1.1.3. Teostamine 1.1.4. Hindamine Projektitöö jaotamine etappideks võimaldab projekti arendada süsteemselt, konsulteerides kõikide asjasse pühendatud sidusrühmadega. Projekti iga etapi lõpuks defineeritakse olulised järeldused ja otsused, lisainfo hankimise vajadused ja konkreetsed tulemused. Etapid progresseeruvad, mis tähendab, et iga etapp peab olema enne järgmise algust lõpetatud. Seega on võimalik algselt ettenägematuid probleeme ja küsimusi tuvastada, nende mõju etappide jaoks läbi kaaluda ning sellele vastavalt tegutseda. Näiteks kui määratlemise või planeerimise etapis toimuvad olulised poliitilised või majanduslikud muutused, tuleb anda hinnang nende tõenäolisele mõjule mistahes 4 planeeritud projekti elluviimisel. Vajadusel saab siis järgmisesse etappi sisse viia muutused. 1.1.1 Projekti määratlemine Projekti määratlemine koosneb järgnevatest etappidest:
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz PROJEKTIPERSONALI JUHTIMINE 3EAP Loengukonspekt Gerda Mihhailova Pärnu 2012 SISUKORD 1. PROJEKTIPERSONALI JUHTIMISE ERIPÄRAD ORGANISATSIOONIDES. .......... 3 1.1 Projektid ja projektipersonal organisatsioonikeskkonnas. ........................................... 3 1.2 Projektijuhi töö ning pädevused. ................................................................................ 13 1.3 Personalitöö korraldamise eripärad projektimeeskonnas. .......................................... 28 1.4 Stress ja stressijuhtimine ............................................................................................ 46 2. MEESKONNATÖÖ KASUTAMINE ORGANISATSIOONI PROJEKTIDES. ........... 50 2.1. Grupid ja meeskonnad organisatsioonis ning nende eelised. .............
.............................................. 35 Lisa 10. Eelarve ........................................................................................................... 36 Lisa 11. Gantti graafiku joonis .................................................................................... 37 2 Lisa 12. Projekti koosoleku protokoll ......................................................................... 38 Lisa 13. Projektijuhi tööleping. ................................................................................... 40 Lisa 14. Tööjaotuste tabel ........................................................................................... 43 3 KOKKUVÕTE Aine „Projektijuhtimise meetodid“ raames koostatakse ainetööna projekt, mille ideeks on „E-poe loomine äriettevõttele Bodybalt OÜ”. Projekti eesmärk on tõsta ettevõtte The
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledž Ettevõtlusosakond Agnes Talalaev EP2 PROJEKTIJUHI OSKUS MEESKONDA JUHTIDA Referaat Juhendaja: dotsent Arvi Kuura Pärnu 2016 SISUKORD Sissejuhatus ....................................................................................................................... 3 1. Projektijuhi omadused ................................................................................................... 4 1.1. Kuidas olla hea juht ................................................................................................ 4 1.2. Juhi roll meeskonnas .............................................................................................. 7 2.1. Koostöö meeskonnas .............................................................................................. 9 2
meetodid. Tavaliselt koosneb harta järgmistest elementidest: Pealkiri Riskid, eeldused, piirangud Skoobi tutvustus Väljaminekute kinnitamine / eelarve projekt Ärijuhtum Kommunikatsiooniplaani nõuded Taust Meeskonna töötamise põhimõtted Verstapostide ajakava Saadud kogemused Allkirjad Skoobi liigne laiendamine-täiendavate karakteristikute ja funktsionaalsuse (projekti skoobi) lisamine arvestamata selle mõju ajale, kuludele ja ressurssidele või ilma kliendi heakskiideta. Kontrollpunkide ajakava-kokkuvõtte taseme ajakava, mis määrab projekti tähtsamaid ajakava verstaposte (alaeesmärke) või oluliseid punkte või sündmusi. Tulem-iga ainulaadne ja tõendatav toode, tulemus või suutlikkus osutada teenust, mis peab olema valmistatud protsessi, faasi või projekti lõpetamiseks. Sageli ... peab olema aktsepteeritud projekti sponsori või kliendi poolt.
RAHVUSVAHELISE PROJEKTIJUHTIMISE KÄSIRAAMAT 7. peatükk PROJEKTI MEESKOND Projekti kaasatud inimesed on projekti tulemuse seisukohalt olulisim ressurss. Selles peatükis selgitame, kellest koosneb projekti inimressurss ning milline on projektijuhi roll inimressursi juhtimisel. Samuti kirjeldame võtteid, millega tagada hea projekti meeskonna valik. Projekti inimressursid Projekti teostamiseks on meil käsutada teatud hulk rahalisi vahendeid projekti juhtimiseks ning know- how ostmiseks ehk teiste sõnadega inimressursi tarbeks. Projekti sisemise inimressursi moodustab peamiselt projekti meeskond ehk need inimesed, kes on kaasatud projekti käiku kogu selle aja vältel ning kelle tegevust koordineerib projektijuht. Projekti
RAHVUSVAHELISE PROJEKTIJUHTIMISE KÄSIRAAMAT PROJEKTI MEESKOND Projekti kaasatud inimesed on projekti tulemuse seisukohalt olulisim ressurss. Selles peatükis selgitame, kellest koosneb projekti inimressurss ning milline on projektijuhi roll inimressursi juhtimisel. Samuti kirjeldame võtteid, millega tagada hea projekti meeskonna valik. Projekti inimressursid Projekti teostamiseks on meil käsutada teatud hulk rahalisi vahendeid projekti juhtimiseks ning know- how ostmiseks ehk teiste sõnadega inimressursi tarbeks. Projekti sisemise inimressursi moodustab peamiselt projekti meeskond ehk need inimesed, kes on kaasatud projekti käiku kogu selle aja vältel ning kelle tegevust koordineerib projektijuht. Projekti
paindlikud. Valminud projekti plaan esitatakse hinnangu andmiseks juhtkomiteele ja /või ekspertidele. Plaani põhjal otsustatakse, kas projekt lükatakse tagasi, käivitatakse või tuleb teha plaani muudatusi ja täiendusi. Projektist loobumise või selle muutmise põhjuseks nii enne teostamist kui ka teostamise jooksul on tavaliselt riskid, oodatust suuremad kulud või muud probleem. Projekti heakskiitmine tähendab seda, et juhtkomitee ja projektijuhi vahel valitseb täielik üksmeel kõigi projektiplaani osade ja alaosade kohta. Üksmeel peaks valitsema ka projektijuhi ja projektirühma vahel, sest vastasel juhul on keeruline inimesi projektiga siduda. (Salla, 2007, lk 42) VIIDATUD ALLIKATE LOETELU Lees, M. (2007). PROJEKTIJUHTIMINE - väljakutsed ja võimalused. Tallinn: Äripäeva Kirjastus. Salla, S. (2007). PROJEKTIJUHTIMINE Praktiline käsiraamat projektide ettevalmistamisest koos näidisprojektidega
Kõik kommentaarid