15. Mitu grammi N sisaldab 1,5 m3 12% NH4Cl lahus, mille tihedus on 1,27 g/cm3? Keemia II eksam 1. Millistest teguritest ja kuidas sõltub hapniku lahustuvus vees? · Vee temperatuurist: Lahustuvus väheneb temperatuuri tõustes · Rõhust: Lahustuvus suureneb rõhu tõustes · Sõltub ka eelnevast hapniku kontsentratsioonist 2. Millised ioonid tekivad CO2 lahustumisel vees? CO3-- ja CO; H+ ja HCO3- 3. Mida näitab leeliselisus? Millised osakesed põhjustavad loodusliku vee leeliselisust ja kuidas nad veekogusse satuvad? Leeliselisus näitab vee või pinnaseproovi võimet neutraliseerida vesinikioone Põhjustavad: Fluor, H2S ja asbest. Veekogusse satuvad osalt tänu sademetele, mis imbuvad läbi kivimite põhjavette ja põhjavee imbumine pinnale 4. Happevihm? Kuidas tekib? Happevihmad on mistahes sademed, mille pH on võrreldes looduslike sademetega madalam.
mustmetallpind. 3) Kuidas vältida jätkukohti värvimisel? Jätkukohtade vältimiseks tuleb töötleda kogu pind või mõni laud korraga. 4) Madal leelisekindlus Tekke põhjus: Värvimine veel lõplikult kõvenemata krohvile. Madala kvaliteediga värvi kasutamine. Vältimine: Krohvipinda peaks lastma kõvastuda 1-2 kuud ja alles seejärel värvida. Värsked kivipinnad on tugeva leelisega, mida värvitooted ei talu. Leeliselisus väheneb aja möödudes. 5) Milline peab olema temperatuur ja suhteline õhuniiskus välisvärvimisel? Vähemalt +5 kraadi ja suhteline õhuniiskus alla 80%.
juhib. Ioonide juhtivus sõltub välisest voolutugevusest ja laengust endast. Kui on suurem laeng, siis sama väljatugevusega mõjub talle ka suurem jõud. Sõltubveel keskkonna viskoossusest, ioonide mõõtmetest, ioonidel on ka alati lahusest kate ümber. Kolloidosakeste elektrijuhtivus on väiksem, sest need osakesed on suuremad, ei jaksa end sama edukalt läbi vee pressida. Elektrijuhtivuse järgi saame ettekujutluse soolade soolade sisaldusest, kuid täpselt midagi ei saa. Leeliselisus näitab vee või pinnaseproovi võimet neutraliseerida vesinikioone. Sooli koaguleerimislävi Sool- kolloidsüsteem Koagulatsioon- kolloidosakeste omavaheline liitumine agregaatideks, sadenevad välja. K2SO42K++SO2-4 Al2(SO4)3Al3++3SO2-4 K3[Fe(CN6)]3K++Fe(CN6)3- Viimane antud juhul parim koagulant, sest selle absoluutväärtus on suurim. Vaadelda tuleb aniooni indekseid. Koagulatsioonilävi näitab vähimat elektrolüüdi kontsentratsiooni, mis kutsub esile koagulatsiooni
Nitrosoamiinid tekkivad nitriti reaktsioonist amiinidega kõrgetel temperatuuridel. Nitrosoamiinide tekke eeldusteks on amiinide olemasolu (värskes lihas on väga vähe) ja piisavalt madal pH. Nitrosoamiinide moodustumise võib esile kutsuda kas keemiline või mikrobiaalne reakstioon. Nitrosoamiinide moodustumine sõltub aminorühma struktuurist ja teisest lämmastiku sisaldavast ainest, ka reaktsiooni tungimustest (pH, amiiini leeliselisus, temperatuur). Nitrosoamiinide teke on ka kõrgem rasvastes koetes võrreldes tailihaga, sest kuumtöötlemise jooksul rasv jõuab kõrgema temperatuurini kui tailiha. Mikroorganismid võivad ka võtta osa nitrosoamiinde moodustamises erineval moel nitriti ja nitraati redutseerimine, proteiinide lagundamine amiinideks ja aminohapeteks, nitrosoamiinide teket soodustavate ensüümide moodustamine, sobiliku pH tase loomine. Nitrosoamiinide tüübid: N-nitrosodimethylamine (NDMA)
aktiivne- tingitud mullalahuses esinevatest vesinikioonidest potentsiaalne happesus- tingitud mulla kolloididel neeldunud vesinik ja alumiinium ioonidest asendushappesus- mulla potentsiaalne happesus, mida on võimalik määrata mulda neutraalsoolalahusega töödeldes hüdrolüütiline happesus- võimalik määrata hüdrolüütiliselt leeliselise lahusega. Leeliselisus- ehk aluselisus on tingitud mullas olevatest leelismetallide karbonaatidest ja kolloididel neeldunud metallide katioonidest.. tahke faasi tihedus, -De- - mg/m3- on 1m3 mulla tahkete osakeste absoluutkuiv mass megagrammides lasuvustihedus, - Dm.- Mg/m3 on 1m3 rikkumata ehitusega mulla absoluutkuiv mass poorsus- mulla näitaja üldine poorsus- Pü- % pooride summaarne osakaal üldmahust kapillaarne poorsus- poorusse osa, mis esineb kapillaaridena, kus vett hoitakse kapillaarjõuga
mikroobid. pH näitaja määramine on väga oluline basseinivee kvaliteedi tagamisel, mida tuleks teha 2 korda nädalas või peale basseini ülekoormust. [3] 7. DESINFITSEERIMINE Vesi vajab desinfitseerimist mikroorganismide hävitamiseks, orgaaniliste jääkide kõrvaldamiseks ja vetikate vohamise takistamiseks. [3] 7.1. VAHENDID Desinfektsioonivahendi valik sõltub mitmesugustest teguritest, kaasa arvatud sobivus vee varustamise allikaga (karedus ja leeliselisus), supluskoormus, oksüdeeritavus ja 9 varu desinfektsioonivahendi toime ning inimese tervisele ebasoodsate mõjude vahel. Kloorimine on kõige laialdasemalt kasutusel olev basseinivee desinfitseerimise meetod, tavaliselt tehakse seda gaasilise klooriga või naatrium- või kaltsiumhüpoklooriga. [4] Naatriumhüpoklorit (NaClO) - Vedel, stabiliseeritud kloor. Aktiivse kloori sisaldus 10%.
Potentsiaalne happesus- põhjustavad neeldunud vesiniku- või alumiiniumiioonid ning dissotseerumata happed. Asendushappesus-on põhjustatud neutraalsooladelahuste poolt, mis tõrjuvad mulla koostisest välja vesinik- ja alumiinuimioonid. Need samad alumiiniumioonid on kahjulikud enamusele kultuurtaimedele. Hüdrolüütiline happesus-Hüdrolüütilist happesust põhjustavad läbi aluseliste soolade hüdrolüüsi mulla koostisest väljatõrjutud ioonid. Kajastab mulla kogu happesust Leeliselisus-on keemilise ühendi võime moodustada teatavas keskkonnas (tavaliselt vees) hüdroksiidioone, mis neutraliseerivad happeid Tahke faasi tihedus-e mulla erikaal määratakse grammides 1 cm3 tahke faasi kohta. Mulla puhul tahke faasi tihedus sõltub mulla mineraalsest koostisest. Tahke faasi tihedust on vaja mulla tiheduse ja poorsuse määramiseks. Lasuvustihedus-on 1 cm3 kuiva rikkumata mullamass grammides. Lasuvustihedus erinevates horisontides võib väga palju kõikuda
määravad ära mulla pH. 25. potentsiaalne happesus - tingitud mulla kolloididele neeldunud vesiniku ja alumiiniumi ioonidest. 26. asendushappesus - mulla potensiaalne happesus, mida ona võimalik määrata mulda neutraalsoola lahusega töödeldes. 27. hüdrolüütiline happesus - Kui töödelda mulda hüdrolüütililiselt leeliselise soola lahusega (CH3COONa), tõrjuvad nende soolade katioonid neelavast kompleksist välja kogu seal neeldunud vesiniku ja allumiiniumi. 28. Leeliselisus - mulla leelisisus on tingitud mullalahuses olevatest leelismetallide karbonaatidest ja kolloididele neeldunud ühevalentsetest metallide katioonidest, peamiselt Na ioonidest. 29. tahke faasi tihedus - on 1m3 mulla tahkete osakeste absoluutkuiv mass megagrammides. Näitaja sõltub mineraloogilisest koostisest ning mineraal - ja orgaanilise osa vahekorrast. 30. lasuvustihedus - on 1m3 rikkumata ehitusega mulla absoluutkuiv mass megagrammides. Üks põhilisi mullaviljakuse näitajaid
23. Mulla neelamismahutavus. mulla neelamismahutavus iseloomustab mulla neelavat kompleksi ja n mullavilajkuse näitaja. neelamismahutavuse all mõistetakse 1kg mulla poolt maksimaalselt neelatud ioonid hulka 24. Küllastusaste. küllastusaste näitab kui mitu protsenti neelamismahutavusest moodusravad neeldunud alused tähistatakse V (head osakesed) 25. Mulla happesuse liigid ja reaktsioon. mulla reaktsioon(happesus, leeliselisus) mulla hapesus on põhjustatud vesinik ja allmiiniumiioonidesst mullas jaotatakse: 1) aktiivine happpesus- põhjustavad mullalahises vabalt esinevad vesinikioonid. vesinikioonide hulk e konsentratsioon mullalahuses määrab ära mulla reaktsiooni 2)potensiaalne happesus on põhjustatud mulla kolloididel neeldunud H Ja Al ioonidest jaguneb kaheks: asendushappesus ja hüdrolüütline happesus 26. Mulla puhverdusvõime.
läbipuhumine hädavajalik nõutava soolabilansi tagamiseks, s.o. niipalju, kui toite- ja lisaveega katlasse soolasid viiakse, samapalju peab neid sealt ka eemaldama, et tagada katla normaalne tööreziim ja vältida katla sooladega ummistumist. Ülaltoodud vee liigid erinevad üksteisest vee kvaliteeti iseloomustavate näitajate poolest. millistest katelde ekspluatatsiooni seisukohalt olulisemateks on kloriidide sisaldus, karedus, 5 leeliselisus (ning seda kaudselt iseloomustavad fosfaat- ja nitraatarvud ning vesinikueksponent pH) ja gaaside sisaldus. Kloriidide sisaldus näitab vees lahustunud kloori- (soolhappe-)soolade, nagu NaCl, MgCl2, CaCl2 jt. hulka ning väljendatakse kloor-iooni Cl- koguse kaudu milligrammides 1 liitri vee kohta (mg/l). Vanemates allikmaterjalides võib leida mõistet “vee soolsus”, milline iseloomustab samuti kloriidide sisaldust vees ja mille mõõtühikuna kasutati nn. Brandti kraade (o Br)
· 3-silbilised III-vältelised ne- ja s-sõnad (aastane, arhailine, eelmine, eestlane, endine, hiidlane, kiuline, mõõtmine, teadvus, uusus, vaidlus, vitaalsus, õiglus) · Kaasrõhust lugedes 3-silbilised III-vältelised sõnad, nende seas 4-silbilisi (piinlikkus, reetlikkus), 5-silbilisi (järjestikkus, kilplaslikkus, tõusliklikkus, reetlikkus), 6-silbilisi (painajalikkus) · lisus-liitelised sõnad (kaubalisus, leeliselisus, rahalisus, sõmeralisus) · matus-liitelised sõnad (korraldamatus, kõlbmatus, oskamatus, segamatus, teadmatus, võitmatus) VORMISTIKUST · ains part kons.tüveline t-lõpuline · ains illat sse-lõpuline ja geminatsiooniline vorm · de-mitmus kons.tüveline te-tunnusline · mitm part lõputa ja i-tunnusline d-lõpuline vorm (endisi e endiseid, lõhkisi e lõhkiseid, näilisi e näiliseid)
Omadused Küürimisainete tõhusus oleneb nende mehaanilisel ja keemilisel mõjul. Keemiliste mõjuritena küürimisainetes toimivad tensiidid ja leelised. Mehaaniliste mõjuritena ehk küüriva ainena on lubjakivi- või marmorpulber. Küürimisained sobivad • värvimata puitpindade puhastamiseks Küürimisained ei sobi • email-, portselan-, teras- ja klaaspindadele • värvitud, lakitud, alumiinium-, linoleum- ja plastikpindadele, kuna küürimisaine kriimustab ja leeliselisus kahjustab pinda . Kasutamine Küürimisained ei ole mõeldud igapäevaseks kasutamiseks, kuna kiimustavad pindu ja pindade puhastamine muutub kahjustuse tõttu raskemaks (pinnad määrduvad kergemini). Küürimisaineid kasutada sööbinud mustuse eemaldamiseks pindadelt ja kui puhastusaine ning töövahendi mõjust üksi ei piisa. Vedelat küürimisainet raputatakse tasakesi enne kasutamist. Puhastatav pind niisutatakse