i. kontrollida õigustatud isikute loetelu - PKS § 12, sh § 12 lg 1 p 2 ii. kontrollida tähtaega - PKS § 13, sh § 13 lg 2 viimane lause hinnata, millal asjaolude kohaselt hakkas nimetatud tähtaeg kulgema c. Kas saab nõuda ühisvara jagamist? i. Reegel: PKS 14 lg 2 varasuhte valik ei kehti, st tavapärased tsiviilõigussuhte subjektid ja sellest tulenevad nõuded ii. Erand: PKS § 14 lg 3 - teatud alustel kehtetuse korral õigus nõuda ülalpidamist ja varaühisuse sätete kohaldamist
või pärimislepinguga. Kui testaator on tühistanud ainult testamendi mõne osa, jääb testament muus osas kehtima. Varem tehtud testament kaotab hilisema testamendi või pärimislepinguga kehtivuse niivõrd, kuivõrd esineb vastuolu. Kui testamendi tegemisel esines asjaolu, mis annab vastavalt aluse testamendi tühistamiseks, võib pärast pärandaja surma testamendi tühistada ka isik, kes oleks õigustatud pärima testamendi või selle osa kehtetuse korral. Testamendi tühistamise hagi võib esitada kohtusse 1a jooksul tühistamise aluseks olevast asjaolust teadasaamisest arvates, kuid mitte hiljem kui 30 aasta möödumisel pärandi avanemisest. Testamendi tõlgendamisel lähtutakse testaatori tegelikust tahtest. Isikute ja asjade nimetamisel testamendis piisab sellisest nimetamisest või kirjeldamisest, mis ei jäta testaatori tahtes kahtlust. Teatud isikute ringi kasuks
Osanik ei vastuta isiklikult osaühingu kohustuste eest, aktsiaselts vastutav oma kohustuste täitmise eest kogu oma varaga. 2. Mille poolest erineb tehingu tühisus tehingu tühistamisest? Kas ühe osa tehingu tühisus toob kaasa kogu tehingu tühisuse? Tühise tehingu puhul on tegemist sellega, et tehing on küll tehtud, s.t asjakohased tahte avaldused on väljendatud, kuid tehing on siiski sellise puudusega, mis tingib tehingu kehtetuse selle tegemisest alates. Tühine on seega tehing, mis teatud puuduste tõttu ei too kaasa õiguslikke tagajärgi. Tühine tehing on ühtlasi kehtetu. Tehing võib olla tühine mitme puuduse tõttu, kusjuures tegemist on nii kaalukate põhjustega, mille olemasolul seadus ei võimalda nende õiguslike tagajärgede saabumist, mida tehinguga sooviti. Tehingu tühisust põhjustavad asjaolud ehk tühisuse alused võib liigitada kolme põhigruppi:
Volitused lõpevad: a) isiku tagasikutsumise otsuse tegemisest või otsuses märgitud kuupäeval; b) surma korral; c) tähtaja möödudes. Asja osad. Volituste kehtivus ei seondu registrikandega. Registrisse kantud andmete õigsust kolmandate isikute suhtes eeldatakse (ÄS § 34). Asja osad on osad, millest asi koosneb. Eristada võib: Organite otsused ja otsuse kehtetuse üldpõhimõtted 1. a) asja mõtteline osa; b) reaalosa. Reaalosa on osa, mis on tegelikkuses piiritletud, mõtteline osa aga piiritlemata. Reaalosa nt maja, Organi otsus on käsitletav mitmepoolse tehinguna. Organite otsused on allutatud kohtulikule kontrollile. korrus.
kehtetuks tunnistamise (tühistamiseni), kehtivusaja lõppemiseni või haldusaktiga kehtestatud kohustuse täitmiseni või haldusaktiga antud õiguse täieliku ärakasutamiseni (HMS § 61). 3. Õiguspärasus ja kehtivus Haldusakti kehtivus ja õiguspärasus on erinevad kategooriad. Õiguspärasus ei ole kehtivuse eelduseks. Vaid eriliselt rasked, seaduses otseselt nimetatud ilmselged puudused võivad tuua kaasa haldusakti tühisuse (automaatse kehtetuse algusest peale). Seega tekitab ka õigusvastane haldusakt õigusi ja kohustusi. III. Haldusakti siduvus 1. Adressaadi suhtes Adressaat peab täitma kohustavast haldusaktist (ettekirjutusest) tuleneva kohustuse, sõltumata haldusakti õiguspärasusest, seega sõltumata sellest, mida kohustuse suhtes näevad ette üldnormid. Ettekirjutuse aluseks olnud õigusnormi hilisemal kehtetuks 3
. Kahekülgsed lepingud on sellised, kus mõlemal poolel on vastastikused õigused ja kohustused. Lepingu kehtivuse tingimused: 1) Lepingu poolte nõusolek – consensus 2) Lepingu objekt peab olema käibeline asi 3) Lepingud peavad olema kooskõlas heade kommetega – boni mores 4) Leping sõlmitakse teatava objektiivse resultaadi saavutamiseks. 5) Lepingu kehtivus võib oleneda ka sellest, kas lepingu sisu moodustav samme on võimalik või võimatu. Lepingu kehtetuse tingimused: 1) Vis ja metus - kehtetu on leping, mis on sõlmitud sunduse all hirmu tagajärjel 2) Dolus – pettus 3) Error ehk eksimus laiemas mõttes on vale ettekujutus asjade tõelisest olukorrast või tõelise ettekujutuse puudumine (Ilus, 1960). 1.2 Contractus Eesti õiguses Leping on tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma ning on lepingupooltele
Toimumiseks piisab ühepoolsest tahteavaldusest. Leping on tehing kahe või enama isiku vahel, millega mõlemad pooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. Tehingu vormid: suuline, kirjalik (lihtkirjalik, notariaalselt tõestatud), elektrooniline. 12. Mida tähendab tühine tehing ja mida tähendab tühistatav tehing? Tühisel tehingul ei ole algusest peale õiguslikke tagajärgi, kuna tehing on sellise puudusega, mis tingib tehingu kehtetuse selle tegemisest alates, ja tühise tehingu alusel saadu tagastatakse kui alusetu rikastumise läbi saadud. Tühine võib olla ka ainult mõni tehingu säte. Tehingu, mis on tehtud olulise eksimuse, pettuse, ähvarduse või vägivalla mõjul, võib seaduses sätestatud korras tühistada. Tühistatav tehing kehtib aga seni, kuni seda tehingut pole tühistatud. Kui tehing on kord seaduses sätestatud alustel ja korras tühistatud, on see algusest peale kehtetu
a juhul: a) seadusest tulenev erand (VÕS § 274 – eluruumi üür, AÕS § 119 lg 2 – kinnisasja müügilepingu kehtivaks muutumine) b) vorminõude eesmärgiks ei ole tühisuse kaasatoomine (TsÜS §83) c) vastuolu hea usu põhimõttega (TsÜS §138, VÕS §6) 2) Poolte kokkuleppest tuleneva vorminõude järgimata jätmine on tühine; v.a juhul kui seadus või poolte kokkulepe näeb teisiti 5. PEATÜKK 1. Tehingu kehtetuse alused Tehingu kehtivus – õigustatud poolel on võimalus oma õigusi teostada ning saada vajadusel kaiset, kohustatud pool aga peab oma kohustused täitma. Tehingu kehtivuse tingimused võivad olla seotud: 1) isikutega: teo-, otsustus- ja esindusõigus 2) vormiga: vormivabadus TsÜS §77 lg1, mis on seadusega mõnikord piiratud nagu nt AÕS §119 lg1, VÕS §114 lg2, PärS §20 lg2-3
Ükski vabadus ei ole absoluutne. Sõlmimise vabadus - Teatud juhtudel on kehtestatud lepingu sõlmimise sund teatud isikud on kohustatud lepingu sõlmima kui teine pool seda tahab. Sisu vabadus Pooled võivad sõlmida lepingu sõltumata sellest, mis on seaduses sätestatud. Aga ka teistmoodi kui seadus ette näeb. Lepingu õigusele on omane dispositiivsuse (VÕS § 5) põhimõte ( kehtib eelkõige võlaõiguses) . Tehingu kehtetus Tehingu kehtetuse põhjused ja tagajärjed Tehingute juures kõige tähtsam on tehingute kehtivus. Vaidluse korral tuleb uurida kas tehing on kehtiv. Tehingu kehtetus tähendab nende juriidiliste tagajärgede mitte saabumist mis olid tehingu tegemise eesmärgiks. Ei tulene õiguslikke tagajärgi. Tehing võib olla kehtetud:. tühine - st on kehtetu algusest peale - lihtsalt tühine - hõljuvalt tühine
ülesütlemise õigus 5 aasta möödudes lepingu sõlmimisest. Juhul, kui soovitakse sõlmida käendusleping tulevase kohustuse käendamiseks, siis olenemata sellest, kas on tegemist tarbijakäendusega või mitte, peab lepingus olema selgelt määratletav, millist kohustust käendatakse. Abstraktne kokkulepe, millega käendaja kohustub käendama kõiki põhivõlgniku kohustusi, ei ole õiguspärane ning toob kaasa vastava kokkuleppe kehtetuse. Lisaks eeltoodule tuleks käenduslepingu sõlmimisel läbi mõelda, millistel juhtudel soovitakse käendusest tulenevat vastutust rakendada. Seadus sätestab võimaluse, et käendusest tulenevat vastutust on võimalik rakendada põhivõlgniku kohustuse rikkumise korral (s.t kui põhivõlgnik jätab kohustuse täitmata, siis saab võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist kohe ka käendajalt, olenemata sellest, kas põhivõlgnik on tegelikult maksejõuline või ei)
Nii valimisel kui tagasikutsumisel on vajalik vastava otsuse teatavakstegemine puudutatud isikule. Volituste kehtivus ei seondu registrikandega. Registrisse kantud andmete õigsust kolmandate isikute suhtes eeldatakse (ÄS § 34). RKTKo 26.04.2005.a. otsus nr 3-2-1-39-05, p. 14-18. RKTKo 11.11.2008.a. otsus nr 3-2-1-92-08, p. 11-14. RKTKo 08.10.2008.a. otsus nr 3-2-1-65-08, p. 32-36. · Organite otsused ja otsuse kehtetuse üldpõhimõtted Organi otsus on käsitletav mitmepoolse tehinguna. Organite otsused on allutatud kohtulikule kontrollile. Organite otsuste kehtetus liigid: 1) tühised otsused 2) kehtetuks tunnistatavad otsused. Organi otsuse kehtetuks tunnistamise alused (TsÜS § 38 lg 1): a) vastuolu seaduse või põhikirjaga b) hääleõigust kasutati õigustamatute eeliste saamiseks (nt jur isikule kuuluva ettevõtte
Leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik (pacta sunt servanda). Lepingu võib sõlmida suuliselt, kirjalikult või mistahes muus vormis, kui seaduses ei ole sätestatud lepingu kohustuslikku vormi. 12. Mida tähendab tühine tehing ja mida tähendab tühistatav tehing? Tühise tehingu puhul on tegemist sellega, et tehing on küll tehtud, s.t asjakohased tahteavaldused on väljendatud, kuid tehing on siiski sellise puudusega, mis tingib tehingu kehtetuse selle tegemisest alates. Tühistatav on tehing, mille sõlmimisel esines õiguslik viga, kuid vea sallimine või selle kõrvaldamine on jäetud tehingu poolte eneste otsustada. Leping kehtib, kui pool tühistamise õigust ei kasuta. Tühistatavad on tehingud, mis on tehtud: Eksimuse mõjul , Pettuse mõjul , Ähvarduse või vägivalla mõjul 13. Esindamine. Esinduse liigid. Esinduse liigid on seadusjärgne ja tehingust tulenev esindus. Esinduse aluseks on seadus seadusjärgne
huvitatud isiku notariaalselt tõestatud avalduse alusel või omal algatusel kehtetuks. Tunnistuse kehtetuks tunnistamisel viib notar läbi uue pärimismenetluse. Kui kehtetuks tunnistatud tunnistuse alusel on pärija kohta tehtud kanne kinnistusraamatusse ja võib eeldada, et kande parandamine on võimalik, esitab notar avalduse kinnistusraamatusse vastuväite kandmiseks. Tunnistuse kehtetuks tunnistamise nõue tuleb esitada kolme aasta jooksul selle kehtetuse alusest teada saamisest või teada saama pidamisest arvates, kuid mitte rohkem kui 30 aastat pärast pärandi avanemist.31 28 Mikk, T. Pärimisõigus. Lk 121. 29 Pärimisseadus. 17.01.2008 - RT I 2008, 7, 52; RT I, 29.06.2014, 10. 30 Mikk, T. Pärimisõigus. Lk 121. 31Claudius Õigusbüroo koduleht. http://www.claudiuslaw.com/et/oigusteenused- parimisoigus#pärimistunnistuse või muu tunnistuse kehtetuks tunnistamine. (21.01.2015).
menetlus e. protseduur, 3. akti vorm 4. akti avaldamine. Allpool vaatleb töö autor kõiki nelja tingimust lähemalt. Korrektse asjaajamise huvides peaks alljärgnevaid tingimusi väga täpselt järgima Pädevus. Pädevusnõue väljendub selles, et õigustloov akt peab olema vastu võetud pädeva organi poolt tema pädevuse piires. Pädevusnõude rikkumine toob endaga kaasa 7 õigusakti kehtetuse. ........ valla määrus kehtestati vastavalt Kohaliku Omavalitsuse Korralduse Seaduse § 22 lõike 1 punktile 5 ja sotsiaalhoolekande seaduse § 23 lõikele 1(edaspidi KOVSS) kuulub volikogu ainupädevusse vallaeelarvest toetuste andmise korra kehtestamine. Protseduur. Protseduur ehk menetlus tähendab seda, et õigustloovad aktid võetakse vastu kindlate, üksteisele järgnevate toimingute kaudu. Menetlusnõuete rikkumine toob endaga kaasa õigustloova akti kehtetuse
tõlgendada ka laiemalt. Kohtud on eelistanud kitsendavat, töötaja suhtes soodsamat tõlgendust põhjusel, et juhatuse liikmeks olemine pole töölepinguseaduses käsitatav töösuhtena, vaid käsundile iseloomuliku õigussuhtena, mida reguleerib äriseadustik. Konkurentsikeeld ehk kohustus hoiduda konkurentsi osutamisest piirab põhiseadusega tagatud põhiõigust töökoha vaba valikut. Põhjendamatu ja ebaselge piirangu seadmine võib kaasa tuua piirangu kehtetuse ja soovitud eesmärk ei täitu. Kokkuleppe rikkumisel saab tööandja nõuda töötajale makstud eritasu tagasi vaid siis, kui see tuleneb poolte kokkuleppest või seadusest. Seadus selles küsimuses aga vaikib, jättes kõik poolte kokkuleppe lahendada. Probleem tekib juhul, kui töötaja rikub konkurentsikeeldu ja keelu klausel on puudulikult sõnastatud. Riigikohus on hiljutises lahendis rõhutanud: kui töölepingus või eraldi
2) Otsused, mis on tühised algusest peale, vt TsÜS § 38 lg 2; ÄS § 301.1. Nii kehtetuks tunnistamine kui tühisus alluvad kohtulikule kontrollile (hagimenetluses). Otsus on tehing, milles sisaldub teatud reguleerimistahe. Otsusena pole käsitletavad otsuse tegemisest keeldumine, informatsiooni teadmiseks võtmine. Otsuse kehtetuks tunnistamiseks või tühisuse tuvastamiseks peavad esinema vähemalt kas formaalsed või sisulised puudused. Kehtetuse eeldused ja nõudeõigust omavad isikud ja tähtajad. Kehtetuks tunnistamise nõue eeldab, et tegu on kehtiva, kuid seaduse või põhikirjaga vastuolus oleva otsusega. Kehtetuks ei saa tunnistada otsust, mis on tühine. Kehtetuks tunnistamise nõue on kujundushagi, kuna kehtetus kaasneb sõltumata teiste aktsionäride tahtest (sh vaidluses osalemisest). Aktsionäride kaebeõigus sõltub asjaolust, kas aktsionär osales hääletamise või mitte. Mitteosalenud aktsionäri
Sundlõpetamine- juriidiline isik lõpetatakse kohtumäärusega siseministri või muu selleks seadusega õigustatud isiku või asutuse nõudel, kui: 1. juriidilise isiku eesmärk või tegevus on vastuolus seaduse, avaliku korra või heade kommetega; 2. juriidilise isiku asutamisel on oluliselt rikutud seadust või asutamislepingu sõlmimisel või asutamisotsuse tegemisel esines asjaolu, mis toob kaasa lepingu või otsuse kehtetuse, ja rikkumist ei saa hiljem kõrvaldada; 3. juriidilise isiku põhikiri on olulisel määral vastuolus seadusega; 4. juriidiline isik ei vasta talle seadusega kehtestatud nõuetele; 5. juriidilise isiku juhatuse või seda asendava organi volitused on lõppenud rohkem kui kaks aastat tagasi ja uut juhatust või seda asendavat organit ei ole valitud; Kui sundlõpetamise aluseks oleva puuduse või muu asjaolu saab kõrvaldada, määrab kohus
Sundlõpetamine: 1) Juriidiline isik lõpetatakse kohtumäärusega siseministri või muu selleks seadusega õigustatud isiku või asutuse nõudel (sundlõpetamine), kui: 1) juriidilise isiku eesmärk või tegevus on vastuolus seaduse, avaliku korra või heade kommetega; 2) juriidilise isiku asutamisel on oluliselt rikutud seadust või asutamislepingu sõlmimisel või asutamisotsuse tegemisel esines asjaolu, mis toob kaasa lepingu või otsuse kehtetuse, ja rikkumist ei saa hiljem kõrvaldada; Juriidilise isiku lõpetamisel toimub selle likvideerimine. Pankrotimenetluses toimub juriidilise isiku likvideerimine pankrotimenetlusele sätestatud korras. Likvideerimise korraldavad likvideerijad, kelleks on juriidilise isiku juhatuse või seda asendava organi liikmed, kui seaduse, põhikirja või ühingulepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Sundlõpetamise korral määrab likvideerijad kohus
1) mõlema abikaasa isikunimi, isikukood ja sünniaeg; 2) abielueelne perekonnanimi, kui isik valis abiellumisel uue perekonnanime; 3) abielu sõlmimist kinnitanud perekonnaseisuasutuse nimetus; 4) abielu sõlmimise kuupäev. Eelduste mittetäitmine Tühine abielu Kehtetuks tunnistamine Kehtiv abielu NB! Abielu sõlmimine ei saa olla TsÜS §-de 84 jj alusel tühine ega §-de 90 jj alusel tühistatav. Abielu kehtetuse alused TÜHISUS PKS § 10 Abielu on sõlminud samast soost isikud Abielu sõlmimise on kinnitanud perekonnaseisuametniku pädevuseta isik Kas või üks pool ei ole avaldanud abielu sõlmimise tahet Kehtetuks tunnistamine Abieluvõimepuudused Monogaamia rikkumine Eksogaamia rikkumine Tahteavalduse puudused (vormipuudused; tahtepuudused) Vähemalt ühel abikaasal oli abielu sõlmimise ajal vaimutegevuse ajutine häire või
2.2.5 Juriidilise isiku sundlõpetamine 1). Juriidiline isik lõpetatakse kohtuotsusega siseministri või muu selleks seadusega õigustatud isiku või asutuse nõudel (sundlõpetamine), kui: 1. juriidilise isiku eesmärk või tegevus on vastuolus seaduse, avaliku korra või heade kommetega 2. juriidilise isiku asutamisel on oluliselt rikutud seadust või asutamislepingu sõlmimisel või asutamisotsuse tegemisel esines asjaolu, mis toob kaasa lepingu või otsuse kehtetuse, ja rikkumist ei saa hiljem kõrvaldada 16 3. juriidilise isiku põhikiri on olulisel määral vastuolus seadusega 4. juriidiline isik ei vasta talle seadusega kehtestatud nõuetele 5. juriidilise isiku juhatuse või seda asendava organi volitused on lõppenud rohkem kui kaks aastat tagasi ja uut juhatust või seda asendavat organit ei ole valitud 6. esineb muu seaduses sätestatud alus 2)
Küll võib tädipojal olla õigus nõuda Antsult auto alahoidmiseks tehtud mõistlike kulutustehüvitamist (näiteks tehniline kontroll, kindlustus vms). 14.3. Kas tädipoja hagil kohtusse testamendi tühistamiseks on mingit perspektiivi? Kui testamendi tegemisel esines asjaolu, mis annab vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seadusele aluse testamendi tühistamiseks, võib pärast pärandaja surma testamendi tühistada ka isik, kes oleks õigustatud pärima testamendi või selle osa kehtetuse korral. Testamendi tühistamiseks tuleb esitada hagi kohtusse. Tädipoeg võiks väita, et tema ema tegi testamendi pettuse mõjul. Pettus on isiku tahtlik eksimusse viimine või eksimuses hoidmine temale ebaõigete asjaolude avaldamise teel, eesmärgiga kallutada isik tehingut tegema. Ebaõigete asjaolude avaldamisega on võrdsustatud nendest asjaoludest teatamata jätmine, millest vastavalt hea usu põhimõttele oleks tulnud teatada, samuti selliste asjaolude tõesena
Vt TsÜS § 30; ÄS § 7-15; MTÜS § 4; SAS § 3; TÜS § 2. 3.4.2. Juriidilise isiku juhtimine Juhtimisorganiteks on juhatus ja nõukogu, kui seaduses on sätestatud nõukogu olemasolu. Täisühingud ja usaldusühingud vt ÄS §-d 88-93, 128. OÜ vt ÄS §-d 189, 168 191. AS vt ÄS §-d 290-330. Tulundusühistu vt TÜS §-d 64, 38-72. MTÜ MTÜS §-d 18-36. SA SAS §-d 16-32. Hääle andmise kohta otsuste vastuvõtmisel - vt TsÜS § 33. Otsuse kehtetuse kohta vt TsÜS § 38. 3.4.3. Juriidilise isiku esindamine Seadusest tuleneva esindusõigusega on juhatuse liikmed. TsÜS § 34: igal juhatuse liikmel on iseseisev esindamisõigus, mis võib olla piiratud. Piirangu kehtivuseks kolmandate isikute jaoks peab see olema kantud registrisse. Äriühingute puhul võimalik prokuura, vt ÄS 3. ptk, §-d 16-21. Esindamisvõimalused: 1 seadusest tulenev juhatuse liikme täielik esindusõigus; 2 prokuura; 3 volitus. 3.4.4. Vastutus
ähvardus, Pettus, Kahju tekkimine võimaluse isiku poolt, Isikuvastased ründed (kehavigastused ja solvamised), Võõra vara õigusvastane rikkumine või hävitamine, Kahju tekitamine krediitorile. 40.Lepingu kehtivuse tingimused Lepingu kehtivuse esimeseks tingimuseks on lepingu poolte nõusolek consensus. Consensus on vajalik kõikide lepingute juures. Lepingu objekt peab olema käibeline asi. Hiljem nõuti, et lepingu peavad olema kooskõlas heade kommetega. 41.Lepingu kehtetuse tingimused Kehtetu on leping, mis on sõlmitud sunduse all hirmu tagajärjel. Dolus e pettus- siia kuuluvad need juhtumid, kus üks lepingu pooltest ettekavatsetult viib teise poole eksitusse. Error ehk eksimus on laiemas mõttes vale ettekujutus asjade tõelisest olukorrast või tõelise ettekujutuse puudumine. Peamine eksimuse liik on faktiline eksimus. 42.Lepingu sõlmimine Leping sõlmitakse teatava objektiivse resultaadi saavutamiseks. N:Ostu-müügi lepingu
mittetäitmise tõttu. Vana Rooma eraõiguse mõiste erines tänapäeva õiguskäibes kasutatava eraõiguse mõistest.Vanemal ajal kujutas Rooma eraõigus endast lahutamatut osa roomlaste õigusest üldse. Nimetati seda kviriitlikuks õiguseks. Sel perioodil oli Rooma väike põllumajanduslik riik, milles oli kogukondlikku omandit ja eraomandit. Perekond oli suletud tervik ja pereisa piiramatu võimu all. Sellele vanimale ajale on iseloomulik formalism. Õiguslikud tehingud sõlmitakse kehtetuse ähvardusel teatavate sõnade lausumisega koos kindlate tegude ja rituaalidega. Teatav sümboolika, käsi on võimu sümbol. Naine mehe võimu all. Puudutada kepiga asja tähendas väita oma õigust sellele asjale. Nii formalism, kui ka sümbolid olid vajalikud selleks, et tagada tõendite säilimine ligikondsete mälus. Sellest oli ka tingitud tehingute sõlmimine avalikkuse ees, peamiselt rahvakoosolekutel. Õiguslikud instituudid püsivad pikka aega muutumatuna. Alates III sajandist e
NT tööleping, vaatamata vorminõude rikkumisele, loetakse teda täidetuks. Ettenähtud vormi rikkumine ei too alati kaasa lepingu kehtetust. Kui sõlmite kirjaliku lepingu, peate näitama, et lepinguga seotud kokkulepped peavad Tühise tehingu puhul on tegemist sellega, et tehing on küll tehtud, s.t asjakohased tahteavaldused on väljendatud, kuid tehing on siiski sellise puudusega, mis tingib tehingu kehtetuse selle tegemisest alates. Tehing võib olla tühine mitme puuduse tõttu, kusjuures tegemist on nii kaalukate põhjustega, mille olemasolul seadus ei võimalda nende õiguslike tagajärgede saabumist, mida tehinguga sooviti. Tehingu tühisust põhjustavad asjaolud ehk tühisuse alused võib liigitada kolme põhigruppi: isikutega seotud alused (teovõime, otsusevõime, esindusõigus), vormiga seotud alused ja sisuga seotud alused
· Hüvitama saadust saamata jäänud tulu, mida saaja oleks korrapärase majandamise reegleid järgides võinud saada. Hüvitamine õiguse rikkumisel Õigustatud isiku nõusolekuta tema omandit, muud õigust või valdust käsutamise, kasutamise, äratarvitamise, ühendamise, segamise või ümbertöötamisega või muul viisil rikkunud isik peab hüvitama rikkumise teel saadu hariliku väärtuse. Omandi või muu õiguse käsutamise juhul võib käsutustehingu kehtetuse korral nõuda rikkujalt saadu hariliku väärtuse hüvitamist, kui õigustatud isik kiidab käsutustehingu heaks. Harilikku väärtust hinnatakse rikkumise aja seisuga. Tasulise käsutuse korral loetakse selleks kokkulepitud tasu, kui ei tõendata teisiti. Vastutuse ulatus Rikkuja, kes ei teadnud ega pidanudki teadma oma õigustatuse puudumisest, ei pea hüvitama rikkumise teel saadu harilikku väärtust ega saadut välja andma niivõrd kuivõrd ta ei ole
poolt aktsepteeritud nagu kõik tõenditesse puutuv. Tõendada ei ole vaja asjaolu, mille vastaspool omaks võtab. Omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool selgesõnaliselt asjaolu ei vaidlusta. Omaks saab võtta vaid faktilist asjaolu, mitte õiguslikku olukorda . Tõendama ei pea ka jõustunud kohtuotsusega tuvastatut, kui on tegemist vaidlusega, mis toimub samade menetlusosaliste vahel. Perekonna- ja põlvnemisasjas, samuti juriidilise isiku organi otsuse kehtetuse kohta tehtud otsus ning kohustusliku vastutuskindlustuse kohta tehtud otsus on siduv ka isikute suhtes, kes ei osalenud menetluses. 14. tõendite asjakohasus ja lubatavus Tõendite kuuluvus Tõend peab olema asjakohane. Kohtu otsustada on, kas poole esitatud tõend on vaidlusesse puutuv või mitte, see eeldab kohtu poolset eelotsustust õigussuhte kvalifikatsiooni kohta. Õigussuhe on vajalik
Mõistlikkuse hindamisel arvestatakse võlasuhte olemust ja tehingu eesmärki, vastava tegevus- või kutseala tavasid ja praktikat, samuti muid asjaolusid. Mõistlikkuse põhimõte tähendab, et pooled peavad arvestama konkreetsel asjaoludel kohase käitumise nõudeid 3. Tühine tehing (vt ka 19) Tühise tehingu puhul on tegemist sellega, et tehing on küll tehtud, s.t asjakohased tahteavaldused on väljendatud, kuid tehing on siiski sellise puudusega, mis tingib tehingu kehtetuse selle tegemisest alates. Tehing võib olla tühine mitme puuduse tõttu, kusjuures tegemist on nii kaalukate põhjustega, mille olemasolul seadus ei võimalda nende õiguslike tagajärgede saabumist, mida tehinguga sooviti. Tehingu tühisust põhjustavad asjaolud ehk tühisuse alused võib liigitada kolme põhigruppi: isikutega seotud alused (teovõime, otsusevõime, esindusõigus), vormiga seotud alused ja sisuga seotud alused
Otsus: art 44 VLK võimalik, et mõnes olukorras ainult säte õigustühine. Millal lepped õigustühised-KEHTETUD? Mis saab siis, kui lepe on sõlmitud vastuolus kehtiva riigi seadusega? lepped vabatahtlikult sõlmitud, peavad olema seaduspärased peab olema üks oluline õigusrikkumine, enne kui saab pidada lepet õigustühiseks. Viga, pettus, korruptsioon viga parandatakse (Riigil on õigus viidata veale kui lepingu siduvuse kohta väljendatud nõusoleku kehtetuse alusele, kui viga puudutab asjaolu või olukorda, mis selle riigi oletusel oli olemas lepingu sõlmimisel ja kujutas endast temale lepingu siduvuse kohta väljendatud nõusoleku olulist tingimust.) pettus pahatahtlik tegevus, riiklik altvedamine; muudab riikide omavahelist läbisaamist. Kannataja riigil õigus tühistada sätet ja tervet lepet. Kui riik on sõlminud lepingu teise läbirääkimistel osalenud riigi pettuse mõjul, on tal õigus viidata pettusele kui lepingu siduvuse
jooksul arvates otsuse vastuvõtmisest esitatud hagi (ÄS § 178 lg 2). Tühisuse tuvastamise nõue (tuvastushagi) ja kehtetuks tunnistamise nõue (kujundushagi) kui ühtne õiguskaitsevahend Otsuse kehtivuse tuvastamise nõue: tuvastushagi esitamine, kui hagejal on tuvastamise vastu õiguslik huvi (huvi puudub, nt siis, kui osanike otsust pole keegi kahtluse alla seadnud). Otsuse kehtetuse kontrollskeem Selleks, et otsuse saaks kehtetuks tunnistada või selle tühisuse tuvastada, peavad kõik formaalsed eeldused olema täidetud. Materiaalsetest eeldustest peab esinema vähemalt üks alus. Tühine otsus (ÄS § 1771) I) Formaalsed eeldused: Kas kohus on tühisuse tuvastanud (TsÜS § 38 lg 2 II ls) 25 Kas tühisusele on tuginenud õige isik (TsÜS § 38 lg 2 II ls)
Juriidilise isiku sundlõpetamine Juriidiline isik lõpetatakse kohtumäärusega siseministri või muu selleks seadusega õigustatud isiku või asutuse nõudel (sundlõpetamine), kui: 1) juriidilise isiku eesmärk või tegevus on vastuolus seaduse, avaliku korra või heade kommetega; 2) juriidilise isiku asutamisel on oluliselt rikutud seadust või asutamislepingu sõlmimisel või asutamisotsuse tegemisel esines asjaolu, mis toob kaasa lepingu või otsuse kehtetuse, ja rikkumist ei saa hiljem kõrvaldada; 3) juriidilise isiku põhikiri on olulisel määral vastuolus seadusega; 4) juriidiline isik ei vasta talle seadusega kehtestatud nõuetele; 5) juriidilise isiku juhatuse või seda asendava organi volitused on lõppenud rohkem kui kaks aastat tagasi ja uut juhatust või seda asendavat organit ei ole valitud; 6) esineb muu seaduses sätestatud alus. Kohus võib anda juriidilisele isikule tähtaja punktides 1 ja 35 nimetatud puuduste kõrvaldamiseks
(2) Kohustuse ülevõtja ei või võlausaldaja nõudele esitada vastuväiteid, mis kuuluvad talle senise võlgniku vastu tulenevalt kohustuse ülevõtmise aluseks olevast õigussuhtest. Erand: Kui kohustus võeti võlausaldaja nõusolekul üle võlgnikuga sõlmitud lepingu alusel, võib kohustuse ülevõtja esitada kohustuse ülevõtmise kehtetusest tuleneva vastuväite võlausaldaja vastu üksnes juhul, kui võlausaldaja nõusolekut andes kehtetuse põhjusest teadis või pidi teadma. Ettevõtte üleandja vastutus Enne ettevõtte üleminekut tekkinud kohustuste eest, mis on ülemineku ajaks muutunud sissenõutavaks või mis muutuvad sissenõutavaks viie aasta jooksul pärast üleminekut, vastutab üleandja võlausaldajate ees solidaarselt omandajaga. Eeldatakse, et omavahelises suhtes üleandjaga on kohustatud isikuks ettevõtte omandaja. Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kohustusest tekkinud nõuete aegumistähtaeg on
· Kohustuse ülevõtja ei või võlausaldaja nõudele esitada vastuväiteid, mis kuuluvad talle senise võlgniku vastu tulenevalt kohustuse ülevõtmise aluseks olevast õigussuhtest. · Kui kohustus võeti võlausaldaja nõusolekul üle võlgnikuga sõlmitud lepingu alusel, võib kohustuse ülevõtja esitada kohustuse ülevõtmise kehtetusest tuleneva vastuväite võlausaldaja vastu üksnes juhul, kui võlausaldaja nõusolekut andes kehtetuse põhjusest teadis või pidi teadma. · Kohustuse ülevõtmisel lähevad uuele võlgnikule üle nõudega seotud kõrvalkohustused, kui need ei ole isiklikku laadi või ei ole muul põhjusel lahutamatult seotud senise võlgniku isikuga. Uuele võlgnikule läheb üle kohustus tasuda kokkulepitud intress ja leppetrahv ka siis, kui need muutusid sissenõutavaks pärast kohustuse ülevõtmist.
leping või sisaldada nii õigustloovaid kui õigustoimingulisi norme. Kehtetus. Lisaks VLÕK-s loetletud alustele on kehtetue alusena veel mainitud lepingu ebaõiglust (õiguste ja kohustuste tasakaalu täielikku puudumist). Seda alust ei peeta siiski rahvusvahelises õiguses selgelt väljakujunenuks. Kui riik tunnistab oma nõusoleku rahvusvahelise lepingu siduvuse kohta kehtetuks, laieneb kehtetus üldjuhul kogu lepingule. Nõusolekut lepingu siduvuse kohta ei või tühistada, kui riik kehtetuse alusest teadasaamise järel nõustub lepingu kehtivusega. VLÕK art. 69 (2)(b) ei näe rahvusvahelise lepingu kehtetuse ühese tagajärjena ette restitutio ad integrum`it, vaid sätestab, et enne lepingu kehtetusele osutamist heas usus tehtud toimingud ei muutu lepingu kehtetusest ebaseaduslikuks. Kohaldamine. Rahvusvahelist lepingut võidakse poolte kokkuleppel enne jõustamist ajutiselt kohaldada. VSS sätestab, et ajutine kohaldamine on lubatud vaid siis, kui sellega ei piirata
Ius cogens normid on näiteks: jõu kasutamise keeld, riikide võrdsus ja enesemääramise õigus, orjanduse, piraatluse ja genotsiidi keeld, kohustus austada inimõigusi jt Rahvusvahelisi tavanorme ja lepingunorme peetakse võrdse õigusjõuga normideks vastuolu puhul kasutatakse lex posterior põhimõtet. Veel vähemtähtsad on kohtuotsused ja õigusteadlaste arvamus; nendest omakorda leebe regulatsioon ja organisatsioonide mittesiduvad otsused. Rahvusvahelise lepingu kehtetuse alused Rahvusvahelise lepingu Leping on tervikuna tühine Sõlmimiseks on kasutatud jõudu või kehtetus ähvardatud jõu kasutamisega Leping on sõlmimise ajal vastuolus ius cogens normiga Nõusolek lepingu siduvuse Riigi esindajat sunniti tegude või
Kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. Leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupool ei või leppetrahvi vähendamist nõuda pärast seda, kui ta on leppetrahvi tasunud. Lepingu kehtetuse korral on kehtetu ka kokkulepe leppetrahvi tasumise kohta. 32. Nõude loovutamine, selle piirangud, tagatiste üleminek Võlausaldaja võib oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Nõuet ei või loovutada, kui loovutamine on seadusest tulenevalt keelatud või kui kohustust ei saa selle sisu muutmata täita kellelegi teisele kui senisele võlausaldajale. Nõude loovutamisega astub uus
kohustus). Garant võib võlausaldaja vastu esitada ainult garantiist tulenevaid vastuväiteid. Kuna garantiid peab saama kiiresti ja ilma vastuväideteta realiseerida, siis ei ole lubatud esitada vastuväiteid, mis on seotud põhilepingu kehtivuse, täitmise või lõppemisega. Garandil on üldjuhul õigus esitada võlausaldajale kas garantiilepingust tulenevad vastuväited (sh garantiilepingu kehtetuse vastuväide) või esitada garantiiga võlausaldajale antud abstraktse nõudeõiguse tagasisaamiseks hagi VÕS § 1028 jj alusel juhul, kui garantiiga tagatavat kohustust ei olnud või see langes hiljem ära. Õiguste kuritarvitamiseks oleks nt olukord, kus võlausaldaja on nõudnud garantii täitmist, teades, et garantiiga tagatud kohustust tegelikult ei ole (st kasutanud oma õiguslikku positsiooni pahatahtlikult). 14. Käsiraha mõiste
bonitaarne ehk preetorlik omand, provintsiaalne omand ning kaasomand.5 Nendest on täpsemalt juttu referaadi osas, mis puudutab omandiõiguse sisu. Meie töö koosneb kuuest peatükist, milles esimeses anname lühikese ülevaate Rooma õiguse olulisematest õiguseallikatest: ____________________ 3 Õiguslikud tehingud sõlmiti Roomas kehtetuse ähvardusel teatavate sõnade lausumisega koos kindlate tegude ja rituaalide sooritamisega. Käsi (manus) oli võimu sümbol ning puudutada kepiga asja tähendas väita õigust sellele asjale. Ilus, E. Rooma eraõiguse alused. Tartu, lk 22 1 http://et.wikipedia.org/wiki/Rooma_riik 2 1960 lk 13-14 3 Siimets-Gross, H. Rooma eraõigus. Loengukonspekt, 2008 lk 33 4 Siimets-Gross, H. Rooma eraõigus. Loengukonspekt, 2008 lk 33-34 5 Ilus, E. Rooma eraõiguse alused. Tartu, 1960 lk 110-112
abielust on sündinud lapsi. Abielu kehtetuks tunnistamine on kohtu pädevuses (abielu tühisuse vastuväide/tuvastushagi). Õigustatud huvi olemasolu korral on isikul õigus esitada abielu kehtetuks tunnistamise hagi. Seda võivad esitada abikaasad, eestkostja, regionaalminister, sotsiaalminister, muu isik. Abielu kehtetuks tunnistamise nõude suhtes ei kohaldata aegumist. Abielu kehtetuse tagajärjed-tühine abielu on tühine algusest peale, kehtetuks tunnistatud abielu on tühine algusest peale, abielu tühisuse korral on ka abieluvaraleping tühine, varalistele suhetele kohaldatakse seltsingu sätteid, õigusvastaselt käitunud abikaasa vastu on õigus nõuda ülalpidamist ja varaühisuse kohaldamist. Abielu lõppemine-abielu loetakse lõppenuks kohtulahendi jõustumisest. Abielu käsitletakse enne abielu kehtetuks tunnistamise kohtuotsuse jõustumist kehtivana
Juriidilise isiku sundlõpetamine toimub ainult kohtumäärusega. Kohus teeb vastava määruse siseministri või muu seadusega selleks õigustatud isiku või asutuse nõudel, kui selle juriidilise isiku eesmärk või tegevus on vastuolus avaliku korra, seaduse või heade kommetega; kui juriidilise isiku asutamisel on oluliselt rikutud seadust või asutamislengu sõlmimisel või asutamisotsuse tegemisel esines asjaolu, mis toob kaasa lepingu või otsuse kehtetuse ja rikkumist ei saa hiljem kõrvaldada; kui juriidilise isiku põhikiri on olulisel määral vastuolus seadusega; kui juriidiline isik ei vasta talle seadusega kehtestatud nõuetele; juriidilise isiku juhatuse või seda asendava organi volitused on lõppenud rohkem kui kaks aastat tagasi ja uut juhatust või seda asendavat organit ei ole valitud; muul seaduses sätestatud alusel. Likvideerimise kord Juriidilise isiku lõpetamisel toimub selle likvideerimine
orjanduse, piraatluse ja genotsiidi keeld, kohustus austada inimõigusi jt Rahvusvahelisi tavanorme ja lepingunorme peetakse võrdse õigusjõuga normideks – vastuolu puhul kasutatakse lex posterior põhimõtet. Veel vähemtähtsad on kohtuotsused ja õigusteadlaste arvamus; nendest omakorda leebe regulatsioon ja organisatsioonide mittesiduvad otsused. 13 Rahvusvahelise lepingu kehtetuse alused Rahvusvahelise Leping on tervikuna Sõlmimiseks on kasutatud jõudu või ähvardatud jõu lepingu kehtetus tühine kasutamisega Leping on sõlmimise ajal vastuolus ius cogens normiga Nõusolek lepingu Riigi esindajat sunniti tegude või ähvardustega siduvuse kohta on tühine
halduskoostöö. See toob ka Eesti halduskohtute töösse pidevalt juurde välismaist elementi. Nii võib näiteks vaidlustes piiriüleste kaubandustehingute maksustamise üle olla tarvis hinnata teise riigi poolt Eesti maksuhaldurile edastatud teabe õigsust. Järjest rohkem tunnustavad riigid ka vastastikku üksteise haldusakte, nt juhilube, ravimite müügilube. On vaieldav, kas ühe riigi kohus saab seejuures tuvastada teise riigi poolt väljaantud haldusakti kehtetuse.58 IV. Menetluslikud küsimused Pädevuse puudumisel on halduskohtul kohustus kaebus läbivaatamatult tagastada (HKMS § 121 lg 1 p 1). Pädevusse mittekuuluva asja lahendamine kujutab endast menetlusnormi rikkumist. Kui kaebus on ekslikult menetlusse võetud, tuleb halduskohtul jätta kaebus läbi vaatamata (HKMS § 151 lg 1 p 1). Paraku ei ole pädevuse piiritlemine lihtne, mistõttu võib juhtuda, et esimese astme halduskohus teeb asjas sisulise otsuse ilma, et kohus ja
kõrvaldatav loa kehtivuse peatamise tähtaja jooksul. (3) Tegevusluba tunnistatakse kehtetuks tegevusloa omaja avalduse alusel, kui tegevusloa omaja ei soovi enam tegutseda eradetektiivina. (4) Enne tegevusloa kehtetuks tunnistamise või kehtivuse peatamise otsustamist, välja arvatud lõikes 3 nimetatud juhtumil, kuulatakse ära tegevusloa omaja seletus. Loa omaja mitteilmumine ei takista küsimuse otsustamist. § 29. Tegevusloa kehtetuse või kehtivuse peatamise tagajärjed (1) Kui eradetektiivi tegevusluba tunnistatakse kehtetuks või tegevusloa kehtivustähtaeg on lõppenud, kaotab isik õiguse tegutseda eradetektiivina. (2) Eradetektiivina tegutsemise õiguse kaotanud isiku eradetektiiviteenuse osutamisega seotud dokumendid ja muudel teabekandjatel olev informatsioon jäävad eradetektiiviühingule. Kui eradetektiivina tegutsemise õiguse kaotanud isik oli
Probleemid konkreetse normikontrolli puhul: Asjasse puutuvus (ap): Kuidas algatada PS järelvalvet (selle võtmenormid): 1) riivenormi ap – tuleb kindlaks teha, kas leitud norm on kohtulahendi lahendamisel otsustava tähtsusega – Otsuse teooria – PS § 15 lg 2 (kohus kui kohtuvõim) ja § määravaks on see, kas kohus peaks normi kehtetuse korral 152 lg 1 (ei ole õige norm, sest me teame, et õigusakt on otsustama teisiti kui normi kehtivuse korral vastuolus PS-ga, kui Riigikohus on nii eelnevalt otsustanud) 2) tegevusetuse ap – tuleb kindlaks teha, kas on olemas Määruse teooria – PS § 146 lause 2 (kohus peab järgima piisav norm või normid, mis on määratud reguleerima kehtivat seadust!), § 152 lg 2, § 149 lg 2 lause 3
leiutised reeglistikust, mille tulemusel luua nanotehnoloogilistele leiutistele hoopis erinev raamistik. Kokkuvõtvalt tuleneb nanotehnoloogia patenteeritavuse keerukus ja omapära kolmest aspektist. Viimase sajandi jooksul on kõik 20. sajandi võimaldavad tehnoloogiad arvuti, Internet, tarkvara ja biotehnoloogia - lõpetanud üldkasutatavana, kus nn alusplokkide patenteerimine läbi poliitilise või isiklike lähenemiste, regulatsioonide või patendi kehtetuse on ebaõnnestunud, st olukorda, kus laialt levinud tehnoloogiate alustalad on üldkasutatavad ning keegi ei taotle nende kasutamisest majanduslikku kasu. Kontrastiks aga eelnevale, patenteeritakse nanotehnoloogilisi leiutisi esimesel võimalusel ja aktiivselt, kus ühelt-poolt patenteeritakse tööstus-spetsiifilisi leiutisi, teisalt aga nanotehnoloogilisi alustalasid ja põhitõdesid.15 Teiseks teeb nanotehnoloogia eriliseks selle eri valdkondades ja tööstusharudes esinemine ning kasutamine
Tehingu notariaalne kinnitamine ja tõestamine. Tehing võib teha mis tahes vormis, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kui seaduses on sätestatud tehingu kirjalik vorm, peab tehingudokument olema tehingu teinud isikute poolt omakäeliselt allkirjastatud, kui seadus ei sätesta teisiti. Tehingu kirjalikku vormi asendab tehingu notariaalne tõestamine või notariaalne kinnitamine. Tehingu kirjaliku vormiga loetakse võrdseks tehingu elektrooniline vorm. Tehingu kehtetuse tingimused. Tehingu tühistamise mõiste ja alused. Eksimus, pettus ning ähvardus ja vägivald tehingu tühistamise alustena. Kohustusliku seaduses määratud vormi järgimata jätmise korral on tehing tühine, samuti on kokkulepitud vormi järgimata jätmise korral tehing tühine. Tühisel tehingul ei ole algusest peale õiguslikke tagajärgi ja tühise tehingu alusel saadu tagastatakse kui alusetu rikastumise läbi saadu. Tühine on heade kommete või avaliku korraga vastuolus olev tehing
kohaldamisel selle riigi suhtes. Reserv eesmärk ei tohi minna vastuollu lepingu eesmärgiga. St 2- poolsetel keelatud. Tõlgendav deklarats on ühepoolne avaldus, millega deklareeriv riik soovib täpsust või selgit tema poolt lepingule omist tähendust. Muutmine: kõigi poolt kokkuleppel, kui leping seda ise ette ei näe. Kui pool ei nõustu, siis tema ja teiste vahel algtekst; nõustunud poolte vahel muutunud tekst. Kehtetus: nõusolekut lepingu siduvuse kohta ei või tühistada, kui riik kehtetuse alustest teadasaamise järel nõustub lepingu kehtivusega. Tühine on kui sõlmimiseks on kasutatud jõudu või esineb vastuolu ius cogens’i normidega. Nõusolek on tühine, kui esindajat sunniti. No on kehtetu, kui rikuti siseõiguse tähtsat normi; vea, pettuse korral; esindaja korrumpeerimisel. Lõppemine ja peatumine: sõja puhkemine ega diplom suhete katkemine ei anna alust. Võib peatuda lepingus sätest korras, kõigi osapoolte hilisemal kokkuleppel, jämeda rikkumise tõttu.
§ 1031 Nt A-l nõue B vastu, A loovutab nõude C-le, B täidab kohustuse C-le ära. Tegelikult A-l ei olnud B vastu nõuet. B võib esit tagasinõude nii praeguse kui ka endise võlausaldaja vastu. 60. Missugune on õiguslik olukord siis, kui isik on soorituse tegemiseks andud vara üle isikule, kes esineb soorituse saaja esindajana, omamata esindusõigust? 6 küs SK kohald eriprob Kui esindusõigust mitteomav isik sõlmib tehingu ja võtab vastu täitmise, siis tehingu kehtetuse korral saab esindatava lugeda rikastunuks ainult juhul, kui esindaja andis talle üle soorituse eseme. Nt A müüb B-le auto, mis kuulub C-le. A esineb C esindajana. Annab auto üle, B maksab raha A-le. Kui A ei anna raha C-le, siis ei loeta C-d rikastunuks. B-l puud C vastu nõuded. Esindusõ-se puud tõttu on ML tühine, samuti käsutustehing. C võib B-lt omandit tagasi nõuda. A on rikastunud, aga B ei ole teinud A-le sooritust, kuna A esines C nimel. Seega ei ole SK eeldused täidetud
· Sundlõpetamine (TsÜS § 40) ... juriidilise isiku eesmärk või tegevus on vastuolus seaduse, avaliku korra või heade kommetega; Nt. ebaseaduslik alkoholi müük, prostitutsiooni vahendamine. TsüS 43 lg 4 vara riigile ... juriidilise isiku asutamisel on oluliselt rikutud seadust või asutamislepingu sõlmimisel või asutamisotsuse tegemisel esines asjaolu, mis toob kaasa lepingu või otsuse kehtetuse, ja rikkumist ei saa hiljem kõrvaldada; ... Isik ei vasta nõuetele nt. dokumente on võltsitud ... juriidilise isiku põhikiri on olulisel määral vastuolus seadusega; ... juriidiline isik ei vasta talle seadusega kehtestatud nõuetele; Nt. kapitalinõuded, ei korralda üldkoosolekuid. ... juriidilise isiku juhatuse või seda asendava organi volitused on lõppenud rohkem kui kaks aastat
maakleritasule ei mõjuta asjaolu, et vahendatud või osutatud leping sõlmitakse või sellest tulenev kohustus täidetakse pärast maaklerilepingu lõppemist. Kui maakleri poolt vahendatud või osutatud leping sõlmitakse edasilükkava tingimusega, võib maakler maakleritasu nõuda alles tingimuse saabumisel. Maakleri õigus maakleritasule säilib ka juhul, kui maakleri vahendamisel või osutamisel sõlmitud leping on kehtetu, kui maakler ei teadnud ega pidanudki teadma kehtetuse põhjusest. Kui leping öeldi üles või lepingust taganeti olulise lepingurikkumise tõttu, ei ole maakleril õigust tasule, kui ta teadis või pidi teadma, et lepingu rikkumine on tõenäoline. Maakleritasu suurus Kui maakleritasu suurust ei ole kokku lepitud, loetakse selleks kohalikku tavalist maakleritasu sellise lepingu vahendamise või osutamise eest, selle puudumisel aga mõistlikku tasu. (Komm: Riigikohus on lugenud mõistlikuks maakleritasu 46% tehingu hinnast).(VÕS § 665)
annaabi.ee 
