Õigusõpetus infotehnoloogidele täiendatud I vaheeksami küsimused (0)

KORDAMISKÜSIMUSED VAHEEKSAMIKS
Õiguse mõiste, mille poolest erineb õigus tavast .
Õigus on käitumisreeglite kogum, mis on kehtestatud või sanktsioneeritud riigi poolt ja mille täitmine tagatakse riigi sunnijõuga.
Tava on käitumisreegel , mille täitmine on muutunud harjumuseks pikaajalise ja korduva kasutamise tõttu.
Õigusnormi mõiste. Selgita õigusnormi olemust kui sotsiaalset normi.
Õigusnorm on üldise iseloomuga , kohustuslik käitumisreegel, mis kehtestatakse riigi poolt kindlas korras vajaliku institutsiooni poolt ning tagatakse riigi sunniga. On kujunenud ajalooliselt. Institutsioonide kaupa jagatud.
(Sotsiaalne norm- üldise iseloomuga käitumisreegel, mis reguleerib inimeste käitumist suhtlemises omavahel ja mitmesuguste kollektiivsete subjektidega.)
Avalik õigus ja eraõigus . Mis eristab avaliku õiguse norme eraõiguse normidest. Nimeta 3 õigusharu, mis kuuluvad avalikku õigusesse ja 3 õigusharu, mis kuuluvad eraõigusesse.
Avalik õigus – õigusharud , õigusinstituudid ja õigusnormid , mis reguleerivad suhteid, kus üheks suhte osapooleks on riik ja mida iseloomustab subjektide omavaheline subordinatsioon . Reguleerimismeetodiks on autoritaarne meetod.
Avaliku õiguse harudeks on – rahvusvaheline õigus, haldusõigus, kirikuõigus ja teised.
Eraõigus – õigusharud, õigusinstituudid ja õigusnormid, mis reguleerivad suhteid võrdsete isikute (subjektide) vahel. Need normid, instituudid ja õigusharud kasutavad autonoomset reguleerimismeetodit.
Eraõiguse harudeks on – võlaõigus , väärtpaberiõigus, perekonnaõigus , asjaõigus ja teised.
Avalikku ja eraõigust eristavad huviteooria (lähtub avalikust huvist/üksikisisku huvist), subjektiteooria (vähemalt üks subjekt on riik/mõlemad eraõiguslikud isikud) ja suhteteooria.
4. Õigusakt , mida tähendab õigusaktide hierarhia .
Õigusakt - Eriliselt vormistatud dokument, mille vahendusel riigiorganid vastavalt oma pädevusele kehtestavad ühiskondlikest suhetest osavõtjatele õigusi ja panevad kohustusi.
Hierarhia - Õigusakte kehtestavad erinevad riigiorganid. Igal riigiorganil on oma pädevus sõltuvalt organi kohast riigiaparaadis, tema funktsioonidest ja kompetentsi ulatusest. Sellest sõltuvalt on õigusaktid hierarhiliselt ära jagatud. Iga madalam aste peab olema kõrgematega vastavalt kooskõlas. Seadus on kõrgeima juriidilise jõuga aste.

Seadus, määrus, käskkiri . Millal need õigusaktid jõustuvad?
Seadus on normatiivi akt, mis on vastuvõetud riigivõimu kõrgeima esindusorgani (parlamendi) poolt või rahva tahte vahetu väljendusena( rahvahääletus ). Seadus jõustub kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist, kui seaduses eneses ei sätestata teist tähtaega .
Määrus on valitsuse poolt seadusest madalam normatiivakt , jõustub kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist, kui määruses eneses ei sätestata teisiti.
Käskkiri on üksikakt üksikjuhtumile (ei oma normatiivset sisu). Jõustub koheselt peale allakirjutamist, kui teisiti ei sätestata.

Õigussuhe ja selle elemendid. Mille poolest erineb õigussuhe teistest ühiskondlikest suhetest. Selgita iga õigussuhte elemendi olemust/sisu.
Õigussuhe on õigusnormide alusel tekkiv isikutevaheline individualiseeritud ühiskondlik suhe, mida iseloomustab subjekti õiguste ja kohustuste olemasolu ja mis toetub riigi sunnijõule.
Õigussuhe erineb teistest selle poolest, et tekib õigusnormi alusel ja selle säilimist tagab riik.
Õigussuhte elemendid – subjektid , objekt, subjektiivsed õigused ja juriidilised kohustused. Subjekt: ühiskondlikus elus osalevad isikud, kes vastavad kindlatele õiguslikele tingimustele, mis moodustavad õigussubjektsuse ( õigusvõime , teovõime , deliktivõime )
Subjektiivne õigus: lubatud käitumise määr ja võimalus nõuda kohustatud isikult teatavat käitumist.
Juriidiline kohustus
: riigi poolt kehtestatud kohustuslik käitumise määr.
Objekt: Materiaalne ese, vaimne või muu sotsiaalne hüve, mis rahuldab üksikisiku või organisatsiooni huve ja vajadusi ning millega seoses õiguse subjektid astuvad õigussuhtesse ja teostavad oma subjektiivseid õigusi ja juriidilisi kohustusi.

Õigusvõime.
Õigusvõime - riigi poolt tunnustatav isiku võime omada õigusi ja kohustusi, olla õiguste ja kohustuste kandja, annab õiguse osaleda õigussuhetes.

Teovõime - isiku võime õigusi ja kohustusi iseseisvalt teostada ehk võime neid oma tegudega omandada.

Deliktivõime -isiku võime kanda juriidilist vastutust toimepandud õigusrikkumiste (deliktide) eest

Juriidiliste isikute liigid. Avalik-õiguslik juriidiline isik ja selle liigid. Eraõiguslik juriidiline isik ja selle liigid. Milline erinevus on avalik-õiguslikul isikul ja eraõiguslikul isikul. Nimeta 3 avalik-õiguslikku isikut ja 3 eraõiguslikku juriidilist isikut.
Juriidiliste isikute liigid. – Avalik-õiguslik ja eraõiguslik.
Avalik-õiguslik juriidiline isik ja selle liigid. - Riik, kohaliku omavalitsuse üksus ja muu juriidiline isik, mis on loodud avalikes huvides ja selle juriidilise isiku kohta käiva seaduse alusel. ( notar , linnavalitsus, maavalitsus , KOV, Eesti Televisioon)
Eraõiguslik juriidiline isik ja selle liigid. - erahuvides seaduse alusel loodud juriidiline isik. (OÜ, AS, SA, MTÜ)
Nende vahe – üks on loodud erahuvides, teine avalikes huvides

Tehing. Leping. Milline erinevus on tehingul ja lepingul? Millises vormis võib tehingut teha?
Tehing on toiming või omavahel seotud toimingute kogum, milles sisaldub kindla õigusliku tagajärje kaasatoomisele suunatud tahteavaldus . Toimumiseks piisab ühepoolsest tahteavaldusest.
Leping on tehing kahe või enama isiku vahel, millega mõlemad pooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma.
Tehingu vormid: suuline, kirjalik (lihtkirjalik, notariaalselt tõestatud), elektrooniline .

Mida tähendab tühine tehing ja mida tähendab tühistatav tehing?
Tühisel tehingul ei ole algusest peale õiguslikke tagajärgi, kuna tehing on sellise puudusega, mis tingib tehingu kehtetuse selle tegemisest alates, ja tühise tehingu alusel saadu tagastatakse kui alusetu rikastumise läbi saadud. Tühine võib olla ka ainult mõni tehingu säte .
Tehingu, mis on tehtud olulise eksimuse, pettuse, ähvarduse või vägivalla mõjul, võib seaduses sätestatud korras tühistada.
Tühistatav tehing kehtib aga seni, kuni seda tehingut pole tühistatud. Kui tehing on kord seaduses sätestatud alustel ja korras tühistatud, on see algusest peale kehtetu . Seaduses sätestatud korras võib tühistada tehingu, mis on tehtud olulise eksimuse, pettuse, ähvarduse või vägivalla mõjul.

Esindamine . Esinduse liigid.
Esindamine on kellegi teise isiku nimel ja tema eest tegutsemine. Esindusõiguse võib anda tehinguga ( volitus ) või see võib tuleneda seadusest (seadusjärgne esindusõigus).
Esinduse liigid:
Otsene - esindaja tegutseb teise isiku nimel ja tema eest
kaudne - esindaja tegutseb enda nimel, aga teise isiku eest

Lepingu sõlmimine oferdi ja aktsepti kaudu (VÕS §16-20) ja millises vormis võib lepingut sõlmida (VÕS §11) .
Pakkumus ( ofert ) on lepingu sõlmimise ettepanek, mis on piisavalt määratletud ja väljendab pakkumuse esitaja (oferendi) tahet olla ettepanekule nõustumuse andmise korral sõlmitava lepinguga õiguslikult seotud. Nõustumus (aktsept) on otsese tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping.
Lepingu võib sõlmida suuliselt, kirjalikult või mis tahes muus vormis, kui seaduses ei ole sätestatud lepingu kohustuslikku vormi.

Kuidas tuleb kohustust täita (VÕS 4.pt).
Kohustust tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele, lähtudes hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest, võttes arvesse tavasid ja praktikat.
Kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil.
Kui võlausaldaja on talle kohustuse täitmisena pakutu vastu võtnud , siis eeldatakse, et täitmine oli täielik, täitmisena pakutu oli võlgnetav ja kohustus täideti kohaselt.
Mittetäielik kohustus - kohustus, mille võlgnik võib täita, kuid mille täitmist ei saa võlausaldaja temalt nõuda (hasartmängud (v.a loa alusel korraldatavatest); kõlbeline kohustus)

Töölepingu mõiste. Mille poolest erineb tööleping teistest töö tegemiseks olemasolevatest tsiviilõiguslikest lepingutest? Millises vormis võib/peab töölepingu sõlmima?
Tööleping on töötaja ja tööandja kokkulepe, mille kohaselt töötaja kohustub tegema tööandjale tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile , tööandja aga kohustub maksma töötajale töö eest tasu ning kindlustama talle juriidiliselt korrektset töötingimused.
Just töötaja ja tööandja sõltuvussuhte suurem määr eristab töölepingut eelkõige teistest tsiviilõiguslikest lepingutest.
Tööleping sõlmitakse kirjalikult. Tööandja peab esitama töötingimuste teatavaks tegemiseks töölepingu enne töötaja tööle asumist. Töölepingu kirjalik dokument peab sisaldama kõik antud töö tegemiseks vajalikud töötingimused, eelkõige: tööle asumise aeg, tööülesannete kirjeldus, töötasu suurus, tööaja norm, puhkuse kestus, töö tegemise koht, tööandja juures kehtivad töökorralduse reeglid (tööpäeva algus ja lõpp, tööpäevasisesed vaheajad ).
Kirjaliku vorminõude täitmata jätmine ei too kaasa töölepingu tühisust töötaja tööle asumisel. Kui töölepingu kestus ei ületa kahte nädalat, siis ei nõua TLS kirjaliku töölepingut.

Mida tähendab võrdse kohtlemise põhimõte töösuhtes? Too 2 näidet.
Võrdse kohtlemise põhimõte tähendab, et inimesi ei diskrimineerita tunnuse alusel, mis talle on omistatud (sugu, rahvus, rass , nahavärvus, usutunnistus , vanus, puue , seksuaalne sättumus .). Tööandja peab tagama töötajate kaitse diskrimineerimise eest, järgima võrdse kohtlemise põhimõtet ning edendama võrdõiguslikkust vastavalt võrdse kohtlemise seadusele ja soolise võrdõiguslikkuse seadusele.

Mis on katseaeg , selle kohaldamise tingimused ja töölepingu lõpetamise alus/õigus katseajal?
Katseaeg on tööandja ja töötaja vaheline kokkuleppeline aeg, mille jooksul hinnatakse, kas töötaja tervis, teadmised, oskused, võimed ja isikuomadused vastavad töö tegemiseks vajalikele nõuetele. Maksimaalselt neli kuud, mille jooksul võib lepingu üles öelda (vähemalt 15 päeva ette) (tööandja ei tohi töölepingut üles öelda põhjusel , mis on vastuolus katseaja eesmärgiga). Töölepinguga võib kokku leppida katseaja kohaldamata jätmises või lühendamises. Tööandja ja töötaja võib kuni kaheksaks kuuks sõlmitud tähtajalise töölepingu üles öelda katseaja jooksul, mis ei või olla pikem kui pool lepingu kestusest.

Milliseid põhimõtteid peab tööandja teadma tähtajalise töölepingu sõlmimisel?
Tähtajalise töölepingu võib sõlmida kuni 5 aastaks, kui

Töö ajutisest tähtajalisest iseloomust tulenevad mõjuvad põhjused, eelkõige töömahu ajutine suurenemine või hooajatöö tegemine;

Ajutiselt äraoleva töötaja asendamine.
Kui töötaja ja tööandja on sõlminud tähtajalise töölepingu samalaadse töö tegemiseks järjestikku rohkem kui kaks korda või tähtajalist lepingut pikendanud rohkem kui üks kord viie aasta jooksul, loetakse töösuhe algusest peale tähtajatuks. Tähtajaliste töölepingute sõlmimine loetakse järjestikuseks, kui ühe töölepingu lõppemise ja järgmise töölepingu sõlmimise vaheline aeg ei ületa kahte kuud.

Konkurentsipiirangu kokkulepe.
Konkurentsipiirangu kohaselt töötaja kohustub mitte töötama tööandja konkurendi juures või mitte tegutsema tööandjaga samal majandus- või kutsetegevuse alal. Piirangu eesmärk on kaitsta tööandja erilist majanduslikku huvi, mille saladuses hoidmiseks on tööandjal õigustatud huvi, kus juures piirang peab olema ruumiliselt, ajaliselt ja esemeliselt piiritletud. Pärast töölepingu lõppemist on piirang kehtiv kui:

Selle kohta on kirjalik leping

See kehtib kuni üks aasta lepingu lõppemisest

Tööandja maksab selle eest pärast lepingu lõppemist mõistlikku hüvitist.
.

Saladuse hoidmise kohustus töösuhtes.
Tööandja võib piirata töötaja poolt avalikustatut teavet, mille saladuses hoidmiseks on tööandjal õigustatud huvi. Pärast töölepingu lõppemist peab töötaja saladust hoidma ulatuses, mis on vajalik tööandja õigustatud huvide kaitseks. Võivad leppida kokku ka trahvi . Tööandja peab teavitama töötajale saladusena määratud teabe sisu.

Töölepingu lõpetamine poolte kokkuleppel.
Töötaja ja tööandja võivad töölepingu igal ajal lõpetada poolte kokkuleppel.

Töölepingu korraline ülesütlemine töötaja poolt.
(1) Töötaja võib tähtajatu töölepingu igal ajal korraliselt üles öelda.
(2) Töötaja ei või tähtajalist töölepingut korraliselt üles öelda, välja arvatud töötaja asendamise ajaks sõlmitud töölepingut.
(3) Eeldatakse, et ülesütlemine on korraline, kui töötaja ei tõenda, et ülesütlemine on erakorraline.
(4) Kui töötajal ei ole tähtajatu töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks alust, loetakse ülesütlemine korraliseks seaduses sätestatud etteteatamistähtajaga.

Töölepingu erakorraline ülesütlemine tööandja poolt töötaja isikust tulenevatel põhjustel.
Etteteatamistähtaeg sõltub tööstaažist (alla 1=väh. 15p;1-5a=väh. 30p;5-10a=väh. 60p;10-
..=väh. 90p.)
Tööandja võib töölepingu erakorraliselt üles öelda töötaja isikust tulenevatel põhjustel kui töötaja ei saa hakkama/tervislik seisund/tööl joobes peaga/vargus/pettus jne. Enne töölepingu ülesütlemist peab tööandja pakkuma võimaluse korral teist tööd, sh korraldab vajadusel töötaja täiendusõppe, kohandab töökohta või muudab töötaja töötingimusi, kui muudatused ei põhjusta tööandjale ebaproportsionaalselt suuri kulusid ning teise töö pakkumist võib asjaolusid arvestades mõistlikult eeldada.

Töölepingu erakorraline ülesütlemine tööandja poolt tööandja majanduslikel põhjustel.
Tööandja võib töölepingu erakorraliselt üles öelda, kui töösuhte jätkamine kokkulepitud tingimustel muutub võimatuks töömahu vähenemise või töö ümberkorraldamise tõttu või muul töö lõppemise juhul (koondamine).

Millised kohtud kuuluvad Eesti kohtusüsteemi esimesse (kõige madalamasse) astmesse?
I: Maakohtud ja halduskohtud .

Millised kohtud kuuluvad II astmesse ja milline III astmesse?
II: Ringkonnakohtud
III: Riigikohus

Milliseid kohtuasju arutavad maakohtud?
Maakohtud arutavad kriminaal -, väärteo - ja tsiviilasju.

Milliseid kohtuasju arutavad halduskohtud?
Halduskohtud arutavad/ lahendavad avalik-õiguslikke vaidlusi (haldusasju).

Nimeta individuaalset töövaidlust lahendavad organid .
Töövaidluskomisjon ja kohus.
KAASUS TL sõlmimise kohta!!!!!!!!!! (mis eristab TL ja teisi lepinguid, TL tunnused, millal saame öelda, et TL on olemas, tegelik töölelubamine, kui kaua kehtib TL kui TL konkreetselt ei sõlmita jne – igavesti kehtib ja lõpetada saab nende seaduste järgi, mida TL ette näeb)
TL suhte tunnused: *töötasu
*töötaja sõltuvus tööandjast