Kognitiivne areng (7)

Sarnased õppematerjalid

55

doc

Mõtlemine

küberneetika ja veel mõni teine teadusharu. Mõtlemine on inimtegevuse osa. Algelisel kujul mõtlevad ka loomad. Iga normaalse arenguga inimene on võimeline mõtlema, kuigi erinevate inimeste puhul see tõenäoliselt suuresti varieerub. Töö eesmärk on leida vastus küsimustele: · Mille poolest sarnanevad ja erinevad looma ja inimese mõtlemine? · Kus kohast on pärit meie mõtlemine? · Milline on mõtlemise ajalooline areng läbi erinevate kultuuride? · Kas kõik inimesed mõtlevad mistahes ülesannete lahendamisel ühtviisi või on olemas mitut tüüpi mõtlemist? · Kuidas mõtlevad lapsed? · Milline on keele ja mõtlemise vaheline seos? Töö ülesanne on anda ülevaade järgmistest teemadest: · Mõtlemise muutumisest ajaloos · Mis on mõtlemine, mõtlemisoperatsioonid ja ­vormid, mõtlemise liigid · Loogika, keel ja mõtlemine · Laste mõtlemine

Psüholoogia

15

doc

Laste mõtlemine

traditsioonist: filosoofiast ja psühholoogiast. Filosoofid pidasid pikka aega mõtlemise asupaigaks mõistust ning mõtlemise arendamist hariduse ideaaliks. Filosoofia rõhutas kriitilise mõtlemise õppimise vajadust väitluse ja loogika abil. Filosoofiat huvitab mõtlemises eelkõige see, mis on üldine, jääv ja lõputu. Filosoofia mõtestab ümbritsevat kriitiliselt ja st nimetatakse filosoofilist tunnetust ka kriitiliseks mõtlemiseks. Psühholoogia uurib mõtlemise protsesse. Kognitiivne psühholoogia rõhutab seda, kuidas inimmõistus ideid genereerib e loovat mõtlemist. Psühholoogia uurib mõtlemist konkreetsete aistingute, tajude, kujutluste vastasikuste seoste kaudu ja mõistab seda kui tahtelist akti. Mõtlemine on inimtegevuse osa. Algelisel kujul mõtlevad ka loomad. Iga normaalse arenguga inimene on võimeline mõtlema, kuigi erinevate inimeste puhul see tõenäoliselt suuresti varieeruv.

Arenguõpetus

128

docx

Ülevaade psühholoogiast eksamiks valmistumine (Õppejõud: Kristjan Kask)

(Sir F. Galton, 1822-1911) 20.sajand psühholoogias Tekkisid erinevad koolkonnad ja uurimistraditsioonid:  Psühhodünaamiline käsitlus 3  4  Biheiviorism- on psühholoogia suund,mis rajaneb tingitud reflekside uurimisel füsioloogias ja eksperimentaalpsühholoogia rakendamisel loomade käitumise (eriti õppimise) uurimises.  Humanism  Kognitiivne  Bioloogiline  Evolutsiooniline  Sotsiokultuuriline Psühhodünaamiline käsitlus Käitumine on tingitud seesmiste teadvustamata psüühilise energia voogude poolt, mille üle inimese kontroll on minimaalne. S.Freud (1856-1939)  Psühhoanalüüs Id – tahab kohest naudingut ja toimib naudinguprintsiibi alusel. Teistel peale väikeste laste on olemas ka ego ja superego. Id-i kutsutakse "isiksuse ärahellitatud lapseks"

Ülevaade psühholoogiast

30

odt

Erivajadustega laste psühholoogia alused (TÜ baka eksami kordamisküsimused)

EV psühholoogia püüab vastust leida mille poolest erinevad EV lapsed tavalastest ja milline on EV laste arengupotentsiaal ja millistel tingimustel see realiseerub. Kuidas, mida ja millal EV lastele õpetada? EV psühholoogia toetub arengupsühholoogiale. EV psühholoogia puhul tuleb küsida neid küsimusi iga hälbegrupi puhul eraldi, ei saa üldistada. Sama puudutab spetsialisti, kes peab iga lapse puhul eraldi küsima. Erivajaduse defineerimine – hälbinud areng toob kaasa isiku teistsugused vajadused ehk erivajadused, mille rahuldamiseks tuleb keskkonda ümber korraldada. Aluseks  Meditsiinisüsteemis rahvusvaheline haiguste klassifikatsioon RHK-10  Sotsiaalsüsteemis puude raskusastmed – pakub toetusi sõltuvalt puude raskusastmest; 2

Eripedagoogika

36

docx

PSÜHHOLOOGIA: MÄLU. KEEL JA KÕNE. MÕTLEMINE. ARENG

PSÜHHOLOOGIA: MÄLU. KEEL JA KÕNE. MÕTLEMINE. ARENG  MÄLU- võime meelde jätta, meeles hoida ja meenutada; mäletamine. Seda reguleerib ja juhib ajus olev hipokampus.    Jaotus mälu kestvuse alusel: o Sensoorne mälu:  Ikooniline  Kajaline o Lühimälu (töömälu)—pikaajaline mälu  Lühimälu maht 7+-2 ühikut    A.Baddeley- operatiiv ehk töömälu

Üldpsühholoogia

52

pdf

Erivajadustega laste psühholoogia eksamiküsimused

õpetada? EV psühholoogia püüab vastust leida mille poolest erinevad EV lapsed tavalastest ja milline on EV laste arengupotentsiaal ja millistel tingimustel see realiseerub. Kuidas, mida ja millal EV lastele õpetada? EV psühholoogia toetub arengupsühholoogiale. EV psühholoogia puhul tuleb küsida neid küsimusi iga hälbegrupi puhul eraldi, ei saa üldistada. Sama puudutab spetsialisti, kes peab iga lapse puhul eraldi küsima. Erivajaduse defineerimine ­ hälbinud areng toob kaasa isiku teistsugused vajadused e erivajadused, mille rahuldamiseks tuleb keskkonda ümber korraldada. Aluseks: o Meditsiinisüsteemis rahvusvaheline haiguste klassifikatsioon RHK-10; o Sotsiaalsüsteemis puude raskusastmed ­ pakub toetusi sõltuvalt puude raskusastmest; o Haridussüsteemis isiku õpivõimelisus konkreetses keskkonnas ­ mida keskkonnas tuleb muuta, et laps saaks õppimisega hakkama. Keskkond kui tegevus on oluline,

Eripedagoogika

14

doc

Ülevaade psühholoogiast - konspekt

Olulised nimed kogntiivse suuna tekkeloos: H. von Helmholtz (1821-1894) ­ alateadlike järelduste kontseptsioon F. Donders (1818-1889) ­ psüühiliste protsesside järgnevus ja aegade mõõtmine (eksperimentaalne tõestus); mentaalne kronomeetria; lihtne ja valikreaktsiooniaeg W.Wundt ­ mentaalne kronomeetria Psüühika struktuuri uurimine (W.Wundt, E. Titchener) W. James (1842-1910) ­ funktsionalism, selektiivsuse küsimus S. Freud (1856-1939) ­ psüühika struktuur L. Festinger ­ kognitiivne dissonants E.Tolman (1886-1959) ­ kognitiivne kaart (cognitive map) F. Bartlett (1886-1969) ­ skeemi kontseptsioon; aktiivne organiseeritus J. Piaget (1989-1980) ­ intellekti teke ja areng (geneesi, astmelisuse idee) H. Werner (1890-1964) ­ mikrogenees; üldised tajud muutuvad diferentseeritumateks H. Ebbinghaus ­ mälu uurimine "New Look" J. Bruner ­ tunnetus on valiv aktiivne kategoriseerimisakt, mis on määratud isiskuslike motiivide, kultuuriliste ja sotsiaalsete faktoritega H

Psüholoogia

12

docx

Arengupsühholoogia konspekt

Arengupsühholoogia Käsitleb vanusega seotud erinevusi käitumises, tunnetusprotsessides ja inimsuhetes Läbiv küsimus: pärilikkuse ja kultuuri roll arengus Pärilikkuse ja keskkonna osa erinevate psüühiliste protsesside, võimete arengus Mõjutavad vastastikku - Geenidest sõltub tundlikkus keskkonna mõjude suhtes - Varane keskkonna stimulatsioon mõjutab aju arengut - Tundlikkus tuleneb bioloogilistest faktoritest Füüsiline areng - eri kehastruktuuride küpsemine Motoorne areng ­ uute motoorsete vilumuste omandamine Kognitiivne areng - lapse intellektuaalse funktsioneerimise areng Sotsiaal ­ emotsionaalne areng ­ muutused suhtlemisviisides, suhetes Arenguperioodid 2 esimest eluaastat - Imikuiga ­ 1. eluaasta - Väikelaps Varane lapseiga ­ eelkooliiga (2-7) Keskmine lapseiga ­ kooliiga (7-11) Teismeiga (11-19) Varane täisiga (20-30ndad) - Üleminek täisikka (18-29) Keskmine täisiga (40-50ndad)

Arengupsühholoogia

Kommentaarid (7)