15. Mitu grammi N sisaldab 1,5 m3 12% NH4Cl lahus, mille tihedus on 1,27 g/cm3? Keemia II eksam 1. Millistest teguritest ja kuidas sõltub hapniku lahustuvus vees? · Vee temperatuurist: Lahustuvus väheneb temperatuuri tõustes · Rõhust: Lahustuvus suureneb rõhu tõustes · Sõltub ka eelnevast hapniku kontsentratsioonist 2. Millised ioonid tekivad CO2 lahustumisel vees? CO3-- ja CO; H+ ja HCO3- 3. Mida näitab leeliselisus? Millised osakesed põhjustavad loodusliku vee leeliselisust ja kuidas nad veekogusse satuvad? Leeliselisus näitab vee või pinnaseproovi võimet neutraliseerida vesinikioone Põhjustavad: Fluor, H2S ja asbest. Veekogusse satuvad osalt tänu sademetele, mis imbuvad läbi kivimite põhjavette ja põhjavee imbumine pinnale 4. Happevihm? Kuidas tekib? Happevihmad on mistahes sademed, mille pH on võrreldes looduslike sademetega madalam.
mustmetallpind. 3) Kuidas vältida jätkukohti värvimisel? Jätkukohtade vältimiseks tuleb töötleda kogu pind või mõni laud korraga. 4) Madal leelisekindlus Tekke põhjus: Värvimine veel lõplikult kõvenemata krohvile. Madala kvaliteediga värvi kasutamine. Vältimine: Krohvipinda peaks lastma kõvastuda 1-2 kuud ja alles seejärel värvida. Värsked kivipinnad on tugeva leelisega, mida värvitooted ei talu. Leeliselisus väheneb aja möödudes. 5) Milline peab olema temperatuur ja suhteline õhuniiskus välisvärvimisel? Vähemalt +5 kraadi ja suhteline õhuniiskus alla 80%.
Rasvad e. Lipiidid. Keemiliselt nim. rasvadeks glütserooli triestrit karboksüülhapetega (just rasvhapetega). Rasvhapped on karboksüülhapped, mis on hargnemata ahelaga ja paarisarvulise süsinikuaatomite arvuga. Süsinikuarv 16-18. Propaan 1-2-3 triool glütserool, glütseriin. Oh tähistab hüdroksüülrühma. Karboksüülhappe lipiid + glütserool = eraldub vesi ja tekib ester. Glütserooli iga OH rühmaga saab liituda üks karboksüülhappega rasvhape. On tugeva ja iseloomuliku lõhnaga. Ester moodustub glütseroolist ja rasvhappest need reageerivad omavahel. Ester määrab ära looduslike ainete lõhna. Rasvad ei lahustu vees, nad on hüdrofoobsed. Nad on mittepolaarsed ja lahustuvadka mittepolaarsetes (orgaanilistes) lahustes ntx. bensiinis, vedelates rasvades, õlis. Loomsed rasvad on tahked, taimsed rasvad on vedelad. Iga looma rasv koosneb erinevate rasvade segust. Taimsetel rasvadel esineb kaksiksidemeid, loomsetel rasvadel on ainult üksiks...
Nitrosoamiinid tekkivad nitriti reaktsioonist amiinidega kõrgetel temperatuuridel. Nitrosoamiinide tekke eeldusteks on amiinide olemasolu (värskes lihas on väga vähe) ja piisavalt madal pH. Nitrosoamiinide moodustumise võib esile kutsuda kas keemiline või mikrobiaalne reakstioon. Nitrosoamiinide moodustumine sõltub aminorühma struktuurist ja teisest lämmastiku sisaldavast ainest, ka reaktsiooni tungimustest (pH, amiiini leeliselisus, temperatuur). Nitrosoamiinide teke on ka kõrgem rasvastes koetes võrreldes tailihaga, sest kuumtöötlemise jooksul rasv jõuab kõrgema temperatuurini kui tailiha. Mikroorganismid võivad ka võtta osa nitrosoamiinde moodustamises erineval moel nitriti ja nitraati redutseerimine, proteiinide lagundamine amiinideks ja aminohapeteks, nitrosoamiinide teket soodustavate ensüümide moodustamine, sobiliku pH tase loomine. Nitrosoamiinide tüübid: N-nitrosodimethylamine (NDMA)
Praktikum 12. Kontrolltöö: mulla füüsikalis-keemilised, füüsikalised ja mehaanilised omadused, struktuursus, mullavesi, mullaõhk, toitained. Ülesanne: 1) Kontrolltöö seni läbitud osa kohta (Mullateadus lk 103219); 2) Praktiliste tööde protokollide (vihikute) kontroll; Kordamisküsimused (teemad): 1) Põhimõisted Kolloid- osakesed mille läbimõõt on 1-100 nm, jagunevad mineraalsed, orgaanilised ja orgaanilised- mineraalsed kolloidideks Hüdrofiilne- on mullas savimineraalid ja orgaanilised ained, mis imavad palju vett ja hoiavad seda tugevasti kinni. Veega kokkupuutel paisuvad kõvasti Hüdrofoobne- kaoliniidid ja raudhüdroksiidid, mille veesidumisvõime on väike ehk kalgendumine - nähtus kus soolidena esinevad kolloidid kaotavad laengu ja sadenevad - moodustades geeli Neelamisvõime- mulla omadus siduda mitmesuguseid tahkeid gaasilisi ja vedelaid aineid. mehaaniline neelamisvõime- omadus pidada kinni t...
BASSEINIVESI Keemia uurimistöö Tallinn 2010 SISUKORD 1. Sissejuhatus lk 3 2. Vesi lk 3 2.1. Veekaredus lk 3-4 3. Nõuded basseinidele lk 4 3.1. Nõuded basseinide puhastamiseks lk 4 4. Nõuded basseini veele lk 4-5 4.1. Basseinivee füüsikalis-keemilised näitajad lk 5 4.2. Tallinna ujulate basseinivee kvaliteedist 2008 a. lk 6 4.3. Veetemperatuur lk 6 4.4. Äärmuslikud temperatuuriga seotud ohud lk 6 5. Basseinivee kvaliteedi tagamine ...
mulla veemahutavus: näitab kui palju vett suudavad mulla veepoorid kinni hoida ja mahutada maksimaalne e. täielik veemahutavus: näitab maksimaalset veemahutavust mullas, mida poorid suudavad kinni hoida kapillaarne veemahutavus, väliveemahutavus: näitab suuurimat seotud ja rippuva kapillaarvee hulka, mida mulda suudab kinni hoida kapillaarvee katkemise veemahutavus: on mulla veesisaldus, mille juures rippuva kapillaarveega täidetud kapillaari mingisse ossa tungib õhk, mistõttu kapillaarvee liikumine mullas katkeb omastava vee diapasoon e. aktiivveemahutavus: iseloomustab taimede poolt omastavate vee hulka, mida muld suudab varakevadel pärast lume sulamist või rohkeid sademeid kinni hoida vee imendumine: filtratsioon on vee aeglane liikumine pinnases filtratsioonikoefitsient: on kivimite ja pinnaste veeläbilaskvust iseloomustav suurus. Veejuhtivus: Aurumine: on protsess, mille käigus vei läheb vedelast olekust üle gaasilisse ...
määravad ära mulla pH. 25. potentsiaalne happesus - tingitud mulla kolloididele neeldunud vesiniku ja alumiiniumi ioonidest. 26. asendushappesus - mulla potensiaalne happesus, mida ona võimalik määrata mulda neutraalsoola lahusega töödeldes. 27. hüdrolüütiline happesus - Kui töödelda mulda hüdrolüütililiselt leeliselise soola lahusega (CH3COONa), tõrjuvad nende soolade katioonid neelavast kompleksist välja kogu seal neeldunud vesiniku ja allumiiniumi. 28. Leeliselisus - mulla leelisisus on tingitud mullalahuses olevatest leelismetallide karbonaatidest ja kolloididele neeldunud ühevalentsetest metallide katioonidest, peamiselt Na ioonidest. 29. tahke faasi tihedus - on 1m3 mulla tahkete osakeste absoluutkuiv mass megagrammides. Näitaja sõltub mineraloogilisest koostisest ning mineraal - ja orgaanilise osa vahekorrast. 30. lasuvustihedus - on 1m3 rikkumata ehitusega mulla absoluutkuiv mass megagrammides. Üks põhilisi mullaviljakuse näitajaid
MULLATEADUS 1. Mulla mõiste ja mulla komponendid. Mullaks nimetatakse maakoore pindmist kobedat kihti, mida kasutavad ja muudavad aktiivselt taimed ja muud elusorganismid ning nende laguproduktid kogu ülejäänud keskkonna osalusel ja mõjutusel. Mulla komponendid: mineraalaine (mulla lähtekivim mille peale muld tekkima hakkab), orgaaniline aine (elusorganismid viivad läbi lagundamist ja surnud orgaaniline aine huumus), õhk, vesi 2. Muldi kujundavad faktorid. 1) rohelised taimed, mikroorganismid ja vähemal määral ka teised elusorganismid 2) lähtekivim 3)kliima 4)reljeef 5)aeg- eestis noored mullad väga ajakulukas protsess on muldade teke 3. Mullaprofiil, pedon, pedosfäär. Mullaprofiil on vertikaalne läbilõige mullst alates mullapinnast kuni muutumatu lähtekivimini on kahemõõtmeline. Pedon on muldkattest reaalselt esinev mullasammas on kolmem...
6 7 1 Toitevesi a 5 7 A - A A I A-A 2 8 9 b 3 84 3 5 6 11 2 7 810 9 4 7 I 8 10 6 1 2 3 2 3 4 2 11 5 2 24 9 9 3 3 1 5 ...
· 3-silbilised III-vältelised ne- ja s-sõnad (aastane, arhailine, eelmine, eestlane, endine, hiidlane, kiuline, mõõtmine, teadvus, uusus, vaidlus, vitaalsus, õiglus) · Kaasrõhust lugedes 3-silbilised III-vältelised sõnad, nende seas 4-silbilisi (piinlikkus, reetlikkus), 5-silbilisi (järjestikkus, kilplaslikkus, tõusliklikkus, reetlikkus), 6-silbilisi (painajalikkus) · lisus-liitelised sõnad (kaubalisus, leeliselisus, rahalisus, sõmeralisus) · matus-liitelised sõnad (korraldamatus, kõlbmatus, oskamatus, segamatus, teadmatus, võitmatus) VORMISTIKUST · ains part kons.tüveline t-lõpuline · ains illat sse-lõpuline ja geminatsiooniline vorm · de-mitmus kons.tüveline te-tunnusline · mitm part lõputa ja i-tunnusline d-lõpuline vorm (endisi e endiseid, lõhkisi e lõhkiseid, näilisi e näiliseid)
Omadused Küürimisainete tõhusus oleneb nende mehaanilisel ja keemilisel mõjul. Keemiliste mõjuritena küürimisainetes toimivad tensiidid ja leelised. Mehaaniliste mõjuritena ehk küüriva ainena on lubjakivi- või marmorpulber. Küürimisained sobivad • värvimata puitpindade puhastamiseks Küürimisained ei sobi • email-, portselan-, teras- ja klaaspindadele • värvitud, lakitud, alumiinium-, linoleum- ja plastikpindadele, kuna küürimisaine kriimustab ja leeliselisus kahjustab pinda . Kasutamine Küürimisained ei ole mõeldud igapäevaseks kasutamiseks, kuna kiimustavad pindu ja pindade puhastamine muutub kahjustuse tõttu raskemaks (pinnad määrduvad kergemini). Küürimisaineid kasutada sööbinud mustuse eemaldamiseks pindadelt ja kui puhastusaine ning töövahendi mõjust üksi ei piisa. Vedelat küürimisainet raputatakse tasakesi enne kasutamist. Puhastatav pind niisutatakse
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
