Vaatluspraktika iseseisev töö nr 7 (0)

ISESEISEV TÖÖ NR 7
Erikool kui arenduskeskus . Analoogselt eelmise teemaga, esitab üliõpilane kokkuvõtte läbitöötatud materjalidest. Keskendutakse muutustele, mis toimunud erikoolide arengus ENSV aegadest tänaseks ja edasistele suundumustele.
Erikooli all peetakse silmas üldhariduskooli, mis mõeldud hariduslike erivajadustega lastele. Erikoolis on enamasti tavakoolist erinev õppekava ja õpilaste arv klassides väiksem ja seal töötavad lisaks õpetajaile puuet korrigeerivad spetsialistid . Eestis on erikoolid
* kehapuudega lastele – füüsiline erivajadus
* vaegmõistuslikele lastele – vaimne erivajadus
* meelepuudega lastele: kurtidele ja vaegkuuljaile ning pimedaile ja vaegnägijaile
* liitpuudega lastele. Kehapuuetega laste puue seisneb lokomotoorse aparaadi ehk tugi-liikumisaparaadi vaegtalitluses. Seega pööratakse nende laste puhul rohkem tähelepanu ravile ja liigutuste sihipärasele arendamisele.
Eesti Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi aegse tervis- ja sotsiaalhoolekandesüsteemi kohta levib on tänapäeva Eesti Vabariigis kohati levinud müüt, mille kohaselt ENSV ajal erivajadustega inimestega ei tegeletud. See müüt ei vasta tõele. ENSV sotsiaalhoolekande raames pakuti erivajadustega inimestele võimaluste piires tuge ja abi. On levinud ka selline väärarusaam nagu oleks ENSV ajal pandud erivajadustega inimesi massiliselt ja sunniviisiliselt vaimuhaiglatesse, kus patsiente koheldi halvasti.
Kuigi ENSV ajal tegelikult ei pandud erivajadustega inimesi massiliselt vastavatesse asutustesse, vastab see siiski mõneti tõele, et selleaegsed ravivõimalused ning keskkond, kus ravi toimus, ei olnud nii heal tasemel nagu tänapäeval.
Nõukogude aegsed erikoolid keskendusid peamiselt nägemispuuetega ning kuulmispuuetega isikutele, erandina Haapsalu Sanatoorne Internaatkool, mis algselt asutati Eesti NSV Ministrite Nõukogu 2. juuli 1960. aasta määrusega nr. 290. Selle põhjuseks oli 1950-date aastate teisel poolel Eestit tabanud poliomüeliidi ehk lastehalvatuse epideemia . Koolis toimus laste poliomüeliidijärgne ravi ja õppetöö.
Sarnanedes tänapäeva HEV õppekorraldusele, õppisid ka ENSV HEV õpilased peamiselt põhikooli riikliku õppekava järgi. Võrreldes tänapäeva erikoolidega, on ENSV perioodi suur erinevus selles, et erikoole ei nimetatud erikoolideks. Tol ajal kandsid erikoolid nimetusi stiilis 14. keskkool jne. Seega võib öelda, et ENSV perioodil püüti siiski erivajadustega inimesi laiema publiku eest rohkem "varjata", kui seda tehakse tänapäeval.
Ka ENSV ajal pakuti pakuti intellektipuudega lastele ja nende vanematele tuge, võimaldades intellektipuudega sündinud lapsest loobuda ning anda laps üle riiklikule ülalpidamisele.
ENSV perioodi kohta väärib kindlasti märkimist fakt, et kõige esimesed kõiki puuetega isikuid koondavaid organisatsioonid rajati Eestis 80ndate paiku. Tol ajal tunti neid kui invaühinguid.
Haapsalu Sanatoorne Internaatkool
Haapsalu Sanatoorne Internaatkool arvestab iga haridusliku ja füüsilise erivajadusega õpilase individuaalsust, loob parimad võimalused tema igakülgseks võimetekohaseks arenguks ning elus toimetulekuks. Kooli õppe- ja kasvatustöö on suunatud õpilaste eetiliste väärtushinnangute ja iseseisvas elus vajalike toimetulekuoskuste kujundamisele.
Kooli eesmärkideks on anda erivajadustega lastele üldharidus vastavalt nende füüsilistele ja vaimsetele võimetele, tagada koolikohustuse täitmine ja vähemalt rahuldav õppeedukus, arvestada õpilaste tervislikku seisundit ja toetada selle paranemist või säilitamist, valmistada erivajadustega laps ette elus toimetulekuks ja edasiõppimiseks, Omavahelistes suhetes väärtustada sallivust, kaaslaste vajaduste arvestamist ja abivalmidust, tagada õpilaste, pedagoogide ja lastevanemate rahulolu.
Kooli õppekava arvestab õpilaste eripära, mis tuleneb nende füüsilisest, vaimsest, kõnelisest, sotsiaalsest ja kognitiivsest erivajadusest. Õppetöö taseme ja kasvatuslike meetmete aluseks on nõustamiskomisjoni, eripedagoogi, logopeedi , psühholoogi, psühhiaatri ning eriarstide uuringud ja soovitused. Klassijuhataja (tiimijuht) jälgib koostöös õpilase, aineõpetajate, kasvatajate ning lapsevanematega õppetöö taseme jõukohasust ja teeb vajadusel ettepaneku selle muutmiseks. Kui õpilase teadmiste tase hälbib antud klassi ainekavast, siis määratakse talle tugiteenused, sh individuaalne õppekava.
Kooli ainekavade aluseks on põhikooli riiklik õppekava, kuid kooli õppekava koostamisel arvestatakse erivajadustega laste klassi üldist taset ning keskendutakse baasteadmiste ja praktiliste oskuste õpetamisele.
Teadmiste hindamisel arvestatakse konkreetseid õpitulemusi, kuid ka õpilase suutlikkust, tema panust kavandatud eesmärkide täitmisel ning arengudünaamikat.
HEV õpilased saavad põhihariduse ja põhikooli lõputunnistuse vastavalt omandatud õppekavale.
Kahjuks ENSV Haapsalu Sanatoorse Internatkooli selle konkreetse küsimuse kohta ma vastust ei leidnud, küll aga tooksin eraldi välja selle, et tänapäeval võimaldatakse kooli õpilastel võtta osa võtta hobutegevustest. See sisaldab hobustega suhtlemist, puhastamist ja ratsutamist.
Seisuga 2010 on Eestis järgnevad erikoolid:
* Ahtme Kool
* Haapsalu Sanatoorne Internaatkool
* Helme Sanatoorne Internaatkool
* Hilariuse kool
* Jaagu Lasteaed-Põhikool
* Kaagvere Erikool
* Kaelase Kool
* Kallemäe Kool
* Kammeri Kool
* Keila-Joa Sanatoorne Internaatkool
* Kiigemetsa Kool
* Kosejõe Kool
* Kõpu Internaatkool
* Lahmuse Kool
* Lasnamäe Põhikool
* Mihkli Kool
* Porkuni Kool
* Puiatu Erikool
* Põlva Roosi Kool
* Päinurme Internaatkool
* Pärnu Toimetulekukool
* Raikküla Kool
* Rakvere Lille Kool
* Rocca al Mare Kooli Vodja Individuaalõppekeskus
* Salu Kool
* Tallinna Heleni Kool
* Tallinna I Internaatkool
* Tallinna Konstantin Pätsi Vabaõhukool
* Tapa Erikool
* Tartu Emajõe Kool
* Tartu Herbert Masingu Kool
* Tartu Hiie Kool
* Tartu Kroonuaia Kool
* Tartu Maarja Kool
* Türi Toimetulekukool
* Urvaste Kool
* Vaeküla Kool
* Valga Jaanikese Kool
* Vastseliina Internaatkool
* Vidruka Kool
* Viljandi Kaare Kool
* Võru Järve Kool
* Õismäe Kool
* Ämmuste Kool
Arvestades Eesti riigi suurust ja elanike arvu võib tõdeda, et kuigi erikoole on kindlasti vaja, on neid kuidagi palju. Samuti on nende ülalpidamine väga kulukas . Õpetajate lehes ilmunud antakse ülevaade sellest, kui palju kulutusi teatud erikoolid aastas nõuavad.
Erikoole oli ENSV ajal ja on ka nüüd kindlasti vaja, küsimus on selles, kui palju ja kuidas neid kõige paremini rahastada.
Kuigi ENSV perioodi erikoolide ja erivajadustega isikute olukorda kajastatakse tänapäeval kohati liiga negatiivses valguses, on selge, et möödunud aastakümned on siiski toonud endaga kaasa muudatusi paremuse suunas - olgu need siis paindlikumad õppekavad, suurem avalikkuse teadvustamine ja eriavajaduste kohta info levimine või hobusega ratsutamise võimalus.
Kasutatud kirjandus:
Ants Reinmaa, seminaridest ja loengutest saadud info.
Ülo Tikk, Erikool – kas oleviku peegel või tuleviku häll? http://www.opleht.ee/Arhiiv/2003/09.05.03/elu/2.shtml (26.03.2012 16.12)
http://www.hsik.edu.ee/ajalugu.html (26.03.2012 15.49)
http://et.wikipedia.org/wiki/Erikool (26.03.2012 15.28)
Sotsiaalse kaitse ja kaasatuse riiklik aruanne 2008-2010 http://ec.europa.eu/social/BlobServlet?docId=2543&langId=et (11.03.2012 18.43)
Mari Tikerpuu, Erivajadusega kutseõppur ja individuaalne õppekava http://www.ekk.edu.ee/vvfiles/1/16_05_2007_REKK_mari_hev.ppt (11.03.2012 20.34)
Tiina Kivirand, Kaasav haridus õppekorralduses http://www.ekk.edu.ee/vvfiles/0/Kaasav%20haridus%20oppekorralduses.ppt (11.03.2012 20.49)