Liigutusõpetus eksam (0)

1.Avatud/suletud liigutusvilumus Selle liigutusvilumuste klassifikatsiooni aluseks on väliskeskkonna tingimuste iseloom liigutuste sooritamisel. Avatud liigutusvilumused on sellised, mille puhul liigutuste sooritamisel on väliskeskkonna tingimused muutuvad ja etteaimatavad  Suletud liigutusvilumuste korral on liigutuste sooritamise tingimused aga stabiilsed ja sooritatava tegevuse iseloom on üldjoontes ette teada.
2. Lühiajaline mälu kestvus- mitu ühikut- LM on mahult küllaltki piiaratud, olles võimeline keskmiselt säilitama 7±2 ühikut informatsiooni.
3.sensoorsest mälust informatisoon kuhu edasi? a) tajuprotsessid + b) mäluprotsessid?- SM-u sisenenud informatsioon valitakse välja selektiivse tähelepanu kaudu ning suunatakse edasi lühiajalisse e töömällu.
5.osavusiga ?
6.pööratud Uprintsiip - Psüühilise pinge seost liigutuste sooritamise tulemuslikkusega väljendatakse pööratud U-printsiibiga, mille kohaselt on sportlik sooritus kõige parem ärevuse keskmise tugevuse korral. 
7. Bernstein töötaas välja ?- Juba käesoleva sajandi keskpaigas leidis N. Bernstein (1947), et kesknärvisüsteemi talitluse analüüsimisel tuleb eristada erinevaid neuraalseid tasandeid. Liigutustegevuste juhtimisel eristatakse kesknärvisüsteemi juhtivat tasandit koos sinna juurde kuuluvate närvistruktuuridega ning foonilisi e. abistavaid tasandeid. Iga konkreetse liigutusülesande lahendamiseks formeerub kesknärvisüsteemis üks juhtiv ning mitmed foonilised tasandid . Seejuures jaotatakse sensoorsed korrektsioonid nii, et juhtiv tasand reguleerib liigutuste mõttelist osa (mida ja kuidas teha?) ning taktikalisi käike; foonilised tasandid kindlustavad aga liigutuste koordinatsiooni- liigutuste rütmi, lihastöö sujuvuse, sisemiste ja väliste jõudude efektiivse kasutamise jne. Seejuures omavad foonilised tasandid suurt iseseivust nende neurofüsioloogilistele võimalustele vastavate sensoorsete korrektsioonide teostamiseks.
8, Oskuse säilitamine kus?- Pikaajalises mälus paikneb lai valik mälu struktuure nagu motoorsed , tajulised ja probleemilahenduse  oskused, teadmised jne.
9. Sotsiaaalse õppimise teooria?-  Selle teooria kohaselt on tähelepanu, mälu, kehalised võimed ja motivatsiooniline suundumus olulised tegurid, mis mõjutavad laste vaatlemise ja ettenäitamise vahendusel toimuva õppimise (observational learning ) kvaliteeti ja mahtu.
10.Juhendatu avastamine võimaldab?- see võimaldab implitsiitsemalt õppida. Üleliia täpselt treeneri määratud õppimisprotsess võib tõenäolisemalt sisaldada üleliigseid ja ebaefektiivseid piiranguid, mis ei too kaasa häid pikaajalises perspektiivis toimivaid lahendusi. Kui treener loob keskkonna, kus õppija saab ise avastada enda jaoks toimivaid lahendusi, aitab see kaasa individuaalsete toimivate lahenduste leidmisele. Loomulikult ei tähenda see seda, et õppijatel peaksid pidevalt olema täiesti vabad käed – selliselt võivad nad ise jõuda lahendusteni, mis nende jaoks parajasti tunduvad toimivat, ent pikemas perspektiivis pole samuti jätkusuutlikud.
15.praktika seadus - Tulemuste kõverate üldine seaduspärasus väljendub praktika seaduses. Selle kohaselt toimuvad ulatuslikud muutused tulemuses õppimisprotsessi algfaasis. Liigutustegevuse sooritamise hilisemates faasides tulemuste juurdekasv aga aeglustub. Seetõttu eristataksegi tulemuste kiire ja ühtlase paranemise faase, millede kestvus sõltub omandatava liigutusvilumuse iseärasustest. Tulemuste kõverate kasutamisel liigutusõpetuse hindamisel peab aga arvestama mõningate eripäradega. Esiteks, tulemuste kõverad ei ole õppimise kõverad, kuna nad iseloomustavad tegevuse sooritamise taset teatud ajahetkel. Kuigi tulemuste kõverad näitavad üldjoontes õppeprotsessi efektiivsust , ei peegelda nad suhteliselt püsivaid muutusi õpilase seisundis ja soorituse tasemes. Liigutusõpetus on aga seotud suhteliselt püsivate muutustega liigutustegevuste sooritamisel. Teiseks, tulemuste kõverad ei iseloomusta õppimisprotsessi individuaalset käiku , kuna nad põhinevad reeglina teatud grupi õpilaste keskmistel näitajatel. See aga ei võimalda hinnata iga õpilase arengut ning vastavalt selllele ka õppeprotsessi individualiseerida.
16. nihe pos. neg.- Positiivne liigutusvilumuste ülekandumine ilmneb siis, kui ühe liigutustegevuse sooritamine mõjutab positiivselt ka teiste vilumuste omandamist. Negatiivse ülekandumise korral on aga õppimise mõju vastupidine .
17. inferentsus.- Kõrge kontekstuaalne vahelesegamine esineb tingimustes, kus õpilane sooritab mitmeid erinevaid liigutustegevusi üheaegselt tunnis või treeningul. Näitena võib tuua tennisetreeningu, kus algajad tennisistid õpivad üheaegselt nii eest-kui ka tagantkäelööki. Sellises praktika tingimuses on küll tegemist ühe sportlike tegevuse liigutustegevustega (tehniliste elementidega) kuid nende sooritamise viis on erinev ning sellest tuleneb ka suhteliselt kõrge kontekstuaalse vahelesegamise tase nende õppimisel ühes tunnis.
18. KASS / KISS / ülekantud printsiip/ tagasiside printsiip- milline parim laste kasvatamisel . – KISS?
1.C
6. C
7. A
8. A
10. D
11. D
15. A
17. C
18. C
19. C
20. b,d