Immateriaalsete hüvede omandi tingimused nähakse ette seadusega. Valdus asjaõigusseaduse mõttes ei ole nende puhul võimalik. Neid kui õigusi saab kasutada, aga ka käsutada (üle anda, pärandada, tasu eest kasutusse anda, pantida jne). Paljude intellektuaalomandi õiguste omandamine on seotud registreerimisega analoogselt kinnisomandile (patent jpm), mõnede omandamine aga on seotud muu juriidilise faktiga (õigus patenti taotleda tuleneb leiutise loomise faktist; autoriõigus teose loomise faktist; üldtuntud kaubamärgi õigus tuleneb kaubamärgi üldtuntuse faktist). Paljudest muudest varalistest õigustest eristab omandiõigust see, et ta on absoluutne. See tähendab, et ta kehtib kõigi ülejäänud isikute suhtes, mitte ainult kellegi konkreetse suhtes. Võlaõigus on relatiivne õigus, mis kehtib ainult lepingu poolte (või näiteks kahju tekitaja ja kahjustatud isiku) vahel. Samuti on relatiivse iseloomuga õigussuhe vanema ja
Ka arvutiprogramm on kaitstud autoriõigustega Autoriõigustega kaasnevad õigused (related rights või neighbouring rights), nimetatakse ka naaberõigusteks Teose esitaja, helisalvestise ehk fonogrammi tootja ja ringhäälinguorganisatsiooni õigused, andmebaasi tegija õigused, filmi esmasalvestise tootja õigused jne. Tööstusomand: Kaubamärgid ja teeninusmärgid, Patentne leiutis ehk patent (õiguslik dokument, mille annab leiutise omanikule tema riiklik sellekohane amet, Eestis Patendiamet), Kasulikud mudelid, Tööstusdisainilahendus, Geograafiline tähis, Mikrolülituse topoloogia, Kaitse kõlvatu konkurentsi vastu, Konfidentsiaalne teave, Ärinimed, Uued taimesordid 5. Mis on kaitstud autoriõigustega? Autoriõigus on originaalteoste autoritele antud õiguste kogum, mis laiemas tähenduses hõlmab ka autoriõigustega kaasnevaid õigusi. Autoriõigus tekib kirjandus-, kunsti- ja teadusteostele
Õiguste ammendumine, mille kohaselt tööstusomandi objekti omanik kaotab igasugused õigused toodangule, mille tema ise või tema poolt volitatud isik on valmistanud *3 ja seejärel käibesse lasknud. Selle doktriini kohaselt on tööstusomandi objekti omanik toodangu realiseerimisega oma tulu saanud ja seetõttu ei tohi realiseeritud toodangu edasine ärikäibes kasutamine enam olla mingite piirangute objektiks. Nt teil oli see leiutis juba teada, aga keegi ka leiutab selle ja patenteerib enne teid ära, siis teil endal säilib selle kasutamise õigus; siin tekib küsimus IO juhtimisest, sest juristina teame, et asjal puudub väärtus kui seda ei saa juhtida, st kuidas tõendada selle leiutise eelnevat olemasolu). Suurim risk patendi puhul on tühistamine. 4. IO tekkimine töösuhtes Autoriõigus: oma otseste tööülesannete täitmise korras loodud teose autoril tekib autoriõigus, kuid
Autoriõiguse seadust ei kohaldata ideedele, teooriatele, avastistele ja mõningatele teistele intellektuaalse tegevuse tulemustele. Teose autoril tekib teose loomise hetkest autoriõigus sellele teosele. Autoriõiguse tekkimiseks ning teostamiseks ei nõuta teose registreerimist, deponeerimist või muude formaalsuste täitmist. Isiku, kes avaldab teose oma nime all, autorsust presumpeeritakse (eeldatakse), kuni pole tõendatud vastupidist. 3. Patentsuse kriteeriumid - Leiutis on patentne, kui see on uus (erinev tehnika tasemest või olemasoleva leiutise edasiarendus), omab leiutustaset (endastmõistvalt ei tulene tehnika tasemest) ja on tööstuslikult kasutatav (seda peab saama toota või kasutada majanduses). Leiutis on uus, kui see erineb tehnika tasemest (PatS, § 8 lg 2) Leiutisel on leiutustase, kui see vastava ala asjatundja jaoks endastmõistetavalt ei tulene tehnika tasemest (PatS, § 8 lg 4)
kunstilisest tulemusest, mille autoriks ta on. Inimese loometegevuse tulemused on väga mitmekesised, ulatudes traditsioonilisest kirjanike, kunstnike ja heliloojate loomingust erinevate teaduste ja tehnoloogiateni. Selle mitmekesisuse tõttu on ka intellektuaalomandi kaitseks loodud erinevaid võimalusi. Intellektuaalomandi õigused võivad kuuluda eelkõige: - kaubamärgi omanikule, - teose autorile, - leiutise autorile või omanikule, - tööstusdisainlahenduse autorile või omanikule, - lepingu alusel õigused saanud isikule, - tööandjale, - õigusjärglasele, - riigile. Sageli aetakse segamini asjaõiguslik omand ja intellektuaalne omand. Nende kahe peamine vahe seisneb selles, et objekt, mille suhtes õigusi teostada saab, on ühel juhul füüsiliselt eksisteeriv asi, teisel juhul kaitstakse loometöö tulemust. IO printsiibid
Encryption, and the Fifth Amendment's Protection Against Self-Incrimination. - Boston University Journal of Science and Technology Law, 2011, vol 17, issue 1, p 81 2 Ibid, p 82 4 On-demand iseteenindus. Tarbija saab vajadusel ühepoolselt ja automaatselt kätte selliseid ressursse nagu serveriaeg ja võrgumälu, vajamata interaktsiooni (suhtlust) iga teenusepakkujaga. Lai juurdepääs võrgule. Võimalused on kättesaadavad üle võrgu ja ligipääsetavad läbi standardsete mehhanismide, mis edendavad kasutamist heterogeensete kõhnade või priskete kliendi platvormide (nt mobiiltelefonid, tahvelarvutid, sülearvutid ja tööjaamad) kaudu. Ressursside ühiskasutus. Teenusepakkuja ressursid on ühiskasutuses, et teenida mitmeid tarbijaid, kasutades mitmekordse üürniku mudelit erinevate füüsiliste ja virtuaalsete
................................................................................................................................8 8. Kaubamärkide liigitus (kujutise järgi).................................................................................... 8 9. Kaubamärgi absoluutsed ja suhtelised õiguskaitset välistavad asjaolud...............................10 10. Kaubamärgiomaniku ainuõigus (kaubamärgiomaniku ainuõigust rikkuvad toimingud)....12 11. Kaubamärgi õiguskaitse taotlemise võimalused (siseriiklik, EÜ, rahvusvaheline taotlus) 12 12. Kaubamärgiomaniku võimalikud nõuded ainuõigust rikkunud isiku vastu. Vastuhagi.....13 13. Tööstusdisainilahenduse mõiste..........................................................................................15 14. Tööstusdisainilahenduse õiguskaitse kriteeriumid..............................................................15 15. Tööstusdisainilahendusena mittekaitstavad tooted (toote väliskujud, mille puhul toode pole kaitstav)...
ei tulene tehnika tasemest (erineb analoogsetest seni tuntud lahendustest ehk tehnika tasemest). Tööstuslik kasutatavus : Leiutise tööstuslik kasutatavus tähendab, et seda saab toota või kasutada 30. Võrdle patenti ja kasulikku mudelit? (essee küsimus) Kasuliku mudelina kaitstakse samu leiutisi, mis patendiga, välja arvatud biotehnoloogia valdkonda kuuluvad leiutised. Kasulik mudel peab õiguskaitse saamiseks olema ülemaailmselt uus, nagu patendiga kaitstav leiutiski, kuid viimasega võrreldes ei pea see omama nii kõrget leiutustaset. Eestis rakendatakse kasuliku mudeli taotlemisel registreerimissüsteemi, st kasuliku mudeli taotleja vastutab ise leiutise uudsuse, leiutustaseme ja tööstusliku kasutatavuse eest. Patenditaotluse korral kontrollib Patendiamet
Kõik kommentaarid