(graniit) *soojapidavusvõime on halb *looduskive mõjutavad: välisjõud, õhk, temp, organismid KASUTUSALAD *vundamendid *seinad *põrandaplaadid, trepiastmed, aknalauad, kaminad *teedeehitusmaterjalid *betooni ja mördi täitematerjalid ____________________________________________________________ 4. EHITUSKERAAMIKA *üldjuhul savis põletatud tooted *keraamiline toode valmib paakumisprotsessi tulemusena. kuumutamisel kasvavad pulbri osaksed ühtseks massiks. mida kõrgem temp seda enam kahanevad paakuvad osaksed *paakumine - savi omadus moodustada kuumutamisel ilma ülepõlemise tunnusteta mass Keraamilsed materjalid: 1)tellis 2)kergkruus 3)email 4)kahhelkivi 5)klinkerkivi Põletatud tellis *tooraineks savi ja lisaained - saepuru, kvartsliiv *värv sõltub keem. ühenditest (raud-punane; lubi-kollane; mangaanoksiid - pruun ja must) *tihedus vahemikus 800-2250 kg/m3 Omadused: *tugevus *poorsus *õhuläbilaskvus
Kanalisatsioon kus voolavad eraldi sademevesi ja reovesi on lahkvoolne kanalisatsatsioon.Poollahkne kanalisatsioon osa sademe veest läheb kokku reovee kanalisatsiooniga.Niisugust kanalisatsiooni süsteemi kasutatakse selleks et pesta läbi kanalisatsiooni torustikku. Kanalisatsiooni puhastusseadmed Imbväljak Imbväljaku põhja paigaldatakse drenaaz toru.Nendele paigaldatakse biotekstiil kangas.Biotekstiilkangas paigaldatakse selleks,et väikesed mulla osaksed ei ummistaks ära drenaazi avasid.Kaetakse liivapadjaga.Siis pannakse 70cm killustik peale,siis uuesti liivapadi.Liivapadja peale paigaldame imbtorud.Imbtoru on hallivärvi ja drenaaztoru on musta värvi.Kui imbväljak jääb kõrgemale siis kasutatakse ülepumpamis jaama.Vesi kogutakse reservaari.Imbtorude ümber on paigaldatud ka biotekstiil,ja siis kaetakse pind mullaga või liivaga.Pump lõõb vee imbtorudesse,imbtorudel on all avad.Vesi hakkab avadest välja tilkuma
juhtidest alati ühendatud kas jadamisi või rööbiti. Jadaühendus ja rööpühendus on juhtide kaks ühendusviisi. Jada- ehk järjestikühenduse korral on juhid ühendatud omavahel järgemööda nagu kaks taskulambipatareiga ühendatud taskulambipirni joonisel 1 . Mõlemad lambid põlevad ühesuguse heledusega. Vooluringi avamisel katkeb vool korraga mõlemas lambis. Kõigis jadamisi ühendatud juhtides on voolutugevus sama väärtusega, sest üheski juhis ei saa ju laetud osaksed kaduda, tekkida ega kuhjuda. Tähistades voolutugevuse juhtides vastavalt I1 ja I2, võib panna kirja seose: I = I1 = I2 Joonis 2. Elektriskeem pingete mõõtmiseks juhtide jadaühenduse korral. Jrk. U1 / U2 / U/ Nr. V V V 1. 1 2 3
Kui aine läheb tahkest olekust gaasilisse- sublimeerumine. Kui aine läheb gaasilisest olekust tahkesse- härmatumine. Sulamine ja tahkestumine Tahkised sulavad kindlal temperatuuril- sulamistemperatuuril. Aine sulamiseks tuleb sellele pidevalt soojust juurde anda. Siirdesoojuse ehk sulamiseks vajaliku soojushulga valem: Qs= m (m- keha mass, - sulamissoojus, mis näitab soojushulka, mida on vaja, et muuta 1 kg tahkist vedelikuks sulamistemperatuuril.) Sulamisel kristallvõre laguneb, aine osaksed eemalduvad üksteisest ja nendevaheline keskmine kaugus suureneb. See tähendab osaksetevahelise potentsiaalse energia suurenemist, mis tähendab omakorda keha siseenergia suurenemist. Siseenergia suurendamiseks tuleb kehalt üle anda vajalik soojushulk. Tahhumine on sulamise pöördprotsess, mille käigus vedelik muutud tahkiseks. Ka see toimub kindlal temp. tahkestumistemperatuuril, mis on võrdne selle aine sulamistemperatuuriga
· elektromagnetiline kiirgus raadiolained, soojuskiirgus, valgus, ultraviolettkiirgus, röntgenikiired, gammakii rgus · heli · radioaktiivne kiirgus - radioaktiivsel lagunemisel eralduvate subatomaarsete osakeste voog ja gammakiirgus · kosmiline kiirgus 5) OOKEANIDE REOSTUMINE Dumping- heitmete kaadamine merre. On uputatud ka radioaktiivseid jäätmeid, tööstusmürke, veekogu süvendamisel tekkinud jääke. Vete risustamine Tahked asjad ja osaksed võivad sattuda vette ka loodulikul teel oksad, kallaste muld jne. Reostumine Suure hulga saastunud vee jõudmine inimtegevuse tagajärjel veekogusse (järve, jõkke ookeanisse jt) või põhjavette Raiskamine Igasugune tehnoloogia vajab vähem vett kui kasutatakse. ( saaks vähendada: tehnoloogilise protsessi ümberkorraldamisega, igapäevaselt vähema tarbimisega ) Avariilised situatsioonid torud, kraanid tilguvad. (reomntida, trahvida)
üldine negatiivne laeng. Kui keskkonnatingimused muutuvad, siis saab võimalikuks ka katioonide kinnitumine, mis vähendab ühtlasi ka kolloidosakeste üldist negatiivset laengut. Seetõttu sadenevad osakesed ka põhja. Õhuniiskuse osakesed kondendeeruvad ümber õhku sattunud kolloidosakese ( nt. reaktiivlennukite sabad tahmaosakesed). Suspensioon tahked kolloidosakesed on vedelas keskkonnas. Nt. Savivesi: suuremad osaksed sadestuvad, väiksemad mitte. Sinna hulka kuuluvad nt värvid, mis ei tilgu. Piksotroofsus: kõrgem kolloidosakeste kontsenratsioon, osakesed moodustavad sisemise struktuuri. Ka pasta kõrge kolloidosakeste kontsentratsioon, aga sisemine struktuur puudub. Nt. Hambapasta. Emulisoon vedelas keskkonnas on kolloidosakestena säilinud vedelikud. Omavahel ei segune ja üksteist ei lahusta. Näiteks Õli vees või vesi õlis. Kui dispersioonseks keskkonnaks
sunnivad seega valgust kiirgama. Mitu J tööd teeb vooluvõrgust võetud 1A vool 1s jooksul? A-voolu töö U-pinge (potensiaalide vahe juhi otstel) I- voolutugevus ehk laengu liikumise kiirus (ajaühikus mingit juhi ristlõiget läbinud laeng) Dipolaarne magnetväli kaitseb Maa atmosfääri ja biosfääri kosmosest (eelkõigePäikeselt) tulevate kõrge energiaga laetud osakeste(nn päikesetuule) eest. Kuidas? Maa mittehomogeennsesse magnetvälja jäävad kinnni päikseslt tulevad osaksed ja jäävad spiraalsetele orbiitidele liikuma. Õues on pakane, toas soe. Kuidas kraadiklaasita määrata toa temperatuuri, kui teil on patarei, voltmeeter ja ampermeeter, külluses vaskjuhet ja põhjalik füüsikateatmik? Ühendame järjestikku patarei, traadikera ja ampermeetri, volt- meetri lülitame mõõtma pingelangu traadikeral. Kummagi mõõturi näitude järgi arvutame Ohmi seadusest traadikera takistuse toa-temperatuuril RT. Siis pistame kera sulavasse lumme
arvutatakse energiahulk iga lõigu kohta ja leitakse keskmine energia) kui ka energia keskmise järgi Tüüpilised LET väärtused Kiirgus LET.,KeV/μm 60-Co γ-kiirgus 0,2 250 kV rö-kiirgus 2,0 10-MeV prootonid 4,7 150 MeV prootonid 0,5 14-MeV neutronid teekonna keskm 12 energia keskm 100 2,5 MeV α-osaksed 166 2 GeV Fe ioonid 1000 Rakkude elulemuskõverad Reproduktiivne surm Rakkude elulemuskõvera kuju Rakkude hävimise mehhanismid DNA on märklaud Kiiritati eraldi rakutuuma ja tsütoplasmat. Tsütoplasma doosid küündisid üle 250Gy ja ei mõjunud rakkude paljunemisvõimele, kuid juba mõne alfaosakese tungimine tuuma võis osutuda surmavaks. Katsed, mis tõestavad, et DNA on peamine märklaud: 1
annaabi.ee 
