisfaas. Toimub tsütokinees ehk tsütoplasma jagunemine. Kääviniidid kaovad ja tekivad tuumakesed. Kromosoomid organeeritakse tsentrioolide ümber ja tulevane tuumamembraan alustab moodustumist nende ümber.
Kõige lõpuks järgneb telofaasile veel tsütukinees, mille käigus emarakk lahkneb kaheks identseks tütarrakuks.
Mitoos on tähtis selleks, et suurendada rakkude arvu, mis omakorda tagab organismi kasvu. Mitoosi käigus asendadakse surnud hukkunud rakke.
Meioos
Meioos on rakujagunemise viis, mille käigus tekib neli tütarrakku. See toimub sugurakkudes. Enne meioosi timub interfaas: DNA replikatsioon , raku kasv, jagunemiseks vajalike valkude süntees. Meioos koosneb reduktsioonjagunemisest (meioos I) ja ekvatsioonjagunemisest (meioos II). Sarnaselt mitoosile jagatakse meioos neljaks põhifaasiks:

Profaas

Metafaas

Anafaas

Telofaas
Meioos I ehk reduktsioonjagunemine
I Profaas: Kõige pikem faas meioosi jooksul, selles timuvad põhilised iseloomulikud sündmused. Profaas jagatakse veel viieks alafaasiks:

• Leptoteen – kinnitusdiski abil kinnitub iga krmosoom oma mõlema tsaga tuumamembraani külge.
  
• Sügoteen – algab hmoloogsete kromosomide paardumine . Paardunud krmosoomide paare nimetatakse bivalendiks.
  
• Pahhüteen – toimub ristsiire, mille käigus toimub homoloogiliste kromosoomide põimumine, mille jooksul nad vahetavad võrdsetes kogustes pärilikkusainet.
  
• Diploteen – homoloogid eemalduvad teineteisest, seotuks jäävad vaid sealt, kus toimub ristsiire. Diploteeni staadiumis meis võib peatuda. Algab osaline kromosoomide lahtipakkimine, sünteesitakse RNA-d ja valke.
  
• Diakinees – RNA süntees lakkab, kromsoomid kondenseeruvad ja eralduvad tuumamembraanist.
  

I Metafaas: Kuni anafaasini hoiavad kiasmid (homoloogide kinnituskohad , kus toimub ristsiire), millel on siin sama funktsioon kui tsentromeeridel mitoosis.
I Anafaas: Homoloogilised kromosoomid lahknevad poolustele, mis koosnevad kahest tütarkromatiidist. Kromosoomid lahknevad sõltumatult. See tähendab, et kumbki tütarrakk saab juhuslikult nii isas - kui ka emasvanemalt pärit homolooge.
I Telofaas: Kromosoomid jätkavad liikumist poolustele. Moodustuvad tuumakatted ja järgneb tsütoplasma pooldumine . Ühest diplidsest rakust moodustub kaks haploidset tütarrakku
Meioos II ehk ekvatsioonjagunemine
Toimub palju kiiremini kui meioos I.
II Profaas: Tuumakate ja tuumakesed kaovad. Moodustub käävisüsteem
II Metafaas: Kromosomid koonduvad raku keskossa.
II Anafaas: Eri pooluste kromatiidid lahknevad.
II Telofaas: Tekivad tuumakatted ja järgneb tsütokinees.
Meioosi lõpuks on tekkinud 4 haploidset tütarrakku. Meioos on tähtis, sest selle käigus suureneb rakkude arv: spermatogeneesil tekib 4 spermi ja ovogeneesil tekib 1 munarakk ja 3 polütsüüti.
Kokkuvõte
Et organism saaks kasvada, peavad ta rakud jagunema . Keha- ja sugurakud jagunevad erinevatel viisidel. Keharakkude jagunemisviisi nimetatakse mitoosiks. Selle käigus tekib kaks geneetiliselt identset tütarrakku. Sugurakud jagunevad aga meioosi teel. Selle käigus tekib 4 haploidset tütarrakku. Mõlemal jagunemisviisil on neli põhifaasi ja mõlemad tagavad rakkude arvu kasvu organismis.
Kasutatud materjal:

• www.ebu.ee/esitlus/mitoos.ppt
  
• http://et.wikipedia.org/wiki/Meioos
  
• www.ebu.ee/esitlus/meioos.ppt
  

8