ISESEISEV
TÖÖ
NR
7Erikool
kui arenduskeskus . Analoogselt eelmise teemaga, esitab üliõpilane kokkuvõtte
läbitöötatud materjalidest. Keskendutakse muutustele, mis toimunud
erikoolide arengus
ENSV aegadest tänaseks ja edasistele
suundumustele.
Erikooli all peetakse
silmas üldhariduskooli, mis mõeldud hariduslike erivajadustega
lastele. Erikoolis on enamasti tavakoolist erinev õppekava ja
õpilaste arv klassides väiksem ja seal töötavad lisaks õpetajaile
puuet korrigeerivad
spetsialistid . Eestis on
erikoolid *
kehapuudega lastele – füüsiline
erivajadus *
vaegmõistuslikele lastele – vaimne erivajadus
*
meelepuudega lastele:
kurtidele ja vaegkuuljaile ning pimedaile ja
vaegnägijaile
*
liitpuudega lastele. Kehapuuetega laste
puue seisneb lokomotoorse
aparaadi ehk tugi-liikumisaparaadi vaegtalitluses. Seega pööratakse
nende laste puhul rohkem tähelepanu
ravile ja liigutuste
sihipärasele arendamisele.
Eesti Nõukogude Sotsialistliku
Vabariigi aegse tervis- ja sotsiaalhoolekandesüsteemi kohta levib on
tänapäeva Eesti Vabariigis kohati levinud müüt, mille kohaselt
ENSV ajal erivajadustega inimestega ei tegeletud. See müüt ei vasta
tõele. ENSV sotsiaalhoolekande raames pakuti erivajadustega
inimestele võimaluste piires tuge ja abi. On levinud ka selline
väärarusaam nagu oleks ENSV ajal pandud erivajadustega inimesi
massiliselt ja sunniviisiliselt vaimuhaiglatesse, kus patsiente
koheldi halvasti.
Kuigi ENSV ajal tegelikult ei pandud
erivajadustega inimesi massiliselt vastavatesse asutustesse, vastab
see siiski mõneti tõele, et selleaegsed ravivõimalused ning
keskkond, kus ravi toimus, ei olnud nii heal tasemel nagu
tänapäeval.
Nõukogude
aegsed erikoolid keskendusid
peamiselt nägemispuuetega ning kuulmispuuetega isikutele,
erandina Haapsalu Sanatoorne Internaatkool, mis algselt asutati Eesti NSV
Ministrite Nõukogu 2. juuli 1960. aasta määrusega nr. 290. Selle
põhjuseks oli 1950-date aastate teisel poolel Eestit tabanud
poliomüeliidi ehk lastehalvatuse
epideemia . Koolis toimus laste
poliomüeliidijärgne ravi ja õppetöö.
Sarnanedes
tänapäeva HEV õppekorraldusele, õppisid ka ENSV HEV õpilased
peamiselt põhikooli riikliku õppekava järgi. Võrreldes tänapäeva
erikoolidega, on ENSV perioodi suur erinevus selles, et erikoole ei
nimetatud erikoolideks. Tol ajal kandsid erikoolid nimetusi stiilis
14. keskkool jne. Seega võib öelda, et ENSV perioodil püüti
siiski erivajadustega inimesi laiema
publiku eest rohkem "varjata",
kui seda tehakse tänapäeval.
Ka
ENSV ajal pakuti pakuti intellektipuudega lastele ja nende vanematele
tuge, võimaldades intellektipuudega sündinud lapsest
loobuda ning
anda laps üle riiklikule ülalpidamisele.
ENSV
perioodi kohta väärib kindlasti märkimist fakt, et kõige esimesed
kõiki puuetega isikuid koondavaid organisatsioonid rajati Eestis
80ndate paiku. Tol ajal tunti neid kui invaühinguid.
Haapsalu
Sanatoorne Internaatkool
Haapsalu
Sanatoorne Internaatkool
arvestab iga
haridusliku ja füüsilise
erivajadusega õpilase individuaalsust, loob parimad võimalused tema
igakülgseks võimetekohaseks arenguks ning elus toimetulekuks. Kooli
õppe- ja kasvatustöö on suunatud õpilaste eetiliste
väärtushinnangute ja iseseisvas elus vajalike toimetulekuoskuste
kujundamisele.
Kooli
eesmärkideks on anda erivajadustega lastele üldharidus vastavalt
nende füüsilistele ja vaimsetele võimetele, tagada koolikohustuse
täitmine ja vähemalt rahuldav õppeedukus, arvestada õpilaste
tervislikku
seisundit ja toetada selle paranemist või säilitamist,
valmistada erivajadustega laps ette elus toimetulekuks ja
edasiõppimiseks, Omavahelistes suhetes väärtustada sallivust,
kaaslaste vajaduste arvestamist ja abivalmidust, tagada õpilaste,
pedagoogide ja lastevanemate rahulolu.
Kooli
õppekava arvestab õpilaste eripära, mis tuleneb nende füüsilisest,
vaimsest, kõnelisest, sotsiaalsest ja kognitiivsest erivajadusest.
Õppetöö taseme ja kasvatuslike meetmete aluseks on
nõustamiskomisjoni, eripedagoogi,
logopeedi , psühholoogi,
psühhiaatri ning eriarstide uuringud ja soovitused.
Klassijuhataja (tiimijuht) jälgib koostöös õpilase, aineõpetajate, kasvatajate
ning lapsevanematega õppetöö taseme jõukohasust ja teeb vajadusel
ettepaneku selle muutmiseks. Kui õpilase teadmiste tase hälbib
antud klassi ainekavast, siis määratakse talle tugiteenused, sh
individuaalne õppekava.
Kooli
ainekavade aluseks on põhikooli riiklik õppekava, kuid kooli
õppekava koostamisel arvestatakse erivajadustega laste klassi üldist
taset ning keskendutakse baasteadmiste ja praktiliste oskuste
õpetamisele.
Teadmiste
hindamisel arvestatakse konkreetseid õpitulemusi, kuid ka õpilase
suutlikkust, tema panust kavandatud eesmärkide täitmisel ning
arengudünaamikat.
HEV
õpilased saavad põhihariduse ja põhikooli lõputunnistuse
vastavalt omandatud õppekavale.
Kahjuks
ENSV Haapsalu Sanatoorse Internatkooli selle konkreetse küsimuse
kohta ma vastust ei leidnud, küll aga tooksin eraldi välja selle,
et tänapäeval võimaldatakse kooli õpilastel võtta osa võtta
hobutegevustest. See sisaldab hobustega suhtlemist, puhastamist ja
ratsutamist.
Seisuga 2010 on Eestis järgnevad
erikoolid:
*
Ahtme Kool
*
Haapsalu Sanatoorne Internaatkool
*
Helme Sanatoorne Internaatkool
*
Hilariuse kool
*
Jaagu Lasteaed-Põhikool
*
Kaagvere Erikool
*
Kaelase Kool
*
Kallemäe Kool
*
Kammeri Kool
*
Keila-Joa Sanatoorne Internaatkool
*
Kiigemetsa Kool
*
Kosejõe Kool
*
Kõpu Internaatkool
*
Lahmuse Kool
*
Lasnamäe Põhikool
*
Mihkli Kool
*
Porkuni Kool
*
Puiatu Erikool
*
Põlva
Roosi Kool
*
Päinurme Internaatkool
*
Pärnu Toimetulekukool
*
Raikküla Kool
*
Rakvere
Lille Kool
*
Rocca al Mare Kooli Vodja Individuaalõppekeskus
*
Salu Kool
*
Tallinna Heleni Kool
*
Tallinna I Internaatkool
*
Tallinna
Konstantin Pätsi Vabaõhukool
*
Tapa Erikool
*
Tartu Emajõe Kool
*
Tartu
Herbert Masingu Kool
*
Tartu
Hiie Kool
*
Tartu Kroonuaia Kool
*
Tartu Maarja Kool
*
Türi Toimetulekukool
*
Urvaste Kool
*
Vaeküla Kool
*
Valga Jaanikese Kool
*
Vastseliina Internaatkool
*
Vidruka Kool
*
Viljandi Kaare Kool
*
Võru Järve Kool
*
Õismäe Kool
*
Ämmuste Kool
Arvestades
Eesti riigi suurust ja elanike arvu võib tõdeda, et kuigi erikoole
on kindlasti vaja, on neid kuidagi palju. Samuti on nende
ülalpidamine väga
kulukas . Õpetajate lehes ilmunud antakse
ülevaade sellest, kui palju kulutusi teatud erikoolid aastas
nõuavad.
Erikoole oli ENSV ajal ja on ka nüüd kindlasti
vaja, küsimus on selles, kui palju ja kuidas neid kõige paremini
rahastada.
Kuigi
ENSV perioodi erikoolide ja erivajadustega isikute olukorda
kajastatakse tänapäeval kohati liiga negatiivses valguses, on
selge, et möödunud aastakümned on siiski
toonud endaga kaasa
muudatusi paremuse suunas - olgu need siis paindlikumad õppekavad,
suurem avalikkuse teadvustamine ja eriavajaduste kohta info levimine
või
hobusega ratsutamise võimalus.
Kasutatud
kirjandus:
Ants
Reinmaa,
seminaridest
ja
loengutest
saadud
info.
Ülo Tikk,
Erikool – kas
oleviku peegel või tuleviku häll?
http://www.opleht.ee/Arhiiv/2003/09.05.03/elu/2.shtml
(26.03.2012
16.12)
http://www.hsik.edu.ee/ajalugu.html
(26.03.2012
15.49)
http://et.wikipedia.org/wiki/Erikool
(26.03.2012
15.28)
Sotsiaalse
kaitse
ja
kaasatuse
riiklik
aruanne
2008-2010
http://ec.europa.eu/social/BlobServlet?docId=2543&langId=et
(11.03.2012
18.43)
Mari
Tikerpuu,
Erivajadusega
kutseõppur
ja
individuaalne
õppekava
http://www.ekk.edu.ee/vvfiles/1/16_05_2007_REKK_mari_hev.ppt
(11.03.2012
20.34)
Tiina
Kivirand,
Kaasav
haridus õppekorralduses
http://www.ekk.edu.ee/vvfiles/0/Kaasav%20haridus%20oppekorralduses.ppt
(11.03.2012
20.49)
Kõik kommentaarid