Keskkonnakeemia (0)

Rasvad e. Lipiidid.
Keemiliselt nim. rasvadeks glütserooli triestrit karboksüülhapetega (just rasvhapetega).
Rasvhapped on karboksüülhapped, mis on hargnemata ahelaga ja paarisarvulise süsinikuaatomite arvuga. Süsinikuarv 16-18.
Propaan 1-2-3 triool – glütserool, glütseriin.
Oh – tähistab hüdroksüülrühma.
Karboksüülhappe lipiid + glütserool = eraldub vesi ja tekib ester .
Glütserooli iga OH rühmaga saab liituda üks karboksüülhappega rasvhape. On tugeva ja iseloomuliku lõhnaga.
Ester moodustub glütseroolist ja rasvhappest – need reageerivad omavahel. Ester määrab ära looduslike ainete lõhna.
Rasvad ei lahustu vees, nad on hüdrofoobsed. Nad on mittepolaarsed ja lahustuvadka mittepolaarsetes (orgaanilistes) lahustes ntx. bensiinis , vedelates rasvades, õlis.
Loomsed rasvad on tahked , taimsed rasvad on vedelad.
Iga looma rasv koosneb erinevate rasvade segust.
Taimsetel rasvadel esineb kaksiksidemeid, loomsetel rasvadel on ainult üksiksidemed.
Rasvad lagunevad CO2 ja veeks .
Rasvad lagunevad ehk rääsuvad ehk oksüdeeruvad mikroorganisimide kaasabil.
(kaamelitel salvestatakse energia küüru rasvas ja rasvade lagunemisel saab kaamel vett ja energiat).
Iga sideme lõhkumine rasvhappetes annab energiat (oksüdeerumine). Lõppproduktid on co2 ja vesi. Osasid rasvhappeid saab ise organism sünteesida, osa, milles on kaksik ja kolmiksidemed, neid ei suuda oragnism ise sünteesida ja peab toidu või joogiga saama.
Seebid- ehk rasvhappe soolad .
Kasutatakse lähteainena naatriumhüdroksiidi ( seebikivi ). NaOH+ Rasvhappe molekul = tekib glütseriin ja kolm rasvhappe soola.
Rasvhappe soolad on seebid
Tekib siis süsinikahel, mis on hürdofoobne ahel – tekib vees.
Üks osa seebi molekulist on hüdrofiiline, teine osa hüdrofoobne. Seep on difiilne.
Polümeerid
Ühend, mille molekul koosneb kovalentsete sidemetega seotud korduvatest struktuuriühikutest e. elementaarlülidest. Ühe molaaraehelaga on oligomeerid.
Polümerisatsiooniaste – näitab polümeeride arvu polümeeris.
Ahelad võivad olla erinevate pikkustega ja võivad olla erinevad monomeerid ahelas. Siis kasutatakse keskmist polümerisatsiooniastet (sest monomeeridel on erinevad polümerisatsiooniastmed).
Polümeeride nimetused tulevad monomeeride nimetuse järgi. Ette tuleb liide polü-.
Ntks kloroeteen – polükloroeteen. (vinüülkloriid) PVC – polüvinüülkloriid.
Termoplast – kuumutamisel muutu pehmeks või vedelaks, jahtudes võtab tahke kuju tagasi.
Kuidas saadakse polümeere?
Saadakse monomeride liitumise teel – liitumispolümeeria.
Süsivesinkie reaktsioonide arvel saavad liituda.
Teine võimalus on liitumiseks – polükondensatsioon.
Need on kondensatsioonipolümeerid.
Polümeere kasutatakse:

• segu teiste ainetega – on plastmass. (plastifikaatorid, värvained ja ka muud erinevad ained – on lisatud juurde.Plastmassidele on juurde lisatud peenestatud kvarts, klaaskiud , tekstiilid, stabilisaatorid ( takistada plastmassi lagunemist).
  
• Polümeerid on täiesti lahustumatud , aga lisandid on lahustuvad.
  
• Alkeenid ja asendatud alkeenid ühenduvad polümerasitsiooni käigus.
  

Polüetüleen – polüetaan.
Sõltuvalt saamisviisist on kaks erinevat:1) 3000 at ja 300 kraadi C – moodustub polüetüleen. Ahelad on hargnenud. Materjal on elastne ja pehme ja madala tihedusega. Seda nimetatakse madaltihedaks polüetüleeniks. PE-LD-kile valmistamine, torud, isolatsioonid jms.
Polüetüleen – katalüsaatoriga. Korrapäraselt asendatud etüleen. Annab materjalile suurema vastupidavuse temperatuurile ja mõjutustele.
Polüpropüleen – korrapäraste kõrvalahelaga, on kõvem, kõrgema pehmumistemp. Sama, mis polüetüleenilgi omadused.
PVC – ei lahustu õlides, ei juhi elektrit- elektriisolaatorid.
Kuumenedes pehmeneb, jahenedes kõvastub taas - Termoplast .
Kui etüleenis on vesinikud asendatud flooriga, sis polümeer on polüfloroetüleen - teflon .
On stabiilne temp suhtes, ja üldse vastupidavam.
Polümeeride ahelatele (2-metüül- butadieen ) väävlit lisades saab mittekleepuva elastse kummi.
Kummile lisatakse väävlit ja kuumutatakse – tehakse väävlisillakesed. Mida rohkem väävlit panna kummi sisse, siis muutub kumm jäigemaks.
Polüestrid:
Kõige tuntum polüester on laksaan – terüleen või takronaal.. or faking else .
PET – polüetüleenterefosfaat – plastiktaara.
Levinud on PET-st joogipudelite ja topside valmistamine. PET on peaaegu lagunematu. Lagunevate polümeeride hind on väga kallis ja ei suuda võistelda naftast toodetud polümeridega.
Polüamiidid on näiteks nailon .
Polüamiidid:
... valgud . Valgud koosnevad aminohapetest. R-CH(-NH2)-COOH.
Looduses on polü-ained näiteks sahhariidid ehk siis polüsahhariidid. Ntx. Tselluloos , kitiin.
Kolloidkeemia .
Kolloidsüsteem ehk dispersne süsteem koosneb vähemalt kahest kompolnendist, millest üks on väikeste osadena jaotatuna teises.
Dispersioonikeskkond ehk difuusne gaas
Dispersiooni aste – D=1/d – kolloidosakeste diameetri pöördväärtus.
S0=S/V
Molekulide ioonid – väiksem kui 10-9m
Kolloidosakesed – 10-7 ... 10-9m.
Jäme dispers. süst. – suurem kui 10-7m.
Mida väiksemad on kolloidosakesed, seda püsivam on kolloidsüsteem.
Veeaur ei ole kolloidsüsteem – kui kogunedvad suuremaks, siis sajab sademetena alla.
Biofoobsed süsteemid – dispersiooni keskkond, osakeste vaheline mõju on nõrk.
Kolloidosakeste omavahelised mõjud:

vabad disperssed süsteemid: osakeste omavaheline seotus puudub – süsteemi struktuur ja mehaanilised omadused on praktiliselt samad, mis dispersioonikeskkonnal. St. osakeste side puudub, mõju üksteisele puudub. Näiteks – suitsu tolmuosakesed õhus. Liiguvad samamoodi nagu õhkki.

struktureeritud süsteemid: kolloidosakeste vahel on tugev ruumiline struktuur – kolloidosakeste omadused on tunduvalt erinevad dispersioonikeskkonnast. Näiteks: tarded ja geelid(t-v): tarretis.
Kolloidsüsteemide tekitamine:

kondenseerumismeetod – väiksemad osakesed liituvad suuremaks.

dispergeerimismeetod – suuremad osakesed peenestatakse, nii et osakesed jääksid kolloidosakeste piiresse. Keskkonnas ei tohi olla aineid, mis takistaksid kolloidosakeste edasist kasvamist.
Kolloidosakeste ehitus: koosneb tuumast e. sisemisest osast . Suurus sõltub dispersiooniastmest - võib olla neutraalne või laetud.
Keskkond/faas.
Gaasiline
Vedel
Tahke
Gaasiline
Ei ole võimalik
Vaht, mullid vees.
Vahtkummid, penoplast.
Vedel
Pilved, udu.
Emulsioon (piim).
Pärlid.
Tahke
Tolm õhus.
Suspensioon .
Kuld klaasis.
1Ǻ=10-10m.
1nm=10-9m.
1µm=10-6m
1mm=10-3m
Kolloidosakesed on 100x suuremad kui molekulid. Nendele absorbeeruvad anioonid (neg. laenguga) takistavad kolloidosakeste omavahelist kinnitumist, sest kolloidosakestele kasvab üldine negatiivne laeng. Kui keskkonnatingimused muutuvad, siis saab võimalikuks ka katioonide kinnitumine, mis vähendab ühtlasi ka kolloidosakeste üldist negatiivset laengut. Seetõttu sadenevad osakesed ka põhja.
Õhuniiskuse osakesed kondendeeruvad ümber õhku sattunud kolloidosakese ( nt. reaktiivlennukite sabad – tahmaosakesed).
Suspensioon – tahked kolloidosakesed on vedelas keskkonnas. Nt. Savivesi: suuremad osaksed sadestuvad, väiksemad mitte. Sinna hulka kuuluvad nt värvid, mis ei tilgu. Piksotroofsus: kõrgem kolloidosakeste kontsenratsioon, osakesed moodustavad sisemise struktuuri. Ka pasta – kõrge kolloidosakeste kontsentratsioon, aga sisemine struktuur puudub. Nt. Hambapasta.
Emulisoon – vedelas keskkonnas on kolloidosakestena säilinud vedelikud. Omavahel ei segune ja üksteist ei lahusta. Näiteks Õli vees või vesi õlis. Kui dispersioonseks keskkonnaks on vesi (õli vees) siis lahus juhib elektrit.
Polaarsuse järgi jagatakse vedelikud: polaarsed (vesi) ja mittepolaarsed (vedelad süsivesinikud: õlid).
Sarnane lahustub sarnases: mittepolaarne mittepolaarses ja polaarne polaarses.
Emulsioonid: *vesi õlis
*õli vees
Et teada saada, kummaga on tegu, siis lakse üks emulsioonitilk kas vette või õlli. Kui emulsioonitilk ühineb veega, siis on tegemist veega õlis.
Kolloidosakeste arv lahuses kontsentratsiooni järgi:
* Lahjendatud- kolloidosakesi alla 0,1% ruumalast.
Dispersiooni aste- kui aste on suur, siis osakesed hästi väikesed ja liikuvad, koagulatsioonivõimalused suured, stabiliseerimiseks vaja lisada stabiliseerijaid.
*70% on kolloidosakesi – kontsentreeritud osakesed suht suured
*kõrgkontsentreeritud- üle 74% kolloidosakesed.
Emugulaatorid – emulsioonide stabilisaatorid. On pindaktiivsed ained üldiselt.
Pindaktiivne osake – on nii hüdrofiilne kui hüdrofoobne osa esindatud . Hüdrofiilne osake seostub veega emulsioonis (või muus lahuses) ning hüdrofoobne osa mõne muu ainega. On pesupulbrites näiteks – aitavad plekke eemaldada.
Vahud – gaas on vedelas dispersioonikeskkonnas. Stabiliseerivateks osadeks on pindaktiivsed ained.
Vahtude kasutusalad:
* maakide rikastamine
*vahtkustutid
Aerosoolid ­– dispersioonikeskkonnaks on õhk, kolloidosakesteks on tolm, sudu jm.
Tolmust vabanemiseks kasutatakse tsükloneid ja elektrilisi filtreid.
Keskkonnaks on õhk.tolm on tekkinud suuremate osakeste peenestamisel kolloidsesse suurusjärku. Teine võimalus: kondenseerumine
Suits+udu=sudu
*termofroees- osakeste liikumine temperatuuri gradiendi tõttu
*fotofroees- osakeste ebaühtlane liikumine,soojenemine valguse toimel
Kuidas keskkonda tolmust ja suitsust puhastada e. disperssest süsteemist lahti saada.
*Tsüklonite kasutamine
Tsüklonid- seadmed,millega muudetakse aerosooli liikumise kiirust ja suunda, tahked osakesed eraldatakse gaasist.
* filtreerimine
Pulbrid:
Tahked osakesed,mille vahel on gaas, kui hästi kontsentreeritud aerosoolid. Mida peenem pulber , seda suurem kokkupuutepind
Pindaktiivsete ainete omadused:
On vees lahustuv. Kui kontsentratsiooni tõsta, siis alates kindlast kontsentratsioonist tekivad pindaktiivsete ainete ühinenud moodustised- mitsellid


Mida pikemalainelisem on valgus, seda vähem ta hajub kolloidlahuses ja vastupidi. Sellepärast ongi meri ja taevas sinised, sest õhk ja meri sisaldavad kolloidosakesi.
Seep on rasvhappe sool. Seep on anioonne pindaktiivneaine.
Kuidas seep peseb?
Õlikihi välispind muutus hüdrofiilseks, seebi sees olles takistavad osakesed õlipleki uuesti kinnitumise.
Hüdrofiilne plekk laguneb vees lihtsalt ära.
Disperssete süsteenmide (kolloidsüsteemide) optilised omadused.

• Optiliste meetmetega on võimalik määrata osakeste suurust ja kuju.
  
• Dispersse faasi murdumisnäitaja erinvkeskkonna omast.
  
• Toimub valguse murdumine , peegeldumine, neeldumine
  
• Kui tegemist tõelise lahusega, siis valgus läbib selle
  
• Kui pimedas ruumis juhtub tundmatule lahusele valgusväli ja kui külje peale pole midagi näha- kolloidlahus
  
• Kui lainepikkus kasvab, seda vähem valgus hajub
  
• Mida lühem lainepikkus, seda rohkem hõljub- opolestsents
  
• Urides hajunud valgust võimlaik kindlaks teha osakeste suurust ja kuju
  
• Hajunud valguse intensiivsus on pöördvõrdeline kolloidlahuse kontsentratsiooniga
  
• Hajunud valguse intensiivsus on pöördvõrdeline λ-e 4-astmega.
  
• Taeva ja mere sinine värvus on tõendiks, et seal on kolloidosakesi. Päikese loojumisel ja tõusmisel paistavad päikese lähedased kihid punakad, sest valgus peab läbima rohkem kihte. Punane valgus läbib paremini kolloidsüsteeme- keelavaad märgid on punased.
  

Tiitrimine – happe lahuse konsentratsiooni leidmine.
Tiitrimine põhineb neutralisatsiooni reaktsioonil. Tiitrimisel saab määrata hapete ja aluste täpset kontsentratsiooni. Peame teadma siis mis happe või alusega tegemist on, tundmatuga ei saa, sest ei tea, mis koefitsenti K kasutada.
Puhverlahus - lahus, mille pH muutub väga vähe kas tugevate hapete või aluste lisamisel.
Dissotsatsioon on pöörduv protsess HA↔H++A-
Mida nõrgem hape , seda vähem molekulaarsel kujul.
Sool on metall+happejääkanioon MA→M++A- On vesilahuses täielikult dissoteerunud, tekib metalli katioon ja happejäägi anioon
[A-]=Csool [HA]=Chape [H+]=K2=[H+][A-]/[HA]
K2 näitab kui palju lähteainet on saadud protsessi saaduseks. Mida paremale on nihkunud tasakaal, seda suurem on lähteaine kontsentratsioon.
Mis juhtub kui lisada puhverlahusele tugevamat alust?:
Toimub reaktsioon, kus hape saab kokku alusega, lahusesse lisandub täiendavalt happejääkanioon. Lahuse pH väheneb. Kui lisadahapet, reageerib happeanioonidega, tekib vähe dissodeeruv nõrk hape. pH suureneb.
Puhvermahtuvus
β=n(lisatud happe või aluse moolide arv liitri kohta)/ΛpH(n mooli lisamisel pH ju muutus)
puhvermahtuvus näitab mitu mooli alust/hapet tuleb lisada, et pH muutuks ühe ühiku võrra.
Lahuses juhivad elektrivoolu laetud osakesed. Mida rohkem neid on, seda rohkem elektrit juhib. Ioonide juhtivus sõltub välisest voolutugevusest ja laengust endast. Kui on suurem laeng, siis sama väljatugevusega mõjub talle ka suurem jõud. Sõltubveel keskkonna viskoossusest, ioonide mõõtmetest, ioonidel on ka alati lahusest kate ümber. Kolloidosakeste elektrijuhtivus on väiksem, sest need osakesed on suuremad, ei jaksa end sama edukalt läbi vee pressida. Elektrijuhtivuse järgi saame ettekujutluse soolade soolade sisaldusest, kuid täpselt midagi ei saa.
Leeliselisus näitab vee või pinnaseproovi võimet neutraliseerida vesinikioone.
Sooli koaguleerimislävi
Sool- kolloidsüsteem
Koagulatsioon- kolloidosakeste omavaheline liitumine agregaatideks, sadenevad välja.
K2SO4→2K++SO2-4
Al2(SO4)3→Al3++3SO2-4
K3[Fe(CN6)]→3K++Fe(CN6)3- Viimane antud juhul parim koagulant, sest selle absoluutväärtus on suurim. Vaadelda tuleb aniooni indekseid.
Koagulatsioonilävi näitab vähimat elektrolüüdi kontsentratsiooni, mis kutsub esile koagulatsiooni. Mida suurem koagulatsiooni lävi, seda rohkem vaja elektrolüüti lisada. Kui on negatiivseid aatomeid, siis parim koagulant on Al2(SO4)3, sest Al3+ on surima vastaslaenguga.
Reagent - ühend,mis ainult selle uuritava lahusega annabteatud värvi, oleneb värvi tugevusest, saab teada kontsentratsiooni.
Gaaside lahustumine vees.

• Kui osakestevahelised kaugused on suured, siis mõjud ka nõrgemad, seepärast pole oluline, milliste osakestega on tegu. Gaasi omadused ei sõltu, millise gaasiga tegu on. Gaasid segunevad omavahel väga hästi, juhul kui osakesed omavahel ei reageeri.
  
• Aur on sama, mis gaas. See on gaas, mille koostisosad normaaltibngimustel on vedelal või tahkel kujul. Kui tõmbejõud on nõrgad, auruvad kergesti ( piiritus )
  
• Ideaalgaasi võrrand – PV=nRT
  

n – gaasi molekulide arv.
R – gaasi universaalne konstant.
T – temperatuur. 0 kraadi on 273K.
P – rõhk.
V – ruumala.
P*V/T= const , siis kui n=const.

• Gaase tekib nii looduslike protsesside tulemusena kui ta inimtegevuse tagajärjel
  
• Gaasid võivad vees lihtsalt lahustuda (seguneda). Gaasi molekulid pidevas liikumises
  

Vett on keskkonnas praktiliselt igal pool.
Õhk on gaaside segu:
78% N2
21% O2
0,93% Ar
0,035%CO2
Veel on peale nende NOx(N2O, NO, NO2, N2O5 ), SO2, NH3, H2S , HCl.
Pindaktiivsete ainetega reostamine takistab O2segunemist vette. Segab mullastiku aereerimist.
Sukeldujatel, kes liiga kiiresti pinnale tõusevad tekivad N2 mullid, võib surra.
Gaasid segunevad omavahel kiiresti.
Difundeeruvad difusiooni tulemusel kiiresti vee osakestega, segunevad kiiresti veega.
CAq/Cg=Kh ( Henry konstant).
Henry seadus - gaasi lahustumine vees on proportsionaalne antud gaasi partsiaalse rõhuga vedeliku kohal.
CAq=KH*Px
Kui kogu õhurõhk on 1 atm siis O2 osarõhk ehk partsiaalrõhk on PO2=0,21 atm.
PH2O=0,0313 (õhuniiskus).
PO2=(1-0,0313)*0,21=0,2029atm.
O2 Aq=KH*PO2=1,28*10-9 mol/l*atm.*0,2029atm=0,259*10-3 mol/l= 2,6*10-4 mol/l.
M(O2)=16+16=32g/mol.
M*sisalduds=8,3*10-3g/l=8,3mg/l
Hapnikurikkas vees. 8,3 ppm (parts per million).
Temperatuuri tõustes gaaside lahustuvus vees väheneb. Mida vähem on vesilahuses lahustunud teisi aineid, seda vähem gaasi saab seal lahustuda. Gaaside rõhk on võrdeline tema kontsentratsiooniga.
Gaase jagatakse kaheks:

gaasid mis veega ei reageeri.

gaasid, mis veega reageerivad. (CO2, SO2, NH3, HCl).
Segunemise kiirus oleneb difusiooni ja turbulentsuse osasuurusest.
Kuna õli ja O2 on mittepolaarsed, siis hapnik lahustub õli-tüüpi vedelikes suhteliselt hästi.
Veega reageerivad gaasid(CO2)
Kd1
CO2+H2O↔ HCO3 +H+
H2CO3(süsihape)
Kd-tasakaalu konstant
Kd2
HCO3-↔CO32-+H+
Mõlemas sees H+, kummale poole tasakaalu nihkub, sõltub pH-st. CO2 on rohkem selles vees, kus pH on üle 7 ehk aluseline.
Kd1=4,45*107-
Kd2=4,69* 1011 -
Mida suurem on Kd, seda rohkem on reaktsioon suunatud saduste tekke sunnas.
Negatiised logaritmid:
pKd2=6,35 ← Selle pH väärtuse juures on anutd lähteaine ja saaduse koefitsendid võrdsed. pH alla 6 on CO2 molekulaarsel kujul, kui pH 6 ja 10 vahel, siis CO2 karbonaadi kujul, kui pH üle 10, siis lahustunud CO2 on karbonaadi kujul.
Happevihm :
pH alla 5,65
Halb, sest:

• Tugev toksiline mõju taimedele
  
• Hingamissüsteemide haiguste põhjustaja
  
• Kaudsed mõjud taimedele
  
• Vesi mutub happeliseks. Ökosüsteemid on vee pH-le tundlikud
  
• Meallide korrosioon
  
• Paekivist ehitiste lagunemine
  
• Toob ringlusesse raskemetalle
  

Vette tuleb CO2 põhiliselt atmosfäärist.
Leeliselisus on mahtuvuslik suurus, mis näitab kui palju hapet läheb vaja neutraliseerimiseks.
Leeliselisus näitab:

• Puhverdusvõimet
  
• Bioproduktsioonivõimet
  

* Floor - liiga vähe ja liiga palju pole hea
*S divesiniksulfiid H2S mürgine elusorganismidele
* Asbest - kujutab endast silikaatmaterjali, asbesti tolm sisaldab silikaat osakesi. Sissehingamisel võib põhjustada kopsuvähki ja mitmeid haigusi.
Toitained ja eutrofikatioon
Eutrofeerumine - vetikate ja taimede ülikiire kasv liigse toitaine sisalduse tõttu
C (CO2) HCO3- CO32-
H H2O
O H2O,atm.
N
P N kuni mikroelemendid on mineraalid ,org. lagunemine
K Mg on klorofülli kompleksis
S
Mg, Ca
+mikroelemendid
Fosfori sisaldus veekogus→eutrofeerumine
Paljude tetergentide (pesuvahendite) kasutamine. (sünteetilised pesuained )
Pestitsiidid:

• herbitsiidid
  
• insektitsiidid
  
• femgutsiidid- seene vastased mürgid
  

Diooksiidid – pestitsiitide tootnmise kõrvalproduktid.
LD50 - Letaalne doos 50% juures (see näitab kui palju katseloomadest hukkus) 0,6μg/kg
PCB- Polükloreeritud biofenüülid. Väga toksiline
BHT- Bioloogiline hapniku tarve . Näitab bioloogiliselt lagundava aine hulka päevade jooksul
KHT- keemiline hapniku tarve. Näitab kogu orgaanilise aine hulka
Kui KHT on BHTst väiksem, pole seda vett mõtet reovee puhastusjaama viia, sest pole bioloogiliselt lagundatav
Küllastunud lahus- lahus on lahustunud max. gaasi hulk. Seda väljendatakse küllastus protsendi abil.
Kompleksühendid- iooni või molekulide moodustavate osakeste vaheline keemiline side on tekkinud doonorakseptorite järgi.
Kõige levinumad kompleksi moodustavad ühendid on D ja F elemendid (orbitaalide järgi)
Gligandid
Cd2++CN-→[CdCN]+CN-→[Cd(CN)2]+CN→[Cd(CN)3]-+CN-↔Cd(CN)42-
Ligandide arv sõltub tsentraalaatomist. Ligandid on üldiselt metalli suhtes mitte spetsiifilised.
Hemoglobiinis on tegu raua kompleksiga, klorofüllis magneesium ühendid/ kompleksid .
Spetsiifilised ligandid: veres hemoglobiin , töötavaks osakeseks raud, mis seob O2-te rauakompleksi külge. Aminohappe ja humiinaine ühend. Sisaldab ka metalli aatomeid.
Kui H-ioone lahuses palju, H ei dissotseeru lahusesse, ligandid pigem protoneeritud kujul (kui pH on madal). Kui pH on kõrge, lahuses H-ioone vähe, toimub dissotsatsioon ja H-ioonid lahkuvad ligandi koosseisust.
Deprotoneeritud ligant on tugeva komplekeeritud ühendi moodustaja.
Kelaatkompleksid
Humiinained- raskesti lahustuvad taimsed laguproduktid
Polüelektrolüüdid- palju funktsionaalseid rühmi küljes.
Humiinained jaotatakse vees ja happes lahustumise järgi.
Sünteetilised kompleksi moodustajad
Nitriotriatsetaat NTA
EDTA
Igasugused polüfosfaadid
Neid kasutatakse pesuainete koostises
Kare vesi Ca2+ ja Mg2+
Metallid keskkonnas:
Mürgised raskmetallid Cd, Pb, Hg, As, Ba, Be
Metallide toksilisus sõltub

• Kogusest, kontsentratsioonist
  
• Ühendi lahustuvusest, lahustuvad ühendid üldiselt mürgisemad BaCl2 toksiline, BaSO4 kahjutu
  
• Metallide ühend orgaanilise aniooniga toksilisem kui mitte orgaanilise aniooniga, tekivad bakterite ja seente elutegevuse tagajärjel.
  
• Omane ladestumine keskkonnas ja organismides
  

Kaadmium. Kaadmiumi tekib värvitööstuses. Kasutatakse raudade roostetamise vastu CdS sadestub mudasetetesse. Tekib palju ka prügipõletustehastes.
Organismis on püsiv ja akumuleerub
Plii. Ogranismis ei aurustu, ohtlik ioonsel kujul. Pliid tekitavad keskkonda: autotööstus, värvide koostises, põlevkivi tuhast
PbS ja PbCO3 ioonsel kujul looduses sadeneb.
Hg-elavhõbe. Akumuleerub organismis, aurustub kergesti, suur erikaal, hea voolavus

• Taime-ja putukatõrje vahendites
  
• Moodutab metallidega sulameid- amalgaamid
  
• Loodusespuhtalt ja ühenditena
  
• Keskkonda satub prügipõletustehastest
  
• Põhjasetetesse imbub
  
• Orgaanilised Hg ühendid väga mürgised
  

Asbest- anorgaaniline ühend, kristalne, kiudne silikaatmaterjal. Keskkonnale ohtu ei kujuta. Ohtlik on asbesti tolm, mis põhjustab kopsuhaigusi. Eterniidis, ehitusmaterjalides, torudes
Seep
Dissatseerudes:
Deprotoneerub ehk dissotseerub .
Mida kõrgem on lahuse pH, seda vähem on lahuses H+ ioone, seda rohkem on tegu deprotoneeritud ühendiga. Kui pH on madal on tegu dissotsatsiooniga.
Atmosfääri keemia:

• Atmosfäär-gaaside segu, mida kaugemale Maa atmosfäärist, seda hõredamaks jääb, rõhk langeb kõrguse kasvades.
  
• Kõige tihedam on O3 ehk osooni kiht 40-20 km kõrgusel, neelab UV kiirgust, temperatuur on kõrgem
  
• Fotokeemilised reaktsioonid, milleks on vaja valgust, saavad toimuda madalamatel temperatuuridel. Neelab energia kvandi , aatom ergastub ja läheb kõrgemale energianivoole-ergastatud molekul
  
• Osooni kihile ohtlikud ained- freoonid (kergesti lenduvad süsivesinikud, milles osa H-sid on asendatud Cl või F aatomitega)
  
• Vee happelisust mõjutavad ammoniaak (vähendab happelisust)
  

Mõisted:

• Prooton - positiivne tuumaosake
  
• Alkaan- süsivesinik, üksiksidemed
  
• Vesinikside- molekulidevaheline side
  
• Mille poolest erinevad elektrolüüdid mitteelektrolüütidest? Nt elektrolüüt: vesilahuses dissotseeruvad ioonideks. Nt NaCl kristalsed ained ,happed, alused. Mitteelektrolüüt- molekulaarsel kujul, ei juhi elektrivoolu, aletud osakeste ioonid puuduvad
  
• Mida näitab lahuse pH, too näiteid. Näitab aluselisust ja happelisust ühendites. Vesinikioonide kontsentratsiooni lahuses
  
• Mool - aine hulk: 6,02*1023osakest (avogaadro arv)
  
• Neutron - neutraalne osake aatomi tuumas
  
• Mida näitab elemendi järjekorra number perioodilisusesüsteemis? Prootonite arvu ja elektronide arvu