NANOTEHNOLOOGILISED LEIUTISED PATENDIÕIGUSES: VÄLJAKUTSED JA VÕIMALUSED (0)

TARTU ÜLIKOOL
ÕIGUSTEADUSKOND TALLINNAS
Eraõiguse instituut


Taavi Käärid

NANOTEHNOLOOGILISED LEIUTISED PATENDIÕIGUSES: VÄLJAKUTSED JA VÕIMALUSED
Uurimustöö

Juhendaja : Aleksei Kelli



Tallinn 2011
SISUKORD
1. Nanotehnoloogia ja Patenteerimine 5
1.1 Nanotehnoloogiliste lahenduste patenteerimine Ühendriikides ja Euroopas 8
1.2 Patendipuhtus, leiutustase ja tööstuslik kasutatavus 12
1.3 Mittepatenteeritavad leiutised 15
2. Patenteerimisega seotud takistused 18
2.1 Interdistsiplinaarsus 18
2.2 Mittetoimivus ja praktilised kasulikkusega seotud probleemid 21
2.3 Upstream teadustöö ning ülepatenteerimine 23
2.4 Patendipadrikud nanotehnoloogias 24
3. VÕIMALIKUD LAHENDUSED 26
3.1 Rist -litsentseerimine 26
3.2 Patendikogumikud ( Patent pools) 26
3.3 Kohustuslik litsentseerimine 28
3.4 Patendikaitseta leiutised 29
Kokkuvõte 30
SUMMARY Nanotechnological Inventions in Patent Law: Challenges and Solutions 32
KASUTATUD KIRJANDUS 33
SISSEJUHATUS
Nanotehnoloogia kui rakendusteadus on tänapäeval uus ning kiiresti arenev nähtus, kus tehnoloogia kasutusvaldkond ulatub energiasektorist tarbekaupade valdkonnani. Seega on tegemist tervet ühiskonda puudutava tehnoloogiaga, mille avastused muudavad teaduse arengu pöördeliseks, andes võimaluse teha asju kordades kiiremini ja efektiivsemalt. Teadaolevalt on tegu ühe kiiremini areneva alaga, nõudes miljardeid dollareid investeeringuid arendusse. Seega on nanotehnoloogia üks prioriteetsem teadusharu 21. sajandil, mis võib pooldajate arvates tipneda puhta energia, jäätmeteta tootmise, odavate kosmosereiside ja isegi surematusega.1
Uute ja teaduskesksete leiutiste patenteerimisel tekivad aga mitmed väljakutsed, esiteks kuidas innovaatiline ja põhjalikult uurimata tehnoloogia kehtivasse patendirägastikku mahutada. Lisaks on nanotehnoloogilistele leiutistele omane takistus seotud uue leiutise suurusega – näiteks kuidas patendiga tagatud leiutist efektiivselt kaitsta või selle patenditavust kehtivas reeglistikus määratleda. Kolmandaks hõlmavad ja ühendavad nanotehnoloogilised leiutised mitmeid tööstuslikke ja teaduslikke valdkondi, muutes patentimise ja kaitse veelgi raskemaks. Kokkuvõtvalt teeb interdistsiplinaarsuse tase nanotehnoloogiast erilise teadusaru, seda eelkõige võrreldes biotehnoloogia või informatsiooni-tehnoloogiga, kus viimaste ainetevaheline seos on äärmiselt väike või puudub üldse.
Probleemide valguses tõstatati uurimustöös järgnev hüpotees: