Kuidas saada eradetektiiviks? (0)

Sarnased õppematerjalid

15

doc

Autoveoseadus

Siim Jaansoo VAKa09 AUTOVEOSEADUS Vastu võetud 7. 06. 2000. a seadusega ( RT I 2000, 54, 346), jõustunud vastavalt §-le 36. Muudetud järgmiste seadustega (vastuvõtmise aeg, avaldamine Riigi Teatajas, jõustumise aeg): 21.03.2002 (RT I 2002, 32, 190) 18.04.2002 5. 06. 2002 ( RT I 2002, 53, 336) 1. 07. 2002 19 06.2002 (RT I 2002, 61, 375) 1. 08. 2002 19. 06. 2002 ( RT I 2002, 63, 387) 1. 09. 2002 20. 11. 2003 ( RT I 2002, 102, 601) 1. 01. 2003 17. 12. 2003 ( RT I 2003, 88, 591) 1. 01. 2004 14. 04. 2004 ( RT I 2004, 30, 205) 7. 05. 2004 1. peatükk ÜLDSÄTTED §1. Seaduse reguleerimisala (1) Käesolevas seaduses sätestatakse riigisisese ja rahvusvahelise autoveo korraldamise alused. (2) Käesolev seadus ei reguleeri kaitsejõudude autoveo kor

Veose veokorraldus

42

docx

EV seadused ja valitsuse määrused riskitaseme reguleerimiseks ühiskonnas

riskianalüüs tehtud. (2) Vabariigi Valitsus kehtestab korraldusega nende hädaolukordade nimekirja, mille kohta koostatakse riskianalüüs, ning määrab hädaolukorra riskianalüüsi koostamiseks pädevad täidesaatva riigivõimu asutused. Vabariigi Valitsus hindab vähemalt üks kord kahe aasta jooksul vajadust muuta nende hädaolukordade nimekirja, mille kohta on vaja koostada riskianalüüs. (3) Pädeval asutusel on õigus saada muudelt asutustelt ja isikutelt hädaolukorra riskianalüüsi koostamiseks vajalikku teavet. (4) Hädaolukorra riskianalüüsi kinnitab selle koostamist juhtinud asutuse juht käskkirjaga. (5) Riskianalüüsi koostamist juhtinud asutus esitab hädaolukorra riskianalüüsi Siseministeeriumile. (6) Hädaolukorra riskianalüüsi koostamist juhtinud asutus hindab vähemalt üks kord kahe aasta jooksul hädaolukorra riskianalüüsi ajakohasust ning teeb vajaduse korral muudatused.

Õigus

12

doc

Autoveoseadus referaat

Viljandi Kutseõppekeskus Autoveoseadus Referaat Koostaja: Kevin Mardla Juhendaja: Jaan Mätas Viljandi 2015 Tasuline autovedu Üldsätted (1) Käesoleva peatüki sätteid kohaldatakse veose tasulise veo korral, mida korraldatakse vedaja omandis oleva või rendile võetud auto või autorongiga, mille registrimass ületab 3500 kilogrammi. (2) Sõitjate tasulist autovedu reguleerib ühistranspordiseadus. Sõitjate tasulist autovedu reguleeritakse ka käesoleva seaduse §-des 21, 27 ja 28 nimetatud juhtudel. Tasulise autoveo tegevusluba ja sõidukikaart (1) Tasulise autoveo korraldamiseks peavad vedajal olema tegevusluba ja iga kasutatava mootorsõiduki kohta s?

Liiklus

36

doc

Riskianalüüs referaat

tehtud. (2) Vabariigi Valitsus kehtestab korraldusega nende hädaolukordade nimekirja, mille kohta koostatakse riskianalüüs, ning määrab hädaolukorra riskianalüüsi koostamiseks pädevad täidesaatva riigivõimu asutused. Vabariigi Valitsus hindab vähemalt üks kord kahe aasta jooksul vajadust muuta nende hädaolukordade nimekirja, mille kohta on vaja koostada riskianalüüs. (3) Pädeval asutusel on õigus saada muudelt asutustelt ja isikutelt hädaolukorra riskianalüüsi koostamiseks vajalikku teavet. (4) Hädaolukorra riskianalüüsi kinnitab selle koostamist juhtinud asutuse juht käskkirjaga. (5) Riskianalüüsi koostamist juhtinud asutus esitab hädaolukorra riskianalüüsi Siseministeeriumile. (6) Hädaolukorra riskianalüüsi koostamist juhtinud asutus hindab vähemalt üks kord kahe aasta jooksul hädaolukorra riskianalüüsi ajakohasust ning teeb vajaduse korral muudatused. Muudatused

Riskianalüüs

22

docx

Riskianalüüs ja töökeskkonna ohutus

määrusega . (4) Tööandja on kohustatud andma rasedale arsti või ämmaemanda otsuses näidatud ajal vaba aega sünnituseelseks läbivaatuseks, mis arvatakse tööaja hulka. [RT I 2009, 29, 176 - jõust. 01.04.2010] (5) Last rinnaga toitval emal on õigus saada lisavaheaegu rinnaga toitmiseks kuni lapse poolteiseaastaseks saamiseni. Lisavaheaeg antakse iga kolme tunni järel kestusega iga kord mitte alla 30 minuti. Kahe või enama kuni poolteiseaastase lapse toitmiseks antava vaheaja kestus peab olema vähemalt üks tund. (6) Vaheajad lapse toitmiseks arvatakse tööaja hulka ja nende eest makstakse töölepingu seaduse § 29 lõike 8

Riskianalüüs

14

docx

Reisijatevedu

5. olema korrektselt riietatud ja käituma viisakalt; 6. abistama sõitjaid pagasi paigutamisel pagasiruumi kaug- ja rahvusvahelistel liinidel ning vajadusel ka maakonnaliinidel; 7. aitama kaasa kontrollimisõigusega ametiisikul kontrolli läbiviimisele ühissõidukis 8.Sõiduki juhil on õigus paragrahvi 7 lõigetes 3 ja 4 toodud rikkumiste korral nõuda sõitja ühissõidukist lahkumist. Sõitjal on õigus: 1) saada veoteenust tasutud ulatuses; 2) saada seadusega või seaduse alusel kehtestatud sõidusoodustust; 3) saada teavet liiniveoga seonduva kohta; 4) vedada pagasit vastavalt kehtestatud korrale; 5) nõuda ühissõidukijuhilt tema poolt nimetatud kohustustest kinnipidamist. Sõitja on kohustatud: 1) omama ühissõiduki kasutamiseks sõidupiletit või muud sõiduõigust tõendavat dokumenti; 2) ühissõidukisse sisenemisel esitama ühissõidukijuhi nõudmisel sõidupileti või muu sõiduõigust tõendava

Logistika

36

docx

Seadused ja määrused (lisatud sisukord)

(2) Tööandja järgib rasedate ja rinnaga toitvate naiste töölerakendamisel nende ohutuse tagamiseks õigusaktidega sätestatud piiranguid. (3) Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded rasedate ja rinnaga toitvate naiste tööks kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega. (4) Tööandja on kohustatud andma rasedale arsti otsuses näidatud ajal vaba aega sünnituseelseks läbivaatuseks, mis arvatakse tööaja hulka. [RT I 2009, 15, 93 ­ jõust. 1.07.2009] (5) Last rinnaga toitval emal on õigus saada lisavaheaegu rinnaga toitmiseks kuni lapse poolteiseaastaseks saamiseni. Lisavaheaeg antakse iga kolme tunni järel kestusega iga kord mitte alla 30 minuti. Kahe või enama kuni poolteiseaastase lapse toitmiseks antava vaheaja kestus peab olema vähemalt üks tund. (6) Vaheajad lapse toitmiseks arvatakse tööaja hulka ja nende eest makstakse töölepingu seaduse § 29 lõike 8 alusel arvutatud keskmist töötasu riigieelarve vahenditest Sotsiaalministeeriumi valitsemisala

Riskianalüüs

28

docx

Transport ja ekspedeerimise eksami/arvetuse kordamisküsimuste vastused

 postipakk, mis antakse saatja poolt postiteenuse osutajale samaaegselt üle edastamiseks vähemalt 25 saajale.  Kullerpostisaadetisena edastatakse kirisaadetis ja postipakk:  mis väljastatakse saajale või tema esindajale allkirja vastu või muu isikusamasuse tuvastamist võimaldava tunnuse alusel;  mis edastatakse kulleriga kiirel ja usaldusväärsel viisil;  mille saatjal on võimalus igal hetkel saada informatsiooni saadetise asukoha kohta selle teekonnal, sekkuda saadetise kättetoimetamisse ja vajaduse korral korraldada ümber selle edastamist. 11. Postisaadetised (kirisaadetis, postipakk, perioodiline väljaanne) 1. Kirisaadetis - on postiteenuse osutajale edastamiseks üleantud adresseeritud ning nõuetekohaselt pakitud ese või esemed. 2. Postipakk - on postiteenuse osutajale edastamiseks üleantud adresseeritud ning nõuetekohaselt pakitud ese

Transport ja ekspedeerimine

Kommentaarid (0)