Sissejuhatus üldkeeleteadusesse vana-kreeka ladina – romaani keeled gooti, ülemsaksa, alamsaksa – germaani keeled sanskrit – indoiraani (indoaaria) Sissejuhatus üldkeeleteadusesse/Keeleteaduse alused 1. Kordamisküsimused sügisel 2015. 1. Keel kui märgisüsteem. Kommunikatiivne situatsioon. Inimkeele omadused. Keel on märgisüsteem, mida inimene kasutab suhtlemiseks ja mõtlemiseks Kommunikatiivne situatsioon: On 2 osalist – saatja (kõneleja) ja vastuvõtja (kuulaja). Kõneleja saadab signaali kuulajale. Signaal levib mööda mingit kanalit (visuaalne, kuulmise teel). Peab olema mingi vahend, millesse paned oma sõnumi (kood, märgisüsteem) ning tavaliselt on ka mingi müra, mis segab. Inimkeele omadused: •keelemärgi arbitraarsus ehk motiveerimatus –aga: ikoonid ja indeksid; •keelemärgi diskreetsus ehk eristatavus –aga: paralingvistilised ja ekstralingvistilised vahendid; •keelesüsteemi duaalsus •keelelise suhtluse...
TALLINNA ÜLIKOOLI RAKVERE KOLLEDZ AP I Sotsiaalsete oskuste areng Referaat Juhendaja: Lehte Tuuling Rakvere 2016 Sotsiaalsete oskuste areng 1. Lapse sotsiaalsete oskuste arengu koht alushariduse raamõppekavas, kasvatuslikud eesmärgid. Sotsiaalset arengut ei saa lahutada kognitiivsest ja emotsionaalsest arengust, mis on väga tihedalt seotud lapse ealise ja individuaalse arenguga. Alushariduse rammõppekavas on õppe-ja kasvatustegevuste eesmärkides muude aspektide hulgas olulisel kohal välja toodud ka lapse sotsiaalne areng. Eesmärkideks on: soodustada lapse kasvamist aktiivseks, otsustus-ja valikuvõimeliseks, oma otsusele ning tunnustatud käitumisnormidele vastavalt käituvaks ning vajadusel oma käitumist
3 Ülesehitatud lähenemine grammatikale...................................................................................12 Kriitika................................................................................................................................................13 Kokkuvõte .........................................................................................................................................14 Sissejuhatus Kognitiivsed teadused said J. Burneri järgi alguse kognitiivsest revolutsioonist. Selle pöörde käivitajate peaeesmärk tuua tähendus tagasi inimesega tegelevatesse teadusharudesse. Revolutsioon algas psühholoogias, kui 1950. aastate lõpus kujunes välja teadlaste rühmituse, kelle eesnärgiks oli tuua psüholoogiasse tagasi mind (ingl meel). Sellele mõistele on raske eesti keelset vastet leida, kuid see on midagi, mis haarab inimese mõtlemist ja arutlusvõimet. (Jerome Bruner 1990; viidatud Haldur Õim 2008: 617 järgi)
Lennebergi järgi algab keele omandamine pooleteise kuni kahe aasta vanuselt, kui lapse aju on saavutanud 60% ulatuses täiskasvanu aju struktuurilise, biokeemilise ja neurofüsioloogilise küpsuse. Peaaegu täiskasvanu tasemele jõuab lapse aju viie- kuni kuueaastaselt (Veisson, Vesipak 2005:46-48). Kognitiivsete teooriate tuntumateks esindajateks on J. Piaget, L. Võgotski, jt. Selle teooria toetajate järgi sõltub keele omandamine lapse kognitiivsest arengust ning intellektuaalsete protsesside areng ennetab väikelapse arengut. J. Piaget´i väitel on kõne arengu ja keele omandamise eelduseks lapse oskus kasutada sümboleid (teesklemine, varem tajutu jäljendamine, fantaasiakujutlused) ning kognitiivsete struktuuride kujunemine, mis hiljem leiavad väljundi keelevahendite abil. Kõne areng sõltub lapse tegevusest, tegevusstruktuuride (kujutluste) omandamisest (Karlep 1998:224). J. Piaget´i järgi sõltuvad keel ja suhtlemine
TÄHELEPANU 1. Defineeri mõistet tähelepanu. Mis on tähelepanu omadused? Tähelepanu on psüühiliste tegevuste suunamine ja konsentreerimine objektile, millel on isiku jaoks püsiv või situatiivne tähendus. Omadused: tähelepanu püsivus, maht, jaotuvus, konsentratsioon, ümberlülitavus, valivus(objekti ja müra eristamine) 2. Kirjelda 2 tähelepanu peamist liiki(lähtudest kognitiivsest lähenemisest)- tahtmatu tähelepanu: ärritaja tugevus, suurus, kontrast, liikumine, kordumine. Näiteks reklaamid. Tahtlik tähelepanu: on aktiivne, kujuneb õpetuse ja kasvatuse käigus, autojuhtimise õppimine, uue peatüki omandamisel, igava tegevuse,materjali käsitlemisel, huvi. 3. Kirjelda tüüpilist visuaalse otsingu katset ning milliseid tähelepanumehhanisme on võimalik sellega uurida? Katseisikud olid vastamisi klassikalise visuaalse otsingu
Kognitiivne õppimine On olemas kaks õppimisteooria liiki: *biheivioristlik ja *kognitiivne. Lähemalt tuleb juttu kognitiivsest õpiteooriast. Kognitiivse õppimisteooriaga on seotud sellised isikud- Tolman, Rescola, Kamin, Seligman(1950.ndatest). Kognitiivse õpiteooria järgi on õppimises keskne koht info sisemisel ümbertöötamisel, mille tulemusena omandab inimene info vastuvõtuks, lahtimõtestamiseks ja probleemide lahendamiseks tarvilikke sisemisi mudeleid. Õppimise kognitiivset protsessi võib vaadelda ka vaimse tegevuse operatsioonide jadana: enesehäälestamine, tähelepanu koondamine,
Muuteoperatsioonid on vajalikud selle jaoks et laps oskaks oma mõttest või nt pildi järgi moodustada lause. Baaslause ehk tuumlause. Lause mis koosneb vaid kohustuslikest lauseliikmetest(mari istub: sajab: too vett) ehk sealt lausest ei saa enam midagi ära võtta. Tuletatud lause. Baaslausele lisatakse liikmed lause täienduseks.( too klaas külma vett: mari istub kollasel toolil). Kognitiivse PSL käsitlus kõneloome ja taju protsessist. põhiseisukohad: keele omandamine sõltub lapse kognitiivsest arengust, intellektuaalsete protsesside areng ennetab väikelapse kõne arengut. Kõne areng sõltub lapse tegevusest. Kujuneb seos praktilised toimingud - nende kujutlused- kujutluste väljendamine teiste jaoks mingite vahenditega, sh keelevahenditega. Oluline on koostegevus lapse ja täiskasvanu vahel.Lapse esimesed keeleüksused vajavad kujutlusi, millele toetuda, hiljem vajavad üldistatud kujutlused ja nende sõltumatus situatsioonist keelt
õpilaste tervislikku seisundit ja toetada selle paranemist või säilitamist, valmistada erivajadustega laps ette elus toimetulekuks ja edasiõppimiseks, Omavahelistes suhetes väärtustada sallivust, kaaslaste vajaduste arvestamist ja abivalmidust, tagada õpilaste, pedagoogide ja lastevanemate rahulolu. Kooli õppekava arvestab õpilaste eripära, mis tuleneb nende füüsilisest, vaimsest, kõnelisest, sotsiaalsest ja kognitiivsest erivajadusest. Õppetöö taseme ja kasvatuslike meetmete aluseks on nõustamiskomisjoni, eripedagoogi, logopeedi, psühholoogi, psühhiaatri ning eriarstide uuringud ja soovitused. Klassijuhataja (tiimijuht) jälgib koostöös õpilase, aineõpetajate, kasvatajate ning lapsevanematega õppetöö taseme jõukohasust ja teeb vajadusel ettepaneku selle muutmiseks. Kui õpilase teadmiste tase hälbib antud klassi ainekavast, siis määratakse talle tugiteenused, sh individuaalne õppekava.
- kunstnikutüüp iseloomustab objekti oma tajukirjeldustes pigem üldiste formaalsete tunnuste, kontrasti ja varjutuste alusel, täppisteadlased kalduvad kirjeldama detaile, püüdes objektiivse täpsuse poole; - taju sõltub oluliselt isiksuse kognitiivsest stiilist (nt väljast sõltuvusest, otsinguulatusest, kahemõttelisuse taluvusest, üldistamispüüdest või üksikasjalikkusest). 3
Samuti ei suutnud ma piirduda 15 küsimusega. Vabandan! Vaagisin mõtet saata töö posti teel, sest arvutis skeemide koostmisega ma enesele rahuldavalt toime ei tule. Otsustasin siiski endast parima anda. Tulemus on küll paberil olevast totaalselt erinev, kuid sain juurde suurepärase kogemuse ja nautisin tööprotsessi. Enesele adekvaatset hinnangut anda on raske. Arvestades minu huvi antud valdkonna vastu ja läbitöötatud materjali mahtu, millest sain enda jaoks ülevaate ja selguse kognitiivsest arengus ja enamgi veel, annan endale Teie loal hinnanuks ,,B". Tänan Teid selle suurepärase kogemuse eest! Lugupidamisega, Katrin Hildunen
Keel ei ole lihtsalt vorm, mis võimaldab väljendada suvalist sisu, ja keele vormi ei määra väljendamist vajav sisu üksi. Keel on sisu ja vormi ühtsus, mistõttu on loomulik, et keeleuurimine on läbi sajandite kõikunud nende kahe poole vahel. (Õim 2000: 15) 9 Kirjandus Õim, Haldur 2000. Keeleuurimine ja keeleteooria läbi aegade Oma Keel nr 1, lk 717. Tragel, Ilona 2002. Kognitiivsest lingvistikast Oma Keel nr 1, lk 511. Õim, Haldur, Ilona Tragel 2007. Teoreetilise keeleteaduse arengust mujal ja meil XXI sajandi alguses. Keel ja Kirjandus nr 2, lk 98115. Tenjes, Silvi 2010. Semantika. Õppematerjal. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus. 10
· Vajadus armastada ja olla armastatud · Sõprusevajadus · Koostöövajadus Bioloogilisi e põhivajadusi rahuldamata sureks inimene õige pea, kuid kultuuriliste vajaduste kohene mitterahuldamine pole nii eluohtlik. Inimesi mõjutab teiste inimeste juuresolek, kuna kultuurist on pärit reeglid ka selle kohta, kuidas neid vajadusi rahuldada. 14. Mis on kognitiivne dissonants? Kuidas see võiks mõjutada uute teadmiste omandamist koolis? Tooge veel näiteid kognitiivsest dissonantsist. Kognitiivne dissonants e tunnetuslik ebakõla inimese vajadus säilitada uskumuste, hoiakute ja arvamuste kooskõla oma välise käitumisega. Vastuolud tekitavad häirituse tunde. Dissonantsi vähendatakse oma uskumuste, hoiakute, väärtuste muutmisega. · Nt inimesed on sunnitud oma vanad uskumused hülgama, et kuuluda teatud gruppi. Õpilane tahab algselt õppida, kuid klassikaaslaste survel loobub sellest hoiakust.
,,Koolis on silmapaistva loovusega inimesed vägagi tülikad. Nad ei anna kellelegi rahu, vaid kurnavad oma ammendamatu energiaga ümbritsevaid. See kõik võib õpetaja kannatuse tõsiselt proovile panna." (Ruus, ,,Loova inimese poole", 2009). Õpetajate valdav kohustus on otsustada, millised õppimismeetodid kutsuvad lapses esile loovust, seda tuleks järgida eriti mängude mängimisel, sest loovusel ja mängul on sarnane struktuur. Loovmängud Teoreetliselt rollimäng koosneb kognitiivsest ja affektiivsest protsessist, mis on loovuse juures tähtsad. Paljud laste mängudest põhinevad nende igapäevasel elul ja dilemmadel. Paljud lapsed mängivad kodu või midagi muud, mis keskenduvad reaalse elu sündmustele. Lapsed võivad mängida ka mänge, mis pole igapäeva eluga seotud, näiteks superkangelasi, pätti-politseid, kauboisid või multifilmitegelasi. Laste ettekujutusvõime on loovuse üks tasanditest
Näiteks armastusehoolitsemise-, kiindumuse-, inimkooslustesse kuulumise vajadus. · Sotsiaalne soodustamine koos kergem teatud ülesandeid lahendada · Sotsiaalne looderdamine summaarselt keskmine tulemus igaühe kohta väiksem kui oleks eraldi pingutanud. · "Hulgakesi tehakse ikka poole rohkem tööd ära kui üksi" 14. Mis on kognitiivne dissonants? Kuidas see võiks mõjutada uute teadmiste omandamist koolis? Tooge veel näiteid kognitiivsest dissonantsist. Kognitiivne dissonants (ehk tunnetuslik ebakõla) on kahe või enama teadmise või tunde vastuolu, mis tekitab ebamugava motivatsioonilise pinge, nõudes ebakõla leevendamise viiside otsimist. Dissonantsi vähendatakse oma hoiakute, uskumuste ja käitumise muutmisega. Lisaks vähendatakse dissonantsi ka õigustamise, süüdistamise ja eitamisega. Tegemist on sotsiaalpsühholoogia kõige mõjukama ja laialdasemalt uuritud
Igal arenguetapil küpsevad ja kujunevad uued omadused ja suureneb võimekus, mis on järgmise perioodi muutuste aluseks, igal järgmisel perioodil kulgeb areng eelmisest kõrgemal tasemel. Kogu vaimne areng saab aga normaalselt toimuda siis, kui laps on terve. [4] 2.1 Kognitiivne areng Kognitiivne areng hõlmab keelelist, mõtlemise, õppimise, mälu ja arutlusvõime arengut ning on seotud motoorsete ja emotsionaalsete aspektidega. Lapse kognitiivsest arengust annab kõige parema ülevaate Piaget´ teooria. Tema käsitluse järgi peaks I kooliastmes käiv laps kuuluma konkreetsete operatsioonide perioodi. Lapsel kujuneb selgelt eristatav ja täiuslikum mõtlemisvõime. Laps suudab mõelda loogilisemalt, kuid siiski ei suuda nad alati teha loogilisi järeldusi asjade kohta.. Mõtlemine muutub paindlikumaks,kuid jääb piiratuks. Laps suudab lahendada klassifitseerimise ja loendamise ülesandeid ning saab aru sõltuvustest. Laps saab aru arvu
Lewin jt · NB! Eestikeelne põhiõpik Lindgren & Suter "Pedagoogiline psühholoogia koolipraktikas" on esmakordselt ilmunud 1956.aastal. 1985.a täiendatud Albert Bandura (1925) · Kanadast USAsse · Keskkond isiksus (tunnetus!) käitumine · Mudelite alusel õppimine · Sotsiaalne õppimine tavaeskkonnas · Motivatsiooni olulisus jäljendatava kasutamiseks · Enesetõhususe roll tegutsemisel (õppimisel) 1960ndad ja edasi · Mõjutused kognitiivsest psühholoogiast · Õppija aktiivsus ja individuaalsed iseärasused õppimisel · Jerome Bruner · Robert Siegler · Michelene Chi · Paul Pintritch · Ja paljud teised.... Jerome Bruner (1915) Harvard University & the Center for Cognitive Study 1946-1950 Tajuprotsessid, huvi gestaltpsühholoogia vastu (vastukaaluks biheiviorismile) 1950-1966 Kognitiivsed struktuurid, konstruktivistlik lähenemine, Võgotski, Luria, & Piaget 1967-1971 Imikuiga ja keele arengu alased uurimused
Enam kui veerand sajandit on koolid ja õpetajad loonud biheivioristlikke eesmärke. Õppekava on tugevasti järginud uskumusi, et parim tee õppimiseks on jagu saada väikestest teadmiste kogustest ja seejärel ühendamine need tervikuks suuremate mõistete kaudu. · Alates 1980. aastate lõpust on uurijad rajanud arusaama õppimisest, mis lähtub kognitiivsest ja arengupsühholoogiast. Uue konstruktivistliku teooria põhjal õpivad õpilased paremeni oma arusaamade aktiivse konstrueerimise kaudu (Nowakowski, 1998). · Sageli loetakse konstruktivism biheivioristliku õppimisteooria täielikuks vastandiks. Biheivioristlik õppimisteooria on huvitatud käitumises toimuvatest muutustest. Õppimist kujutletakse kui stiimuli poolt muudetud või määratud käitumist. Mõistust vaadeldakse tühja vaasina, tabula rasana, mida hakatakse täitma
Intentsionaalsus ei pruugi alati iseloomustada igasugust õpetamist. Võime rääkida nt tahtmatust õpetamisest. Defineerime õpetust lähtudes kahest kriteeriumist, Võime vaadata, kas õpetamisest rääkides viidatakse ülesandele (task) või saavutusele ja lõpptulemusele (achievement) . Areng ja õppimine Arengu valdkonnad Areng on muutus; arengul on suund, kuid eri inimestel võib areng kulgeda eri suundades. Eraldi räägitakse füüsilisest, motoorsest, kognitiivsest ja psühhosotsiaalsest arengust. Areng kulgeb etapiti. Kasv Kasvu mõistet kasutatakse siis, kui tahetakse eriti rõhutada arengu humanistlikke, inimlikke, pehmed jooni. Sellist lähenemist võib iseloomustada nt Wileniuse (1975) esitatud kasvu tunnusjoontega. kasv on suunatud mingile lõpptulemusele. Kasv on oma olemusest eesmärgipärane. Kasvu eesmärk on kahesugune: liigile olemuslike joonta ja individuaalsuse teostumine. Viimasena mainitu olulisim sisu on isiksuse kujunemine.
- Põhineb hüpoteesil: keelevõime, st eraldi keeleorgan, on kaasasündinud. - Tuleb kirjeldada kaasasündinud keelepädevust. - Iga generatiivne teooria peab olema võimalikult täpne ja formaalne, peab suutma genereerida kõiki grammatiliselt korrektseid struktuure ja välistama mittegrammatilisi. Generatiivses grammatikas genereeritakse ehk luuakse lauseid alateadlikult protseduuride abil (reeglid, toimingud), mis on osa meie kognitiivsest võimest. Keele generatiivne grammatika genereerib selle keele kõik grammatiliselt korrektsed laused ja mitte ühtegi mittekorrektset lauset. Generatiivse grammatika eesmärk on teada saada, mida me alateadlikult oma keele süntaksist teame. Keel mängib kognitiivses mõtlemises olulist rolli, mõjutades seda, kuidas me mõtleme. Deduktiivne lähenemine transformatoorse analüüsi osa (deduktsioon), pindstruktuuri leidmise osa, kus kasutatakse transformatsioonireegleid
Katastroofilisest tõlgendusest tulenevalt tajutakse neid kehalisi aistinguid kui märki koheselt lähenevast füüsilisest või vaimsest hädaohust. Kui inimesel on kujunenud kalduvus tõlgendada kehalisi aistinguid katastofaalsena, siis hoiavad paanikahäiret alal: ülivalvsus oma kehaliste sümptomite suhtes, vältimiskäitumine, turvalisuskäitumised. Ärevuse hindamine Ärevus koosneb kolmest komponendist: kognitiivsest, käitumuslikust ja füsioloogilistestseetõttu tuleks ärevuse mõõtmisel nendest kolmest komponendist ka lähtuda. Kasutatakse standardseid või üldisi mõõdikuid ning spetsiifilisi individuaalseid mõõdikuid. Ärevuse mõõtmisel on enesekohased küsimustikud peamiseks vahendiks nii kliinilise seisundi kui ka teraapia tulemuse mõõtmisel. Kasutatakse ka
sisalduse suurenemisel suureneb keskendumisvõime ja ruumis orienteerumise võime. 6. Temperament ja isiksuse tüüp introvertide tundlikkus on üldjuhul kõrgem, taju on kestva aja vältel püsivam, keskendunum, eelistavad tajuda suhteliselt keerulisemaid kujundeid ja ümbrust kui ekstraverdid, kes otsivad vaheldust ja stimulatsiooni. - kunstnikutüüp on oma kirjeldustes üldised ja tajuvad kontraste, täppisteadlased on oma kirjeldustes detailsed. - taju sõltub oluliselt isiksuse kognitiivsest stiilist. Väärtaju ehk illusioonid: ebaõige taju, mis kujutab objekte vaimusilmas teisiti, kui nad on tegelikkuses. Inimese tajumine (Inimene kui sotsiaalse taju objekt): Võrreldes esemete ja nähtuste tajumisega on inimese tajumine sotsiaalses kontekstis märgatavalt erapoolikum, hinnangulisem ja seega ka ebatäpsem. identifikatsioon teise inimesega samastumine, refleksioon teise inimese mõttemaailma
kõneloomet. · Kõneloome on heuristiline, uudne, avastuslik · Kõneloome realiseerub mitmel tasandil operatsioonide näol (paralleelsed <-> järjestikused opertsioonid) · Igal tasandil valiku- ja planeerimis-kombineerimisoperatsioonid. · NB! alati ei läbita kõiki tasandeid (nt vastusrepliik dialoogis, stereotüüpne ütlus) · Suhtluses põimub kõneloome kõnetajuga. Kõneloome sõltub: Kõneloome sõltub sisust, situatsioonist · kognitiivsest arengust- meeleorganite ja muu sellise arengukvaliteedist muuhulgas · keeleüksuste valdamisest · kõneoperatsioonide tase/automatiseeritud midagi on alati vaja valida (Luria- 2.plokk), samuti valitud asjad omavahel seostada ja järjestada (Luria 3. plokk) ja lisaks veel mitu teist operatsiooni ja taset. Motiiv- mõte- tähendus- realiseerimine Üldine kõneloomeskeem (spontaanne suuline monoloog)
- Õppimine ja areng sõltub õppija kogemustest - Õpilased konstrueerivad teadmisi üritades mõtestada kogemusi - Konstrueeritud teadmine sõltub juba olemasolevatest teadmistest - Sotsiaalne keskkond tõhustab õppimist - Õppimine nõuab praktiseerimist ja tagasisidet Kognitiivsed õppimisteooriad põhinevad uskumusel, et õppijad on aktiivsed, püüdes mõista, kuidas maailm toimib. See uskumus sobib kokku Piaget' ja Võgotski vaadetega kognitiivsest arengust. Õpilased ei vasta ainult preemiatele ja karistustele, vaid nad otsivad informatsiooni, mis aitaks neil vastata küsimustele, nad muudavad oma arusaamu uute teadmiste põhjal ja nad muudavad oma käitumist vastavalt oma suurenenud teadmistele. Teoreetikud vaatlevad inimesi kui eesmärgile suunatud agente, kes aktiivselt otsivad infot (Eggen, Kauchak, 2007). Näiteks kui õpetaja võtab uue teema, olgu selleks Pythagorase
20 minutit, siis kaldub see kõrvale. Väikelastel püsib tähelepanu ~5min. kui on käsil huvitav tegevus, püsib tähelepanu kauem. · ümberlülitatavus me saame tahtlikult oma tähelepanu ühelt objektilt/tegevuselt teisele üle kanda. Kergemini lülitub tähelepanu uutele ja huvitavatele asjadele. Kui käsilolev tegevus meid väga köidab, on ümber lülituda raskem. 2. Kirjelda kahte peamist tähelepanu liiki (lähtudes kognitiivsest lähenemisest) Tahtmatult tõmbavad tähelepanu ärritaja...: · tugevus valjud helid, ere valgus, intensiivsed värvid; · suurus suur plakat, pealkirjad raamatutes, ajakirjades ja ajalehtedes; · kontrast pikakasvuline inimene lühikasvuliste seas või vastupidi; · liikumine liikuvad reklaamid; · kordumine kedagi pidevalt nähes hakkame talle tähelepanu pöörama; · uudsus õpetaja uus soeng.
internaliseerumine. Prosotsiaalne areng •Väikelapsed – reageerivad teise stressile (nt nutavad ka) •Prosotsiaalne täheldatav juba ~ 2-aastaselt => •aitamine, •lohutamine, •asjade jagamine, •kaitsmine, •hoiatamine ohu eest, •hädasolija kaastundlik uurimine •abi otsimine kolmandalt isikult jne •Vähe vanuselisi ja soolisi erinevusi 4-5a •Motivatsioon käitumiseks – ka enesekeskne? Mõjutavad tegurid •Sõltub empaatia ja kognitiivsest arengust => koolieelikul veel raske näha asju teise seisukohast •Lapse vanus (kogn. areng) •Sugu (vaatluste alusel erinevusi pole) •Temperament •Lapse kogemused •Suhtlemine eakaaslastega, õdede-vendadega •Vanemate ja kodu mõju •Uurimustes – katsesituatsioonis laps käitub teisiti (püüab täiskasvanu ootustele vastata) •Kultuur! Kuidas toetada kõlbelist arengut koolis? •Teiste inimeste tegude analüüs (nt raamatu-, filmitegelased) •Lapse enda tegude analüüs
Kognitiivne keeleteadus kitsamalt: keel kui üks kognitiivne võime. Suured andmekogud ja andmed rohkemate keelete kohta võimaldavad saada objektiivsemaid keeleuurimise tulemusi, lähtumata vaid ühe keeleuurija intuitsioonist (introspektsioon). Korpused on märgendatud, seega saab teha järeldusi keelte kohta, mida ise ei valda. Kognitiivne keeleteadus tekkis 1970ndatel vastusuunana formaalsetele keeleteooriatele. Lähtub kognitiivteadustest, eriti kognitiivsest psühholoogiast, mis uurib, kuidas inimene võtab vastu, talletab ja kasutab infot. Tänaseks on see hargnenud, eri suundi ühendab mõnikord vaid funktsioonilähtene mõtteviis ja/või paradigmasse kuuluda tahtmine. KEEL ON PILT SELLE KOHTA, KUIDAS INIMENE MAAILMAS JUHTUVAT/OLEVAT KONSTRUEERIB/KATEGORISEERIB = MÕISTESTAB. Psühholingvistika on tänapäeval omaette distsipliin, sh omaette ajakirjad (nii rakenduslik kui ka teoreetiline)
Näiteks armastusehoolitsemise-, kiindumuse-, inimkooslustesse kuulumise vajadus. · Sotsiaalne soodustamine koos kergem teatud ülesandeid lahendada · Sotsiaalne looderdamine summaarselt keskmine tulemus igaühe kohta väiksem kui oleks eraldi pingutanud. · "Hulgakesi tehakse ikka poole rohkem tööd ära kui üksi" 14. Mis on kognitiivne dissonants? Kuidas see võiks mõjutada uute teadmiste omandamist koolis? Tooge veel näiteid kognitiivsest dissonantsist. Kognitiivne dissonants (ehk tunnetuslik ebakõla) on kahe või enama teadmise või tunde vastuolu, mis tekitab ebamugava motivatsioonilise pinge, nõudes ebakõla leevendamise viiside otsimist. Dissonantsi vähendatakse oma hoiakute, uskumuste ja käitumise muutmisega. Lisaks vähendatakse dissonantsi ka õigustamise, süüdistamise ja eitamisega. Tegemist on sotsiaalpsühholoogia kõige mõjukama ja laialdasemalt uuritud nähtusega ning olulise
Näiteks kui katsealustele süstiti adrenaliini, tundsid kõik reaktsiooni oma kehas (pulsi sagenemine, erutusvärin, peopesade higistamine). Vastavalt James-Lange teooriale peaksid seejärel vallanduma ka emotsioonid. Kuid erinevad inimesed kirjeldasid, seda mida nad tundsid, küllalt erinevana: mõned täheldasid ainult füsioloogilisi reaktsioone, teised täheldasid teataval määral just nagu viha või ka kartust. Emotsioon võib sõltuda situatsioonis kogetava kognitiivsest (tunnetatud) tõlgendamisest. Kuigi emotsioonid kutsutakse esile (käivitatakse) mingi välise sündmuse poolt (nt kurva teatega kiri või vastupidi armastatud inimese saabumine), on vaja enne emotsioonide vallandumist neid sündmusi mõista ja hinnata, see tähendab tunnetada. Meie emotsioonid sõltuvad sellest, kuidas me olukorda tõlgendame, see omakorda sellest mida me näeme, teame ja loodame (Arnoldi erutuvuse omistamise teooria). Stiimulid vallandavad meie organismis
Keele sõnavara muutuvus • Keele sõnavaraline koosseis muutub pidevalt. Seetõttu on keele sõnavara suurust raske täpselt hinnata. • Sõnavara täieneb nt. neologismide e. uudissõnade arvel. • Samal ajal on keeles olemas aktiivsest kasutusest kadumas/kadunud sõnu, arhaisme. • Eri tüüpi sõnaraamatud esitavad teatud liiki sõnade hulga keeles. Sõnavarateadus Leksikoni uurimisele võib läheneda erinevatest vaatenurkadest: semiootilisest, grammatilisest, kognitiivsest, sotsiaalsest, kultuurilisest või strukturaalsest, kusjuures kõik need aspektid on võrdse kaaluga. Sõna kui keelemärk: semiootiline lähenemine Ferdinand de Saussure’ilt (1857–1913)lähtub arusaam keelest kui märgisüsteemist. On väitnud, et • keel on ideid väljendavate märkide süsteem • keelemärk koosneb mõistest (tähistatavast) ja häälikkujust (tähistajast) ja on psüühiliselt ühtne entiteet e. olem
lapsed ei suuda toime tulla abstraktsete probleemidega. Piaget formaalsete operatsioonide staadiumis ei sõltu noorukite mõtlemine enam asjade konkreetsest olemasolust maailmas. Laps hakkab arutama ka täielikult hüpoteetiliste süsteemide üle, arvestab süstemaatiliselt kõigi võimalike elementide kombinatsioonidega kogu probleemi ulatuses. Mõningatest puudustest hoolimata on Piaget avaldanud kõige suuremat mõju tänapäevastele arusaamadele kognitiivsest arengust. Tema tööd on märkimisväärselt mõjutanud õpetamismetoodikat, eriti lapsekeskset õpetamist lastesõimedes ja beebikoolides, matemaatika õpetamist põhikoolis ning keskastme taseme õppekavade moodustamist. Tunnetus: informatsiooni töötlev lähenemine Üks esimesi mudeid informatsiooni töötlemisel esitati Atkinsonmi ja Shiffrini poolt, kes kirjeldasid tunnetuslikku töötlemist kolme mälu
Kui saabub õige aeg, teeb laps vajalikud üldistused ja omandab lausete koostamise oskused. Nende teooria järgi semantikat õppida pole vaja, sest semantiline baas on bioloogiliselt juba olemas, samuti sooritatakse alati ühes ja samad muuteoperatsioonid,nagu teeb arvuti. Keskse üksusena vaadeldakse lauset ning muuteoperatsioonide omandamist käsitsetakse lapse aktiivse ja konstruktiivse tegevusena, mitte lihtsalt maatkimisena. Kognitivistide põhiseisukohad: keele omandamine sõltub lapse kognitiivsest arengust, intellektuaalsete protsesside areng ennetab väikelapse kõne arengut. Kõne areng sõltub lapse tegevusest, tegevusstruktuuride(kujutluste) omandamisest. Kujuneb seos praktilised toimingud - nende kujutlused- kujutluste väljendamine teiste jaoks mingite vahenditega, sh keelevahenditega. Oluline on koostegevus lapse ja täiskasvanu vahel.Lapse esimesed keeleüksused vajavad kujutlusi, millele toetuda, hiljem vajavad üldistatud kujutlused ja nende sõltumatus situatsioonist keelt
Suutlikkus näha inimkonda tervikuna. Inimesel on arusaam, et mõnikord võib minna vastuollu üldiste normide ja seadustega. Tähtis on teo motiiv. (Leuska, 2010) Kadri julges tulla välja oma traumaga. Ta mõistis, et peab astuma isale vastu. Ema poolt koges Kadri tõrjutust ja mittemõistmist. Kõlbeliseks arenguks on oluline mõtestatud sündmuste hulk inimese elus - kas inimesel on tulnud teha raskeid valikuid. (Leuska, 2010) Kohlbergi teooriale tuginedes on moraalne areng üks osa kognitiivsest arengust. Moraal on erinevate ideaalide või põhimõtete kogum, mis aitab eristada õiget valest ja ajendab vastavalt sellele käituma. (Mänd, 2016) Igal tasemel peaks laps mõtlema ja lahendama moraalseid dilemmasid erinevatel viisidel. Moraalseks käitumiseks, peab olema kognitiivne võime teha moraalseid otsuseid. (Mänd, 2016) Kadri puhul sai määravaks, et tema kõlbeline areng oli seotud lapsepõlvega. Täiskasvanu
"Protsess-tulemus"mudel .Leitakse seoseid õpilaste õpitulemuste ja üldise arengu ning õpetaja suhtlemisviiside vahel (õpetaja avatud käitumine, selget ja arusaadavat esitlust, sotsio-kommunikatiivne stiil, korra saavutamise viisid). Interpersonaalse käitumise mudel Hollandi koolkond jt. (8 käitumistüübi: juhtiv, abistav, mõistev, vabadust andev, ebakindel, rahulolematu, noomiv, range). Õpetaja suhtlemist klassiruumis saab liigitada lähtuvalt õpetaja kognitiivsest(õpilaste õppimise soodustamine õpetaja käitumisviiside kaudu. Esinemisoskus), afektiivsest(õpilaste motiveerituse õppida suurendamine õpetaja käitumisviiside kaudu. Positiivse väljendamise oskus; emotsionaalsed oskused) ja juhtivast(distsipliini kindlustamine õpetaja käitumisviiside kaudu. Kehtestamisoskus) funktsioonist õpetamisel {Squires (1999) } Esinemisel on oluline räägitu: SISUKUS; LIHTSUS; EMOTSIONAALSUS ja TIHEDUS Lehtsaar (1988) .
Tervisepsühholoogia põhiküsimused: kuidas haigusi ära hoida; kes jääb haigeks ja miks; kes paraneb ja miks; millised tegurid on seotud haiguse kulu ja lõppega; kuidas paranemist soodustada? Tervisepsühholoogia: jälgib, hindab; määratleb probleemi; kogub andmeid; analüüsib andmeid; loob teooria; kontrollib teooriat. On kujunenud välja erinevate sotsiaalteaduste valdkondadest. Näiteks on mudelid sotspsühholoogiast kasutusel, kliinilisest psühholoogiast, kognitiivsest psüh, sotsioloogiast, meditsiiniline sotsioloogia jpm. Kahtlemata on seotud terapeutiliste ravidistsipliinidega. Terevisepsühholoogia kujunemislugu J.Watson hakkas propageerima psühh kutsuste läbiviimist meditsiini ülikoolides 1912 aastal. S.Freud 1920. Psühhosomaatilise meditsiini kujunemine. F.Dunbar ja F.Alexander hakkasid seostama isiksuse profiile kindlate haigustega.
— omandada emakeele muutereeglid, et moodustada pindstruktuuri lauseid. Kuid ka see seostatakse aju küpsemisega. Kui saabub õige aeg, teeb laps vajalikud üldistused ja omandab lausete koostamise oskused. Semantikat aga põhimõtteliselt õppida pole vaja, sest semantiline baas on bioloogiliselt juba olemas. Kognitiivsete teooriate esindajatest on tuntumad J. Piaget, L. Võgotski, J. Bruner, D. Slobin jt. Nad väidavad, et keele omandamine sõltub lapse kognitiivsest arengust ja et intellektuaalsete protsesside areng ennetab väikelapse kõne arengut. J. Piaget järgi on kõne arengu ja keele omandamise eelduseks lapse oskus kasutada sümboleid (teesklemine, varem tajutu jäljendamine, fantaasiakujutlused) ning kognitiivsete struktuuride kujunemine, mis hiljem leiavad väljundi keelevahendite abil. Need struktuurid kajastavad seoseid ruumis ja ajas ning sõltuvad kombineeri mis- ja üldistamisoskusest. Kõne areng sõltub lapse tegevusest,
kiiremini kui inimene ilma abivahendita; võib liigutada ka muid isikuid või esemeid peale juhi; sellel on neli ratast; metallist konstruktsioon; sisaldab isikuid/esemeid; manööverdab; AUTO on seda kõike, seega on parim näide kognitiivne semantika (1990ndatest) - Kuigi kognitiivne keeleteadus näeb keelt rohkem terviku seisukohast kui generatiivne lähenemine, saab siiski siingi eristada uurimisobjekti keele tasandi järgi, nii saame rääkida kognitiivsest semantikast, mis uurib (nii leksikaalsete kui ka grammatiliste) keeleüksuste tähendusi kognitiivse keeleteaduse seisukohtadest lähtudes. 76. Denotatsioon e intensioon keele tähendussüsteemi kuuluv potentsiaalne võimalus osutada reaalse maailma entiteetidele ehk referentidele 77. Ekstensioon - ühe sõna kõik võimalikud referendid 78. Tähendusväli - tähendusvälja moodustavad omavahel tähenduslikult seotud sõnad, mis on omavahel
Intentsionaalsus ei pruugi alati iseloomustada igasugust õpetamist. Võime rääkida nt tahtmatust õpetamisest. Defineerime õpetust lähtudes kahest kriteeriumist, Võime vaadata, kas õpetamisest rääkides viidatakse ülesandele (task) või saavutusele ja lõpptulemusele (achievement) . Areng ja õppimine Arengu valdkonnad Areng on muutus; arengul on suund, kuid eri inimestel võib areng kulgeda eri suundades. Eraldi räägitakse füüsilisest, motoorsest, kognitiivsest ja psühhosotsiaalsest arengust. Areng kulgeb etapiti. Kasv Kasvu mõistet kasutatakse siis, kui tahetakse eriti rõhutada arengu humanistlikke, inimlikke, pehmed jooni. 12 Sellist lähenemist võib iseloomustada nt Wileniuse (1975) esitatud kasvu tunnusjoontega. kasv on suunatud mingile lõpptulemusele. Kasv on oma olemusest eesmärgipärane. Kasvu
toimuvasse. Rikas, tark, aga õnnetu inimene on kindlasti probleemsem ühiskonnaliige võrreldes nendega, kellel kõrgharidus jäänud küll saamata, rahakott õhuke, kuid kes siiski on õnnelikud ja naudivad oma elu just sellisena, nagu see on. Siit ka kriitika HDI suhtes! SWB ühe tuntuma uurija, Illinoisi ülikooli professori Edward Dieneri määratluse kohaselt koosneb subjektiivne heaolu „...emotsionaalsest ja kognitiivsest komponendist. Emotsionaalne heaolu tähendab meeldivate emotsioonide domineerimist negatiivsete emotsioonide üle. Subjektiivse heaolu kognitiivne komponent peegeldab aga üldist hinnangut oma elule, sageli määratletakse seda kui eluga rahulolu”. Subjektiivse heaolu puhul käib jutt seega nii rahulolust oma eluga kui ka positiivsete emotsioonide osakaalust inimese igapäevaelus. Uuringud osutavad, et eluga rahulolev ja toimuvasse positiivselt suhtuv
Milles seisnevad EA kuulmisprobleemid? Kuulmispuue avaldab negatiivset mõju kogu edasisele arengule – varajane avastamine/sekkumine aitab negatiivset mõju vähendada. Vajadusel abivahendid. Kirjelda OAE mõistet. OAE (Otoacoustic emission) - Kuulmisskriining enne haiglast välja kirjutamist. Aitab tuvastada ummistusi välimises kuulmekanalis või vedeliku olemasolu keskkõrvas Milles seisnevad EA neuroloogilised probleemid? EA on ohustatud kognitiivsest defitsiidist, sellele lisanduvatest õpiraskustest ning madalamast akadeemilisest võimekusest ● Sünnivigastused: HIE – hüpoksilis-isheemiline ajukahjustus, IVH – intraventrikulaanre hemorraagia. ● Epilepsia, tserebraalparalüüs, vaimne mahajäämus Milles seisnevad EA hingamisprobleemid? · RDS – respiratoorne distress-sündroom – hingamishäirete sündroom · Progresseeruv hingamispuudulikkus · Kopsude ebaküpsus
näiteks arvestades tagajärgede erineva tõenäosusega Vajadusel rakendab psüühika ka teadlikku (prefrontaalset) kontroll nii motivatsiooni kui emotsioonide üle Eneseregulatsioon on sarnane lihasele – väsib korduval kasutamisel, kuid võib pikaajalise treeninguga tugevneda EMOTSIOONI KOMPONENDID Emotsioon koosneb üheaegsest subjektiivsest (elamus), kognitiivsest (tõlgendus), käitumuslikust (tegevusalge) ja väljenduslikust (väljendus) reaktsioonist teatud olukorrale Igal komponendil on kitsam funkstioon, mis muudab emotsiooni tervikuna teadvustatud seisundiks, mis suunab organismi olukorrale eesmärgipäraselt reageerima Mõne komponendi puudumisel tekivad muud afektiivsed seisundid, sh meeleolu (ilma käivitava olukorrata), hinnang (peamiselt tõlgendus), tuumafekt (peamiselt elamus), implitsiitne afekt (ilma elamuseta).
J. Piaget kõne uurija, uuris endale suunatud kõne lapsel. Ta mõtles, et see kaob ära lapsel, teglt see muutub sisekõneks. Egotsentriline kõne. Kõne funktisoonid kui hakkab kujunema mingi uus funk, siis tuleb omandada vahendeid, et laps ei omanda lihtsalt kõike vaid selles järjekorras, mis on esmalt vajalik, Et kui midagi on vaja, siis selleks on vaja leida õige ,,tööriist", ehk siis mis tegevus soodustab uute keeleoskuste omandamist? Et kõne areng sõltub kognitiivsest arengust. Piaget ütles et tuleb intellekti ja siis tuleb kõne, nüüd teatakse, et need on omavahel seoses, üks müjutab teist, mitte, et intellekt mjutab kõne aint. Tegevusskeem , nt situastioon andmine kellelt kellele mida antakse. Kujultus nendest situdest peab olema baas, et kujuneksid lausemallid. ET jõuda keeruliste ütlusteni, on vaja neid kombineerida./muuta. Ehk lausete ühendamine, nt see toimus aias. Siis liidetakse laused. L. Võgotski
Toimuvad suhteliselt suured muutused. Korraga mitu muutust. 3. Muutus toimub ,,üleöö" äkitselt 4. Kooskõlalisus erinevate muutuste vahel need peavad olema korraga edasi liikuvad. Arenguastmed toimuvad alati kindlas järjekorras. Jean Piaget (1896-1980) Sveitsi psühholoog. Soovis näidata, kuidas loogiline mõtlemine bioloogilistest juurtest välja areneb. Tema ideed tuginesid M.Baldwini töödele, arendas edasi teooriat laste kognitiivsest arengust. Teda köitis laste poolt tehtavate vigade süsteemsus, leidis, et loogiline mõtlemine kujuneb aeglaselt, järk-järgult, astmelise evolutsioonina. 12 Pühendus normaalse intellektuaalse arengu uurimisele. Töötas välja Binet-Simoni intelligentsustesti vanuselisi norme mõõtes laste loogilise järeldamise võimet. Arendas välja teooria geneetiline epistemoloogid püüab näidata, et looduse poolt
tekitamiseks. Autori arvates on teoreetiliselt võimalik ka olukord, kus rahulolu juba hõlmab kõiki neid lojaalsustegureid. Sellisel juhul ei märgigi klient ennast rahulolevaks või väga rahulolevaks enne, kui ta brändi armastab või kuulub seda tarbides teatud rühma. Soovitud situatsiooniks võib olla täiesti tooteväline teema, näiteks aktsepteeritus grupis ja kui see ei kaasne toote omandamisega, siis tuleb juba kognitiivsest võrdlusest välja rahulolematus, mis veelgi süveneb afektiivsete komponentide lisandumisega. Seda potentsiaalset situatsiooni kinnitab uuringust selgunus fakt, et rahulolu atribuudiks võib osutuda näiteks ka teiste inimeste reaktsioon ostule (Giese ja Cote 2000). Kindlasti nõuaks see probleem edasisi empiirilisi uuringuid, et kindlaks teha, mida ja millistel tingimustel saab nimetada rahulolu atribuutideks ja mida teguriteks, mis valmisformeerunud rahulolule veel lisanduvad (Vijar).
uudishimu ning nägi, et uudishimu periood on võrdlemisi pikk. Rõhutas, et uuringud peavad olema läbimõeldud. A. Binet uuris, kuidas toimub laste kognitiivne uurimine ning kahtles eelnevates uurimistulemustes, suhtus neisse kriitiliselt. 1905 aastaks avaldati testid Binet ja Simon poolt töötati välja sooritusnormid, eristati vaimset (mida määrati soorituse alusel) ja kronoloogilist vanust. J. M. Boldwin oli huvitatud laste kognitiivsest mõtlemisest ja andis välja "Geneetilise loogika" (1903-1908), kus uuris mõtlemise arengut - ütles, et teadmised progresseeruvad ja arvas, et areng toimub läbi erinevate staadiumite/astmete: 1. Kaasasündinud motoorsed relfleksid 2. Keel ja kõne jne. Ütles, et järjestikused astmed toimuvad läbi keskkonna tagasisideme. Peamised arengu... on assimilatsioon (keskkonna mõju organismile) ja akommodatsioon (paindlik muutumine). Ütles, et keskkonna ja bioloogia koosmõjul arenguastmed
abivahendid mõtlemise hõlbustamiseks, mis hiljem kaovad, kuid mitte täielikult. Ka täiskasvanud, tegeldes tundmatute asjadega kasutavad egotsentrilist kõnet. Potensiaalse arengutsooni mõiste. Potensiaalsne arenguvaldkond on defineeritud kui õpilase tegeliku ning potensiaalse mõtlemis- ja arutlustaseme vahel. Kus õpilased saavad õppida juhendaja abil aga mitte iseseisvalt Praktilised järeldused õppetööks laste kognitiivse arengu käsitlusest. Kognitiivsest neuroloogiast pärit teadmised juhivad õpetajate tähelepanu sellele, et mõttestruktuurid kujunevad järk-järgult arenguastmeti ning nende arengutempo oleneb nii ainevaldkonnast kui ka õpilase eripärast; üldjuhul lahendavad õpilased probleeme ja arutlevad oma potensiaalsest arengust madalamal tasemel; tegelike võimete avaldumisvõimaluste puudumine toob kaasa intellektuaalse arengu pidurdumise ning õpilased vajavad nii madalama kui ka võimete piiril oleva vaimse tegevuse kogemust
Kognitiivne areng - Riskiteadlikust vähem - Väga lai valik erinevaid täidesaatvaid funktsioone - Püüdlemine enda kogngitiivsete tugevuste poole Sotsialiseerumine - Kuuluvustunne on tsentraalne nooruki heaolutundele - Gruppikuuluvus on märk adaptsioonist Moraalne areng - Käiutmismalle võetakse üle kodu- ja hariduskeskkonnast kuid ka üksikutelt eeskujudelt - Ei sõltu niivõrd vanusest kui kognitiivsest arengust 3 taset: - Prekoventsionaalne – hirm karistuse ees, reeglitest kinnipidamine - Konventsionaalne – teiste arvamus, seadused - Postkonventsionaalne – sisemine koodeks, üldinimlikkus Enesehinnang - Rahulolu enda välimusega - Akadeemilised saavutused, sportlikus ja erilised oskused - Teismelistel lähtub sõprade tagasisidest - Tüdrukutel madalam kui poistel Seksuaalkäitumine
Mõjutusteteooria tugineb klassikalisele õppimisteooriale, millega seostatakse käitumise muutmist töises tegevuses. Käitumise muutumist seostatakse õppimisega. Õppimine on protsess, milles kogemuse (teadmise) mõjul tekib muutus käitumises. Organisatsioonikäitumises aitavad õppimise seaduspärasused mõista, kuidas kujunevad tööülesannete täitmiseks sobivad käitumismudelid. Õppimist võib vaadelda kahes vaatepunktist- biheivioristlikust ja kognitiivsest. Biheivioristlik käsitlusviis analüüsib, millised stiimulid (S) (objektid ja nähtused) kutsuvad esile teatavat tüüpi reaktsiooni (R) ja ka vastupidi- teades reaktsiooni, oletada, milline stiimul seda esile kutsub. Klassikaline biheiviorismi valem on S R ja käsitletakse, kuidas keskkond ja inimkäitumine on omavahel seotud. Biheiviorismi väljapaistev esindaja on Thorndike, kes kirjeldas seaduspärasust, et inimene tahab
Pea nõu vanematega. Punktide ülestähendamise süsteem- mille eest saab, mille eest mitte. Kasuta vastustelehte küsimustikku probleem. Küsimuste-vastuste leht. VALETAMINE Tahtlikult öeldud väärinfo andmine eesmärgiga teist inimest petta või eksiteele viia. Erineas eas olevate laste arusaam valest ja sellest, miks ei valetata, on erinev. Alla 3-4 aastane laps. Luisklugu, kus ta käis ja kus oli. See pole vale definitsiooni mõttes. See on fantaasiavale, mis tuleneb selleealise lapse kognitiivsest arengust. Laps täiendab infot, mis tal on, oma mõttes sellega, mida ta tahaks. Ta ei taha sellega mingit süütegu varjata, kedagi petta. Siiski peaks fantaasiavalega tegelema, kui ta seda pidevalt teeb. Kui koguaeg teeb või põhjuseks olla see, et vanemad pole piisavalt hoolivad ja hellad olnud lapse vastu, siis ta mõtleb välja sõbra, keda pole olemas. Teine põhjus võib olla tingitud, et vanemad on lapse üleujutatud fantaasiamaailmaga. Jutustavad muinasjutte, fantaseerivad jms
Latane ja Darley 1968 uuring Kitty Genovese in New York City SP-de arv tõusis, hakkasid tegelema ka naised ja õpiti laiemates ühiskonnakihtides. Kriis ja ümberhindamine 1970 1984 Süüdistused rassilises ja soolises kaldes, ka tänapäeval on veel kriitikat selliste kallete olemasolus (Graham 1992, Tesser ja Bau 2002) Hakati rakendama rangemaid nõudmisi eksperimentide läbiviimisel. Hakati arenema vastutustundlikumatele seisukohtadele. Oluline muudatus - kognitiivsest psühholoogiast hakati ideid importima ja neid rakendama sotsiaalse käitumise seletamisel. See mõjutab suurel määral tänapäeva SP-t. Uuendati mina-kontsept e "Self (minapilt, kõik, mida sa endast arvad)." Biheiviorismi osa kahanes. "Self" muutus kiiresti tsentraalseks mõisteks tänapäeva psühholoogias. Globaliseerumine ja interdistsiplinaarseks muutumine 1985 Koostöö kollektivistlike maadega (Fiske et al 1998; Vala et al 1996), nt Jaapan. USA oli individualistlik riik
• Tähistamist vajavaid mõisteid on oluliselt rohkem kui häälduskõl- bulikke (sh mõistliku pikkusega) häälikukombinatsioone ükskõik millises loomulikus keeles. • Inimeste eristusvajadused ja -võimed on erinevad, mistõttu juhtub väga harva, et suhtlejad tõesti räägiksid täpselt samast mõistest. Sel juhul põhjustab sama (ainsa) termini kasutamine mõistmise asemel pseudomõistmist. • Nagu teada kognitiivsest lingvistikast, aitab tähendusülekanne (st sama sõna kasutamine mitme omavahel seotud mõiste tähistamiseks) mõistmisele just kaasa, mitte ei takista seda, nagu ühemõttelisuse pooldajad väidavad. Samas täiesti ignoreerida ühemõttelisust ka ei saa, vähemalt mitte ühe mõistesüsteemi piires. Oleks ikka üsna keeruline suhelda, kui roheline tähistaks lisaks rohelisele värvile ka punast, või kui rohelist värvi tähistaks nii roheline kui ka punane
annaabi.ee 
