Iga karva juures on rasunääre. Tänu sellele karvad on elastsed ega märgu Lahksugulisus Higi aurumisel Poegimine kehapinnalt keha jahtub Haisu n. Sigimine Piima n. Higi n. Rasu n. Kaksteist sõrmiksool Pisara n.
nukkumise periood. Kuidas võivad sattuda parasiidid ühe peremehe seest teise peremehe sisse? Teada, et lõpp-peremehes toimub suguline paljunemine ja sealt tulevad välja munad, aga vahe-peremeestes parasiidid ainult arenevad ja mune ei teki. Kas (lemmik)loomade parasiidid nakatavad inimesi? Mõned nakatavad. Kuidas vältida nakatumist parasiitussidega? Tuleb ennast vaksineerida ja pesta ning mitte musitada lemmiloomi kui nad ei ole pestud. Mis on: lahksugulisus, liitsugulisus, kehasisene ja kehaväline viljastumine, moondega areng, parasiit, parasiitide peremees. Lahksugulisus- Kaks sugupoolt. Liitsugulisus- munarakud ja seemnerakud arenevad ühes isendis. Kehasisene viljastumine- sugurakkude ühinemine emaslooma kehas. Kehaväline viljastumine- sugurakkude ühinemine väljaspool looma keha vees. Moondega areng- areng , mille korral munast koorunud järglane erineb täiskasvanust olulisel määral. Parasiit- teise organismi arvel elav organism.
SOO MÄÄRAMINE Sugukromosoomid Sugu määravad kromosoomid. Sugutunnused Vaid ühele sugupoolele iseloomulikud ehituslikud ja talituslikud tunnused. Lahksugulisus- Ühel indiviidil vaid ühe sugupoole (kas emase või isase) sugunäärmete ja elundite olemasolu Liitsugulisus- Ühel indiviidil mõlema sugupoole (nii emase kui ka isase) sugunäärmete ja elundite olemasolu. Ajalooliselt on välja kujunenud mitu soo määramise viisi. Kõige täiuslikum on soo määramine erinevate (X ja Y) sugukromosoomidega. Sugukromosoomid on inimestel kõikides rakkudes, nii keha kui ka sugurakkudes.
Vihmaussid hingavad mullapoorides olevat õhku Lõpused- hingamispind palju suurem kui kehapind, maismaal hingamiseks ei kõlba (vähid, veeteod, krabid, peajalgsed) Kopsud- avatud vereringe, veri transpordib hapniku edasi,lihtsad ja raamatkopsud (ämblik, skorpion) Trahhed- loomad väiksed, aktiivsed, kitiinist torud (liblikavastsed, putukad) Hingamiselundi hingamispind on õhuke, tavaliselt koosneb 1 rakust ja niiske, suur Selgrootute paljunemisviisid: liit- ja lahksugulisus, suguline ja mittesuguline paljunemine, kehasisene ja kehaväline viljastumine Mittesuguline Pooldumine (meriroos) Kaotsi läinud kehaosade taastamisega (meritäht) Pungumine (käsnad, korallid, hüdraad) Vajalik vaid üks vanem, järglased on ühesugused, lihtne, kiire, tõhus Suguline vanemoraganismi, iga järeltulija on ainulaadne, viljastumine- kehasisene maal, kehaväline vees Küpseb palju sugurakke. Viljastumine on juhuslik. Hukkub palju ebasoodsate tingimuste tõttu.
2. Nagu teame saavad kahepaiksed osa vajalikust hapnikust ka naha kaudu. Millised roomajate naha iseärasused ei võimalda neil enam naha kaudu hingata? Roomajatel on kuiv nahk, sellepärast ei saa nad naha abil hingata. 3. Eestis elab 5 liiki roomajaid. Millised? Nastik, rästik, vaskuss, kivisisalik, arusisalik. 4. Kas Eestis elab mõni jalgadeta sisalik? Milline? Vaskuss.. 5. Mida tähendab lahksugulisus? Kui munarakud ja seemnerakud arenevad erinevates isendites. 6. Tuleta meelde kahepaiksete sigimist ja too välja sarnasused ning erinevused roomajate ja kahepaiksete sigimise vahel! kahepaiksed Roomajad Munad hakkavad kohe vett imema endasse. Nahkkestas ümbritseb munarakku sarnasused
21. Nimeta 4 Eestis elavat kaani. 22. Mille poolest erinevad hulkharjasussid vihmaussist? 23. Kus võivad rõngussid elada? 24. Selgita mõisteid: a) Kutiikula e) pärisperemees b) Nahklihasmõik f) parasiit c) Iminapp g) liitsugulisus d) Vaheperemees h) lahksugulisus 1. lameussidel vereringe puudub, ümarussil kah, rõngussi vereringe on kinnine, süda pole, kaks pikisoont mis on ühendatud ringsoontega. Kahel esimesel on keha lame ja vereringe ei saa teostuda. 2. imiussil jätketega sooltoru, üheotsaline , paelussil see puudub. Ümarussil on sooltoru ja rõngussil 2st otsast avatud sooltoru. 3. see on vihmaussidele toeks ja aitab ka liikuda. 4. anda loomadele värsket vett ja toitu 5
ja imetajatel on neljaosaline. Ptk. 21 Kõigusoojased on algsed loomad: kalad, kahepaiksed ja roomajad. Linnud ja imetajad on püsisioojased. Ptk. 22 Raskete aegade üleelamiseks loom varub toitu, pikakarvaline kasukas, lendab lõunasse, magavad talveund, vahetavad karva, varjuvad urgudesse. Loomale on aastaaeg ebasoodne, kui pole toitu või head ilmastikku. Taliuinak on kerge unekas. Enamus, kes talveunne jäävad on kõigusoojased. Ptk. 23 Lahksugulisus- loomal on kaks sugupoolt. Mittesuguliset paljuneb vihmauss. Viljastamine jaguneb kaheks: kehasisene ja kehaväline. Viljastumine- sugurakkude ühinemine. Ptk. 24 Loode on elusolendi arengujärk sündimiseni. Läbi platsenta saavad imetajad toitu kõhus. Looma suurusest sõltub tiinuse aeg. Ptk. 25 Areng jaguneb moondega ja otseseks arenguks. Munast koorunud järglane on vastne. Kullesed on need, kes arenevad konna viljastatud munarakust. See areneb veel
Meioos peatub II metafaasis ja läheb lõpuni alles pärast viljastumist. Tsütokinees ebasümmeetriline 3 väikest polaarkeha ja 1 küps ootsüüt, kus kõigis on võrdne arv kromosoome Spermatogoonid jagunevad suguküpsuse saabudes testistes mitootiliselt, osa neist alustab meioosi tekivad spermatotsüüdid. Pärast II jagunemist tekib 4 võrdset spermatiidi, mis kõik küpsevad spermideks. 21. Kirjelda põhjalikult, kuidas määratakse imetajate sugu? Lahksugulisus liigid, kus emased ja isased eristuvad selgelt (vahel määratud keskkonnatingimustega või temperatuuriga (kilpkonnad, krokodillid); imetajatel sõltub soo määratlus tavaliselt kromosoomidest inimesel Y chr esinemisest või puudumisest; Y chr päritolu autosoomide paarist läbi SOX3 geeni mutatsiooni ja inverteerumise; mutatsioonide tõttu ei ole Y chr võimeline täielikult paarduma X chr- ga. Seetõttu kaotab geene ja kogub mutatsioone. Soo määramine
välistunnused, levik ning tähtsus looduses ja inimese elus. Lülijalgsete (koorikloomade, ämblikulaadsete ja putukate) välisehituse võrdlus. Tavalisemate putukarühmade ja limuste välistunnuste erinevused. Vabalt elavate ning parasiitse eluviisiga selgrootute loomade kohastumused hingamiseks ja toitumiseks. Selgrootute hingamine lõpuste, kopsude ja trahheedega. Selgrootute loomade erinevad toiduhankimise viisid ja organid. Usside, limuste ning lülijalgsete liit- ja lahksugulisus. Peremeesorganismi ja vaheperemehe vaheldumine usside arengus. Paljunemise ja arengu eripära otsese, täismoondelise ning vaegmoondelise arenguga loomadel. Põhimõisted: trahhee, lihtsilm, liitsilm, suised, kombits, tundel, liitsugulisus, täismoondega areng, vaegmoondega areng, vastne, parasitism, peremees, vaheperemees. Varem õpitu, millele õppeprotsessis toetutakse: Loodusõpetuses on õpitudlähemalt tundma mullaloomastikku (vihmauss) ja vesikirpu ning selgrootute
hankimiseks. Lihtsilm- ühest läätsest koosnev silm selgrootutel Liitsilm- lülijalgsete silm, mis koosneb paljudest osasilmakestest ja millega vaadates loom näeb objekti mosaiik pildina Päis- paelussil keha eesmine osa, kus paiknevad kinnitusorganid. välistoes - selgrootute lihaseid hoidev mass. Nt vähid või tigu kitiinkest- selgrootute kaitsekiht (nt putukatel see kõvem kiht) koda- limuste keha kattev ja kaitsev kõva lubiainest moodustis kõrverakud- lahksugulisus- erinevat sugu selgrootud, sigimiseks vajalik nii isane kui emane liitsugulisus- loomad, kelle munarakud ja seemnerakud arenevad ühes ja samas isendis vaegmoone- areng, kus moone jaguneb kolme etappi: muna, vastne ja valmik ehk täiskasvanu täismoone- areng, kus muna-, vastse- ja valmikujõrgu kõrval esineb ka nukk, nt liblikad ja mardikad vastne- moondega areneva looma esimene arengujärg pärast munast koorumist nukk- selgrootude moondumisareng (nt liblikatel ja mardikatel)
Samblikud kui seente kooseluvorm vetikatega. Samblike toitumise eripära, uute kasvukohtade esmaasusta- mine. Lihhenoindikatsiooni meetodi rakendamine keskkonna saastatuse hindamisel. Seente ja samblike tähtsus. Selgrootute loomade üldiseloomustus. Käsnade, ainuõõssete, usside, limuste, lülijalgsete ja okasnahksete peamised välistunnused, levik ja tähtsus. Vabalt elavate ning parasiitse eluviisi- ga usside kohastumused hingamiseks ja toitumiseks. Liit- ja lahksugulisus seonduvalt usside paljunemise eripäraga. Peremeesorganismi ja vaheperemehe vaheldumise tähtsus usside aren- gus. Limuste elupaik ja kohastumused hingamiseks, toitumiseks ja liikumiseks vees ning maismaal. Liit- ja lahkusugulisus tigudel ja karpidel. Lülijalgsete loomade peamiste rühmade vähi- ja ämblikulaadsete ning putukate elupaikade mitmekesisus ja välisehituse võrdlus. Lülijalgsete kohastumused vesi-, muld- ja õhkkeskkonnas. Rööv- ja taimtoiduliste lülijalgsete
põlvkonnas on puna- ja valgesilmsete suhe 3:1, nagu autosoomsel monohübriidsel ristamiselgi kuid erinevus seisneb selles, et valgesilmsus esineb vaid isastel. Isastel on pooled puna- ja pooled valgesilmsed. Järelikult: toimus suguliitelisel pärandumisel F2 põlvkonnas tunnuste lahknemine sõltuvalt soost. 19. Soomääramine erinevatel organismidel. Lahksugulised – liigid, kelle puhul eristuvad selgelt isased ja emased. Osadel juhtudel on lahksugulisus määratud pigem keskkonnafaktoritega kui kromosoomidega. Näiteks osadel kilpkonnaliikidel ja krokodillidel määrab soo temperatuus. Munade haudumisel temperatuuril üle 25 kraadi moodustuvad kilpkonnadel emasjärglased, madalamal isasjärglased. Krokodillidel on vastupidi: madalal temperatuuril moodustuvad emased, kõrgemal isased. Temperatuuril on sugu määravate geenide aktiveerimise roll. Inimesel ja teistel imetajatel määrab soo Y kromosoomi olemasolu.
annaabi.ee 
