Kuidas saada eradetektiiviks? (0)

1136 SE I
ERADETEKTIIVINDUSE SEADUS
1. peatükk
Üldsätted
§ 1. Seaduse reguleerimisala
(1) Seadus sätestab eradetektiivindusega tegelemise õiguslikud alused ja korra, eradetektiivi vastutuse ning järelevalve alused ja korra eradetektiivinduse üle.
(2) Käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse (RT I 2001, 58, 354) sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi.
§ 2. Eradetektiivindus
Eradetektiivindus on ettevõtluse liik, mille tegevusalaks on eradetektiiviteenuse osutamine.
§ 3. Eradetektiiviteenus
(1) Eradetektiiviteenus on teabe kogumine:
1) tõendite olemasolu, nende kandjate ja allikate kohta tsiviil-, väärteo- ja haldusasjades;
2) tõendite olemasolu, nende kandjate ja allikate kohta kriminaalasjades vastavalt §-s 14 sätestatule;
3) teadmata kadunud, tagaotsitava või ennast varjava isiku kohta;
4) alaealise lapse eluviisi kohta tema vanema või hooldaja või eestkostja tellimusel;
5) elulooliste andmete kohta töö- või muu lepingu sõlmimise sobivuse otsustamiseks;
6) ärialaseks või muuks läbirääkimiseks ning tehingu tegemisel osaleva isiku usaldatavuse ja maksejõulisuse kohta;
7) tehingu garantiide ja tagatiste reaalsuse ja piisavuse kohta;
8) intellektuaalse omandi valdkonda kuuluvate õiguste rikkumise juhtumi kohta;
9) vara asukoha või selle omaniku või valdaja kohta;
10) pärandvara olemasolu, suuruse, koosseisu ja asukoha kohta;
11) kõlvatu konkurentsi fakti kohta;
12) ebaseadusliku tootmise, teenindamise ja töötamise kohta;
13) ärisaladuse ebaseadusliku avaldamise fakti kohta;
14) ebaseadusliku finantsoperatsiooni ja -tehingu kohta;
15) tootmise ja teenuse osutamise korrast mittekinnipidamise kohta;
16) õnnetus- või kindlustusjuhtumi tehiolude kohta;
17) isiku au ja hea nime teotamise fakti kohta;
18) muu teo või sündmuse kohta, kui teabe kogumine ei ole keelatud seaduse või seaduse alusel antud õigusaktiga.
(2) Eradetektiiviteenust võib osutada ainult eradetektiiv või eradetektiiviühing.
§ 4. Eradetektiiv
Eradetektiiv on füüsiline isik, kellel on tegevusluba eradetektiiviteenuse osutamiseks.
§ 5. Füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsev eradetektiiv
(1) Eradetektiiv võib eradetektiiviteenust osutada füüsilisest isikust ettevõtjana.
(2) Füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsev eradetektiiv peab olema kantud äriregistrisse.
§ 6. Eradetektiiviühing
(1) Eradetektiivid võivad eradetektiiviteenuse osutamiseks asutada äriühinguna tegutseva eradetektiiviühingu.
(2) Eradetektiiviühing võib tegutseda täisühinguna, usaldusühinguna, osaühinguna, aktsiaseltsina.
(3) Eradetektiiviühingule kohaldatakse vastava äriühingu liigi kohta kehtivaid sätteid, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti.
(4) Eradetektiivindusega tegeleva täisühingu ja usaldusühingu ühinguleping peab olema kirjalik. Leping lisatakse ühingu äriregistrisse kandmise avaldusele .
(5) Eradetektiiviühing võib ühineda ainult teise eradetektiiviühinguga ning jaguneda üksnes teiseks eradetektiiviühinguks.
(6) Eradetektiiviühinguna võib tegutseda ka välisriigi äriühingust eradetektiiviühing või selle filiaal , mille osanikud või aktsionärid on isikud kellel on õigus tegutseda Euroopa Liidu liikmesriigis eradetektiivina.
§ 7. Eradetektiiviühingu osanik ja aktsionär
(1) Eradetektiiviühingu osanikuks või aktsionäriks võib olla üksnes eradetektiiv.
(2) Täisühingu või usaldusühinguna tegutsevasse eradetektiiviühingusse võib osaniku pärija astuda üksnes juhul, kui ta on eradetektiiv.
(3) Eradetektiivindusega tegeleva osaühingu osa võib osaniku surma korral üle minna pärijale üksnes juhul, kui pärija on eradetektiiv. Kui pärija ei ole eradetektiiv, hüvitab ühing pärijale osa väärtuse pärandi avanemisest alates kolme kuu jooksul.
(4) Kui eradetektiiviühingu aktsionäri pärija ei ole eradetektiiv, peab pärija aktsia võõrandama pärandi avanemisest alates kolme kuu jooksul. Kui pärija aktsiat kolme kuu jooksul ei võõranda, tühistab eradetektiiviühing aktsia ja hüvitab pärijale selle väärtuse.
(5) Kui eradetektiiviühingu osaniku või aktsionäri eradetektiivi tegevusluba on kaotanud kehtivuse või tunnistatud kehtetuks, peab ta oma osa või aktsia võõrandama kolme kuu jooksul, alates päevast, mil tegevusluba kaotas kehtivuse, või päevast, mil ta sai või pidi teada saama tegevusloa kehtetuks tunnistamisest. Kui osanik või aktsionär oma osa või aktsiat kolme kuu jooksul ei võõranda, tühistab eradetektiiviühing osa või aktsia ning hüvitab osanikule või aktsionärile selle väärtuse.
(6) Osa või aktsia võib võõrandada ainult eradetektiivile. Osa või aktsia võõrandamise korral on eradetektiiviühingu teistel osanikel või aktsionäridel ostueesõigus neile osa või aktsia võõrandamislepingu esitamisest alates ühe kuu jooksul.
§ 8. Ärinimi
Füüsilisest isikust ettevõtjana tegutseva eradetektiivi ärinimi peab sisaldama sõna "eradetektiiv" ning eradetektiiviühingu ärinimi sõna "eradetektiivibüroo".
§ 9. Eradetektiivi ja eradetektiivühingu tegevusala
(1) Füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsev eradetektiiv ei või sama ärinime all tegutseda teisel tegevusalal peale eradetektiiviteenuse osutamise.
(2) Eradetektiiviühingul ei või olla teist tegevusala peale eradetektiiviteenuse osutamise.
2. peatükk
Eradetektiiviteenuse osutamine
§ 10. Eradetektiiviteenuse osutamine lubatavus
(1) Eradetektiiviteenuse osutamine on lubatud eradetektiiviteenuse lepingu (edaspidi kliendileping ) alusel.
(2) Eradetektiiviteenuse osutamine on keelatud, kui see võib kaasa tuua kliendi huvide kahjustamise.
§ 11. Kliendileping
(1) Kliendileping sõlmitakse füüsilisest isikust ettevõtjana tegutseva eradetektiivi või eradetektiiviühingu ning kliendi vahel.
(2) Kliendilepingusse märgitakse:
1) andmed lepingu osapoolte kohta (füüsilise isiku puhul ees- ja perekonnanimi , aadress, isikukood või sünniaeg, sidevahendite numbrid ning juriidilise isiku puhul nimi, aadress, ja registrikood);
2) kliendi tellimuse kirjeldus, milles näidatakse isik, asi või sündmus, kelle või mille kohta ja milliseid andmeid kogutakse, ning piirangud, mis klient on eradetektiivile tellimuse täitmise viiside ja vahendite kohta seadnud, ning muud asjaolud , mida klient peab oluliseks;
3) eradetektiiviteenust osutatava eradetektiivi nimi ja eradetektiiviteenuse tasu vorm ja määr;
4) lepingu sõlmimise aeg ja koht.
(3) Kliendilepingule kohaldatakse käsunduslepingut reguleerivaid sätteid arvestades käesolevast seadusest tulenevaid erisusi.
§ 12. Kliendilepingute raamat
(1) Eradetektiiv või eradetektiiviühing peab viivitamata registreerima kõik tema poolt sõlmitud kliendilepingud kliendilepingute raamatus, kusjuures peab olema tagatud kliendilepingute registreerimise ühtne numeratsioon .
(2) Kui eradetektiiviühingul on eradetektiiviteenuse osutamiseks mitu tegevuskohta, peetakse kliendilepingute raamatut eraldi iga tegevuskoha kohta.
(3) Kliendilepingute raamatut võib pidada elektrooniliselt .
(4) Kliendilepingute raamatusse kantakse järgmised andmed:
1) kande järjekorranumber, mis on ühtlasi lepingu number;
2) kliendi andmed (füüsilise isiku puhul ees- ja perekonnanimi, aadress, isikukood või sünniaeg, sidevahendite numbrid ning juriidilise isiku puhul nimi, aadress ja registrikood);
3) lepingu sõlmimise kuupäev ja lepingu kehtivuse aeg;
4) lepingut täitva eradetektiivi või eradetektiiviühingu nimi;
5) lepingu täitmise või ennetähtaegse lõpetamise aeg.
(5) Paberkandjal peetav kliendilepingute raamat peab olema nummerdatud lehtedega ja köidetud.
(6) Kord kuus tehakse elektroonilise kliendilepingute raamatu andmebaasi kannetest väljatrükk, millele kantakse jooksvalt leheküljenumbrid.
§ 13. Eradetektiivi ja eradetektiiviühingu kohustused
(1) Eradetektiiv ja eradetektiiviühing on kohustatud:
1) mitte rakendama kliendilepingu täitmiseks vahendeid ja viise, mis on vastuolus heade kommete ja tavadega;
2) loobuma kliendilepinguga võetud kohustuse täitmisest, kui selle täitmiseks tuleb rikkuda seaduse või selle alusel antud õigusakti sätteid;
3) esitama kliendile kogu teabe, mis on saadud seoses kliendilepingu täitmisega, välja arvatud teave, mille avalikustamine selleks mitteõigustatud isikule on keelatud seaduse või selle alusel antud õigusaktiga;
4) viivitamata informeerima asukohajärgset politseiprefektuuri või muud politseiasutust teatavaks saanud ettevalmistatavast või toimepandud esimese astme kuriteost, kuriteo toimepannud isikust, kuriteo pealtnägijatest ning asitõenditest ja muudest kriminaalasja uurimisel tähtsust omavatest asjaoludest;
5) teavitama asukohajärgset politseiprefektuuri või muud politseiasutust eradetektiiviteenuse osutamisega teatavaks saanud teise astme kuriteost, kui eradetektiiv on välja selgitanud isiku, keda on alust kahtlustada kuriteo toimepanemises.
(2) Eradetektiiviteenuse osutamiseks teostatavate toimingute tegemisel peab eradetektiiv ennast esitlema ja teavitama, et ta on eradetektiiv.
§ 14. Teabe kogumine kriminaalasjas
(1) Kui kliendilepingu täitmiseks on vaja teavet koguda menetletavas kriminaalasjas, teatab eradetektiiv kriminaalasja menetlevale ametnikule kirjalikult kliendilepingust enne teabe kogumise alustamist.
(2) Eradetektiiv peab kooskõlastama lõikes 1 nimetatud tegevuse kriminaalasja menetleva ametnikuga ja teda kogutud teabest informeerima.
§ 15. Eradetektiivi õigused
Eradetektiivil on eradetektiiviteenuse osutamisel õigus:
1) küsitleda ja võtta kirjalik seletus isikult tema nõusolekul;
2) kasutada teabe omaja nõusolekul teabe salvestamiseks üksnes üldkasutatavaid teabe salvestamise vahendeid, rikkumata sealjuures teise isiku seaduslikke õigusi ja vabadusi;
3) teostada isiku jälgimist avalikus kohas;
4) teostada isikusamasuse tuvastamist avalikus kohas;
5) esitada äratundmiseks fotosid isikutest, asjadest ja dokumentidest;
6) uurida temale üle antud või muul õiguslikul alusel tema kätte sattunud dokumente ja esemeid;
7) teostada avalikust kohast hoone ja territooriumi välisvaatlust, kui see ei ole keelatud seaduse või seaduse alusel antud õigusaktiga;
8) teostada hoone ja territooriumi sisevaatlust selle valdaja või omaniku loal;
9) kasutada eradetektiiviteenuse osutamisel teise eradetektiivi või eradetektiiviühingu abi, kui see on kliendilepingus ette nähtud.
§ 16. Eradetektiivi ja eradetektiiviühingu tegutsemise piirangud
Eradetektiivil ja eradetektiiviühingul on eradetektiiviteenuse osutamisel keelatud:
1) teotada teise isiku au ja väärikust, rikkuda isikupuutumatust, eluruumi puutumatust ning kirjavahetuse- ja ärisaladust ning muid isiku õigusi ja vabadusi;
2) teha takistusi riigi- ja kohaliku omavalitsuse organite, asutuste ja ametiisikute tegevusele, sealhulgas riikliku kontrolli ja järelevalve teostamisele ning kriminaalasjade kohtueelsele menetlusele ja kohtumenetlusele;
3) teostada jälitustegevust jälitustegevuse seaduse (RT I 1994, 16, 290; 1995, 15, 173; 1996, 49, 955; 1997, 81, 1361; 93, 1557 ; 1998, 47, 698; 50, 753; 51, 756; 61, 981; 98/99, 1575 ; 101, 1663; 1999, 16, 271; 31, 425; 95, 845; 2000, 35, 222; 40, 251; 102, 671; 2001, 3, 9; 7, 17; 58, 353) mõttes;
4) fotografeerida, filmida ja helisalvestada ameti- või muus ruumis, samuti eraterritooriumil ilma selle valdaja või omaniku kirjaliku loata;
5) kasutada oma tegevuses meetodeid , vahendeid ja aineid, mis rikuvad teise isiku õigusi ja vabadusi või seavad ohtu tema elu, tervise, au ja hea nime või vara puutumatuse.
§ 17. Teabe kogumise ning edastamise ja kasutamise keeld
Eradetektiivil on eradetektiiviteenuse osutamisel keelatud koguda, edastada või kasutada teavet:
1) poliitilisel, õiguserikkumise varjamise või kõlvatu konkurentsi eesmärgil;
2) isiku seaduslike õiguste, vabaduste või huvide kahjustamise eesmärgil;
3) isiku terviseseisundi kohta;
4) mis on tunnistatud riigisaladuseks, pangasaladuseks, ärisaladuseks, pihisaladuseks, kutsesaladuseks või muuks saladuses hoidmisele kuuluvaks teabeks;
5) mis kirjeldab isiku poliitilisi vaateid, usulisi ja maailmavaatelisi veendumusi, välja arvatud andmed seadusega ettenähtud korras registreeritud eraõiguslike juriidiliste isikute liikmeks olemise kohta.
§ 18. Kutsesaladuse hoidmine
(1) Eradetektiiv või eradetektiiviühing on kohustatud hoidma saladuses eradetektiiviteenust osutades teatavaks saanud andmeid, samuti eradetektiivi poole pöördumist ja tasu suurust.
(2) Eradetektiivi kutsesaladuse hoidmise kohustus ei ole ajaliselt piiratud ja kehtib ka pärast eradetektiivina tegutsemise lõpetamist. See kohustus kehtib ka eradetektiiviühingu teistele töötajatele, samuti avalikele teenistujatele, kellele eradetektiivi kutsesaladus on saanud teatavaks teenistuskohustuste täitmisel.
(3) Kutsesaladuse hoidmise nõuet ei kohaldata §13 punktides 4 ja 5 sätestatud eradetektiivi ja eradetektiiviühingu kohustuse täitmisele.
(4) Eradetektiiv on kohustatud esitama kutsesaladust sisaldavaid andmed kohtule, prokuratuurile, kohtueelse uurimise asutusele, Maksuametile ning järelevalveametnikule nende nõudmisel.
3. peatükk
Eradetektiivi tegevusluba
§ 19. Eradetektiivi tegevusluba
(1) Eradetektiivi tegevusluba (edaspidi tegevusluba) on Politseiameti loakogu otsuse alusel väljastatav dokument, mis annab selles märgitud isikule õiguse eradetektiiviteenuse osutamiseks loal näidatud tähtaja jooksul.
(2) Tegevusluba väljastatakse isikule, kes on sooritanud eradetektiivieksami.
(3) Tegevusluba antakse kehtivustähtajaga ühest kuni viie aastani.
§ 20. Eradetektiivi ametitunnistus
(1) Eradetektiivi ametitunnistus (edaspidi ametitunnistus) on eradetektiivile koos tegevusloaga väljastatav dokument.
(2) Eradetektiiv peab eradetektiiviteenuse osutades ametitunnistust kaasas kandma ja esitama selle isikule, kes seda nõuab.
(3) Ametitunnistuse vormi ja selle väljaandmise korra kehtestab siseminister.
§ 21. Politseiameti loakogu
(1) Politseiameti loakogu (edaspidi loakogu) on kollektiivne organ, kes otsustab tegevusloa väljaandmise või sellest keeldumise, tegevusloa pikendamise ja peatamise ning tegevusloa kehtetuks tunnistamise.
(2) Loakogu moodustab politseipeadirektor.
(3) Loakogu põhimääruse kehtestab siseminister.
§ 22. Tegevusloa taotlemine
(1) Tegevusloa saamiseks esitab tegevusloa taotleja loakogule kirjaliku taotluse.
(2) Tegevusluba võib taotleda isik, kes:
1) on vähemalt 21aastane teovõimeline Eesti kodanik;
2) on vähemalt keskharidusega;
3) valdab eesti keelt kõnes ja kirjas.
(3) Tegevusluba ei saa taotleda isik:
1) kes ei vasta eradetektiivi tegevusloa taotleja kohta seaduses kehtestatud nõuetele;
2) keda on karistatud tahtlikult toimepandud kuriteo eest ning kelle karistusandmed ei ole karistusregistrist kustutatud;
3) kelle varasem eradetektiivi tegevusluba on tunnistatud kehtetuks käesoleva seaduse sätete rikkumise eest ning sellest on möödunud alla viie aasta;
4) kes tegeleb ettevõtlusega relvade, laskemoona ja lõhkematerjali alal;
5) kes tegeleb turvateenuse osutamisega;
6) kes on avalikus teenistuses või tegevteenistuses;
7) kes on notar või advokaat;
8) kes on vabastatud eelmisest töökohast distsiplinaarüleastumise eest või usalduse kaotuse tõttu ning vabastamisest on möödunud alla kahe aasta;
9) kes ilma arsti ettekirjutuseta tarvitab narkootilisi või psühhotroopseid aineid;
10) kes on pankrotivõlgnik;
11) kes on abipolitseinik ;
12) kes on kriminaalasjas kahtlustatav, süüdistatav või kohtualune.
(4) Kui tegevusloa taotluse on esitanud lõikes 3 nimetatud isik, tagastab loakogu taotluse läbivaatamata.
§ 23. Tegevusloa taotlus
(1) Tegevusloa taotluses märgitakse:
1) taotleja ees- ja perekonnanimi, aadress ja isikukood;
2) tegevusloa kehtivusaeg, kui luba taotletakse vähem kui viieks aastaks;
3) taotleja sidevahendite numbrid;
4) taotleja omakäeline kinnitus , et tema puhul ei esine §-s 22 lg-s 3 sätestatud tegevusloa taotlemist välistavaid asjaolusid.
(2) Tegevusloa taotlemise avaldusele lisatakse haridust tõendava dokumendi koopia.
§ 24. Tegevusloa taotleja või omaja tausta kontrollimine
(1) Loakogu kontrollib tegevusloa taotleja tausta, et veenduda tegevusloa taotlemisel esitatud dokumentide õigsuses ning et vajaduse korral koguda tegevusloa taotleja kohta täiendavaid andmeid üksnes sellises ulatuses, mis on vajalik veendumaks tegevusloa taotleja poolt esitatud andmete õigsuses ja vastavuses käesoleva seaduse nõuetele.
(2) Vajadusel kontrollib loakogu tegevusloa omaja tausta tegevusloa pikendamise avalduse esitamise või tegevusloa kehtivuse peatamise või tegevusloa kehtetuks tunnistamise ettepaneku korral.
(3) Loakogu nõudel on tegevusloa taotleja või omaja kohustatud andma täiendavat teavet:
1) oma senise majandustegevuse kohta;
2) oma varasema töötamise kohta;
3) temale kuuluva osa- või aktsiakapitali päritolu kohta.
§ 25. Eradetektiivieksam
(1) Eradetektiivieksami (edaspidi eksam ) korraldab loakogu kahe kuu jooksul pärast kõigi nõutavate dokumentide esitamist ja kontrollimist.
(2) Eksamit ei saa teha isik, kes ei vasta §-s 22 toodud nõuetele.
(3) Loakogu võib keelduda isiku eksamile lubamisest, kui taustauuringute tulemusena on alust kahelda tema aususes ja usaldusväärsuses.
(4) Eksami nõuded ja eksami sooritamise korra kehtestab siseminister.
§ 26. Tegevusloa väljastamine
(1) Loakogu teeb otsuse tegevusloa väljastamise või sellest keeldumise kohta ning väljastab tegevusloa hiljemalt 15 päeva jooksul pärast eksami sooritamist.
(2) Tegevusluba ei väljastata:
1) taotluse menetlemisel ilmneb mõni § 22 lg-s 3 nimetatud asjaolu;
2) taotlus ei vasta kehtestatud nõuetele ja taotluse esitaja ei ole puudusi tähtaja jooksul kõrvaldanud;
3) taotleja ei ole sooritanud eksamit;
4) taotleja on taotluses teadvalt esitanud valeandmeid.
§ 27. Tegevusloa kehtivuse pikendamine
(1) Tegevusloa kehtivuse pikendamiseks esitatakse § 23 nõuetele vastav taotlus vähemalt kaks kuud enne tegevusloa kehtivuse lõppemist. Tegevusloa kehtivuse pikendamise avalduses märgitakse lisaks §-s 23 nõutud andmetele senise tegevusloa number ja kehtivusaeg.
(2) Loakogu vaatab taotluse läbi ja pikendab tegevusluba kui ei ole alust sellest keelduda. Tegevusloa pikendamisest keeldumise otsus peab olema põhjendatud.
§ 28. Tegevusloa kehtetuks tunnistamine ja tegevusloa kehtivuse peatamine
(1) Tegevusloa võib tunnistada kehtetuks või tegevusloa kehtivuse kuni kolmeks kuuks peatada, kui eradetektiiv:
1) tegutseb avalikku korda või riigi julgeolekut eirates;
2) rikub käesoleva seaduse nõudeid;
3) ei vasta enam nõuetele, mis olid tegevusloa andmise aluseks;
4) on loakogule või järelevalveametnikule teadlikult esitanud valeandmeid;
5) ei ole täitnud puuduste kõrvaldamiseks tehtud ettekirjutust;
6) on loa kehtivuse ajal tegutsenud temale keelatud tegevusalal;
7) ei ole eradetektiiviteenust mõjuva põhjuseta osutanud üle ühe aasta.
(2) Tegevusloa kehtivuse võib peatada vaid juhul, kui peatamise aluseks olev puudus on kõrvaldatav loa kehtivuse peatamise tähtaja jooksul.
(3) Tegevusluba tunnistatakse kehtetuks tegevusloa omaja avalduse alusel, kui tegevusloa omaja ei soovi enam tegutseda eradetektiivina.
(4) Enne tegevusloa kehtetuks tunnistamise või kehtivuse peatamise otsustamist, välja arvatud lõikes 3 nimetatud juhtumil, kuulatakse ära tegevusloa omaja seletus. Loa omaja mitteilmumine ei takista küsimuse otsustamist.
§ 29. Tegevusloa kehtetuse või kehtivuse peatamise tagajärjed
(1) Kui eradetektiivi tegevusluba tunnistatakse kehtetuks või tegevusloa kehtivustähtaeg on lõppenud, kaotab isik õiguse tegutseda eradetektiivina.
(2) Eradetektiivina tegutsemise õiguse kaotanud isiku eradetektiiviteenuse osutamisega seotud dokumendid ja muudel teabekandjatel olev informatsioon jäävad eradetektiiviühingule. Kui eradetektiivina tegutsemise õiguse kaotanud isik oli eradetektiiviühingu ainus aktsionär või osanik või füüsilisest isikust ettevõtja, peab eradetektiiv nimetatud dokumendid ja teabekandjad üle andma Politseiametile.
(3) Eradetektiivina tegutsemise õiguse kaotanud isik tagastab ametitunnistuse Politseiametile.
(4) Eradetektiiv, kelle tegevusloa kehtivus peatatakse, kaotab õiguse tegevusloa kehtivuse peatamise ajal tegutseda eradetektiivina.
§ 30. Tegevuslubade arvestus
(1) Politseiamet peab loakogu poolt väljaantud, pikendatud, peatatud ning kehtetuks tunnistatud tegevuslubade arvestust .
(2) Politseiamet vormistab iga eradetektiivi kohta järelevalvetoimiku, kuhu köidetakse kõik dokumendid, mis on seotud tegevusloa väljaandmise, tegevusloa pikendamise, peatamisega ja kehtetuks tunnistamisega ning järelevalvega eradetektiivi tegevuse üle eradetektiiviteenuse osutamisel.
4. peatükk
Eradetektiiviteenuse osutamise muud tingimused ja piirangud
§ 31. Eradetektiivi ja eradetektiiviühingu varaline vastutus
(1) Füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsev eradetektiiv ning eradetektiiviühing kannavad varalist vastutust õigusvastase kahju tekitamise eest eradetektiiviteenuse osutamisel.
(2) Kui lõikes 1 nimetatud kahju põhjustas eradetektiiviühingu nimel tegutsev eradetektiiv süülise käitumisega, vastutab eradetektiiv solidaarselt eradetektiiviühinguga.
§ 32. Eradetektiivi kutsekindlustus
(1) Eradetektiivi tekitatud kahju hüvitamise tagamiseks peab eradetektiiv sõlmima kutsekindlustuslepingu järgmiste tingimuste kohaselt:
1) kindlustusandja on äriühing, kellel on Eestis kindlustamise luba;
2) leping hõlmab eradetektiivi kutsekohustuste rikkumisest tekkinud kahju ja selle isiku tekitatud kahju, kelle tegevuse eest eradetektiiv seaduse järgi vastutab;
3) kindlustussumma alampiir ühe kindlustusjuhtumi kohta on sada tuhat krooni. Kutsekohustuste tahtlikust rikkumisest tekkivat vastutust kindlustama ei pea;
4) kui kindlustusleping on sõlmitud omavastutusega, hüvitab kindlustusandja tekitatud kahju kogu ulatuses ja nõuab omavastutuse summa tagasi kindlustusvõtjalt.
(2) Kutsekindlustuslepingu ärakiri esitatakse viivitamata loakogule.
5. peatükk
Järelevalve
§ 33. Järelevalveametnik
(1) Politseiprefektuuri teenistuspiirkonna eradetektiivide tegevuse järele valvab politseiprefekt või tema poolt volitatud politseiametnik ning kõigi eradetektiivide tegevuse järele loakogu.
(2) Loakogu teavitab lõikes 1 nimetatud politseiprefektuuri järelevalveametnikku tegevusloa andmisest, tegevusloa kehtivuse peatamisest, tegevusloa kehtetuks tunnistamisest ja tegevusloa pikendamisest.
§ 34. Järelevalve teostamine
(1) Järelevalveametnik kontrollib eradetektiivi ja eradetektiiviühingu tegevuse nõuetekohasust. Eradetektiiv võib eelnimetatud küsimustes konsultatsiooni saamiseks pöörduda järelevalveametniku poole.
(2) Järelevalveametnik kontrollib eradetektiivi tegevust korrapäraselt vähemalt üks kord aastas. Erakorraliselt on lubatud eradetektiivi tegevust kontrollida, kui on andmeid, mis viitavad lisakontrollimise vajadusele või kui seda taotleb eradetektiiv.
(3) Järelevalve tulemuste kohta vormistab järelevalveametnik järelevalveakti kahes eksemplaris, millest üks jääb eradetektiivile või eradetektiiviühingule.
(4) Eradetektiiv ja eradetektiiviühing on järelevalveametniku nõudmisel kohustatud:
1) ilmuma kutse korral või saatma ühingu volitatud esindaja järelevalveametniku juurde ning andma selgitusi eradetektiiviteenuse osutamisega seonduva kohta;
2) esitama kliendilepingud ja kliendilepingute raamatud;
3) võimaldama tutvuda eradetektiiviteenuse osutamiseks kasutatavate tehniliste vahenditega;
4) võimaldama sissepääsu eradetektiiviteenuse osutamiseks kasutatavatesse ruumidesse.
§ 35. Järelevalveametniku õigused
(1) Järelevalveametnikul on järelevalve teostamiseks õigus:
1) teha eradetektiivile või eradetektiiviühingule ettekirjutusi käesoleva seaduse nõuete rikkumise lõpetamiseks;
2) tutvuda kaebuse saamisel eradetektiivi tegevuse peale kõigi eradetektiivi valduses olevate dokumentidega;
3) teha loakogule ettepanek tegevusloa kehtivuse peatamiseks või tegevusloa kehtetuks tunnistamiseks.
(2) Lõike 1 punktis 1 nimetatud ettekirjutuse mittetäitmisel võib järelevalveametnik rakendada sunniraha asendustäitmise ja sunniraha seaduses (RT I 2001, 50, 283; 94, 580) sätestatud korras.
(3) Lõikes 2 nimetatud sunniraha ülemmäär on 10 000 krooni.
6. peatükk
Vastutus
§ 36. Eradetektiivindusega tegelemise nõuete rikkumine
(1) Eradetektiiviteenuse osutamise korra või eradetektiivindusele kehtestatud tegutsemispiirangute rikkumise või muude seadusega sätestatud nõuete täitmata jätmise eest -
karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut või arestiga.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik -
karistatakse rahatrahviga kuni 50 tuhat krooni.
(3) Käesolevas paragrahvis sätestatud väärteole kohaldatakse karistusseadustiku üldosa ja väärteomenetluse seadustiku sätteid.
(4) Käesolevas paragrahvis sätestatud väärteo kohtuväline menetleja on politseiprefektuur.
7. peatükk
Rakendussätted
37. Julgeolekuasutuste seaduse muutmine
Julgeolekuasutuste seaduse (RT I 2001, 7, 17; 100, 643) § 20 lõikest 3 jäetakse välja sõnad "või eradetektiiviteenuseid".
§ 38. Jälitustegevuse seaduse muutmine
Jälitustegevuse seaduse paragrahv 9 lõige 2 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
"1) tegevusloa andmine eradetektiiviteenuse osutamiseks;"
§ 39. Karistusregistri seaduse muutmine
Karistusregistri seaduse (RT I 1997, 87, 1467; 1998, 111, 1830; 2001, 93, 565; 2002, 32, 189) § 17 lõiget 1 täiendatakse punktiga 14 järgmises sõnastuses:
"14) eradetektiivil kliendilepingu täitmiseks vajalike andmete osas."
§ 40. Politseiseaduse muutmine
Politseiseaduse (RT 1990, 10, 113; 1991, 10, 152; RT I 1993, 20, 355; 1994, 34, 533; 40, 654; 86/87, 1487 ; 1995, 62, 1056; 1996, 49, 953; 1998, 50, 753; 51, 756; 2001, 7, 17; 65, 377; 85, 511) § 13 punkt 19 tunnistatakse kehtetuks.
§ 41. Politseiteenistuse seaduse muutmine
Politseiteenistuse seaduse (RT I 1998, 50, 753; 104, 1742 ; 2000, 10, 57; 28, 167; 2001, 7, 17; 85, 511) paragrahvi 33 lõikest 4 jäetakse välja sõnad "või eradetektiiviteenuseid".
§ 42. Riigilõivuseaduse muutmine
Riigilõivuseaduse (RT I 1997, 80, 1344; 2001, 55, 331; 56, 332; 64, 367; 65, 377; 85, 512; 88, 531; 91, 543; 93, 565; 2002, 1, 1; 9, 45; 13, 78; 79; 81; 18, 97; 23, 131; 24, 135; 27, 151; 153) § 183 lõikes 1 asendatakse sõnad "eradetektiivibüroo avamiseks" sõnadega "tegevusloa väljastamise eest eradetektiiviteenuse osutamiseks".
§ 43. Seaduse jõustumine
Seadus jõustub 1. jaanuaril 2003 a.
Riigikogu esimees Toomas SAVI
Tallinn "..." "................" 2002. a.
Esitanud Vabariigi Valitsus
30.07.2002 nr 1-6/78
SELETUSKIRI
Eradetektiivinduse seaduse eelnõu juurde
1. Sissejuhatus
Eradetektiivinduse seaduse eelnõu sätestab eradetektiivindusega tegelemise õiguslikud alused ja korra, eradetektiivi vastutuse ning järelevalve alused ja korra eradetektiivinduse üle.
Eelnõu väljatöötamise aluseks on Eesti Reformierakonna ja Keskerakonna koalitsioonilepingu osa "Õigusriik, õiguskord" punkt 6, mille kohaselt koalitsioon "tihendab koostööd erasektori, omavalitsuste ja riigi vahel turvalisuse tagamiseks ja kuritegevuse ennetamiseks, toetades kodanikuinitsiatiivi korras tegutseva naabrivalve arengut ning luues õiguslikud alused erasektori kaasamiseks õigusrikkumiste avastamisse".
Eelnõu väljatöötamisel on aluseks võetud Siseministeeriumis ettevalmistatud "Eradetektiivinduse seaduse" eelnõu 20.03.1998 a redaktsioon.
Eelnõu on ette valmistanud Siseministeerium . Töögruppi kuulusid Lennart Viikmaa - siseministri nõunik, Erik Salumäe - OÜ Infobüroo Firmus juhatuse liige, Norman Aas - Riigiprokuratuuri kriminaalpoliitika talituse juhataja, Koit Pikaro - Riigikogu liige, Veiko Jürisson - Eesti Turvaettevõtete Liidu tegevdirektor , OÜ Infobüroo Firmus juhatuse liige, Henno Kuurmann - Kaitsepolitseiameti komissar , Kersti Jundas - Keskkriminaalpolitsei politseinõunik, Anno Aedmaa - Justiitsministeeriumi avaliku õiguse osakonna nõunik, Meelis Maiste - Siseministeeriumi õigusosakonna nõunik, Kaido Jõgeva - Siseministeeriumi õigusosakonna peaspetsialist .
Seaduse vastuvõtmiseks on vaja Riigikogu poolthäälte enamust .
2. Seaduse eesmärk
Seaduse eesmärgiks on reguleerida eradetektiivindusega kui spetsiifilise ettevõtluse liigiga tegelemine sätestades eradetektiivindusega tegelevate isikute õigused ja kohustused ning vastutuse eelnõu sätete rikkumise eest nii füüsilisele kui juriidilisele isikule.
Peamine eradetektiivindust käsitlev õigusakt on Vabariigi Valitsuse 08.05.1990.a. määrus nr 90 "Ettevõtete tegevusalade litsentsimise kohta Eesti NSV-s", mis arvab eradetektiivibüroode avamise ja tegevuse korraldamise litsentseeritavate tegevusalade hulka. Veel on eradetektiivi ja eradetektiivindust mainitud mitmes õigusaktis - politseiseaduse paragrahv 13 punkt 19 annab politseile õiguse anda välja ja tühistada litsentse eradetektiivbüroode avamiseks ning tegevuse korraldamiseks; riigilõivuseaduse paragrahv 183 näeb ette muuseas riigilõivu tegevuslitsentsi eest eradetektiivibüroo avamiseks; jälitustegevuse seaduse paragrahv 9 lõige 2 punkt 1 lubab jälitustegevust alustada seoses tegevusloa andmisega tegelemiseks eradetektiivindusega; turvateenistuse seaduse paragrahv 6 lõige 2 keelustab turvaettevõtetel tegutsemise eradetektiivteenuste osutamisega ning paragrahv 8 lg 5 p 2 ei luba turvatöötajana töötada isikul, kes töötab eradetektiivina; relvaseaduse § 68 lg 2 kohaselt ei anta tegevusluba relvade ja laskemoona valmistamiseks või müügiks, relvade ümbertegemiseks või parandamiseks isikule, kes tegeleb turvateenuste osutamise või eradetektiivindusega; abipolitseiniku seaduse paragrahv 6 lg 2 kohaselt ei võeta abipolitseinikuks kohtunikku, prokuröri, eradetektiivi ega kaitseväelast.
3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Eelnõu koosneb seitsmest peatükist.
Esimene peatükk sätestab seaduse reguleerimisala ning annab põhialused eradetektiivide tegevusele. Eelnõus antakse eradetektiivi mõiste läbi eradetektiivinduse ja eradetektiiviteenuse mõistete.
Eradetektiivindust on käsitletud ettevõtluse liigina , mille tegevusalaks on eradetektiiviteenuse osutamine. Eradetektiiviteenuse sisuks on teabe kogumine kliendi tellimusel. Paragrahvis 3 on toodud näitlik loetelu asjaoludest, mille kohta eradetektiiv võib teavet koguda. Loetelu ei ole ammendav , § 3 lg 18 lubab teavet koguda ka muu teo või sündmuse kohta, kui teabe kogumine ei ole keelatud seaduse või seaduse alusel antud õigusaktiga. Näitliku loetelu toomine seadusesse annab ülevaate sellest, millega eradetektiiv tegeleda võib. Valdkonnad, milles eradetektiiv teabe kogumisega tegeleb, võib jagada laias laastus kaheks: 1) teabe kogumine kohtu- või kohtueelse menetluse raames või tarvis; 2) teabe kogumine muus valdkonnas. Eraldi valdkonna moodustab teabe kogumine kuriteo tunnustega sündmuse asjaolude kohta. Seda käsitleb eraldi teemana eelnõu § 14.
Eradetektiiv on isik, kellele on antud luba tegeleda eradetektiivindusega, st isik, kellel on õigus vastavalt eradetektiivinduse seadusele teavet koguda.
Eradetektiivil on lubatud tegutseda füüsilisest isikust ettevõtjana või äriühinguna. Eelnõu kohaselt peab füüsilisest isikust ettevõtja, kes tegutseb eradetektiivindusega olema kantud äriregistrisse.
Äriühing peab olema Eestis registreeritud ning äriühinguna tegutsevale eradetektiiviühingule on lubatud kõik äriseadustikus ettenähtud äriühingu vormid - täisühing, usaldusühing, osaühing ja aktsiaselts.
Eradetektiiviühingu osanikuks või aktsionäriks võib olla üksnes eradetektiiv. Selline piirang on sätestatud eesmärgiga välistada võimalikke huvide konflikte ja erinevate ettevõtluse vormide vaheliste piiride hägustumist, samuti selleks, et tagada paremini riiklik järelevalve eradetektiivide tegevuse üle. Eradetektiivide puhul on tegemist üsna tundliku tegevusalaga, kuna eradetektiivi tegevusega võib kaasneda isikute põhiõiguste rikkumine.
Eradetektiiviühinguna võivad tegutseda ka välisriigi eradetektiiviühing või selle filiaal. Piiranguna on sätestatud, et ka välisriigi eradetektiiviühingu või selle filiaali osanikeks või aktsionärideks võivad olla üksnes isikud, kellel on õigus tegutseda Euroopa Liidu liikmesriigis eradetektiivina.
Eradetektiiviühing on ettevõte äriseadustiku tähenduses. Eradetektiiv ja eradetektiiviühing on seega ettevõtjad.
Paragrahvis 6 ja 7 on eradetektiiviühingute tegevust reguleerivad sätted. Eelnõu sätestab eradetektiivinduse kui ettevõtluse eriliigiga tegelemise erisused , milleks on eelkõige erisused eradetektiivindusega tegelevate äriühingute asutamisel ning aktsiate ja osade võõrandamisel ja pärimisel. Eradetektiiviühingu aktsionäriks või osanikuks võib olla vaid eradetektiiv.
Piirang, mille kohaselt saab eradetektiiviühingu aktsionär või osanik olla üksnes eradetektiiv, on tingitud vajadusest siduda eradetektiiviühingu osaniku või aktsionäri tegevus ühingu juhtimisel seaduse nõuetega. Kui piirangut ei kohaldata, võib juhtuda, et eradetektiiviühingus tegutsev eradetektiiv peab alluma eradetektiiviühingu omanike survele eirata seaduse nõudeid nende huvidest lähtudes.
Eradetektiiviühingu osa või aktsia pärijaks olemise piirang on tingitud samadest kaalutlustest nagu isiku õiguse piiramine olla eradetektiiviühingu aktsionär või osanik Samas nähakse ette hüvitise maksmine isikule juhul, kui talle ei saa pärimise teel üle minna eradetektiiviühingu osa või aktsia, ning juhul, kui isik peab võõrandama oma osa või aktsia eradetektiivi tegevusloa kehtivuse kaotamise tõttu.
Füüsilisest isikust ettevõtjana tegutseva eradetektiivi ärinimes peab sisalduma sõna "eradetektiiv" ning eradetektiiviühingu ärinimes sõna "eradetektiivibüroo", et välistada võimalus, kus mingi muu ärinime alla pakutakse eradetektiiviteenust.
Füüsilisest isikust ettevõtjana tegutseva eradetektiiv ei või sama ärinime all tegutseda teisel tegevusalal peale eradetektiiviteenuse osutamise. Eradetektiiviühingul ei või olla teist tegevusala peale eradetektiiviteenuse osutamine.
Teine peatükk käsitleb eradetektiiviteenuse osutamist, sätestab teenuse osutamise korralduse, eradetektiivi õigused ja kohustused eradetektiiviteenuse osutamisel.
Eradetektiiv tohib eradetektiiviteenust osutada üksnes kirjaliku kliendilepingu alusel. Kliendilepinguga täpsustatakse eradetektiivi ja kliendi suhted, sealhulgas eradetektiivi tegevuse piirid. Ühtlasi sätestab § 11 nõuded kliendilepingule, tagamaks võimalust kontrollida eradetektiiviteenuse osutamise sisu ja seaduslikkust. § 11 lõike 3 järgi kohaldatakse kliendilepingule tsiviilõiguse käsundit reguleerivaid sätteid.
Kuna kliendileping on eradetektiivi tegevuse aluseks, siis on selle olemasolu eradetektiivi tegutsemise seaduslikkuse kontrollimiseks väga oluline. Seetõttu on sätestatud kohustus eradetektiividele pidada kliendilepingute kohta kliendilepingute raamatut. Kliendilepingute raamatu eesmärk on ülevaate saamine eradetektiivi tegevusest, sest kliendilepingute raamatus peab eradetektiiv koheselt registreerima kõik sõlmitud kliendilepingud. See aitab vältida fiktiivsete kliendilepingute tegemist ning oma tegeliku tegevuse või selle eesmärkide varjamist.
Kliendilepingute raamatut võib pidada nii paberkandjal kui elektrooniliselt.
§ 13 sätestab eradetektiivi ja eradetektiiviühingu kohustused eradetektiiviteenuse osutamisel.
Oluline kohustus on teavitada politseid temale teatavaks saanud ettevalmistatavast või toimepandud esimese astme kuriteost ja sellega seonduvatest asjaoludest. See kohustus on sätestatud lähtuvalt eesmärgist, et eradetektiiv teavitaks igal juhul politseid esimese astme kuriteost, kui tema poole pöördub klient sooviga, et eradetektiiv koguks teavet esimese astme kuriteo kohta. See tähendab, et kui klient ei ole toimepandud kuriteost politseid informeerinud, peab seda tegema eradetektiiv. Kui klient on juba politsei poole pöördunud, ning asja suhtes on alustatud kriminaalmenetlust, toimub eradetektiiviteenuse osutamine vastavalt §-s 14 sätestatule.
Samuti on eradetektiivile pandud kohustus teavitada politseid teise astme kuriteost juhul, kui ta kliendilepingu täitmise käigus teeb kindlaks isiku, keda on alust kahtlustada teise astme kuriteo toimepanemises. Selline kohustus on sätestatud selleks, et eelnõu täidaks oma eesmärki selles osas, et eradetektiivid aitaksid kaasa õiguserikkumiste avastamisele.
Oluline on ära märkida, et kindlasti ei saa eradetektiivi käsitleda kuriteoga või muul viisil õigusvastaselt tekitatud kahjude sissenõudjana. Eradetektiiv on siiski seaduse mõttest tulenevalt ainult teabe koguja ning tema teenuse osutamine lõpeb nõutud teabe üleandmisega kliendile. Samuti tuleb arvestada, et eradetektiiv ei tohi tegutseda õiguserikkumise varjamise eesmärgil (§ 17 p 1), seega peaks olema välistatud see, et eradetektiiv palgatakse õigusemõistmise takistamiseks.
§ 14 käsitleb juhtumit, mil kliendilepingu täitmiseks on vajalik koguda teavet menetluses olevas kriminaalasjas. See puudutab nii seda olukorda, kus inimene on enne eradetektiivi poole pöördumist kuriteost teatanud politseile ja see on alustanud kriminaalmenetlust, kui ka olukorda, kus klient pöördub esmalt eradetektiivi poole, kuid eradetektiivil on kohustus kuriteost teavitada politseid vastavalt eelnõu § 13 p 4-le. Kui eradetektiivi poole pöördub klient sellise kurieo kohta teabe kogumise eesmärgil, saab eradetektiiv sellist eradetektiiviteenust osutada ainult koostöös asja menetleva ametnikuga. § 14 lg 1 kohustub sellisel juhul eradetektiivi asja menetleva ametiisikut teavitama sellest, et tal on sõlmitud kliendileping menetluses oleva kriminaalasja kohta teabe kogumiseks. Oma edaspidise tegevuse peab eradetektiiv asja menetleva ametnikuga kooskõlastama. Seda tuleb vaadelda kooskõlas eelnõu § 16 p-s 2 sätestatud keeluga teha takistusi kriminaalasjade kohtueelsele ja kohtumenetlusele. Seega ei tohi eradetektiiv oma tegevusega mingil moel kahjustada kriminaalasja üldist käiku ega olla takistuseks menetlejale. Kui eradetektiiv hakkab tegutsema menetlejat takistades, on menetlejal võimalus pöörduda järelevalveametniku poole, kes järelevalve käigus saab teha eradetektiivile ettekirjutusi ning võtta samme tema tegevusloa kehtivuse peatamiseks või kehtetuks tunnistamiseks.
§ 15 sätestab eradetektiivi õigused teabe kogumisel, millede hulgast võiks märkida õigust küsitleda ja võtta kirjalik seletus isikult tema nõusolekul, kasutada teabe salvestamiseks üksnes üldkasutatavaid teabe salvestamise vahendeid, teostada jälgimist üldkasutatavas kohas ning isiku samasuse tuvastamist üldkasutatavas kohas. Siinjuures on oluline ära märkida, et eradetektiividele ei anta eriõigusi, näiteks jälitustegevuse teostamise õigust. Jälitustegevuse puhul on tegemist isiku põhiõiguste piiramisega. Vastavalt põhiseaduse §-le 26 on igaühel õigus perekonna- ja eraelu puutumatusele. Riigiasutused , kohalikud omavalitused ja nende ametiisikud ei tohi kellegi perekonna- ega eraellu sekkuda muidu, kui seaduses sätestatud juhtudel ja korras tervise, kõlbluse, avaliku korra või teiste inimeste õiguste ja vabaduste kaitseks, kuriteo tõkestamiseks või kurjategija tabamiseks. Eraõiguslike füüsiliste ja juriidiliste isikute sekkumise kohta teiste inimeste eraellu ei ütle põhiseadus midagi, kuid põhiseaduse loogikast lähtudes kehtib keeld rikkuda perekonna- ja eraelu puutumatust samamoodi ka eraõiguslikule füüsilise ja juriidilise isiku kohta.
§ 16 loetleb piirangud eradetektiivi tegevusele. Nendeks on teise isiku au ja väärikuse teotamise keeld, isikupuutumatuse, eluruumi puutumatuse ning kirjavahetuse- ja ärisaladuse rikkumise keeld, muude isiku õiguste ja vabaduste rikkumise keeld, riigi- ja kohaliku omavalitsuse organite, asutuste ja ametiisikute tegevuse takistamise keeld, jälitustegevuse teostamise keeld.
Samuti on keelatud eradetektiivil teha foto-ja filmivõtteid ning helisalvestusi ameti- või muus ruumis, samuti eraterritooriumil ilma selle valdaja või omaniku kirjaliku loata ning kasutada oma tegevuses meetodeid, vahendeid ja aineid, mis rikuvad teise isiku õigusi ja vabadusi või seavad ohtu tema elu, tervise, au ja hea nime või vara puutumatuse.
Lisaks § 16 loetletud piirangutele on sätestatud eradetektiivile piirangud ka teabe kogumisel (§ 17). Nimelt on eradetektiivil keelatud koguda ja kasutada teavet eesmärkidel, mis ei käi kokku eradetektiivide tegevuse eesmärkidega. Need on juhud , kui eradetektiivi kasutatakse ainult teise isiku kahjustamise eesmärgil, poliitiliste skandaalide tekitamiseks, õiguserikkumise varjamiseks. Samuti on keelatud koguda ja kasutada teavet, mis oma olemuselt ei ole mõeldud laiemale inimeste ringile teatavaks saamiseks ning teavet poliitilisi vaateid, usulisi ja maailmavaatelisi veendumusi kirjeldavaid andmeid.
§ 18 käsitleb eradetektiivi kutsesaladust. Eradetektiiv on kohustatud hoidma saladuses eradetektiiviteenust osutades teatavaks saanud andmeid, eradetektiivi poole pöördumist ning tasu suurust. Kutsesaladuse hoidmise kohustus kehtib eradetektiivil ka pärast eradetektiivindusega tegelemise lõppemist. Kutsesaladuse hoidmise kohustus laieneb ka eradetektiiviühingu teistele töötajatele ning avalikele teenistujatele, kellele eradetektiivi kutsesaladus on saanud teatavaks teenistuskohustuste täitmisel (nt järelevalveametnikud, aga ka need ametiisikud, kellel on õigus teavet saada eradetektiivilt - uurijad , prokurörid, kohtunikud ).
Eradetektiivi kutsesaladus ei ole sedavõrd kõikehõlmav kui näiteks advokaadi kutsesaladus, sest eradetektiivil on kohustus anda kutsesaladust sisaldavat teavet kohtule, prokuratuurile ja kohtueelsele uurimisasutusele ning järelevalveametnikule nende nõudmisel. Samuti ei ole välistatud eradetektiivi ülekuulamine tunnistajana, kui selleks vajadus peaks tekkima .
Eelnõu kolmas peatükk käsitleb eradetektiividele tegevusloa andmist.
Eradetektiiviteenuse osutamise õigust väljendab eradetektiivi tegevusluba. Tegevuslubasid väljastab ning neid pikendab, nende kehtivuse peatab ja kehtetuks tunnistab Politseiameti loakogu. Loakogu on politseipeadirektori poolt moodustatav kollektiivne organ, mille tegevusse võib kaasata ka ametnikke väljastpoolt Politseiametit.
Tegevusloa saamiseks peab isik esitama taotluse. Taotluse sisu ja selle lisad sätestab eelnõu § 23.
Eradetektiiviks saada sooviv isik peab olema vähemalt 21-aastane teovõimeline Eesti Vabariigi kodanik. Teise olulise tingimusena on sätestatud vähemalt keskhariduse nõue. Eelnõu arutelu käigus kaaluti mitmeid variante , millist ettevalmistust peaks eradetektiiv omama. Algul väljapakutud juriidilise kõrghariduse või vähemalt kolmeaastane töökogemus uurija ametikohal nõude puhul jõudis töögrupp järeldusele, et sellised nõuded iseenesest ei taga, et tegevusloa taotleja oleks hea eradetektiiv ning samuti seaks see põhjendamatult piirangud eradetektiiviks saamisele neile isikutele, kellel ei ole juriidilist kõrgharidust, kuid kes sooviksid eradetektiiviks saada ning sellega ka hakkama saaksid. Seetõttu on eelnõus juriidilise kõrghariduse nõue asendatud eradetektiivi kutseeksami sooritamise nõudega. Eradetektiivi kutseeksam sooritatakse loakogu juures ning selle sisuks on eradetektiiviks pürgija õigusalaste teadmiste kontrollimine. Lisaks peab eradetektiivikandidaat valdama eesti keelt kõnes ja kirjas.
Tegevusluba väljastatakse peale eradetektiivi eksami sooritamist. Loakogul on enne seda õigust kontrollida tegevusloa taotleja tausta ja tegevusloa taotluses esitatud andmete õigsust ning koguda vajadusel täiendavaid andmeid tegevusloa taotleja kohta. Tegevusloa taotleja tausta on lubatud kontrollida ka tegevusloa pikendamiseks. Sellega on seotud ka jälitustegevuse seadusest tulenev alus jälitusmenetluse alustamiseks - jälitustegevuse seaduse paragrahv 9 lõige 2 punkt 1 lubab jälitustegevust alustada seoses tegevusloa andmisega tegelemiseks eradetektiivindusega. Eelnõus on sätestatud võimalus mitte lubada isikut eksamile (sisuliselt seega välistades sellise isiku eradetektiiviks saamise), kui tausta kontrollimise tulemusena on põhjust kahelda tema aususes ja usaldusväärsuses. "Ausus" ja "usaldusväärsus" on küll hinnangulised kriteeriumid, kuid see väljendab endas seda, et eradetektiivi amet on auväärne ning eradetektiiviks ei tohiks olla isik, kelle seadusekuulekuses või usaldusväärsuses on põhjendatud alus kahelda.
Eelnõu § 22 lg 3 seab piirangud isikutele, kes ei saa olla eradetektiiv - need on seotud eradetektiivi usaldusväärsuse nõudega (isik keda on karistatud tahtlikult toime pandud kuriteo eest ja kelle karistusandmed ei ole karistusregistrist kustutatud, samuti isik, kelle eradetektiivi tegevusluba on tunnistatud kehtetuks seoses eradetektiivinduse seaduse rikkumisega ning sellest on möödunud vähem kui viis aastat) või tema sõltumatuse tagamise vajadusega.
§ 28 annab alused tegevusloa kehtivuse peatamiseks kuni kolmeks kuuks või selle kehtetuks tunnistamiseks. Nendeks on eradetektiivide tegevusele kehtestatud nõuete rikkumine. Tegevusloa kehtivuse peatamist või kehtetuks tunnistamiseks tuleb vaadata koosmõjus järelevalve teostamisega eradetektiivide tegevuse üle, sest peamiselt saab loakogu infot selle kohta, et on alust tegevusloa kehtivuse peatamiseks järelevalveametike kaudu.
§ 29 sätestab tegevusloa kehtivuse peatamise või kehtetuks tunnistamise tagajärjed, millest peamiseks on see, et eradetektiiv kaotab õiguse eradetektiiviteenuse osutamiseks.
Väljastatud tegevuslubade kohta peab Politseiamet arvestust.
Eelnõu neljas peatükk sätestab muud piirangud eradetektiivi tegevusele. Nendeks on eradetektiivi varaline vastutus õigusvastase käitumise eest ning kohustus omada kutsekindlustust.
Eelnõu viies peatükk sisaldab endas järelevalve sätteid eradetektiivide tegevuse üle. Järelevalve eradetektiivide tegevuse üle on pandud politseiprefektuuridele, seda teostab politseiprefekti poolt määratud politseiametnik. Eelnõuga on ette nähtud eradetektiivide tegevuse korraline kontrollimine, mis toimub vähemalt üks kord aastas. Järelevalveametnikule on antud õigus teostada vajadusel ka erakorralist kontrolli, selleks võib vajadus tekkida näiteks kaebuste laekumisel eradetektiivi tegevuse peale või materjali saamiseks, et esitada loakogule andmeid, mis annaksid alust eradetektiivi tegevusloa kehtivuse peatamiseks või äravõtmiseks. Eradetektiivil on kohustus võimaldada järelevalveametnikul teostada vajalikke toiminguid. Järelevalveametnikul on õigus teha eradetektiivile ettekirjutusi ebaseadusliku tegevuse lõpetamiseks, tutvuda kaebuse saamisel kõigi eradetektiivi dokumentidega ning teha ettepanek loakogule eradetektiivi tegevusloa kehtivuse peatamiseks või tegevusloa kehtetuks tunnistamiseks.
Eelnõu kuues peatükk, "Vastutus", sisaldab endas sätteid eradetektiivide vastutuse kohta väärtegude eest. Vastutus eradetektiivinduse seaduses sätestatud nõuete täitmatajätmise eest on ette nähtud nii füüsilistele isikutele (eradetektiividele) kui juriidilistele isikutele (eradetektiiviühingutele). Väärtegude kohtueelne menetleja on politseiprefektuur.
Siinjuures on oluline ära märkida, et see ei ole kogu vastutus, mis eradetektiividele osaks võib saada. Lisaks sellele vastutavad eradetektiivid ja eradetektiiviühingud ka karistusseadustiku alusel. Karistusseadustikust puudutavad eradetektiive eelkõige § 137 (eraviisiline jälitustegevus), § 156 (sõnumisaladuse rikkumine), § 157 (kutse- ja ametitegevuses teatavaks saanud saladuse hoidmise kohustuse rikkumine), § 266 (omavoliline sissetung), § 279 (riikliku järelevalve teostamise takistamine), § 280 (valeandmete esitamine), § 306 (kuriteo varjamine), § 307 (kuriteost mitteteatamine), § 372 (tegevusloata ja keelatud majandustegevus ), § 373 (ettevõtluskeelu ja teataval erialal ning ametikohal töötamise keelu rikkumine).
Rakendussätetega muudetakse julgeolekuasutuste seadust, jälitustegevuse seadust, karistusregistri seadust, politseiseadust, politseiteenistuse seadust ja riigilõivuseadust.
Julgeolekuasutuste seaduse ja politseiteenistuse seaduse muudatused toovad endaga kaasa piirangu, mille kohaselt julgeolekualaseid ülesandeid täitnud julgeolekuasutuse ametnik ja politseiametnik ei või kolme aasta jooksul pärast teenistusest vabastamist töötada eradetektiiviteenuseid osutavates eraõiguslikes juriidilistes isikutes. Taoline piirang ei ole ratsionaalselt põhjendatud, sest see piirab politseiametnike ja julgeolekuasutuse ametnike võimalust peale teenistussuhte lõpetamist politsei- või julgeolekuasutusega, tegeleda valdkonnaga, millega tegelemiseks neil nende eelnevast töökogemusest tulenevalt võiks head eeldused olla.
Karistusregistri seadust muudetakse selliselt , et eradetektiivil on juurdepääsu õigus karistusregistri andmetele, kui tal on seda vaja kliendilepingu täitmiseks. Karistusandmetele ligipääsu andmine võimaldab eradetektiivil paremini oma tööd teha ning karistusregistri andmete kättesaadavaks tegemise eradetektiivile ei too enesega kaasa negatiivseid tagajärgi. Eradetektiiv saaks ligipääsu ainult neile andmetele, mis puudutavad isiku karistatust ning seda ainult juhul, kui seda on vaja kliendilepingu täitmiseks.
Politseiseaduses tunnistatakse kehtetuks § 13 p 19, mille kohaselt on politseil õigus anda välja ja tühistada litsentse eradetektiivbüroode avamiseks ning tegevuse korraldamiseks.
Politseiseaduses tunnistatakse kehtetuks § 13 p 19, mille kohaselt on politseil õigus anda välja ja tühistada litsentse eradetektiivbüroode avamiseks ning tegevuse korraldamiseks. Kuna eradetektiivi tegevuslubadega seonduv saab eradetektiivinduse seadusega täpsema regulatsiooni, puudub vajadus selle politseiseaduse sätte järele. Riigilõivuseadust muudetakse selliselt, et riigilõivu peab tasuma tegevusloa väljastamise eest eradetektiiviteenuse osutamiseks või selle pikendamiseks, mitte aga tegevusloa väljastamise eest eradetektiivibüroo avamiseks.
4. Eelnõu terminoloogia
Eelnõus ei kasutata spetsiifilist terminoloogiat. Sisu saab mõiste "eradetektiiv". Seni on eesti õigusaktides kasutatud mõistet "eradetektiiv" ja "eradetektiivindus" kuid neid mõisteid ei ole kuskil sisustatud. Eelnõus on mõistetakse eradetektiivi kui isikut, kellel on luba eradetektiiviteenuse osutamiseks ja eradetektiiviteenust kui teabe kogumist kliendi tellimusel.
5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõul puudub seos Euroopa Liidu õigusega, sest Euroopa Liidus ei ole eradetektiivide tegevust reguleeritud.
6. Eelnõu mõjud
Eelnõu võimaldab tihendada koostööd erasektori ja riigi vahel ning loob õiguslikud alused erasektori kaasamiseks õigusrikkumiste avastamisse. Teiseks loob see õiguslikel alustel toimiva eradetektiivi kutse, praegu on võimalik taotleda eradetektiivi tegevusluba, kuid samas pole eradetektiivide tegevus millegagi reguleeritud.
Eelnõu reguleerib eradetektiivi kui teabe kogumise teenuse osutaja tegevuse. See loob kindlustunde inimestele eradetektiivi poole pöördumiseks teabe kogumiseks asjaolude kohta, millel isikul endal võimalusi, aega või oskusi ei ole. Samuti aitab see kaasa politsei töö hõlbustamisele, sest inimesed ei pruugi teise astme kuritegude puhul enam otse politsei poole pöörduda vaid võivad abi saada eradetektiivilt.
7. Seaduse rakendamiseks vajalikud kulutused
Eelnõu rakendamisega kaasnevad kulutused seoses järelevalve funktsiooni teostamisega, loakogu tegevusega ning ametitunnistuste väljastamisega. Kulutuste täpset suurust on raske hinnata, see oleneb sellest, kui palju inimesi soovib eradetektiiviteenuse osutamisega tegelema hakata. Hinnanguliselt on seaduse rakendamiseks vaja 150 000 krooni.
8. Seaduse rakendusaktid
Seaduse jõustumisel on vaja vastu võtta järgmised siseministri määrused:
1. Eradetektiivi ametitunnistuse vorm;
2. Politseiameti loakogu põhimäärus;
3. Eradetektiivieksami nõuded ja eradetektiivieksami sooritamise kord.
9. Seaduse jõustumine
Seadus jõustub 01.jaanuaril 2003 aastal.
Ain Seppik
Siseminister Märt Kraft
Kantsler
25.06.2002.
Lisa 1
KAVAND
Eradetektiivi ametitunnistuse vorm
Määrus kehtestatakse «Eradetektiivinduse seaduse» (RT I) § 20 lõike 3 alusel.
§ 1. Eradetektiivi ametitunnistuse vormi kehtestamine
Määrusega kehtestatakse eradetektiivi ametitunnistuse vorm.
§ 2. Eradetektiivi ametitunnistuse vorm
Eradetektiivi ametitunnistus on ühtse kujundusega, kahepoolne, kiletatud A7 formaadis dokument. Ametitunnistus on helerohelist värvi, varustatud turvamustri ja Eesti Politsei vapi kujutisega.
§ 3. Määruse jõustumine
Määrus jõustub eradetektiivinduse seaduse jõustumisel.
Siseministri
2003 . a
määruse nr
lisa
Lisa 2
KAVAND
Politseiameti loakogu põhimäärus
Määrus kehtestatakse "Eradetektiivinduse seaduse" (RT I ...) § 21 lõike 3 alusel.
§ 1. Politseiameti loakogu
§ 2. Loakogu moodustamine
§ 3. Loakogu ülesanded
§ 4. Loakogu õigused
§ 5. Loakogu tegevuse korraldamine
§ 6. Loakogu koosolek
§ 7. Loakogu koosoleku protokoll
§ 8. Loakogu otsus
§ 9. Loakogu teenindamine
§ 10. Loakogu finantseerimine
Ain SEPPIK
Minister Märt KRAFT
Kantsler
Lisa 3
KAVAND
Eradetektiivieksami nõuded ja eksami sooritamise kord.
Määrus kehtestatakse "Eradetektiivinduse seaduse" (RT I ...) § 25 lõike 4 alusel.
§ 1. Eksami läbiviimine
Eradetektiivieksami viib läbi Politseiameti loakogu.
§ 2. Eksami sisu
(1) Eksam on kirjalik ja koosneb kahest osast:
1) teoreetilised küsimused õiguse vallast;
2) praktiline ülesanne
Lubamatute abimaterjalide kasutaja eemaldatakse eksamiruumist ja eksam loetakse mittesooritatuks.
(2) Küsimused ja praktilised ülesanded kinnitatakse loakogu poolt eksami toimumise päeval üks tund enne eksami algust. Samas määratakse eksami kestus.
§ 3. Hindamine
§ 4. Eksamil osalemine
§ 5. Eksami toimumisest teavitamine
§ 6. Eksami sooritamine
§ 7. Eksami mittesooritamine
Ain Seppik
Minister Märt Kraft
Kantsler
SELETUSKIRI
Eradetektiivinduse seaduse eelnõu juurde
1. Sissejuhatus
Eradetektiivinduse seaduse eelnõu sätestab eradetektiivindusega tegelemise õiguslikud alused ja korra, eradetektiivi vastutuse ning järelevalve alused ja korra eradetektiivinduse üle.
Eelnõu väljatöötamise aluseks on Eesti Reformierakonna ja Keskerakonna koalitsioonilepingu osa "Õigusriik, õiguskord" punkt 6, mille kohaselt koalitsioon "tihendab koostööd erasektori, omavalitsuste ja riigi vahel turvalisuse tagamiseks ja kuritegevuse ennetamiseks, toetades kodanikuinitsiatiivi korras tegutseva naabrivalve arengut ning luues õiguslikud alused erasektori kaasamiseks õigusrikkumiste avastamisse".
Eelnõu väljatöötamisel on aluseks võetud Siseministeeriumis ettevalmistatud "Eradetektiivinduse seaduse" eelnõu 20.03.1998 a redaktsioon.
Eelnõu on ette valmistanud Siseministeerium. Töögruppi kuulusid Lennart Viikmaa - siseministri nõunik, Erik Salumäe - OÜ Infobüroo Firmus juhatuse liige, Norman Aas - Riigiprokuratuuri kriminaalpoliitika talituse juhataja, Koit Pikaro - Riigikogu liige, Veiko Jürisson - Eesti Turvaettevõtete Liidu tegevdirektor, OÜ Infobüroo Firmus juhatuse liige, Henno Kuurmann - Kaitsepolitseiameti komissar, Kersti Jundas - Keskkriminaalpolitsei politseinõunik, Anno Aedmaa - Justiitsministeeriumi avaliku õiguse osakonna nõunik, Meelis Maiste - Siseministeeriumi õigusosakonna nõunik, Kaido Jõgeva - Siseministeeriumi õigusosakonna peaspetsialist.
Seaduse vastuvõtmiseks on vaja Riigikogu poolthäälte enamust.
2. Seaduse eesmärk
Seaduse eesmärgiks on reguleerida eradetektiivindusega kui spetsiifilise ettevõtluse liigiga tegelemine sätestades eradetektiivindusega tegelevate isikute õigused ja kohustused ning vastutuse eelnõu sätete rikkumise eest nii füüsilisele kui juriidilisele isikule.
Peamine eradetektiivindust käsitlev õigusakt on Vabariigi Valitsuse 08.05.1990.a. määrus nr 90 "Ettevõtete tegevusalade litsentsimise kohta Eesti NSV-s", mis arvab eradetektiivibüroode avamise ja tegevuse korraldamise litsentseeritavate tegevusalade hulka. Veel on eradetektiivi ja eradetektiivindust mainitud mitmes õigusaktis - politseiseaduse paragrahv 13 punkt 19 annab politseile õiguse anda välja ja tühistada litsentse eradetektiivbüroode avamiseks ning tegevuse korraldamiseks; riigilõivuseaduse paragrahv 183 näeb ette muuseas riigilõivu tegevuslitsentsi eest eradetektiivibüroo avamiseks; jälitustegevuse seaduse paragrahv 9 lõige 2 punkt 1 lubab jälitustegevust alustada seoses tegevusloa andmisega tegelemiseks eradetektiivindusega; turvateenistuse seaduse paragrahv 6 lõige 2 keelustab turvaettevõtetel tegutsemise eradetektiivteenuste osutamisega ning paragrahv 8 lg 5 p 2 ei luba turvatöötajana töötada isikul, kes töötab eradetektiivina; relvaseaduse § 68 lg 2 kohaselt ei anta tegevusluba relvade ja laskemoona valmistamiseks või müügiks, relvade ümbertegemiseks või parandamiseks isikule, kes tegeleb turvateenuste osutamise või eradetektiivindusega; abipolitseiniku seaduse paragrahv 6 lg 2 kohaselt ei võeta abipolitseinikuks kohtunikku, prokuröri, eradetektiivi ega kaitseväelast.
3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Eelnõu koosneb seitsmest peatükist.
Esimene peatükk sätestab seaduse reguleerimisala ning annab põhialused eradetektiivide tegevusele. Eelnõus antakse eradetektiivi mõiste läbi eradetektiivinduse ja eradetektiiviteenuse mõistete.
Eradetektiivindust on käsitletud ettevõtluse liigina, mille tegevusalaks on eradetektiiviteenuse osutamine. Eradetektiiviteenuse sisuks on teabe kogumine kliendi tellimusel. Paragrahvis 3 on toodud näitlik loetelu asjaoludest, mille kohta eradetektiiv võib teavet koguda. Loetelu ei ole ammendav, § 3 lg 18 lubab teavet koguda ka muu teo või sündmuse kohta, kui teabe kogumine ei ole keelatud seaduse või seaduse alusel antud õigusaktiga. Näitliku loetelu toomine seadusesse annab ülevaate sellest, millega eradetektiiv tegeleda võib. Valdkonnad, milles eradetektiiv teabe kogumisega tegeleb, võib jagada laias laastus kaheks: 1) teabe kogumine kohtu- või kohtueelse menetluse raames või tarvis; 2) teabe kogumine muus valdkonnas. Eraldi valdkonna moodustab teabe kogumine kuriteo tunnustega sündmuse asjaolude kohta. Seda käsitleb eraldi teemana eelnõu § 14.
Eradetektiiv on isik, kellele on antud luba tegeleda eradetektiivindusega, st isik, kellel on õigus vastavalt eradetektiivinduse seadusele teavet koguda.
Eradetektiivil on lubatud tegutseda füüsilisest isikust ettevõtjana või äriühinguna. Eelnõu kohaselt peab füüsilisest isikust ettevõtja, kes tegutseb eradetektiivindusega olema kantud äriregistrisse.
Äriühing peab olema Eestis registreeritud ning äriühinguna tegutsevale eradetektiiviühingule on lubatud kõik äriseadustikus ettenähtud äriühingu vormid - täisühing, usaldusühing, osaühing ja aktsiaselts.
Eradetektiiviühingu osanikuks või aktsionäriks võib olla üksnes eradetektiiv. Selline piirang on sätestatud eesmärgiga välistada võimalikke huvide konflikte ja erinevate ettevõtluse vormide vaheliste piiride hägustumist, samuti selleks, et tagada paremini riiklik järelevalve eradetektiivide tegevuse üle. Eradetektiivide puhul on tegemist üsna tundliku tegevusalaga, kuna eradetektiivi tegevusega võib kaasneda isikute põhiõiguste rikkumine.
Eradetektiiviühinguna võivad tegutseda ka välisriigi eradetektiiviühing või selle filiaal. Piiranguna on sätestatud, et ka välisriigi eradetektiiviühingu või selle filiaali osanikeks või aktsionärideks võivad olla üksnes isikud, kellel on õigus tegutseda Euroopa Liidu liikmesriigis eradetektiivina.
Eradetektiiviühing on ettevõte äriseadustiku tähenduses. Eradetektiiv ja eradetektiiviühing on seega ettevõtjad.
Paragrahvis 6 ja 7 on eradetektiiviühingute tegevust reguleerivad sätted. Eelnõu sätestab eradetektiivinduse kui ettevõtluse eriliigiga tegelemise erisused, milleks on eelkõige erisused eradetektiivindusega tegelevate äriühingute asutamisel ning aktsiate ja osade võõrandamisel ja pärimisel. Eradetektiiviühingu aktsionäriks või osanikuks võib olla vaid eradetektiiv.
Piirang, mille kohaselt saab eradetektiiviühingu aktsionär või osanik olla üksnes eradetektiiv, on tingitud vajadusest siduda eradetektiiviühingu osaniku või aktsionäri tegevus ühingu juhtimisel seaduse nõuetega. Kui piirangut ei kohaldata, võib juhtuda, et eradetektiiviühingus tegutsev eradetektiiv peab alluma eradetektiiviühingu omanike survele eirata seaduse nõudeid nende huvidest lähtudes.
Eradetektiiviühingu osa või aktsia pärijaks olemise piirang on tingitud samadest kaalutlustest nagu isiku õiguse piiramine olla eradetektiiviühingu aktsionär või osanik Samas nähakse ette hüvitise maksmine isikule juhul, kui talle ei saa pärimise teel üle minna eradetektiiviühingu osa või aktsia, ning juhul, kui isik peab võõrandama oma osa või aktsia eradetektiivi tegevusloa kehtivuse kaotamise tõttu.
Füüsilisest isikust ettevõtjana tegutseva eradetektiivi ärinimes peab sisalduma sõna "eradetektiiv" ning eradetektiiviühingu ärinimes sõna "eradetektiivibüroo", et välistada võimalus, kus mingi muu ärinime alla pakutakse eradetektiiviteenust.
Füüsilisest isikust ettevõtjana tegutseva eradetektiiv ei või sama ärinime all tegutseda teisel tegevusalal peale eradetektiiviteenuse osutamise. Eradetektiiviühingul ei või olla teist tegevusala peale eradetektiiviteenuse osutamine.
Teine peatükk käsitleb eradetektiiviteenuse osutamist, sätestab teenuse osutamise korralduse, eradetektiivi õigused ja kohustused eradetektiiviteenuse osutamisel.
Eradetektiiv tohib eradetektiiviteenust osutada üksnes kirjaliku kliendilepingu alusel. Kliendilepinguga täpsustatakse eradetektiivi ja kliendi suhted, sealhulgas eradetektiivi tegevuse piirid. Ühtlasi sätestab § 11 nõuded kliendilepingule, tagamaks võimalust kontrollida eradetektiiviteenuse osutamise sisu ja seaduslikkust. § 11 lõike 3 järgi kohaldatakse kliendilepingule tsiviilõiguse käsundit reguleerivaid sätteid.
Kuna kliendileping on eradetektiivi tegevuse aluseks, siis on selle olemasolu eradetektiivi tegutsemise seaduslikkuse kontrollimiseks väga oluline. Seetõttu on sätestatud kohustus eradetektiividele pidada kliendilepingute kohta kliendilepingute raamatut. Kliendilepingute raamatu eesmärk on ülevaate saamine eradetektiivi tegevusest, sest kliendilepingute raamatus peab eradetektiiv koheselt registreerima kõik sõlmitud kliendilepingud. See aitab vältida fiktiivsete kliendilepingute tegemist ning oma tegeliku tegevuse või selle eesmärkide varjamist.
Kliendilepingute raamatut võib pidada nii paberkandjal kui elektrooniliselt.
§ 13 sätestab eradetektiivi ja eradetektiiviühingu kohustused eradetektiiviteenuse osutamisel.
Oluline kohustus on teavitada politseid temale teatavaks saanud ettevalmistatavast või toimepandud esimese astme kuriteost ja sellega seonduvatest asjaoludest. See kohustus on sätestatud lähtuvalt eesmärgist, et eradetektiiv teavitaks igal juhul politseid esimese astme kuriteost, kui tema poole pöördub klient sooviga, et eradetektiiv koguks teavet esimese astme kuriteo kohta. See tähendab, et kui klient ei ole toimepandud kuriteost politseid informeerinud, peab seda tegema eradetektiiv. Kui klient on juba politsei poole pöördunud, ning asja suhtes on alustatud kriminaalmenetlust, toimub eradetektiiviteenuse osutamine vastavalt §-s 14 sätestatule.
Samuti on eradetektiivile pandud kohustus teavitada politseid teise astme kuriteost juhul, kui ta kliendilepingu täitmise käigus teeb kindlaks isiku, keda on alust kahtlustada teise astme kuriteo toimepanemises. Selline kohustus on sätestatud selleks, et eelnõu täidaks oma eesmärki selles osas, et eradetektiivid aitaksid kaasa õiguserikkumiste avastamisele.
Oluline on ära märkida, et kindlasti ei saa eradetektiivi käsitleda kuriteoga või muul viisil õigusvastaselt tekitatud kahjude sissenõudjana. Eradetektiiv on siiski seaduse mõttest tulenevalt ainult teabe koguja ning tema teenuse osutamine lõpeb nõutud teabe üleandmisega kliendile. Samuti tuleb arvestada, et eradetektiiv ei tohi tegutseda õiguserikkumise varjamise eesmärgil (§ 17 p 1), seega peaks olema välistatud see, et eradetektiiv palgatakse õigusemõistmise takistamiseks.
§ 14 käsitleb juhtumit, mil kliendilepingu täitmiseks on vajalik koguda teavet menetluses olevas kriminaalasjas. See puudutab nii seda olukorda, kus inimene on enne eradetektiivi poole pöördumist kuriteost teatanud politseile ja see on alustanud kriminaalmenetlust, kui ka olukorda, kus klient pöördub esmalt eradetektiivi poole, kuid eradetektiivil on kohustus kuriteost teavitada politseid vastavalt eelnõu § 13 p 4-le. Kui eradetektiivi poole pöördub klient sellise kurieo kohta teabe kogumise eesmärgil, saab eradetektiiv sellist eradetektiiviteenust osutada ainult koostöös asja menetleva ametnikuga. § 14 lg 1 kohustub sellisel juhul eradetektiivi asja menetleva ametiisikut teavitama sellest, et tal on sõlmitud kliendileping menetluses oleva kriminaalasja kohta teabe kogumiseks. Oma edaspidise tegevuse peab eradetektiiv asja menetleva ametnikuga kooskõlastama. Seda tuleb vaadelda kooskõlas eelnõu § 16 p-s 2 sätestatud keeluga teha takistusi kriminaalasjade kohtueelsele ja kohtumenetlusele. Seega ei tohi eradetektiiv oma tegevusega mingil moel kahjustada kriminaalasja üldist käiku ega olla takistuseks menetlejale. Kui eradetektiiv hakkab tegutsema menetlejat takistades, on menetlejal võimalus pöörduda järelevalveametniku poole, kes järelevalve käigus saab teha eradetektiivile ettekirjutusi ning võtta samme tema tegevusloa kehtivuse peatamiseks või kehtetuks tunnistamiseks.
§ 15 sätestab eradetektiivi õigused teabe kogumisel, millede hulgast võiks märkida õigust küsitleda ja võtta kirjalik seletus isikult tema nõusolekul, kasutada teabe salvestamiseks üksnes üldkasutatavaid teabe salvestamise vahendeid, teostada jälgimist üldkasutatavas kohas ning isiku samasuse tuvastamist üldkasutatavas kohas. Siinjuures on oluline ära märkida, et eradetektiividele ei anta eriõigusi, näiteks jälitustegevuse teostamise õigust. Jälitustegevuse puhul on tegemist isiku põhiõiguste piiramisega. Vastavalt põhiseaduse §-le 26 on igaühel õigus perekonna- ja eraelu puutumatusele. Riigiasutused, kohalikud omavalitused ja nende ametiisikud ei tohi kellegi perekonna- ega eraellu sekkuda muidu, kui seaduses sätestatud juhtudel ja korras tervise, kõlbluse, avaliku korra või teiste inimeste õiguste ja vabaduste kaitseks, kuriteo tõkestamiseks või kurjategija tabamiseks. Eraõiguslike füüsiliste ja juriidiliste isikute sekkumise kohta teiste inimeste eraellu ei ütle põhiseadus midagi, kuid põhiseaduse loogikast lähtudes kehtib keeld rikkuda perekonna- ja eraelu puutumatust samamoodi ka eraõiguslikule füüsilise ja juriidilise isiku kohta.
§ 16 loetleb piirangud eradetektiivi tegevusele. Nendeks on teise isiku au ja väärikuse teotamise keeld, isikupuutumatuse, eluruumi puutumatuse ning kirjavahetuse- ja ärisaladuse rikkumise keeld, muude isiku õiguste ja vabaduste rikkumise keeld, riigi- ja kohaliku omavalitsuse organite, asutuste ja ametiisikute tegevuse takistamise keeld, jälitustegevuse teostamise keeld.
Samuti on keelatud eradetektiivil teha foto-ja filmivõtteid ning helisalvestusi ameti- või muus ruumis, samuti eraterritooriumil ilma selle valdaja või omaniku kirjaliku loata ning kasutada oma tegevuses meetodeid, vahendeid ja aineid, mis rikuvad teise isiku õigusi ja vabadusi või seavad ohtu tema elu, tervise, au ja hea nime või vara puutumatuse.
Lisaks § 16 loetletud piirangutele on sätestatud eradetektiivile piirangud ka teabe kogumisel (§ 17). Nimelt on eradetektiivil keelatud koguda ja kasutada teavet eesmärkidel, mis ei käi kokku eradetektiivide tegevuse eesmärkidega. Need on juhud, kui eradetektiivi kasutatakse ainult teise isiku kahjustamise eesmärgil, poliitiliste skandaalide tekitamiseks, õiguserikkumise varjamiseks. Samuti on keelatud koguda ja kasutada teavet, mis oma olemuselt ei ole mõeldud laiemale inimeste ringile teatavaks saamiseks ning teavet poliitilisi vaateid, usulisi ja maailmavaatelisi veendumusi kirjeldavaid andmeid.
§ 18 käsitleb eradetektiivi kutsesaladust. Eradetektiiv on kohustatud hoidma saladuses eradetektiiviteenust osutades teatavaks saanud andmeid, eradetektiivi poole pöördumist ning tasu suurust. Kutsesaladuse hoidmise kohustus kehtib eradetektiivil ka pärast eradetektiivindusega tegelemise lõppemist. Kutsesaladuse hoidmise kohustus laieneb ka eradetektiiviühingu teistele töötajatele ning avalikele teenistujatele, kellele eradetektiivi kutsesaladus on saanud teatavaks teenistuskohustuste täitmisel (nt järelevalveametnikud, aga ka need ametiisikud, kellel on õigus teavet saada eradetektiivilt - uurijad, prokurörid, kohtunikud).
Eradetektiivi kutsesaladus ei ole sedavõrd kõikehõlmav kui näiteks advokaadi kutsesaladus, sest eradetektiivil on kohustus anda kutsesaladust sisaldavat teavet kohtule, prokuratuurile ja kohtueelsele uurimisasutusele ning järelevalveametnikule nende nõudmisel. Samuti ei ole välistatud eradetektiivi ülekuulamine tunnistajana, kui selleks vajadus peaks tekkima.
Eelnõu kolmas peatükk käsitleb eradetektiividele tegevusloa andmist.
Eradetektiiviteenuse osutamise õigust väljendab eradetektiivi tegevusluba. Tegevuslubasid väljastab ning neid pikendab, nende kehtivuse peatab ja kehtetuks tunnistab Politseiameti loakogu. Loakogu on politseipeadirektori poolt moodustatav kollektiivne organ, mille tegevusse võib kaasata ka ametnikke väljastpoolt Politseiametit.
Tegevusloa saamiseks peab isik esitama taotluse. Taotluse sisu ja selle lisad sätestab eelnõu § 23.
Eradetektiiviks saada sooviv isik peab olema vähemalt 21-aastane teovõimeline Eesti Vabariigi kodanik. Teise olulise tingimusena on sätestatud vähemalt keskhariduse nõue. Eelnõu arutelu käigus kaaluti mitmeid variante, millist ettevalmistust peaks eradetektiiv omama. Algul väljapakutud juriidilise kõrghariduse või vähemalt kolmeaastane töökogemus uurija ametikohal nõude puhul jõudis töögrupp järeldusele, et sellised nõuded iseenesest ei taga, et tegevusloa taotleja oleks hea eradetektiiv ning samuti seaks see põhjendamatult piirangud eradetektiiviks saamisele neile isikutele, kellel ei ole juriidilist kõrgharidust, kuid kes sooviksid eradetektiiviks saada ning sellega ka hakkama saaksid. Seetõttu on eelnõus juriidilise kõrghariduse nõue asendatud eradetektiivi kutseeksami sooritamise nõudega. Eradetektiivi kutseeksam sooritatakse loakogu juures ning selle sisuks on eradetektiiviks pürgija õigusalaste teadmiste kontrollimine. Lisaks peab eradetektiivikandidaat valdama eesti keelt kõnes ja kirjas.
Tegevusluba väljastatakse peale eradetektiivi eksami sooritamist. Loakogul on enne seda õigust kontrollida tegevusloa taotleja tausta ja tegevusloa taotluses esitatud andmete õigsust ning koguda vajadusel täiendavaid andmeid tegevusloa taotleja kohta. Tegevusloa taotleja tausta on lubatud kontrollida ka tegevusloa pikendamiseks. Sellega on seotud ka jälitustegevuse seadusest tulenev alus jälitusmenetluse alustamiseks - jälitustegevuse seaduse paragrahv 9 lõige 2 punkt 1 lubab jälitustegevust alustada seoses tegevusloa andmisega tegelemiseks eradetektiivindusega. Eelnõus on sätestatud võimalus mitte lubada isikut eksamile (sisuliselt seega välistades sellise isiku eradetektiiviks saamise), kui tausta kontrollimise tulemusena on põhjust kahelda tema aususes ja usaldusväärsuses. "Ausus" ja "usaldusväärsus" on küll hinnangulised kriteeriumid, kuid see väljendab endas seda, et eradetektiivi amet on auväärne ning eradetektiiviks ei tohiks olla isik, kelle seadusekuulekuses või usaldusväärsuses on põhjendatud alus kahelda.
Eelnõu § 22 lg 3 seab piirangud isikutele, kes ei saa olla eradetektiiv - need on seotud eradetektiivi usaldusväärsuse nõudega (isik keda on karistatud tahtlikult toime pandud kuriteo eest ja kelle karistusandmed ei ole karistusregistrist kustutatud, samuti isik, kelle eradetektiivi tegevusluba on tunnistatud kehtetuks seoses eradetektiivinduse seaduse rikkumisega ning sellest on möödunud vähem kui viis aastat) või tema sõltumatuse tagamise vajadusega.
§ 28 annab alused tegevusloa kehtivuse peatamiseks kuni kolmeks kuuks või selle kehtetuks tunnistamiseks. Nendeks on eradetektiivide tegevusele kehtestatud nõuete rikkumine. Tegevusloa kehtivuse peatamist või kehtetuks tunnistamiseks tuleb vaadata koosmõjus järelevalve teostamisega eradetektiivide tegevuse üle, sest peamiselt saab loakogu infot selle kohta, et on alust tegevusloa kehtivuse peatamiseks järelevalveametike kaudu.
§ 29 sätestab tegevusloa kehtivuse peatamise või kehtetuks tunnistamise tagajärjed, millest peamiseks on see, et eradetektiiv kaotab õiguse eradetektiiviteenuse osutamiseks.
Väljastatud tegevuslubade kohta peab Politseiamet arvestust.
Eelnõu neljas peatükk sätestab muud piirangud eradetektiivi tegevusele. Nendeks on eradetektiivi varaline vastutus õigusvastase käitumise eest ning kohustus omada kutsekindlustust.
Eelnõu viies peatükk sisaldab endas järelevalve sätteid eradetektiivide tegevuse üle. Järelevalve eradetektiivide tegevuse üle on pandud politseiprefektuuridele, seda teostab politseiprefekti poolt määratud politseiametnik. Eelnõuga on ette nähtud eradetektiivide tegevuse korraline kontrollimine, mis toimub vähemalt üks kord aastas. Järelevalveametnikule on antud õigus teostada vajadusel ka erakorralist kontrolli, selleks võib vajadus tekkida näiteks kaebuste laekumisel eradetektiivi tegevuse peale või materjali saamiseks, et esitada loakogule andmeid, mis annaksid alust eradetektiivi tegevusloa kehtivuse peatamiseks või äravõtmiseks. Eradetektiivil on kohustus võimaldada järelevalveametnikul teostada vajalikke toiminguid. Järelevalveametnikul on õigus teha eradetektiivile ettekirjutusi ebaseadusliku tegevuse lõpetamiseks, tutvuda kaebuse saamisel kõigi eradetektiivi dokumentidega ning teha ettepanek loakogule eradetektiivi tegevusloa kehtivuse peatamiseks või tegevusloa kehtetuks tunnistamiseks.
Eelnõu kuues peatükk, "Vastutus", sisaldab endas sätteid eradetektiivide vastutuse kohta väärtegude eest. Vastutus eradetektiivinduse seaduses sätestatud nõuete täitmatajätmise eest on ette nähtud nii füüsilistele isikutele (eradetektiividele) kui juriidilistele isikutele (eradetektiiviühingutele). Väärtegude kohtueelne menetleja on politseiprefektuur.
Siinjuures on oluline ära märkida, et see ei ole kogu vastutus, mis eradetektiividele osaks võib saada. Lisaks sellele vastutavad eradetektiivid ja eradetektiiviühingud ka karistusseadustiku alusel. Karistusseadustikust puudutavad eradetektiive eelkõige § 137 (eraviisiline jälitustegevus), § 156 (sõnumisaladuse rikkumine), § 157 (kutse- ja ametitegevuses teatavaks saanud saladuse hoidmise kohustuse rikkumine), § 266 (omavoliline sissetung), § 279 (riikliku järelevalve teostamise takistamine), § 280 (valeandmete esitamine), § 306 (kuriteo varjamine), § 307 (kuriteost mitteteatamine), § 372 (tegevusloata ja keelatud majandustegevus), § 373 (ettevõtluskeelu ja teataval erialal ning ametikohal töötamise keelu rikkumine).
Rakendussätetega muudetakse julgeolekuasutuste seadust, jälitustegevuse seadust, karistusregistri seadust, politseiseadust, politseiteenistuse seadust ja riigilõivuseadust.
Julgeolekuasutuste seaduse ja politseiteenistuse seaduse muudatused toovad endaga kaasa piirangu, mille kohaselt julgeolekualaseid ülesandeid täitnud julgeolekuasutuse ametnik ja politseiametnik ei või kolme aasta jooksul pärast teenistusest vabastamist töötada eradetektiiviteenuseid osutavates eraõiguslikes juriidilistes isikutes. Taoline piirang ei ole ratsionaalselt põhjendatud, sest see piirab politseiametnike ja julgeolekuasutuse ametnike võimalust peale teenistussuhte lõpetamist politsei- või julgeolekuasutusega, tegeleda valdkonnaga, millega tegelemiseks neil nende eelnevast töökogemusest tulenevalt võiks head eeldused olla.
Karistusregistri seadust muudetakse selliselt, et eradetektiivil on juurdepääsu õigus karistusregistri andmetele, kui tal on seda vaja kliendilepingu täitmiseks. Karistusandmetele ligipääsu andmine võimaldab eradetektiivil paremini oma tööd teha ning karistusregistri andmete kättesaadavaks tegemise eradetektiivile ei too enesega kaasa negatiivseid tagajärgi. Eradetektiiv saaks ligipääsu ainult neile andmetele, mis puudutavad isiku karistatust ning seda ainult juhul, kui seda on vaja kliendilepingu täitmiseks.
Politseiseaduses tunnistatakse kehtetuks § 13 p 19, mille kohaselt on politseil õigus anda välja ja tühistada litsentse eradetektiivbüroode avamiseks ning tegevuse korraldamiseks.
Politseiseaduses tunnistatakse kehtetuks § 13 p 19, mille kohaselt on politseil õigus anda välja ja tühistada litsentse eradetektiivbüroode avamiseks ning tegevuse korraldamiseks. Kuna eradetektiivi tegevuslubadega seonduv saab eradetektiivinduse seadusega täpsema regulatsiooni, puudub vajadus selle politseiseaduse sätte järele. Riigilõivuseadust muudetakse selliselt, et riigilõivu peab tasuma tegevusloa väljastamise eest eradetektiiviteenuse osutamiseks või selle pikendamiseks, mitte aga tegevusloa väljastamise eest eradetektiivibüroo avamiseks.
4. Eelnõu terminoloogia
Eelnõus ei kasutata spetsiifilist terminoloogiat. Sisu saab mõiste "eradetektiiv". Seni on eesti õigusaktides kasutatud mõistet "eradetektiiv" ja "eradetektiivindus" kuid neid mõisteid ei ole kuskil sisustatud. Eelnõus on mõistetakse eradetektiivi kui isikut, kellel on luba eradetektiiviteenuse osutamiseks ja eradetektiiviteenust kui teabe kogumist kliendi tellimusel.
5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõul puudub seos Euroopa Liidu õigusega, sest Euroopa Liidus ei ole eradetektiivide tegevust reguleeritud.
6. Eelnõu mõjud
Eelnõu võimaldab tihendada koostööd erasektori ja riigi vahel ning loob õiguslikud alused erasektori kaasamiseks õigusrikkumiste avastamisse. Teiseks loob see õiguslikel alustel toimiva eradetektiivi kutse, praegu on võimalik taotleda eradetektiivi tegevusluba, kuid samas pole eradetektiivide tegevus millegagi reguleeritud.
Eelnõu reguleerib eradetektiivi kui teabe kogumise teenuse osutaja tegevuse. See loob kindlustunde inimestele eradetektiivi poole pöördumiseks teabe kogumiseks asjaolude kohta, millel isikul endal võimalusi, aega või oskusi ei ole. Samuti aitab see kaasa politsei töö hõlbustamisele, sest inimesed ei pruugi teise astme kuritegude puhul enam otse politsei poole pöörduda vaid võivad abi saada eradetektiivilt.
7. Seaduse rakendamiseks vajalikud kulutused
Eelnõu rakendamisega kaasnevad kulutused seoses järelevalve funktsiooni teostamisega, loakogu tegevusega ning ametitunnistuste väljastamisega. Kulutuste täpset suurust on raske hinnata, see oleneb sellest, kui palju inimesi soovib eradetektiiviteenuse osutamisega tegelema hakata. Hinnanguliselt on seaduse rakendamiseks vaja 150 000 krooni.
8. Seaduse rakendusaktid
Seaduse jõustumisel on vaja vastu võtta järgmised siseministri määrused:
4. Eradetektiivi ametitunnistuse vorm;
5. Politseiameti loakogu põhimäärus;
6. Eradetektiivieksami nõuded ja eradetektiivieksami sooritamise kord.
9. Seaduse jõustumine
Seadus jõustub 01.jaanuaril 2003 aastal.
Ain Seppik
Siseminister Märt Kraft
Kantsler
25.06.2002.
Lisa 1
KAVAND
Eradetektiivi ametitunnistuse vorm
Määrus kehtestatakse «Eradetektiivinduse seaduse» (RT I) § 20 lõike 3 alusel.
§ 1. Eradetektiivi ametitunnistuse vormi kehtestamine
Määrusega kehtestatakse eradetektiivi ametitunnistuse vorm.
§ 2. Eradetektiivi ametitunnistuse vorm
Eradetektiivi ametitunnistus on ühtse kujundusega, kahepoolne, kiletatud A7 formaadis dokument. Ametitunnistus on helerohelist värvi, varustatud turvamustri ja Eesti Politsei vapi kujutisega.
§ 3. Määruse jõustumine
Määrus jõustub eradetektiivinduse seaduse jõustumisel.
Siseministri
2003 . a
määruse nr
lisa
Lisa 2
KAVAND
Politseiameti loakogu põhimäärus
Määrus kehtestatakse "Eradetektiivinduse seaduse" (RT I ...) § 21 lõike 3 alusel.
§ 1. Politseiameti loakogu
§ 2. Loakogu moodustamine
§ 3. Loakogu ülesanded
§ 4. Loakogu õigused
§ 5. Loakogu tegevuse korraldamine
§ 6. Loakogu koosolek
§ 7. Loakogu koosoleku protokoll
§ 8. Loakogu otsus
§ 9. Loakogu teenindamine
§ 10. Loakogu finantseerimine
Ain SEPPIK
Minister Märt KRAFT
Kantsler
Lisa 3
KAVAND
Eradetektiivieksami nõuded ja eksami sooritamise kord.
Määrus kehtestatakse "Eradetektiivinduse seaduse" (RT I ...) § 25 lõike 4 alusel.
§ 1. Eksami läbiviimine
Eradetektiivieksami viib läbi Politseiameti loakogu.
§ 2. Eksami sisu
(1) Eksam on kirjalik ja koosneb kahest osast:
3) teoreetilised küsimused õiguse vallast;
4) praktiline ülesanne
Lubamatute abimaterjalide kasutaja eemaldatakse eksamiruumist ja eksam loetakse mittesooritatuks.
(2) Küsimused ja praktilised ülesanded kinnitatakse loakogu poolt eksami toimumise päeval üks tund enne eksami algust. Samas määratakse eksami kestus.
§ 3. Hindamine
§ 4. Eksamil osalemine
§ 5. Eksami toimumisest teavitamine
§ 6. Eksami sooritamine
§ 7. Eksami mittesooritamine
Ain Seppik
Minister Märt Kraft
Kantsler