Leping, pärimine ning isavõim rooma õiguses

A, A

Leping, pärimine ning isavõim rooma õiguses (0)

Tartu Ülikool - Õigus - Rooma eraõiguse alused

1 Hindamata

SISUKORD
1CONTRACTUS – LEPING 3
1.1Contractus Rooma eraõiguses 3
1.2Contractus Eesti õiguses 4
2HEREDITAS - PÄRIMINE 5
2.1Hereditas Rooma eraõiguses 5
2.2Hereditas Eesti õiguses 6
3PATRIA POTESTAS - ISAVÕIM 8
3.1Patria potestas Rooma eraõiguses 8
3.2Patria potestas Eesti õiguses 9
4KOKKUVÕTE 10
5KASUTATUD KIRJANDUS 11
Antud referaadi eesmärgiks on võrrelda kolme Rooma eraõiguse mõistet tänapäeva seadustega ning teada saada, kas need normid ühilduvad või ei. Võrdlemise teemadeks valisin lepinguõiguse, pärimisõiguse ning isavõimu perekonnaõigusest.

CONTRACTUS – LEPING

Contractus Rooma eraõiguses

Leping on juriidiline fakt, mille alusel tekib obligatsioon ehk võlaõigussuhe. Lepingu all mõistetakse kahe või enama isiku vahelist kokkulepet, mis on suunatud seaduse poolt tunnustatu obligatsiooniõigusliku suhte tekkimisele, muutumisele või lõppemisele. Kuid Rooma õiguse järgi ei ole mitte iga selline kokkulepe tehnilises mõttes contractus. Vastupidi, rooma juristide arvates paljas kokkulepe obligatsioone ei tekita. Selleks on vajalik, et pooled annaksid oma kokkuleppele kindlaks määratud vormi, või annaksid üle kokkuleppe objekti. Leping loetakse sõlmituks momendist, kui pooled on lõplikult ja täielikult kokku leppinud kõikide antud lepingu jaoks olulistes punktides ja see kokkulepe on vajalikul viisil ka väljendatud.
Lepingud jagunesid:

Verbaalsed – suuliselt sõlmitud lepingud

Literaalsed – kirjalikult sõlmitud lepingud

Reaalsed – asja üleandmisel sõlmitud lepingud

Konsensuaalsed – vastastikuse nõusoleku saavutamisel sõlmitud lepingud

Contractus innominati – nimeta lepingud
Rooma juristid hakkasid selget vahet tegema ka ühekülgsete ja kahekülgsete lepingute vahel. Ühekülgsed lepingud on sellised, kus vaid üks pooltest on õigustatud ja teine kohustatud.. Kahekülgsed lepingud on sellised, kus mõlemal poolel on vastastikused õigused ja kohustused.
Lepingu kehtivuse tingimused:

Lepingu poolte nõusolek – consensus

Lepingu objekt peab olema käibeline asi

Lepingud peavad olema kooskõlas heade kommetega – boni mores

Leping sõlmitakse teatava objektiivse resultaadi saavutamiseks.

Lepingu kehtivus võib oleneda ka sellest, kas lepingu sisu moodustav samme on võimalik või võimatu.
Lepingu kehtetuse tingimused:

Vis ja metus - kehtetu on leping, mis on sõlmitud sunduse all hirmu tagajärjel

Dolus – pettus

Error ehk eksimus laiemas mõttes on vale ettekujutus asjade tõelisest olukorrast või tõelise ettekujutuse puudumine (Ilus, 1960).

Contractus Eesti õiguses

Leping on tehing kahe või enama isiku ( lepingupooled ) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma ning on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. Leping sõlmitakse pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe.
Sarnaselt Rooma eraõigusele võib lepingu sõlmida suuliselt, kirjalikult või mis tahes muus vormis, kui seaduses ei ole sätestatud lepingu kohustuslikku vormi. Kui vastavalt seadusele, lepingupoolte kokkuleppele või ühe poole taotlusele tuleb leping sõlmida teatud vormis, ei loeta lepingut sõlmituks enne, kui lepingule on antud ettenähtud vorm.
Lepingu kehtivust ei mõjuta asjaolu, et lepingu sõlmimise ajal oli selle täitmine võimatu või lepingupoolel ei olnud lepingu sõlmimise ajal õigust käsutada lepingu esemeks olevat asja või õigust. Leping kehtib ka lepingupoole üldõigusjärglase suhtes.
Lepingut võib muuta või lepingu võib lõpetada lepingupoolte kokkuleppel või lepingus või seadusega ettenähtud muul alusel. Kui leping on lepingupoolte kokkuleppel sõlmitud teatud vormis, ei pea seda vormi lepingu muutmisel või lõpetamisel järgima, kui lepingust ei tulene teisiti. Kui lepingus oli ette nähtud, et lepingut muudetakse või leping lõpetatakse teatud vormis, ei või üks lepingupool sellele lepingutingimusele tugineda , kui teine lepingupool võis tema käitumisest aru saada, et pool oli nõus lepingu muutmise või lõpetamisega teistsuguses vormis (Riigikogu, 2002).

HEREDITAS - PÄRIMINE

Hereditas Rooma eraõiguses

Isiku füüsilise surma või surnuks tunnistamise puhul kerkib küsimus, kuhu jääb tema vara, mis saab tema õigustest ja kohustustest. Pärimisõigus tegelebki isikust järelejäänud vara saatuse määramisega. Ajalooliselt tekib pärimine inimesele sugukonna lagunemisel, eraomandi või perekonna tekkimisel. Vanimas Rooma õiguses ei olnud kõige tähtsamal kohal mitte edasiantav materiaalne vara, vaid perekonnapea võim. See asjaolu määrabki pärimise iseloomu vanimas õiguses. Kui olemas on testament , siis on pärijaks isik, kes võtab perekonnas võimu üle ning saab loomulikult ka surnud isiku vara. Kuid peale päritud võimu ja vara, pidi pärija ka täitma kõik surnud isiku kohustused. Kohustuste hulgas olid näiteks kodukultuse hoidmine ning heade suhete säilitamine klientidega.
Selleks, et teatud isik võiks olla pärijaks, peavad täidetud olema ka vastavad tingimused:
a) peab olema aset leidnud isiku surm ja pärandi avanemine
b) surnud isik peab olema võimeline pärandama
c) pärijal peab olema pärimisõigus
d) pärimisel peavad olema pärandaja järglased
e) tahteavalduse akt pärandi vastuvõtuks.
Kõik inimesed ei saanud pärandada. Selline eelis puudus näiteks orjadel, peregriinidel ja piiratud õigusvõimega isikutel. Samuti puudus viimastel ja ka teise isiku võimu alla kuuluvatel isikutel pärimisõigus.
Pärandi jagamisel tehti vahet kahe pärijate liigi vahel, kus ühel oli pärandi saamine kergem ning teisel keerulisem. Kõik olenes sellest, kas pärijad on isikud, kes on pärandaja võimu all, näiteks lapsed, või isikud, kes ei seisa pärandaja võimu all. Pärimisel võib tekkida ajavahemik isiku surmamomendi ja pärija poolt pärandi vastuvõtmise momendi vahel. Sellise olukorra nimetus on „ lamav pärand“. Pärand võib sel ajavahemikul kasvada või kahaneda.
Rooma õiguses sai pärida ainult kahel teel: testamendi (a testato) või seaduse alusel (ab intestato). Samas ei ole lubatud pärida sama pärandit osalt testamendi teel ja osalt seaduse alusel (Ilus, 1960).

Hereditas Eesti õiguses

Sarnaselt Rooma eraõigusele on Eesti õiguses samuti võimalik pärida testamendi või seaduse järgi, kuid lisaks sellele ka pärimislepingu teel. Pärimisõigust pärimislepingu järgi eelistatakse pärimisõigusele testamendi järgi ning mõlemat neist pärimisõigusele seaduse järgi.
Kolme kuu jooksul on pärijatel õigus pärandist loobuda . Pärijaks peab olema inimene või juriidiline isik, kes pärandaja surma hetkel ka ise elus oli või eksisteeris. Laps, kes on pärandaja surma hetkeks eostatud, kuid sünnib peale isiku surma, võib samuti olla pärijaks. Juhul, kui pärijaid on mitu, nimetatakse neid kaaspärijateks. Sellega seoses kuulub vara kõigile pärijatele võrdselt ning tehingud pärandiga peavad olema kõikide pärijate vahel kooskõlastatud ning aktsepteeritud.
Esimesed pärijad on pärandaja alanejad sugulased ehk lapsed ning pärand jaotub võrdsetes osades. Teise järjekorra pärijateks on vanemad või nende puudumisel pärandaja õed ja vennad. Kolmandaks oleks vanavanemad ning nende alanejad sugulased.
Kui pärijad puuduvad, siis on pärijaks kohalik omavalitsus ehk linn või vald. Pärijaks osutub riik, kui pärandaja viimaseks elukohaks oli mõni välisriik.
Abikaasal on võimalik pärida koos pärandaja sugulastega ning tema pärandiosa suurus sõltub sellest, millise järjekorra pärijate kõrval ta pärib. Mida kaugema järjekorra pärija, seda suurem on abikaasa osa. Roomas oli võimalik abikaasal võrdväärselt lastega õigus pärida mehe vara juhul, kui abielus cum manu1 mees või keegi tema sugulastest peaks surema.
Ka tänapäeval võib ette tulla juhuseid, kus isik on pärimiskõlbmatu ning see välistab sellel isikul pärijaks saada. Selliseks loetakse inimest, kes:

tahtlikult põhjustas pärandaja surma või on püüdis seda teha
asetas pärandaja olukorda, kus pärandaja oli kuni surmani võimetu tühistama või tegema viimase tahte avaldust
pettuse või sundluse teel takistas pärandajat muutmast või tegemast viimase tahte avaldust
tahlikult kõrvaldas või hävitas testamendi või pärimislepingu
võltsis pärandaja tehtud testamendi või pärimislepingu.

Testamendiga saab pärandaja muuta seadusejärgsete pärijate ringi ning pärandaja võib teatud isikule määrata konkreetseid pärandi hulka kuuluvaid asju või vabastada pärija mõnest testamendis välja toodud kohustusest. Viimast teguviisi nimetatakse annakuks.
Kolmandal juhul on võimalik Eestis pärandada ka pärimislepingu alusel. Sellisel juhul tehakse kokkulepe, milles pärandaja nimetab teise lepingupoole või mõne muu isiku oma pärijaks. Samas on see ka kokkulepe pärandaja ja seadusjärgse pärija vahel, kus viimane loobub oma pärimisest (Riigikogu, 2009).

PATRIA POTESTAS - ISAVÕIM

Patria potestas Rooma eraõiguses

Laste ja vanemate vahekordi kogu Rooma ajaloo vältel määrab patria potestas’e printsiip kui patriarhaalne ja ühekülgne isavõim. Rooma perekondade näol oli tegemist tüüpiliste patriarhaalsete peredega, kus pereisa võimu all olid nii naine, lapsed kui ka sugulased ja teised alluvad . Ema oli oma lastele õiguslikust seisukohast nagu õde. Tulevikus, kui hakati tunnustama veresugulust, tekivad ema ja laste vahel juriidilised vahekorrad , näiteks pärimisõigus. Impeeriumi perioodil tekib ka vastastikune ülalpidamise kohustus ja ema võib mõningatel juhtudel olla oma laste eestkostjaks. Laste ja nende vanemate vahelise õiguse aluseks oli üldreeglina ainult seaduslik abielu ja seaduslik perekond.
Vanimal ajal oli isavõim absoluutne ja käis nii lapse isiku kui ka tema vara kohta. Isa võis oma vastsündinud lapsele jätte elu või mitte, isa võis müüa oma lapsi orjusesse või ka siseriiki. Juriidiliselt oli tal lapsele elu ja surma õigus. Kehtis ka seadus, et kõik, mida perepoeg omandab, muutub ikkagi isa omandiks. Ajapikku patria potestas nõrgeneb – lapse äraviskamise õigus, orjusesse müük keelatakse, siseriiki müüki piiratakse. Isalt võetakse õigus otsustada lapse elu ja surma üle ning isegi isa kodus karistamise õigust piiratakse.
Patria potestas on eluaegne, mis tähendab, et tema normaalseks lõppemisviisiks on isa surm. Aga selles on mõningaid erandeid . Esiteks, poeg võis vabaneda isa võimu alt teatavatesse ametitesse astudes, näiteks konsuliks saamise puhul. Teiseks vabanemise võimaluseks tehing, mille käigus isa vabastab poja. Selline olukord võis tekkida lapse kolmekordse müümise teel. Sel juhul jäi isale kasutada vabakslastud poja pool varandust.
Huvitava arenemise teevad läbi isa ja laste vahelised varavahekorrad. Isad andsid oma täiskasvanud poegadele teatava vara iseseisvaks majandamiseks. Peale selle määrati Augustuse ajal, et kõik see, mille poeg sõdurina sõjas on omandanud , kuulub poja suvalisse kasutusse ja käsutusse. Seda vara ei pidanud poeg enam isaga jagama ega isa omandiks andma. (Ilus, 1960)

Patria potestas Eesti õiguses

Patria potestas praktiliselt puudub Eesti õigussüsteemis. Tänapäeval on lapsed peres kõige olulisemad ning nende väärkohtlemisel tuleb vanematel silmitsi seista ühiskonna hukkamõistuga ja seadusega.
Eesti Vabariigi perekonnaseaduse näeb ette, et nii laps kui ka vanem on kohustatud teineteist toetama ja teineteisest lugu pidama ning arvestama teineteise huve ja õigusi. Samuti on ka öeldud , et vanemate juures elav laps on kohustatud vanemaid abistama koduses majapidamises .
Vanematel lasub kohustus oma alaealist last ülal pidada ning võimaldama lapsele piisavalt hea elujärg. Kui järeltulija saab 21-aastaseks, siis tavaliselt koos sellega kaob ka vanemal kohustus teda ülal pidada. Kui vanem ei täida oma ülalpidamiskohustusi, siis võib ta kaotada hooldusõiguse oma lapse üle ning kohus määrab lapsele teise eestkostja või nõuab vanemalt välja elatisraha .
Rooma õigusega on Eesti õigussüsteemis ühine tunnus see, et kõik vara, mis poeg endale täisealisena saab, jääb temale endale ning ta ei pea seda isaga poolitama. Seadus, mis tänapäeval ühtib eelnevaga on ka see, et kui täisealiseks saanud laps toetab rahaliselt oma vanemaid siis ei tee ta seda eesmärgiga see raha vaematelt hiljem tagasi nõuda, vaid sooviga abistada. (Riigikogu, 2010)

KOKKUVÕTE

Võib väita, et roomlaste lepinguõigus ning pärimisseadus on hetkel Eestis kehtivate seadustega üpris sarnased. On küll toimunud muudatusi, aga eelkõige sellepärast, et inimestel oleks kergem seadustest aru saada. Vastupidiselt kahele eelnevale mõistele, on isavõim tänapäeval praktiliselt kadunud. Isavõimu kui niisugust enam ei kehti ning vanematel on oma laste ees teatud kohustused ja õigused ning sama kehtib ka laste suhetes vanematega. Võib öelda, et oleme üle võtnud vanade roomlaste seadused ning kohandanud need vastavalt nüüdisaja vajadustele.

KASUTATUD KIRJANDUS

Ilus, E. (1960). Rooma eraõiguse alused. Tartu: Penikoorem.
Riigikogu. (1. Juuli 2002. a.). Võlaõigusseadus . Kasutamise kuupäev: 04. Jaanuar 2016 . a., allikas Riigiteataja : www.riigiteataja.ee
Riigikogu. (1. jaanuar 2009. a.). Pärimisseadus. Kasutamise kuupäev: 04. Jaanuar 2016 . a., allikas Riigiteataja: www.riigiteataja.ee
Riigikogu. (01. Juuli 2010. a.). Perekonnaseadus . Kasutamise kuupäev: 04. Jaanuar 2016. a., allikas Riigiteataja: www.riigiteataja.ee
11Abielu koos mehe võimuga naise üle.

.DOCX Laadi alla originaalfail 10 lk · .docx · 37 allalaadimist

Leping-pärimine ning isavõim rooma õiguses #1

Leping-pärimine ning isavõim rooma õiguses #2

Leping-pärimine ning isavõim rooma õiguses #3

Leping-pärimine ning isavõim rooma õiguses #4

Leping-pärimine ning isavõim rooma õiguses #5

Leping-pärimine ning isavõim rooma õiguses #6

Leping-pärimine ning isavõim rooma õiguses #7

Leping-pärimine ning isavõim rooma õiguses #8

Leping-pärimine ning isavõim rooma õiguses #9

Leping-pärimine ning isavõim rooma õiguses #10

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 10 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2016-10-30 Kuupäev, millal dokument üles laeti

37 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

A A Õppematerjali autor

Antud referaadi eesmärgiks on võrrelda kolme Rooma eraõiguse mõistet tänapäeva seadustega ning teada saada, kas need normid ühilduvad või ei. Võrdlemise teemadeks valisin lepinguõiguse, pärimisõiguse ning isavõimu perekonnaõigusest.

leping pärimine isavõim contractus hereditas patria potestas

Kasutatud allikad

https://www.riigiteataja.ee

Sarnased õppematerjalid

doc

PÄRIMISÕIGUSE ÜLDISELOOMUSTUS.

testamendis nimetatud õigusjärglas(t)ele ja (testamendijärgne pärimine) või pärimislepingus (pärimislepingujärgne pärimine) (PärS § 9 lg 1). testamendis määratud tingimustel. Eesti pärimisõigus tunnistab seega kolme pärimise alust ehk pärimise liiki: Testament on pärandaja ühepoolne, seadusega ettenähtud korras ning vormis tehtud tahteavaldus e. tehing, milles pärandaja (testaator) teeb oma surma puhuks pärandi kohta korraldusi. · seadust e. pärimist seaduse järgi (ex lege e. ab intestato) e. pärimise liigina - seadusjärgset

P?rimis?igus

docx

Pärimisõigus

Liigid: 1. Seadusjärgne-surnud isikule kuulunud vara üleminek PärS-s nimetatud isikule (õigusjärglasele) seadusega määratud tingimustel. Pärijate ring määratakse kindlaks vastavalt ühiskonnas valitsevatele arusaamadele ja põhimõtetele, sest puudub pärandaja enda viimne tahe. 2. Testamendijärgne-pärandaja vara üleminek tema poolt tema eluajal tehtud ühepoolses tahteavalduses e. testamendis nimetatud õigusjärglas(t)ele ning testamendis määratud tingimustel. 3. Lepingujärgne- pärimisleping on kahe- või mitmepoolne tehing, milles vähemalt üks pooltest teeb korraldusi oma vara üleminekuks teisele isikule oma surma puhuks (positiivne pärimisleping), pärandajaga sõlmitud leping, mille alusel seadusjärgne pärija loobub pärimisest (negatiivne pärimisleping). Seadusjärgse pärimise alused 1

Õigus

docx

PÄRIMISÕIGUS

oli ette nähtud. Tsiviilõiguses tekkis-bonorum possessio-seisnes selles,et preetor andis pärandi teatud isiku valdusesse , andes talle sealjuures kaitseks erilise interdikti. Pärijale tsiviilõiguse järgi jäi tühi õigus. Testamendijärgne pärandamine- a testato Testamendi olulisem osa on pärija nimetamine- institutio heredis- , selleta pole Roomas testament kehtiv. Rooma testament oli algselt väga pidulik akt, seotud formaalsustega. Hiljem kaotab see oma pidulikkuse ja muutub varanduse üleandmise aktiks. Testamendi teel pärimisel tehakse vahet:  Võime testamendiga pärandada- testamenti factio activa- Seda võimet pole kõigil. Testamenti ei saa teha teatud põhjustel: hullumeelsus;alaealisus;füüsilised defektid-tummad. Juriidilistel põhjustel ei saa testamenti teha orjad, välismaalased, piiratud

Õigus

doc

Rooma eraõiguse eksami konspekt

ROOMA Õigussuhe- Sisu on õigused ja kohustused,subjekt, objekt Subjektiivne õigus- isikule kuuluv konkreetne õigus, mis on ka realiseeritav. Subjektiivse õiguse liigid: Absoluutsed subjektiivsed õigused- kehtivad kõigi isikute suhtes. Relatiivsed subjektiivsed õigused- kehtivad konkreetsete isikute suhtes. ntks. Võlaõiguslikes suhetes Juriidilised kohustused tulenenvad objektiivsest õigusest ning ka tavadest. ( tava on tsiviilõiguse allikas) Õigusvõime on võime omada õigusi ja kanda kohustusi. Tsiviilprotsessi õigusvõime- võime osaleda tsiviilprotsessis. Tsiviilprotsessi teovõime- võime oma tegevusega teostada tsiviilprotsessi õigusi ja kohustusi. Status libertatis- kas isik on vaba, kui ta selle kaotas siis kaotas kõik õigused Status civitatis- kas on kodakondsus, Status familiae- perekondlik seisund Persona sui iuris- teovõimeline isik

Õigus

docx

Rooma Eraõigus

1. Rooma eraõiguse mõiste, süsteem ja tähtsus Rooma õiguse all mõistetakse roomlaste õigust, mis Rooma kui linnriigikese õigusest arenes üldiseks suureks Rooma riigis kehtivaks õigussüsteemiks Võib jagada 3 perioodiks. 1 vanim (kuningate 754 ekr-510ekr). Seda perioodi iseloomustab: Olid tavad/preestrid olid esimesed juristid. Oli vaimulik jursiprudents 2 vabariigi (510-27 ekr) Hakkas tekkima ilmalik jurisprudents, õigusteaduse õitseng. 3 Impeerium (printsipaadi aeg 27ekr-284 a; Dominaadi aeg 284-476a) Hakkab õigusteaduse allakäik. Pütsantsi keiser Justinianuse surmaga lõppes rooma õigus.

Õigus

122

docx

Rooma eraõigus

Rooma eraõiguse alused kui õigusteaduslik õppeaine. 1. peatükk. Rooma eraõiguse sünnikohaks on väike kogukond Rooma, mis asetses keset Appenniini poolsaart. Inimesed tegelesid karjakasvatuse ja põlluharimisega. Läbi sõdade võitis Rooma juurde maa-ala.Rooma laienes ja astus kaubanduslikesse suhetesse teiste rahvastega.Õigussüsteem muutus universaalseks, sest uuema Rooma õiguse sisus oli elemente väga mitmete rahvaste õigusest. Rooma riik hävis. Uued rahvad alustavad uut elu. Vajatakse taaskord õigust, milleks saab Rooma õigus. Seda teistkordset vallutamist Rooma õiguse poolt nim Rooma õiguse retseptsiooniks. Orjad olid asjad-õiguse objektid. Rooma õiguse ül: Orjapidajate võimu kindlustamine;orjapidajate enestevaheliste suhete normeerimine;eraomand; lepingud;perekonnasuhted; pärimine; orjandusliku korra kindlustamine;jõukate klassile õiguse andmine maade ekspluateerimiseks

Rooma eraõiguse alused

docx

NOTARI TEGEVUS PÄRIMISMENETLUSES

..................................................................................4 1.1Pärimismenetluse olemus...................................................................................................4 1.2Avaldus pärimismenetluse algatamiseks............................................................................4 1.3Pärimise alused..................................................................................................................5 1.3.1Seadusjärgne pärimine................................................................................................5 1.3.2Pärimine testamendi järgi............................................................................................5 2.TOIMINGUD PÄRIMISMENETLUSES...............................................................................7 2.1Pärijate ring........................................................................................................................7 2

Õigus

doc

Avalik õigus, Eraõigus

Kohtu- ja protsessiõigus Finantsõigus Sotsiaalõigus Eraõigus: · Tsiviilõigus (võlaõigus, asjaõigus, perekonnaõigus, pärimisõigus) · Kaubandus- ja majandusõigus (ühinguõigus, väärtpaberiõigus, panganddusõigus, autoriõigus, konkurentsiõigus, tarbijakaitsõigus) · Tööõigus Avalik õigus reguleerib riigi tegevust ning riigi ja üksikisiku vahelisi suhteid, eraõigus reguleerib füüsiliste isikute vahelisi suhteid. Avalik õigus lähtub riigi huvist, eraõigus puudutab üksikisiku kasu. Võib ka öelda, et õigus teenib ennekõike avalikke huvisid, mis samas omakorda koosnevad üksikisikute erahuvidest. Praktikas õigustoiminguid tehes on era- ja avaliku õiguse normid üksteisest raskesti eristatavad. Nii võib näiteks eraõigusliku lepingu sõlmimisel

Õiguse entsüklopeedia

Rohkem sarnaseid

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri

Kõik kommentaarid

.DOCX Laadi alla originaalfail 10 lk