Tuum suureneb Tuumamembraan lahustub Tsentrioolid liiguvad poolustele Moodustub mitoosikääv Metafaas eraldumisfaas Kromosoomid koonduvad käävi ekvatoriaaltasandile Kääviniidid kinnituvad ühe otsaga kromosoomi tsentromeeri e. Primaarsoonise külge ja teise otsaga tsentriooli külge Anafaas rändamisfaas Kääviniidid lühenevad Kromatiidid liiguvad poolustele (ATP energia arvel) Telofaas rekonstrueerimisfaas Kääv kaob Kromosoomid keerduvad lahti Tekivad tuumakesed Sünteesitakse uus tuumamembraan Toimub tsütokinees tsütoplasma jagunemine Tsütokinees Loomaraki plasmamembraan nöördub sisse Taimerakkudel kujuneb uus rakuvahesein, mis koosneb vahelamellidest ja sellele ladestuvad mõlemalt poolt rakukestad Mitoosi tähtsus Toimub kromosoomide võrdväärne jaotamine tütarrakkude vahel Tütarrakud on geneetiliselt identsed
Olulisemad sündmused mitoosi varases ja hilises profaasis? Varane profaas tuumake kaob varase profaasi jooksul, kuna RNA transkriptsioon lakkab; kromosoomid kondenseeruvad, sest M-CDK fosforüleerib kondensiine ja histoone; mikrotuubulid lagunevad ja hakkab moodustuma kääviniidistik. Kääviniidistik koosneb organiseeritud mikrotuubulitest ja nendega seotud valkudest (kinesiinid); tsentrosoomid liiguvad raku eri poolustele; lahknevate tsentrosoomide vahele moodustub kääv algul tuumaväliselt. Hiline profaas ehk prometafaas tuumake on kadunud, tuumamembraan hakkab lagunema 7. Mis toimub mitoosi metafaasis? Anafaasis ? Metafaas: Kromosoomid liiguvad ekvatoriaaltasandile käävipooluste vahel ja moodustavad nn. metafaasi plaadi; kromosoomide kinetohoorid on aktiivsed, aga ei funktsioneeri; kinetohooride tõmbejõud on tasakaalustatud kromatiide siduvate tsentromeeride
(viirused, bakterid, võõrvalgud) *Ka antikehad on väga spetsiifilised – ainult kindla antigeeni (võõra) vastu Retseptorfunktsioon *Valgud rakkude membraanides nö tunnevad ära viirusi, hormoone jt ning vastavalt sellele rakk kas võtab neid vastu või mitte *Näiteks kui retseptorid ei tunne ära insuliini ei pääse see rakku ja inimene on diabeetik, olgugi et insuliin on olemas Liikumisfunktsioon *Kõik keha lihased on valgulised *Viburid ja ripsmed algloomadel *Valguline kääv liigutab kromosoome raku jagunemisel *Raku sisu püsib ja paikneb ümber tänu valgulistele fibrillidele tsütoskeletis Energeetiline *1g valgu oksüdeerumisel saame 17,6kJ energiat *aga seda teed kasutab organism viimases järjekorras kuna valkudel on väga olulisi funktsioone täita DNA on biopolümeer, mille monomeerideks on desoksüribonukleotiidid. Komplementaarsusprintsiip – kindlate lämmastikaluste paardumine nukleiinhapete (DNA ja RNA) molekulides, mis põhineb
Geneetiliselt identsed tütarrakud. 25.Millisteks faasideks jaotatakse mitoos? · Profaas · Metafaas · Anafaas · Telofaas 26.Milline on kahekromatiidilise kromosoomi ehitus? Koosneb kahest kromatiidist, mille ühenduskohas on tsentrosoom. 27. Milline on ühekromatiidilise kromosoomi ehitus? Koosneb ühest kromatiidist, tsentrosoom puudub. 28.Mis toimub profaasis? · Kromosoomide kokkupakkimine transpordiks · Tuumakesed ja tuumaümbris kaovad · Moodustub mitoosi kääv 29.Mis toimub metafaasis? 30.Mis toimub anafaasis? · Kahekromatiidiliste kromosoomide lahknemine (kõik paarid üheaegselt siit aja kokkuhoid) 31.Mis toimub telofaasis? · Kromosoomid pakitakse lahti · Kujunevad tuumaümbrised · Taastuvad tuumakesed · Rakk valmistub tsütokineesiks 32.Millised rakud jagunevad ja millised mitte? · Loomadel vöötlihaskoe, närvikoe, silmaläätse rakud (ei jagune) · Maksarakud jagunevad üliharva
16. Milleks on vajalik DNA replikatsioon enne mitoosi? Tagatakse kromosoomide arvu püsivus ja kahe tütarraku geneetiline identsus. 17. Millised tütarrakud moodustuvad mitoosi tulemusena? Geneetiliselt identsed tütarrakud. 18. Millisteks faasideks jaotatakse mitoos? Profaas Metafaas Anafaas Telofaas 19. Mis toimub profaasis? Kromosoomide kokkupakkimine transpordiks Tuumakesed ja tuumaümbris kaovad Moodustub mitoosi kääv 20. Mis toimub metafaasis? Kromosoomid liiguvad raku keskossa ja paigutuvad ühele tasapinnale. Kromosoomid on max kokku keerdunud ja on mikroskoobis sel ajal kõige paremini vaadeldavad. 21. Mis toimub anafaasis? • Kahekromatiidiliste kromosoomide lahknemine (kõik paarid üheaegselt – siit aja kokkuhoid) 22. Mis toimub telofaasis? Kromosoomid pakitakse lahti Kujunevad tuumaümbrised Taastuvad tuumakesed Rakk valmistub tsütokineesiks
Kromosoomid keerduvad kokku, muutuvad nähtavaks Tuumakesed kaovad Tuum suureneb Tuumamembraan lahustub Tsentrioolid liiguvad poolustele Moodustub mitoosikääv Metafaas(eraldumisfaas) Kromosoomid koonduvad käävi ekvatoriaaltasandile Kääviniidid kinnituvad ühe otsaga kromosoomi tsentromeeri ehk primaarsoomise külge ja teise otsaga tsentriooli külge Anafaas(rändamisfaas) Kääviniidid lühenevad Kromatiidid liiguvad poolustele(ATP energia arvel) Telofaas(rekonstrueerimisfaas) Kääv kaob Kromosoomid keerduvad lahti Tekivad tuumakesed Sünteesitakse uus tuumamembraan Toimub tsütokinnes-tsütoplasma jagunemine Mitoosi tähtsus Toimub kromosoomide võrdväärne jaotamine tütarrakkude vahel Tütarrakkud on geneetiliselt identsed Suureneb rakkude arv, millega tagatakse organismi kasv Mitoos on vajalik ka surnud või hukkunud rakkude asendamiseks Haavade paranemisel Meioos Rakujagunemise eriline vorm, mille käigus kromosoomide arv väheneb kaks korda
Moodustub mitoosikääv Anafaas Kromosoomid lahknevad poolustele Telofaas Kääviniidid kaovad Toimub tsütokinees Tekib kaks tütarrakku Telofaasi lõpus ei moodustu tuumamembraani Kromosoomid ei keerdu lahti Tsentrioolid kahestuvad uuesti Esimese jagunemise tulemusena on kromosoomide arv kaks korda vähenenud. Kahe jagunemise vahel on lühike interfaas. Seejärel alustavad tütarrakud uut jagunemist. II jagunemine: Profaas Tütarrakkude valmistumine uueks jagunemiseks Tekib uus kääv Metafaas Kromosoomid lahkuvad ekvatoriaaltasandil Anafaas Kromatiidid lahkuvad rakupoolustele Telofaas Tekib uus tuumaümbris Moodustub neli haploidset tütarrakku Meioosi tähtsus Ühest diploidsest rakust moodustub neli haploidset tütarrakku Ristsiirde tõttu on tütarrakud geneetiliselt erinevad. See suurendab pärilikku muutlikkust Meioos kaasneb sugurakkude küpsemisega ja eoste moodustumisega Meioosis tekkinud 4 tütarrakku ei ole geneetiliselt identsed:
identsed ära, siis hakkvad valmima.geneetiliselt erinevad rakud Mitoosi (meioosi) : Profaas(ettevalmista Metafaas Anafaas Telofaas TSÜTOKINEES v faas) (rändamisfaas) (rekonstrueerimis faas) *kromosoomid *kromosoomid *kääviniidid *kääv kaob *loomaraku keerduvad kokku, koonduvad käävi lühenevad plasmamembraan muutuvad nähtavaks ekvaroriaaltasandile nöördub sisse *tuumakesed kaovad, *kääviniidid *kromatiidid *Kromosoomid *taimerakkudel tuum suureneb, kinnituvad ühe liiguvad keerduvad lahti kujuneb uus
Püsirakuliine saadakse kas spontaanset immortaliseerunud kasvajarakkudest või keemiliste ainete, kiirguse ja viiruste tomel transformeerunud rakkudest. Tuleb aga arvestada, et pikaajalisel kultiveerimisel mutub rakupopulatsioon aina heterogeensemaks ja rakud polüploidiseeruvad. Kromosoomipreparaadi saamine Kromosoomipreparaadi saamiseks töödeldakse rakke järgnevalt: · ihibeeritakse mitoosi kääv · töödeldakse hüpotoonilise lahusega · fikseeritakse · tehakse kromosoomipreparaat · värvitakse Käävi inhibeerimine. Rakkude jagunemise peatamiseks metafaasis kasutatakse enamasti sügislillest (Colchicum autumnale) saadud alkaloidi kolhitsiin ja selle sünteetilist derivaati koltsemiidi. Mitoosi käävi inhibeerimiseks kasutatakse veel taimest Vinca saadud vähivastaseid ravimeid vinblastiin ja vinkristiin. Hüpotooniline töötlemine
käigus replikeerub DNA, tuuma ümbris laguneb, kromosoomid segregeeruvad ja rakud jagunevad. Mitoos: Profaas: Kromatiin kondenseerub aeglaselt kompaktseteks kromosoomideks. Kaob tuumake, sest kondenseerunud kromatiinilt ei toimu enam RNA transkriptsiooni. Lagunevad ka tsütoplasmaatilised mikrotuubulid. Käävniidistiku moodustumine (mitoosiaparaadi peamine komponent). Käävniiistik on bipolaarne struktuur, mis koosneb mikrotuubulitest ja nendega seotud valkudest. Kääv moodustub alguses tuumaväliselt, lahknevate tsentrosoomide vahele. Metafaasis algab järsku tuumamebraani lagunemisega vesiikuliteks (vesiikulid jäävad nähtavaks kääviniidistiku ümbruses kogu mitoosi ajal). Kääviniidid, mis alguses olid väljaspool tuuma, hõlmavad nüüd ka selle ruumi, kus enne oli tuum. Kromosoomide tsentromeeride külge moodustuvad kinetohoorid, mis seovad enda külge osa mikrotuubulitest - neid nim. nüüd kinetohoorseteks mikrotuubuliteks.
1. Profaas Üleminek G2-st M-faasi pole mikroskoobis võimalik täpselt fikseerida. Kromatiin, mis interfaasis on difuusne, kondenseerub aeglaselt kompaktseteks kromosoomideks. Kaob tuumake, sest kondenseerunud kromatiinilt ei toimu enam RNA transkriptsiooni. Profaasis lagunevad ka tsütoplasmaatilised mikrotuubulid ning hakkab moodustuma mitoosiaparaadi peamine komponent - kääviniidistik. See on bipolaarne struktuur, mis koosneb mikrotuubulitest ja nendega seotud valkudest. Kääv moodustub alguses tuumaväliselt, lahknevate tsentrosoomide vahele. 2. Prometafaas Algab järsku tuumamebraani lagunemisega vesiikuliteks. Need vesiikulid jäävad nähtavaks kääviniidistiku ümbruses kogu mitoosi ajal. Kääviniidid, mis alguses olid väljaspool tuuma, hõlmavad nüüd ka selle ruumi, kus enne oli tuum. Kromosoomide tsentromeeride külge moodustuvad kinetohoorid, mis seovad enda külge osa mikrotuubulitest - neid nim. nüüd kinetohoorseteks mikrotuubuliteks
Temperatuurimeel Esineb kaks kvaliteeti külmameel ja soojameel. Nahas on spetsiifilised külma- ja soojapunktid. Temperatuuritundlikkus osaleb lisaks temperatuuritajule ka kehatemperatuuri teadvustamatult kulgevas reguleerimises. Termiline ärritamine, kaasa arvatud nendega kaasnevad vegetatiivsed Reaktsioonid, on afektiivse mõjuga nad võivad olla meeldiva või ebameeldiva varjundiga. 15. Lihasmeel Lihasmeele sensorid mis annavad informatsiooni lihase pikkuse ja pinge kohta on lihase kääv ja kolgi kõõluseorgan ehk kõõluseorgan. Lihasekääv asub sidekoest kapslis lihase kontraltiilsete kiudude vahel ja on ühendtud nendega paralleelselt. Kolgikõõluseorgan asub lihase ja kõõluse üleminekukoha lähedal ning on ühendatud lihase ekstrafusaalsete kiududega järjestikku. Kuna kõõluseorgan on ühendatud lihase kontraktiilsete kiududega järejestikku, võib öelda, et ta mõõdab eeskätt lihase pinget. 16. Ajuripats ja tema hormoonid
on resultaadiks väga väikese blastotsöö- liga stereoblastula. Esimesest kahest lõigustumisest on blastomeerid enam-vähem ühesuurused, kolmandast peale on selgelt eristatavad mikromeerid animaalsel poolusel ja makromeerid vegetatiivsel poolu- sel. Spiraalne lõigustumine on oma nime saanud sellest, et mikromee- ride käävid pöörduvad 45° võrra makromeeride käävide suhtes (joo- nis 35). Kääv võib pöörduda nii päripäeva kui ka vastupäeva, mistõttu eristatakse parempöördese ehk deksiotroopse (dekstraalse) ja vasak- pöördese ehk leotroopse (sinistraalse) lõigustumise suunaga loomi. Suund määratud ema genoomi ühe geenipaariga; blastomeerid omavahel väga tihedas kontaktis, rakkude programmeerimine väga varajane - Bilateraalne (keelikloomad) - lõigustumine jaotab sügoodi
Paljudele ramnoosi jääkidele on seostunud neutraalsed oligosahhariidsed plokid arabinaanid ja galaktaanid, RG-d võivad sisaldada palju ebatavalisi suhkrujääke. 30. Mis määrab taimeraku jagunemisel fragmoplasti moodustumise koha? Rakusein hakkab moodustuma kui raku jagunemisel kahe tütarraku vahele moodustub vesiikul (fragmosoom), mida ümbritsevad tsütoskeleti elemendid mikrotorukesed. Moodustuv struktuur kannab nime fragmoplast. Rakkude jagunedes kääv ei kao vaid hoiab tütartuumasid lahus ja uus rakusein moodustub fragmoplasti kaudu (kääviniitide piirkonda kogunevad diktüosoomid mis sisaldavad rakuseina moodustamiseks vajalikku materjali) 31. Nimetage rakutsükli CDK-de aktiivsuse regulatsiooni kolm võimalust seostumisel väikeste regulaatorvalkudega mida nim tsükliinideks, mis määravad kinaaside substraatse spetsiifilisuse ja lokalisatsiooni rakus; teatud Tyr ja Thr jääkide fosforüülumise/defosforüülumise vahendusel
26. Lihastoonuse mõiste ja tekke põhjus. Lihased säilitavad ka täieliku lõõgastumise korral teatud pingeseisundi e. lihastoonuse, sest neile saadetakse pidevalt närvikeskustest impulsse ja samal ajal saavad keskused signaale lihasekiu pikkuse ning pinge kohta lihaskäävilt ning kõõluste ja sidekirmete retseptoritelt. (Lihaskääv on ligikaudu 1 mm pikkune lihasekiudude vahel asuv moodustis, mis reageerib lihase pikenemisele, lihase kokkutõmbel kääv lõtvub. Lihaskäävi pikkust reguleeritaksse seljaajust saadetud impulssidega.) 27. Silelihaskiudude talitluse iseärasused (struktuur, regulatsioon, plastilisus, AP teke ja kulg). Silelihaskiudude talitluse iseärasused- * toonuse pikajaline säilitamine * silelihaskude on plastiline * erutus ja kontraktsioon tekivad kuni 30 korda aeglasemalt kui skeletilihastes * Silelihaste membraanipotensiaal on -50-60 mV, s.o.30 mV vähem negatiivsem skeletilihastel.
koonduvad ekvatoriaaltasapinnale. Toimub erinevalt mitoosist homoloogsete kromosoomide (isa ja ema) sõltumatu jaotumine moodustuvate rakkude vahel Anafaas I Analoogne mitoosiga, homoloogid eri poolustele. Telofaas I Sama mis mitoosis, moodustub tuumaümbris ja tsütoplasma jaguneb kaheks. II meioos: Sarnane mitoosiga, aiinult ei toimu DNA replikatsiooni. Samuti neli faasi: Profaas II Kromosoomid spiraliseeruvad. . Metaphase II Moodustub kääv ja kromosoomid ekvatoriaaltasapinnale Anafaas II Kumbki kromatiid läheb poolusele Telofaas II On moodustunud neli haploidset rakku, Kuid igas rakus on nüüd paarist üks kromosoom, mis tänu ristsiirdele on vanemate kromosoomist erinev. Samuti on igas haploidses rakus segu isa ja ema kromosoomidest . Meioosi olulisus: 1. Tänu kahele järjestikusele jagunemisele moodustuvad haploidsed rakud ja säilitatakse sellega liigile omane karüotüüp. 2
26. Lihastoonuse mõiste ja tekke põhjus. Lihased säilitavad ka täieliku lõõgastumise korral teatud pingeseisundi e. lihastoonuse, sest neile saadetakse pidevalt närvikeskustest impulsse ja samal ajal saavad keskused signaale lihasekiu pikkuse ning pinge kohta lihaskäävilt ning kõõluste ja sidekirmete retseptoritelt. (Lihaskääv on ligikaudu 1 mm pikkune lihasekiudude vahel asuv moodustis, mis reageerib lihase pikenemisele, lihase kokkutõmbel kääv lõtvub. Lihaskäävi pikkust reguleeritaksse seljaajust saadetud impulssidega.) Lihastoonus - Lihase iseärasus, mis on esile kutsutud närviimpulsside pideva voo poolt lihasesse ning mis tingib lihase vastupanu välja venimisele. Ebanormaalset lihastoonust võib määratleda kui: hüpertoonus (kõrgenenud lihastoonus, näiteks spastilisuse korral), hüpotoonus (kõrgenenud lihastoonus; loid halvatus), atoonia (lihastoonuse kadu). HS korral
Mitootiliselt võivad jaguneda igasuguse kromosoomiarvuga rakud. Mitoosil põhineb organismide vegetatiivne sigimine, hulkrakse organismi kasv, areng ja kudede uuendumine. Vrd. meioos. · AMITOOS- Eristatakse otsest ja kaudset raku tuuma jagunemist. Otsest tuuma jagunemist (direct nuclear division) nimetatakse amitoosiks e. lihtpooldumiseks. Amitoos (amitosis) on raku tuuma jagunemine läbinöördumisega, ilma, et kromosoomid nähtavaks muutuksid ja mitoosi kääv moodustuks, st. ilma, et tekiks mitoosile iseloomulikke struktuurimuutusi. Amitoos võimaldab tuumamaterjali jaotamise raku aktiivse elutegevuse ajal. Amitoosi esineb ainuraksetel ja alamatel seentel. Nii näiteks on kingloomadel (Paramaceum) kaks erineva funktsiooniga tuuma: metaboolselt inertne mikrotuum, mis jaguneb mitootiliselt ja meiootiliselt ning transkriptsiooniaktiivne makrotuum, mis võib jaguneda amitootiliselt
annaabi.ee 
