Juriidilised isikud. Juriidilise isiku organid ja vastutus. (5)

EESTI MAAÜLIKOOL
Majandus- ja sotsiaalinstituut
JURIIDILISED ISIKUD. JURIIDILISE ISIKU ORGANID JA VASTUTUS.
Kodutöö õppeaines “Õigusõpetus”
Tartu 2008
SISUKORD
SISSEJUHATUS…………………….…………………………………………………..4
1. JURIIDILISED ISIKUD…………..……………………………….…..………….….5
1.1 Juriidilise isiku mõiste..…………………………………………………….…..…5
1.2 Eraõiguslik juriidiline isik..……………………………………………………….5
1.3 Avalik- õiguslik juriidiline isik………..…………………………………………..7
1.4 Juriidilise isiku õigus- ja teovõime……………………………..…………………7
1.2 Juriidilise isiku asutamine.................…...….......…………………………………....8
1.2.1 Täisühingu asutamine.………………………………………………………....8
1.2.2 Usaldusühingu asutamine………….………………………………………..…9
1.2.3 Osaühingu asutamine……..……………………………………………….…...9
1.2.4 Aktsiaseltsi asutamine.………………………………………………………...9
1.2.5 Tulundusühistu asutamine……...…………………………………..………...10
1.2.6 Mittetulundusühingu asutamine…..……...…………………………………..11
1.2.7 Sihtasutuse asutamine….…………………………...………………………...11
1.2.8 Juriidilise isiku kestus ja asutamise vaidlustamine …….…………...………...11
1.2.9 Juriidilise isiku põhikiri……………………………………………...….…....12
1.3.0 Juriidilise isiku asukoht ja tegevuskoht……………...………………….…....12
1.3.1 Juriidilise isiku nimi………………………………...……………………......12

2. JURIIDILISE ISIKU ORGANID JA VASTUTUS……....…………………………13

2.1 Juriidilise isiku organid...................…………………..……………………………13
2.1.1 Hea usu põhimõte omavahelistes suhetes…...………..…………...……….…13
2.1.2 Hääle andmine…...………………………...…….…..……………………….13
2.1.3 Juriidilise isiku esindamine ……..……………………………………...…….13
2.1.4 Juriidilise isiku juhtorgani liikme üldised kohustused…..…………...………14
2.2 Juriidilise isiku vastutus....................................………………………………….....15
2.2.1 Pankrotiavalduse esitamise kohustus… ...………………………………...…..15
2.2.2 Juriidilise isiku juhtorgani liikme vastutus…………………………...……….15
2.2.3 Juriidilise isiku organi otsuse kehtetus ...…………………………..……….…16
2.2.4 Juriidilise isiku lõpetamine...………………………………………..…….…..16
2.2.5 Juriidilise isiku sundlõpetamine...…………………………………...………..16
2.2.6 Likvideerimine…………………………………………………...……………17
KOKKUVÕTE…….…..………………………………………….……………………18 JÄRELDUSED…….…………………………………………………………….……..20
KASUTATUD KIRJANDUS……..………..…………………………………….…….21
SISSEJUHATUS
Termin “juriidiline isik” võeti kasutusele 19. sajandil, kuigi tunti juba varem. Esimesena kasutas õiguskirjanduses seda terminit Gustav Hugo( aastal 1819). Vajadus juriidilise isiku järele oli seotud asjaoluga, et tööstus- ja tehnika arenguga kaasnesid eesmärgid, mida ei olnud võimalik füüsilisel isikul saavutada. Seega kaubanduse ja majanduse areng on juriidilise isiku olulisim arengut mõjutanud tegur.
Tänapäeval on juriidilise isiku teema reguleeritud seadusega.
Eestis on selleks Tsiviilseadustiku üldosa seadus( TsÜS).
Esimeses peatükis räägime juriidilisest isikust, selle liikidest ning tekkimisest. Pikemalt seletame äriühingute olemust ja nende asutamist.
Teises peatükis uurime juriidilise isiku organeid ja nende vastutust.
Järelduste osas üritame vastata järgnevatele küsimustele:
1. kes on käsitletavas teemas õiguse subjektiks ning objektiks?
2. mis on käsitletavas teemas juriidiliseks faktiks?
3. mis eesmärki õigusnorm täidab?
4. millise õigusega ja õigusnormiga on tegemist?
5. kas tegemist on regulatiivse ja õigustkaitsva või mittetäieliku õigusnormiga?
Informatsiooniallikana kasutame eelkõige elektroonilist Riigi Teatajat.
1. JURIIDILISED ISIKUD
1.1 Juriidilise isiku mõiste
Juriidiline isik on seaduse alusel loodud õigussubjekt, mis tegutseb füüsilise isiku
kaudu. Juriidiline isik on kas eraõiguslik või avalik-õiguslik.
Juriidilise isiku kui organisatsiooni tunnusteks on:
• iseseisva vara omamine , mis on eraldatud selle liikmete varast;
• selline vara moodustab erilise vastutusüksuse;
• võime osaleda tsiviilõigussuhtes poolena;
• eksistentsi sõltumatus liikmete vahetumisest
1.2 Eraõiguslik juriidiline isik
Eraõiguslik juriidiline isik- on erahuvides ja selle juriidilise isiku liigi kohta käiva
seaduse alusel loodud juriidiline isik. Eraõiguslike juriidiliste isikute liigid on
ammendavalt äriseadistikus ja teistes seadustes . Äriseadustikus määratletud
eraõiguslikud juriidilised isikud on äriühingud.
Eesti seadused näevad ette järgmised eraõiguslikud juriidilised isikud:
1. äriühingud:
● täisühing- on äriühing, milles kaks või enam osanikku tegutsevad ühise ärinime all ja vastutavad ühingu kohustuste eest solidaarselt kogu oma varaga. Täisühingu osanikuks võib olla füüsiline isik või juriidiline isik ning osanikuks ei või olla riik ega kohalik omavalitsusüksus.
● usaldusühing- on äriühing, milles kaks või enam isikut tegutsevad ühise ärinime all ja vähemalt üks neist isikutest (täisosanik) vastutab ühingu kohustuste eest kogu oma varaga ning vähemalt üks neist isikutest ( usaldusosanik ) vastutab ühingu kohustuste eest oma sissemakse ulatuses. Usaldusühingule kohaldatakse täisühingu kohta käivaid sätteid, kui Äriseadustiku V osas sätestatust ei tulene teisiti. Usaldusosa kohta ei või välja anda väärtpaberit.
● osaühing- on äriühing, millel on osadeks jaotatud osakapital . Osanik ei vastuta isiklikult osaühingu kohustuste eest. Osaühing vastutab oma kohustuste täitmise eest kogu oma varaga. Osakapital peab olema vähemalt 40 000 krooni.
● aktsiaselts- on äriühing, millel on aktsiateks jaotatud aktsiakapital . Aktsionär ei vastuta isiklikult aktsiaseltsi kohustuste eest. Aktsiaselts vastutab oma kohustuste täitmise eest oma varaga. Aktsiakapital peab olema vähemalt 400 000 krooni.
● tulundusühistu- on äriühing, mille eesmärgiks on toetada ja soodustada oma liikemete majanduslikke huve läbi ühise majandustegevuse, milles liikmed osalevad:

tarbijate muude hüvide kasutajatena

hankijatena

tööpanuse kaudu

teenuste kasutamise kaudu

mõnel muul sarnasel viisil
Ühistu vastutab oma kohustuste eest oma varaga. Ühistu liige ei vastuta isiklikult ühistu kohustuste eest. Põhikirjaga võib ette näha, et liikmed vastutavad ühistu kohustuste eest solidaarselt kogu oma varaga (täielik isiklik vastutus) või põhikirjaga kindlaksmääratud ulatuses (lisavastutus).
Kui põhikirjaga ei ole ette nähtud ühistu liikmete isiklikku vastutust ühistu kohustuste eest, peab osakapital olema vähemalt 40 000 krooni. Kui põhikirjaga on ette nähtud ühistu liikmete lisavastutus, peab liikmete lisavastutuse summa olema vähemalt 40 000 krooni. Ühistu liikmeks ei saa olla riik.
2. mittetulunduühing- on isikute vabatahtlik ühendus, mille eesmärgiks või põhitegevuseks ei või olla majandustegevuse kaudu tulu saamine.
Mittetulundusühingu tulu võib kasutada üksnes põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks. Mittetulundusühing ei või jaotada kasumit oma liikmete vahel. Seaduses võib sätestada erisusi teatud liiki mittetulundusühingute asutamise, tegevuse ja lõpetamise kohta. Mittetulundusühingu ümberkujundamine teist liiki juriidiliseks isikuks ei ole lubatud.
3. sihtasutus - on eraõiguslik juriidiline isik, millel ei ole liikmeid ning mis on loodud vara valitsemiseks ja kasutamiseks põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks. Sihtasutust ei ole lubatud ümber kujundada teist liiki juriidiliseks isikuks.
1.3 Avalik-õiguslik juriidiline isik
Avalik-õiguslik juriidiline isik- on avalikes huvides seadusega loodud juriidiline isik( nt riik, kohalik omavalitsus jne).
1.4 Juriidilise isiku õigus- ja teovõime
Juriidilise isiku õigusvõime on võime omada tsiviilõigusi ja kanda tsiviilkohustusi.
Juriidiline isik võib omada kõiki tsiviilõigusi ja -kohustusi, välja arvatud neid, mis on
omased üksnes inimesele.
Eraõigusliku juriidilise isiku õigusvõime tekib seadusega ettenähtud registrisse
kandmisest.
Avalik-õigusliku juriidilise isiku õigusvõime tekib seaduses sätestatud ajast.
Juriidilise isiku teovõime on sama, mis füüsilisel isikul. See tekib automaatselt koos õigusvõimega.
Juriidiline isik ei saa olla piiratud teovõimega.
1.2 Juriidilise isiku asutamine
Juriidiline isik asutatakse määramata ajaks, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Sellel peab olema nimi, mille järgi saab seda eristada teistest isikutest. Siia alla ei kuulu riik ja kohaliku omavalitsuse üksused.
On olemas Äriregister ja Mittetulundusühingute ja sihtasutuste register.
Juriidilise isiku asutamine tähendab nende toimingute tegemist, mis eelnevad sellele, kui juriidilist isikut saab lugeda asutatuks ehk olemasolevaks.
Äriühingud loetakse asutatuks Äriregistrisse kandmise momendist. Selle registri kohta käivad normid tulenevad äriseadustikust.
MTÜ ja SA loetakse asutatuks Mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse kandmisest. Seda reguleerib MTÜS.
Asutamiseks on kaks süsteemi: loasüsteem ja avaldamis-normatiivne süsteem.
Valdavas osas lähtutakse avaldamis-normatiivsest süsteemist. Kui on järgitud seadusest tulenevaid nõudeid, ei ole vaja asutamiseks kellegi luba.
Loasüsteem on kohaldatav ainult mõningatel üksikutel juhtudel (krediidiasutused ( Krediidiasutuste seadus), kindlustusseltsid (Kindlustustegevuse seadus)). Asutamistoimingud seisnevad eelkõige asutamisdokumentide vormistamises aga ka vajalikes sissemaksetes.
1.2.1 Täisühingu asutamine
Täisühing tegutseb osanike sõlmitud ühingulepingu alusel. Ühingulepingut võib muuta ainult kõigi osanike nõusolekul. Ühingulepinguga võib ette näha juhud , mil ühingulepingut võib muuta häälteenamusega. Ühingulepingut ei või muuta väiksema häälteenamusega kui 3/4 kõigist häältest. Ühingulepinguga võib osaniku nõusolekul ette näha, et tal on teistest osanikest erinevad õigused ja kohustused. Neid õigusi ja kohustusi võib muuta või lõpetada ainult selle osaniku nõusolekul. Igal osanikul on õigus ja kohustus osaleda täisühingu juhtimises. Kui ühingulepinguga on ette nähtud, et osanikud , kes on õigustatud täisühingut juhtima , võivad tegutseda ainult ühiselt, võib tegu teha kõigi juhtima õigustatud osanike nõusolekul. Teo võib teha teiste osanike nõusolekuta, kui sellega viivitamisel tekiks täisühingule kahju.
1.2.2 Usaldusühingu asutamine
Usaldusühingu asutamisdokumendiks on ühinguleping. Usaldusühingule kohaldatakse täisühingu kohta käivaid sätteid, kui Äriseadustiku V osas sätestatust ei tulene teisiti. Usaldusosa kohta ei või välja anda väärtpaberit. Äriregistrisse kandmise avalduses märgitakse lisaks Äriseadustiku §-s 83 sätestatule usaldusosaniku sissemakse suurus, mis kantakse äriregistrisse. Usaldusosanikul ei ole õigust usaldusühingut juhtida (§ 88), kui ühingulepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Usaldusosanikule antud õigus esindada usaldusühingut tuleb kanda äriregistrisse. Usaldusosanik osaleb usaldusühingu osanike otsuste tegemisel nagu täisosanik.
1.2.3 Osaühingu asutamine
Osaühingu võib asutada üks või mitu isikut. Asutajaks võib olla füüsiline isik või juriidiline isik. Osaühingu asutamiseks sõlmivad asutajad asutamislepingu. Selle sõlmimisega kinnitavad asutajad asutamislepingu lisana ka osaühingu põhikirja. Asutamisleping ja sellega kinnitatud põhikiri peab olema notariaalselt tõestatud ja neile kirjutavad alla kõik asutajad. Asutaja esindaja võib asutamislepingule ja selle lisana kinnitatud põhikirjale alla kirjutada, kui talle selleks antud volikiri on notariaalselt tõestatud. Põhikirja muutmine pärast äriregistrisse kandmist toimub Äriseadustiku §-s 175 sätestatud korras ega nõua asutamislepingu muutmist . Asutamislepinguga kinnitatud põhikirjale kirjutavad alla kõik asutajad. Äriregistrisse kandmise järel muudetud põhikirjale kirjutab alla vähemalt üks juhatuse liige või kui juhatuse liikmed on õigustatud ühingut esindama ainult ühiselt, siis kõik ühiselt ühingut esindama õigustatud juhatuse liikmed.
1.2.4 Aktsiaseltsi asutamine
Aktsiaseltsi võib asutada üks või mitu isikut. Asutajaks võib olla füüsiline isik või juriidiline isik. Asutamiseks sõlmivad asutajad asutamislepingu. Selle sõlmimisega kinnitavad asutajad asutamislepingu lisana ka aktsiaseltsi põhikirja. Aktsionärid peavad tasuma aktsiate eest täielikult enne aktsiaseltsi äriregistrisse kandmise avalduse esitamist , kui asutamislepinguga ei ole ette nähtud varasemat tähtpäeva. Tasumisega viivitamisel kohaldatakse Äriseadustiku §-s 275 sätestatut. Asutamisleping ja sellega kinnitatud põhikiri peab olema notariaalselt tõestatud ja sellele kirjutavad alla kõik asutajad. Asutaja esindaja võib asutamislepingule alla kirjutada, kui talle selleks antud volikiri on notariaalselt tõestatud. Põhikirja muutmine pärast äriregistrisse kandmist toimub Äriseadustiku §-s 300 sätestatud korras ega nõua asutamislepingu muutmist. Kui aktsiaseltsil on üks asutaja, asendab asutamislepingut asutaja poolt allakirjutatud notariaalselt tõestatud asutamisotsus . Asutamislepinguga kinnitatud põhikirjale kirjutavad alla kõik asutajad. Äriregistrisse kandmise järel muudetud põhikirjale kirjutab alla vähemalt üks juhatuse liige või kui juhatuse liikmed on õigustatud aktsiaseltsi esindama ainult ühiselt, siis kõik ühiselt seltsi esindama õigustatud juhatuse liikmed. Aktsiaseltsi äriregistrisse kandmiseks esitab juhatus avalduse, milles näidatakse Äriseadustiku §-s 251 nimetatud andmed ja sellele kirjutavad alla kõik juhatuse liikmed. Äriregistrile esitatavale muule avaldusele kirjutab alla juhatuse liige. Kui juhatuse liikmed on õigustatud aktsiaseltsi esindama ainult ühiselt, peavad avaldusele alla kirjutama kõik aktsiaseltsi ühiselt esindama õigustatud juhatuse liikmed. Uue juhatuse liikme äriregistrisse kandmise avaldusele kirjutab alla ka see juhatuse liige. Ta peab avalduses kinnitama , et tal on seaduse kohaselt õigus olla juhatuse liige. Aktsiaseltsi ei kanta äriregistrisse, kui avaldus äriregistrisse kandmiseks esitatakse pärast ühe aasta möödumist asutamislepingu sõlmimisest või asutamisotsuse vastuvõtmisest.
1.2.5 Tulundusühistu asutamine
Tulundusühistu asutamisdokumentideks on asutamisleping ja põhikiri. Asutajaks võib olla füüsiline või juriidiline isik. Ühistu võib asutada vähemalt viis isikut, kuid võib olla ka vähemalt kolm, kui asutajaks on ühistud. Kui põhikirjaga ei ole ühistu tähtaega ette nähtud, loetakse, et see on asutatud määramata tähtajaks. Äriregistrile esitatavale muule avaldusele kirjutab alla juhatuse liige. Kui juhatuse liikmed on õigustatud ühistut esindama ainult ühiselt, peavad avaldusele alla kirjutama kõik ühistut ühiselt esindama õigustatud juhatuse liikmed. Avaldusel peavad allkirjad olema notariaalselt kinnitatud. Juhatus on kohustatud esitama avalduse äriregistrisse kandmiseks kuue kuu jooksul, arvates asutamislepingu sõlmimisest. Äriregistrisse kantud andmete muutmise avaldusele tuleb lisada muutmise otsustanud ühistu organi otsus ja koosoleku protokoll ning muud kande aluseks olevad dokumendid .
1.2.6 Mittetulundusühingu asutamine
Mittetulundusühingu võivad asutada vähemalt kaks isikut. Asutajateks võivad olla füüsilised ja juriidilised isikud. Asutamislepingu sõlmimisega kinnitatakse selle lisana ka mittetulundusühingu põhikiri. Asutamislepingule ja sellega kinnitatud põhikirjale kirjutavad alla kõik asutajad. Asutaja esindaja võib asutamislepingule alla kirjutada, kui talle on selleks antud volikiri. Põhikirja muutmine pärast mittetulundusühingu registrisse kandmist toimub Mittetulundusühingute seaduse §-s 23 sätestatud korras ega nõua asutamislepingu muutmist. Kui põhikirjaga ei ole mittetulundusühingu tähtaega ette nähtud, loetakse, et see on asutatud määramata tähtajaks. Mittetulundusühingu kandmiseks selle asukoha registrisse esitab mittetulundusühingu juhatus avalduse, milles näidatakse Mittetulundusühingute seaduse §-s 10 nimetatud andmed, ja sellele kirjutavad alla kõik juhatuse liikmed.
1.2.7 Sihtasutuse asutamine
Sihtasutus asutatakse ühe või mitme asutaja poolt määramata ajaks, seatud eesmärgi saavutamiseni või tähtajaliselt. Peab olema asutamisotsus ja põhikiri. Võib asutada testamendi alusel. Kui sihtasutuse asutavad mitu asutajat, võivad nad kõiki asutaja õigusi teostada ainult ühiselt, kui asutamisotsusega ei ole ette nähtud teisiti. Asutaja õigused ei lähe üle tema õigusjärglasele. Asutamisotsusele ja sellega kinnitatud põhikirjale kirjutavad alla kõik asutajad. Asutamisotsus ja sellega kinnitatud põhikiri peab olema notariaalselt tõestatud. Asutaja esindaja võib alla kirjutada, kui talle selleks antud volikiri on notariaalselt tõestatud. Põhikirja muutmine pärast sihtasutuse registrisse kandmist toimub Sihtasutuste seaduse §-des 41-42 sätestatud korras ega nõua asutamisotsuse muutmist.
1.2.8 Juriidilise isiku kestus ja asutamise vaidlustamine
Juriidiline isik asutatakse määramata ajaks, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Eraõigusliku juriidilise isiku asutamisleping või asutamisotsus loetakse pärast juriidilise isiku registrisse kandmist kehtivaks ka juhul, kui lepingu sõlmimisel või otsuse tegemisel esinesid lepingu või otsuse tühisust kaasatoovad asjaolud. Eraõigusliku juriidilise isiku asutamislepingut või asutamisotsust ei saa pärast juriidilise isiku registrisse kandmist tühistada.
1.2.9 Juriidilise isiku põhikiri
Eraõiguslikul juriidilisel isikul on põhikiri või seaduses sätestatud juhtudel ühinguleping. Avalik-õiguslikul juriidilisel isikul on põhikiri, kui see on ette nähtud selle juriidilise isiku kohta käiva seadusega.
1.3.0 Juriidilise isiku asukoht ja tegevuskoht
Juriidilise isiku asukoht on tema juhatuse või juhatust asendava organi asukoht, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juriidilise isiku tegevuskoht on tema püsiva ja kestva majandustegevuse või muu põhikirjalise tegevuse koht.
1.3.1 Juriidilise isiku nimi
Igal juriidilisel isikul peab olema nimi, mille alusel saaks seda identifitseerida. Nimest peab tulenema, mis liiki juriidilise isikuga tegemist on (TÜ Nimi, OÜ Nimi, AS Nimi jne) v.a avalik-õiguslikud tuntud nimed (Tartu Ülikool, Eesti Pank, rahvusraamatukogu jne). TsÜS §30, ÄS ptk 2 (§9–15).
2. JURIIDILISE ISIKU ORGANID JA VASTUTUS
2.1 Juriidilise isiku organid
Eraõigusliku juriidilise isiku organid on üldkoosolek ja juhatus, kui seaduses ei ole
sätestatud teisiti. Eraõigusliku juriidilise isiku juhtorgan on juhatus. Kui seaduses on sätestatud nõukogu olemasolu, siis on juhtorganiks ka nõukogu.
Eraõigusliku juriidilise isiku organi pädevus nähakse ette seaduse ja põhikirja või
ühingulepinguga, pädevust ei või üle anda muule organile või isikule.
Avalik-õigusliku juriidilise isiku organid ja nende pädevust nähakse ette seadusega.
Juriidilise isiku organi tegevus loetakse juriidilise isiku tegevuseks.
Juriidilise isiku organi liige ei või oma seadusest tulenevaid organi liikme õigusi üle
anda, kui seadusest ei tulene teisiti. Juriidilise isiku juhatuse või seda asendava organi liikmeks võib olla üksnes teovõimeline füüsiline isik, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
2.1.1 Hea usu põhimõte omavahelistes suhetes
Juriidilise isiku osanikud, aktsionärid või liikmed, samuti juriidilise isiku juhtorganite liikmed peavad omavahelistes suhetes järgima hea usu põhimõtet ja arvestama üksteise õigustatud huve.
2.1.2 Hääle andmine
Hääle andmine juriidilise isiku organi otsuse tegemisel on tahteavaldus. Hääle andmisele kohaldatakse seaduses tehingu kohta sätestatut. Kui hääle andmine on tühine või kui antud hääl on tühistatud, siis loetakse, et otsuse tegemisel ei ole häält antud. Hääle andmise tühisuse või antud hääle tühistamise korral saab juriidilise isiku organi otsuse kehtetuks tunnistamist vastavalt Tsiviilseadustiku üldosa seaduse §-le 38 nõuda üksnes juhul, kui tühised või tühistatud hääled mõjutasid otsuse tegemise võimalikkust või otsuse sisu. Kokkuleppe sõlmimine hääle andmise kohta on lubatud, kui seadusest ei tulene teisiti. Kokkuleppe rikkumine ei mõjuta antud hääle kehtivust.
2.1.3 Juriidilise isiku esindamine
Juriidilise isiku juhatus või seda asendav organ loetakse suhetes teiste isikutega juriidilise isiku seaduslikuks esindajaks . Juriidilist isikut saab tehingu tegemisel esindada iga juhatuse või seda asendava organi liige, kui seaduse või põhikirjaga ei ole ette nähtud, et juhatuse või seda asendava organi liikmed või mõned neist saavad esindada juriidilist isikut üksnes ühiselt (ühine esindamine). Ühise esindamise korral võivad juhatuse või seda asendava organi liikmed volitada üht või mitut enda hulgast teatud tehingute või teatud liiki tehingute tegemiseks. Eraõigusliku juriidilise isiku puhul kehtib ühine esindamine kolmandate isikute suhtes üksnes juhul, kui selle kohta on tehtud kanne vastavasse registrisse. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse §-s 34 nimetamata esindusõiguse piirangud ei kehti kolmandate isikute suhtes, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
2.1.4 Juriidilise isiku juhtorgani liikme üldised kohustused
Juriidilise isiku juhtorgani liikmed peavad oma seadusest või põhikirjast tulenevaid kohustusi täitma juhtorgani liikmelt tavaliselt oodatava hoolega ja olema juriidilisele isikule lojaalsed.
2.2 Juriidilise isiku vastutus
Juriidilise isiku kohustus vastuvaidlematult täita talle seaduse alusel, seaduses sätestatud korras pandud konkreetne kohustus.
Juriidilise isiku vastutust reguleerib Äriseadustik.
2.2.1 Pankrotiavalduse esitamise kohustus
Kui on ilmne, et juriidiline isik on püsivalt maksejõuetu, peavad juhatuse või seda asendava organi liikmed esitama pankrotiavalduse.
2.2.2 Juriidilise isiku juhtorgani liikme vastutus
Juriidilise isiku juhtorgani liikmed, kes on oma kohustuse rikkumisega tekitanud kahju juriidilisele isikule, vastutavad juriidilise isiku ees solidaarselt. Juhtorgani liige ei vastuta, kui ta tegutses vastavalt juriidilise isiku üldkoosoleku või muu pädeva organi õiguspärasele otsusele. Nimetatud kahju hüvitamist juriidilisele isikule võib nõuda ka juriidilise isiku võlausaldaja, kui ta ei saa oma nõudeid rahuldada juriidilise isiku vara arvel. Võlausaldajal on õigus nõue esitada ka juhul, kui juriidiline isik on nõudest juhtorgani liikme vastu loobunud või sõlminud temaga kompromissilepingu. Juriidilise isiku juhtorgani liikme vastu esitatava nõude aegumistähtaeg on viis aastat kohustuse rikkumisest.
Juriidiline isik saab tegutseda üksnes füüsilise isiku kaudu. Seetõttu eeldab juriidilise
isiku karistusõiguslik vastutus süüteokoosseisu. Lisaks eeldab juriidilise isiku
karistusõiguslik vastutus seda, et juriidilise isiku organi või juhtivtöötaja
koosseisupärane, õigusvastane ja süüline tegu oleks toime pandud juriidilise isiku
huvides.
Juriidilise isiku vastutus on sätestatud Karistusseadustikus( KarS ) ning selle kohaselt vastutab seaduses sätestatud juhtudel teo eest, mis on toime pandud tema organi või juhtivtöötaja poolt juriidilise isiku huvides. Juriidilise isiku vastutuselevõtmine ei välista süüteo toimepannud füüsilise isiku vastutuselevõtmist. Tegu peab olema toime pandud juriidilise isiku huvides, ehk juriidilise isiku tegevussfääris või vähemalt sellega seotud valdkondades.
2.2.3 Juriidilise isiku organi otsuse kehtetus
Huvitatud isik võib nõuda kohtus juriidilise isiku organi seaduse või põhikirjaga vastuolus oleva otsuse kehtetuks tunnistamist. Juriidilise isiku organi otsuse kehtetuks tunnistamist võib nõuda ka juhul, kui juriidilise isiku osanik, aktsionär või liige kasutas otsuse tegemisel hääleõigust selleks, et omandada enda või kolmanda isiku kasuks eeliseid juriidilise isiku või teiste osanike, aktsionäride või liikmete kahjuks, ja otsus võimaldab seda eesmärki saavutada. Juriidilise isiku organi otsus on tühine, kui see on tagajärjena seaduses otse sätestatud või kui otsus on vastuolus heade kommetega. Huvitatud isik saab otsuse tühisusele tugineda , kui kohus on otsuse tühisuse tuvastanud. Juriidilise isiku organi otsuse kehtetuks tunnistamise või tühisuse tuvastamise hagi võib kohtule esitada kuue kuu jooksul otsuse vastuvõtmisest arvates.
2.2.4 Juriidilise isiku lõpetamine
Juriidiline isik lõpetatakse:
1) üldkoosoleku või muu pädeva organi otsusega;
2) isiku, organi või asutuse otsusega, kellele seadusega on antud õigus lõpetada avalik-õiguslik juriidiline isik;
3) seaduses, põhikirjas või ühingulepingus seatud eesmärgi saavutamisel;
4) tähtaja möödumisel, kui juriidiline isik on asutatud tähtajaliselt;
5) võlausaldajate üldkoosoleku otsusega pankrotimenetluses;
6) kohtumäärusega, millega pankrotimenetlus on lõpetatud vara puudumise tõttu;
7) kohtuotsusega sundlõpetamise kohta;
8) muul seaduse, põhikirja või ühingulepinguga ettenähtud alusel.
2.2.5 Juriidilise isiku sundlõpetamine
1). Juriidiline isik lõpetatakse kohtuotsusega siseministri või muu selleks seadusega õigustatud isiku või asutuse nõudel (sundlõpetamine), kui:

juriidilise isiku eesmärk või tegevus on vastuolus seaduse, avaliku korra või heade kommetega

juriidilise isiku asutamisel on oluliselt rikutud seadust või asutamislepingu sõlmimisel või asutamisotsuse tegemisel esines asjaolu, mis toob kaasa lepingu või otsuse kehtetuse, ja rikkumist ei saa hiljem kõrvaldada

juriidilise isiku põhikiri on olulisel määral vastuolus seadusega

juriidiline isik ei vasta talle seadusega kehtestatud nõuetele

juriidilise isiku juhatuse või seda asendava organi volitused on lõppenud rohkem kui kaks aastat tagasi ja uut juhatust või seda asendavat organit ei ole valitud

esineb muu seaduses sätestatud alus
2). Kohus võib anda juriidilisele isikule tähtaja Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 40 lõike 1 punktides 1 ja 3–5 nimetatud puuduste kõrvaldamiseks.
2.2.6 Likvideerimine
Juriidilise isiku lõpetamisel toimub selle likvideerimine, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Pankrotimenetluses toimub juriidilise isiku likvideerimine pankrotimenetlusele sätestatud korras.
Likvideerimise korraldavad likvideerijad, kelleks on juriidilise isiku juhatuse või seda asendava organi liikmed, kui seaduse, põhikirja või ühingulepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Sundlõpetamise korral määrab likvideerijad kohus. Likvideerimise alustamisega lõpevad juhatuse või seda asendava organi volitused.
Likvideerijatel on juhatuse või seda asendava organi õigused ja kohustused, mis ei ole vastuolus likvideerimise eesmärgiga. Likvideerijad vastutavad oma kohustuste rikkumise eest nagu juhatuse liikmed.
Likvideerijad lõpetavad juriidilise isiku tegevuse, nõuavad sisse võlad, müüvad vara, rahuldavad võlausaldajate nõuded ja jagavad allesjäänud vara selleks õigustatud isikute vahel. Likvideerijad võivad teha ainult neid toiminguid , mis on vajalikud juriidilise isiku likvideerimiseks.
Likvideerimise ajal esindavad juriidilist isikut likvideerijad, kes võivad juriidilist isikut esindada kõigi tehingute tegemisel. Kui juriidilisel isikul on mitu likvideerijat, võivad nad esindada juriidilist isikut üksnes ühiselt. Likvideerijad võivad volitada ühte või mitut endi hulgast teatud tehingute või teatud liiki tehingute tegemiseks.

KOKKUVÕTE

Juriidiline isik on seaduse alusel loodud õigussubjekt. Juriidiline isik võib olla kas eraõiguslik või avalik-õiguslik. Eraõiguslikud juriidilised isikud on täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts, tulundusühistu, mittetulundusühing ja sihtasutus. Avalik-õiguslik juriidiline isik on riik, kohaliku omavalitsuse üksus ja muu juriidiline isik, mis on loodud avalikes huvides ja selle juriidilise isiku kohta käiva seaduse alusel. Näiteks on avalik-õiguslikud juriidilised isikud Tartu Ülikool ja mitmed teised koolid.

Juriidiline isik võib omada kõiki õigusi ja kohustusi, välja arvatud neid, mis on omased üksnes inimesele. Näiteks ei saa juriidiline isik oma vara pärandada.
Eraõigusliku juriidilise isiku õigusvõime tekib registrisse kandmisest. Äriühingud registreeritakse äriregistris, mittetulundusühingud ja sihtasutused mittetulundusühingute ja sihtasutuste registris.
Juriidilist isikut asutatakse üldjuhul määramata ajaks. Asutamisel sõlmitakse asutamisleping. Kui asutajaid on üks, vormistatakse asutamisotsus. Need loetakse pärast juriidilise isiku registrisse kandmist kehtivaks ka juhul, kui lepingu sõlmimisel või otsuse tegemisel esinesid lepingu või otsuse tühisust kaasatoovad asjaolud. Eraõigusliku juriidilise isiku asutamislepingut või asutamisotsust ei saa pärast juriidilise isiku registrisse kandmist tühistada. Samas aga saab asutamislepingut või -otsust muuta.
Kõigil eraõiguslikel juriidilistel isikutel peab olema põhikiri, juhtorganiks on juhatus. Kui seadus nõuab nõukogu olemasolu, on juhtorganiks ka nõukogu. Kuid juhtorgani õigused ja volituste ulatuse määrab lisaks seadusele ka põhikiri või ühinguleping. Juriidilise isiku organi pädevust ei või üle anda muule organile või isikule.
Karistusseadustik näeb ette ka juriidiliste isikute kriminaalvastutuse kuritegude ja väärtegude eest. Seadus paneb juhatuse või seda asendava organi liikmetele kohustuse esitada pankrotiavaldus, kui on ilmne, et juriidiline isik on püsivalt maksejõuetu. Juhatuse või nõukogu liikmed, kes on oma kohustuse rikkumisega tekitanud kahju juriidilisele isikule, vastutavad solidaarselt. Juhtorgani liige ei vastuta, kui ta tegutses vastavalt juriidilise isiku üldkoosoleku või muu pädeva organi õiguspärasele otsusele.
Eraõigusliku juriidilise isiku lõpetamine võib toimuda üldjuhul üldkoosoleku otsuse alusel. Seadus annab õiguse teatud juhtudel nõuda juriidilise isiku sundlõpetamist kohtu kaudu, sealhulgas ka kriminaalkaristusena.

JÄRELDUSED

Antud teema juriidiliseks subjektiks on juriidiline isik. Juriidilise isiku objektiks on juriidilise isiku esemed, õigused, vara, sealhulgas ka kinnisvara( kui on), lepingud, põhikirjad jne

Käsitletava teema juriidiliseks faktiks on juriidilise isiku asutamine, muutmine ja/või lõpetamine ning seda reguleeriv õigusnorm.

Õigusnorm reguleerib juriidilise isiku õigusi ja kohustusi, näitab tingimused, mille korral tuleb käituda vastavalt normile ning sätestab juriidilise isiku karistamist, kui õigusnormi rikutakse.
Tegemist on avaliku õiguse haldusõigusega ning regulatiivse ja õigustkaitsva õigusnormiga.
KASUTATUD KIRJANDUS
Äriseadustik – Elektrooniline Riigi Teataja
Tsiviilseadustiku üldosa seadus – Elektrooniline Riigi Teataja
Karistusseadustik – Elektrooniline Riigi Teataja
Eesti Vabariigi põhiseadus – Elektrooniline Riigi Teataja
Raul Narits. Õigusteabe AS Juura . 2004. Õiguse entsüklopeedia.