Etruskid ja Rooma (0)

Etruskid .
Ei olnud kreeklaste ega itaalikutega . Maakond,kus nad elasid kandis nende järgi nime Etruuria. Etruskide ajalugu ja kultuuri tunneme eeskätt arhioloogiliste leidude ning Kreeka ja Rooma autorite teoste kaudu. Nad olid suurepärased meresõitjad ja kardetud piraadid . Võib arvata ka seda,et etruskide käsitöö , eriti metallitöötlemine, oli kõrgelt arenenud.
Silmapaistvamad etruskide mälestised on kaljusse raiutud või kiviplokkidest laotud hauakambrid,mida on teitud tuhandeid. (Nekropolis- surnute linn).
Naiste positsioon ühiskonnas oli küllalt kõrge.Surnute hauakambril oli märgitud nii isa ,kui ka ema nimi.
Roomlased arvasid, et etruskid on jumalakartlikud.Jumalaid oli neil väga palju ning mõned olid kreeklaste omad. Jumalike ennete tõlgendamise kunst . !! Ennetusse suhtuti väga tõsiselt .Väga oluline oli loomade siselunditega ennustamine ,eriti maksa põhjal, mida etruskid olid õppinud foiniiklaste rahvastelt. Hauakambreid kaunistati elurõõmsate ja värviküllaste seinamaalingutega.
Rooma linn tekkis Kesk-Itaalias. Latiini ehk ladina keelest sai hiljem Rooma riigi keeleks. VII saj, võtsid Roomlased etruskide ja kreeklaste eskujul kasutusse ladina tähestiku. Rooma linn asub seitsmel künkal.
Pärimuse järgi valitses Roomas esialgu seitse kuningat, kolm viimast teist olid etruskid. Kapitooliumi künkale rajati kindlus !! Ehitati templeid ja hooneid . Hiljem linnu piirati ka müüridega. Kuningas kinnitati ametisse rahvakoosolekul ja ta valitses koos vanemate nõukogu senatiga.
*Rooma linna rajas Romulus . Kaks venda Romulus ja Remus.
Rooma ühiskond oli vist talupoegadeühiskond.Täisväärtuslikeks kodanikeks peeti maaomanikke. *Proletarid – vaesed kodanikud. * Rikkaid ja vaesemaid roomalsi ühendas sageli patrooni ja kliendi vahekord . * Patroon – jõukas ja suursugune inimene Vana-Roomas,kes võttis vaesema roomlase kliendina oma kaitse alla.* * Klient –
Polled tõotasid 11 toetama. Patroon andis kliendile maad kasutada ja kaitses teda tarviduse korral kohtus, klient aga saatis patrooni sõjaretkedel ja kandis tema heaks kokku lepitud koormisi.
Varase vabariigi perioodil jagunes Rooma kahte klassi: patriitsideks ja pleideks. Patriitsid olid suursuguste suguvõsade liikmed, kelle esiisad usuti olevat asunud Rooma juba Romilise ajal. Patriitidele kuulusid kõik kodanikuõigused. Enamasti olid nad rikkad maavaldajad.
Plebeide enamuse moodustasid talupojad, kes pidid vahepeal patriitsidelt laenu võtma . Plebeid võisid osaleda rahvakoosolekutel, kuid riigiametisse ja senatisse nad ei pääsenud.
Patriitside ja Plebeide suhted olid teravad. Plebeid nõudsid endale rohkem maad, võlaorjuse kaotamist ja poliitilisi õigusi. Natukese ajajärel lasid patriitsid neid pidada omaette koosolekuid ja valida endile rahvatribuunid( spetsiaalsed ametnikud,kes võisid keelustada senati ja riigiametnike otsuse.) Hiljem keelati ka võlaorjus, tühistati abielu keeld ja plebeid lubati riigiametisse,samuti jagati neile maatükke.
Kaheteistkümne tahvli seadused. 450 aastat eKr, patriitside ja plebeide võistluse tippajal,pandi kirja Rooma esimesed seadused. Seadused olid üsna karmid . Hiljem muudeti seadused ära.
Riik,Õigus, Armee .
Rooma rahva ehk Rooma kodanikkonna moodustasid patriitsid ja plebeid. Selleks ajas olid plebeid saanud patriitsidega võrdeid õigusi. Kuid riigikord oli ikka aristokratlik. Magistraadid (riigiametnikud) – nad juhtisid riiki ja neid valiti igal aastal. Senat – aristokraatlik vanemate nõukogu,kes juhtis Rooma riigi poliitikat.
Nobiliteet – Rooma ülemkiht,nii suursugused patriitsi- kui ka plebeiperekonnad,kust p’ rinesid magistraadid ja senaatorid.
Magistraadid valiti rahvakoosolekul enamasti üheks aastaks. Iga ametnik pidi arvestama kolleegi arvamusega.
Konsulid (neid oli 2) – olid kõrgeimad magistraadid. Neile kuulus kõrgeim võim riigis.
Preetorid (neid oli 8) – järgnesid tähtsuselt konsulile ja võisid neid vajaduse korral asendada. Ülesanne oli korralsasa õigusemõistmist.
Tsensorid – valiti endiste konsulite hulgast viieks aastaks. Nende ülesanne on kodanike loenduse(tsensuse) korraldamine ja senaatorile nimekirja koostamine. Nad valvasid ka elanike elukommete järele.
Diktaatorid - määrati ametisse konsulite ja senati kokkuleppel vaid siis,kui riiki ähvardas tõeline oht. Sai ametis olla kuni pool aastat,sel ajal kuulus talle piiramatu võim.
Rahvatribuunid ( arvult 10) – pidid kaitma lihtrahva huve. Neil oli õigus panna veto (keeld) ükskõik millise riigiorgani otsusele.
Senat – ehk valitsev riiginõukogu koosnes vabariigi hiigelajal umbes 300 liikmest ehk senaatorist. Senaatroite hulka kuulusid tugevad magistraadid.Ametis olid nad eluaeg .
Juhtis sõjandust ja rahaasju.
Rahvakoosolekud – Seal valiti magistraate, otsustati sõja ja rahu üle ning kinnitati senatis heakskiidetud seaduseelnõusid.
Munitsiipiumi staatus : elanikud said Rooma kodakondsuse , kuid linnad säilitasid kohaliku omavalitsuse.
Idaprovintsid – kuhu kuulusid eeskätt Kreeka,Väike- aasia , Süüria ja Egiptus . Need provintsid eksportisid käsitöötooteid ja luksuskaupu nii Itaaliasse kui ka lääneprovintsidesse.
Lääneprovintsid – Põhja-Aafrika,Hispaania, Gallia ja Britannia – olid enne roomlaste vallutamist suuremalt jaolt alles riigi tekke staatusel. Linnad hakkasid suurenema alles peale Rooma võimu. Ühiskond säilitad siin selgelt põllumajandusliku üldilme.
Leegion – suurim ja olulisim väeüksus Rooma armees, koosnes umbes 5000 mehest.
Roomas olid väga arenenud linnad.Rooma ühiskond oli seisuslik .Roomas oli ka orjanduslik ühiskond.
Latifundiumid – suurmaavaldus Vana-Roomas.
Senaatoriseisuse – moodustasid Rooma riigi ülikud,senaatoriperekonnad.Senaatroid olid ka suurmaa valdajad.
Ratsanikuseisusesse – kuulusid rikkad ja mõjukad roomlased,kes jäid väljaspoole senaatori seisu. Tegelesid kaubandusega ja finansteenustega. Sageli määrati neid ka kohtunikeks.
Lihtrahvas – moodustasid linna käsitöölised ja maal elavad põlluharijad. Kui linn kasvas suurenes ka proletaaride ehk varatute linnaelanike hulk.
Gladiaator – elukutseline võitleja.
Amfiteater – monumentaalne areen .