Leping, pärimine ning isavõim rooma õiguses (0)

SISUKORD
1CONTRACTUS – LEPING 3
1.1Contractus Rooma eraõiguses 3
1.2Contractus Eesti õiguses 4
2HEREDITAS - PÄRIMINE 5
2.1Hereditas Rooma eraõiguses 5
2.2Hereditas Eesti õiguses 6
3PATRIA POTESTAS - ISAVÕIM 8
3.1Patria potestas Rooma eraõiguses 8
3.2Patria potestas Eesti õiguses 9
4KOKKUVÕTE 10
5KASUTATUD KIRJANDUS 11
Antud referaadi eesmärgiks on võrrelda kolme Rooma eraõiguse mõistet tänapäeva seadustega ning teada saada, kas need normid ühilduvad või ei. Võrdlemise teemadeks valisin lepinguõiguse, pärimisõiguse ning isavõimu perekonnaõigusest.

CONTRACTUS – LEPING

Contractus Rooma eraõiguses

Leping on juriidiline fakt, mille alusel tekib obligatsioon ehk võlaõigussuhe. Lepingu all mõistetakse kahe või enama isiku vahelist kokkulepet, mis on suunatud seaduse poolt tunnustatu obligatsiooniõigusliku suhte tekkimisele, muutumisele või lõppemisele. Kuid Rooma õiguse järgi ei ole mitte iga selline kokkulepe tehnilises mõttes contractus. Vastupidi, rooma juristide arvates paljas kokkulepe obligatsioone ei tekita. Selleks on vajalik, et pooled annaksid oma kokkuleppele kindlaks määratud vormi, või annaksid üle kokkuleppe objekti. Leping loetakse sõlmituks momendist, kui pooled on lõplikult ja täielikult kokku leppinud kõikide antud lepingu jaoks olulistes punktides ja see kokkulepe on vajalikul viisil ka väljendatud.
Lepingud jagunesid:

Verbaalsed – suuliselt sõlmitud lepingud

Literaalsed – kirjalikult sõlmitud lepingud

Reaalsed – asja üleandmisel sõlmitud lepingud

Konsensuaalsed – vastastikuse nõusoleku saavutamisel sõlmitud lepingud

Contractus innominati – nimeta lepingud
Rooma juristid hakkasid selget vahet tegema ka ühekülgsete ja kahekülgsete lepingute vahel. Ühekülgsed lepingud on sellised, kus vaid üks pooltest on õigustatud ja teine kohustatud.. Kahekülgsed lepingud on sellised, kus mõlemal poolel on vastastikused õigused ja kohustused.
Lepingu kehtivuse tingimused:

Lepingu poolte nõusolek – consensus

Lepingu objekt peab olema käibeline asi

Lepingud peavad olema kooskõlas heade kommetega – boni mores

Leping sõlmitakse teatava objektiivse resultaadi saavutamiseks.

Lepingu kehtivus võib oleneda ka sellest, kas lepingu sisu moodustav samme on võimalik või võimatu.
Lepingu kehtetuse tingimused:

Vis ja metus - kehtetu on leping, mis on sõlmitud sunduse all hirmu tagajärjel

Dolus – pettus

Error ehk eksimus laiemas mõttes on vale ettekujutus asjade tõelisest olukorrast või tõelise ettekujutuse puudumine (Ilus, 1960).

Contractus Eesti õiguses

Leping on tehing kahe või enama isiku ( lepingupooled ) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma ning on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik.