Inimõiguste kategoriseerimise võimalused Inimõigusi saab jagada absoluutseks ja suhteliseks õiguseks. Absoluutsed õigused on õigus elule, mitte olla piinatud, orjuse keelamine, kahekordse kohtu pidamise keeld jne. Mitte mingil tingimusel ei tohi nendest taganeda. Inimese loomulikke õigusi ei ole keegi talle andnud, kinkinud, võimaldanud või lubanud, vaid need õigused on inimesele ürgomased ja loomupärased, need on kujunenud inimese loomulikus looduslikus arengus. Seepärast ei saa keegi inimeselt talle olemuslikult kuuluvaid õigusi ka meelevaldselt ära võtta või piirata. Seda saab teha üksnes juhtudel ja viisil, milles inimesed ise demokraatlikul moel kokku on leppinud. Suhtelised inimõigused on siis kõik teised õigused. Enamik inimõigusi on suhtelised. Kui on vastuolulisus kahe suhtelise inimõiguse vahel, siis tuleb neid tasakaalustada. Suhteline inimõigus on selline, mida on võimalik piirata seadusest tulenevalt, kuid piirang peab olem...
Abraham Maslow Abraham Maslow (1. aprill 1908 8. juuni 1970) oli ameerika psühholoog. Ta on tuntud kui inimvajaduste hierarhia kontseptsiooni looja. Inimvajaduste hierarhia on inimesele omaste vajaduste kategoriseerimise ja väärtustamise süsteem. Üks tuntumaid sotsioloogiliste ja bioloogiliste vajaduste liigitusi pärineb Abraham Maslow'lt. Selle kohaselt on inimvajaduste hierarhia järgmine. 1. füsioloogilised vajadused seksuaal-, vee-, toidu- ja unevajadus; 2. turvalisusvajadus vajadus kaitstuse järgi; 3. armastus- ja kuuluvusevajadus vajadus kuuluda mingisse enda jaoks olulisse rühma ja tunda, et temast hoolitakse; 4
mõtlemisega. Mõisted on sümbolilised mentaalsed representatsioonid. Mõiste on sõna või mõne teise sümboliga tähistatud 2.Mis on mõiste (concept)? objektide klass või kategooria. Mõisted on seotud mälu, kategoriseerimise, järelduste tegemise, õppimise ja otsustamisega. Kujund on analoogne mentaalne 3. Mille poolest erinevad kujund ja representatsioon. Mõiste on mõiste teineteisest? sümboliline mentaalne representatsioon. Mitteverbaalsed suhtluskomponendid ilmestavad,
Oli eeskujulik õpilane Brooklini Poiste Keskkoolis New York'i City College'is õppis õigusteadust.Läks üle Cornelli Ülikooli kus Ed. Ticheneri käe all võttis sissejuhatava kurususe psühholoogiasse 1928 a. abilellus oma nõbu Bertha Goodmaniga, neil oli kaks last. Suri 8. juunil 1970 südamerabanduse järel. Inimvajaduste hierarhia on inimesele omaste vajaduste kategoriseerimise ja väärtustamise süsteem. Selle kohaselt on inimvajaduste hierarhia järgmine: · 1. füsioloogilised vajadused seksuaal-, vee-, toidu- ja unevajadus; · 2. turvalisusvajadus vajadus kaitstuse järgi; · 3. armastus- ja kuuluvusevajadus vajadus kuuluda mingisse enda jaoks olulisse rühma ja tunda, et temast hoolitakse; · 4. tunnustusvajadus vajadus teiste poolt väljendatava tunnustuse järele; · 5
prosotsiaalset käitumist, kuna näitab, et vastav käitumine on kohane ja tõstab enesetõhusust. 5. Arvamus, et ühes grupis olevad inimesed on sarnasemad kui teise grupi liikmed - kategooria eristamise mudel Kategooria eristamise mudel (category differentiation model) Mudel toob välja, et kategoriseerimine viib kategooriate vaheliste erinevuste ja kategooria siseste sarnasuste rõhutamiseni. Sarnane tendents on ka olukorras, kus kategoriseerimise põhjused ei ole teada siiski arvatakse, et ühes grupis olevad inimesed on sarnasemad kui teiste gruppide liikmed. Eelnev seostub faktiga, et inimesed on tihti kognitiivsed koonrid, kasutades ümbritseva tõlgendamisel üldistusi. Tajfeli uuringust selgus, et andes kaaslastele punkte, püüavad inimesed maksimeerida gruppide eristamist (maximum differentiation). Ehk valitakse punktide andmise süsteem, kus vahe enda grupile
DIAAD: 2-inimese suhe DRIAAD: 3 inimese suhe GRUPISUHTED: võrgustik AGREGAAT: isiklik suhe puudub, toetab-kohustab nt ühiselamu Autokieneetiline efekt( Sherif )- taju illusioon mille korral liikumatult valguspunkt näib pimedas liikuvat Allumine- sotsiaalne mõju vorm, mille puhul eeldatakse käsutäitmist BEHEVORISTID- nopivad kokku ja liidavad, järeldus luuakse detailidest, elemendipõhine ja ratsionaalne Diskimineerimine- Eelarvamuste väljanäitamine, jagatud suhtumine, võtame omaks kategoriseerimise viis Empaatia-võime asetada enat teise inimese positsioonile, seotud prosotsiaalsusega. Eelarvamuste vähendamine: osalistel võrdne staatus, isiklikult tuttavad, kokkupuude mittestereotüüpsete isikutega, kontaktide gruppide vahel peab olema sotsiaalne toetus, peab esinema vajadus ühispingutuseks( Sherifi realistliku konflikti teooriast) Eneseteadvus ehk minakontseptsioon,üldistatud pilt iseendast. Mina-eneseteadvuse väljendus,
Sotsiaalteenus- isiku või perekonna toimetulekut soodustav tegevus või toiming. Maslow´püramiid- Inimvajaduste hierarhia, mis on inimesele omaste vajaduste kategoriseerimise ja väärtustamise süsteem (füsioloogilised vajadused , turvalisusvajadus, armastus- ja kuuluvusevajadus, tunnustusvajadus, eneseteostusvajadus) Lapse väärkohtlemine- Lapse väärkohtlemine on igasugune kahju tekitamine lapsele, mis ei ole juhuslik ning mistahes käitumine lapse suhtes, mis alandab tema füüsilist ja psüühilist heaolu, seades ohtu tema eakohase arengu ja tervisliku seisundi. Väärkohtlemine võib olla nii füüsiline,
Inimese käitumist ei suuda enam ära rahuldatud vajadus motiveerida. Kuid rahuldamata vajadused tekistavad inimeses pingeid, konflikte ja isegi stressi. Kõrgemaid vajadusi saab rahuldada ainult siis, kui enamik alumistest on rahuldatud. Juhul, kui mõni oluline vajadus madalamalt astmelt on rahuldamata jäänud, langeb inimene vajaduste hierarhias allapoole. 2.1 Inimvajaduste püramiid. Inimvajaduste hierarhia ehk Maslow' vajaduste püramiid on inimesele omaste vajaduste kategoriseerimise ja väärtustamise süsteem. Püramiidil on viis erinevat astet. Igal aste jaotuvad: füsioloogilised vajadused, turvalisusvajadus, armastus- ja kuuluvusvajadus, tunnustusvajadus (ehk enesehinnang) ja eneseteostusvajadus. Püramiidi esimene aste on füsioloogiline vajadus, millest inimene rahuldab ära ~85%. Füsioloogiliste vajaduste rahuldamine aitab organismil ellu jääda. Et järgnevate astmeteni jõuda, tuleb kõigepealt rahuldada esimese astme vajadused. Nende rahuldamine on
detsentraliseeritud ning hierarhiline. Mõjutamine grupis.veenmine, sisendamine, sundimine. Liidriksoleku stiil Roethlisberger & Dickson (1939) Eesmärgile keskendunud Suhetele keskendunud Lewitt, Lippit, White (1939): Autoritaarne Demokraatlik Mittevahelesegav Peters ja Waterman (1982): Liidri ootused meeskonnale Bales & Slater (1955) Ülesand sots.-em. suhete spetsialistid Liidriksoleku stiil Liidri esilekerkimine · Liidri kategoriseerimise teooria (Lord et al 198 Liider kerkib esile grupiliikmete ootuste ja st Eelistatud isikuomadused. · Sotsiaalse identiteedi vaade (Hogg 2001): Liidriks saamise tõenäosus on suurem neil gru täidavad grupinorme ja eelistatud käitumisviis · Karismaatiline liidriksolemise stiil (Bass 1998): Tõstab grupi toimimist ja loomingulisust Eestvedaja Toimub sotsiaalsete väärtuste vahetusprotse · Järgijad saavad suuna, struktuuri ja mõne eksperthinnangu
Meeled ja aisting (Gleitmani õpik ptk 4) 1. Mis on proksimaalne ja distaalne stiimul? distaalne stiimul - välismaailma objekt v sündmus proksimaalne stiimul - välismaailmast tulenevad energiad, mis jõuavad vahetult meie meeleorganitesse 2. Mida tähendavad mõtted, et inimene, kui passiivne tajuja (J.Locke, empirism, tabula rasa) ja inimene, kui aktiivne tajuja (I.Kant, kaasasündinud sensoorse sisendi kategoriseerimise viisid). Passiivne tajuja - inimese mõistus on sündides puhas leht - tabula rasa, millele kogemused jätavad oma jälje (John Locke) Aktiivne tajuja - informatsioon organiseeritakse kindlatesse kategooriatesse, kaasasündinud arusaam ruumisuhetest, ajasuhetest 3. Mis on psühhofüüsika? Taju uurimise viis, mis seostab füüsikalise stiimuli omadusi selle poolt tekitatud sensoorsete kogemustega. Üritab leida vastuseid küsimustele: kuidas me tajume
Tööhõive määr on protsentides väljendatud suhtarv, mis näitab hõivatute osatähtsust tööealises tahvastikus. Tööjõupuuduse korral ei leia tööandjad piisavalt vajaminevat tööjõudu. Tööjõupuudus võib olla tingitud väga erinevatest asjaoludest. 30. Mis on kujutatud Maslow vajaduste hierarhias? Mida mingi aste iseloomustab? Oska tuua näiteid. V: Maslowi vajaduste hierarhia on inimesele omaste vajaduste kategoriseerimise ja väärtustamise süsteem. Füsioloogilised vajadused: söömine, joomine, eluase, seksuaalne rahulolu ja teised füsioloogilised vajadused. Turvalisuse vajadused: füüsiline ja emotsionaalne kaitstus, samuti kindlustunne nende kestvuse suhtes. Sotsiaalsed vajadused: kiindumus, kuulumine kollektiivi, ühtekuuluvustunne ja sõprus. Lugupidamise vajadused: sisemised lugupidamise faktorid nagu enesest
ja suhtlemisvajadus, uudishimu; sotsiaalsed motiivid tulenevad ümbritsevast kultuurilisest keskkonnast. Nende vajaduste rahuldamise kaudu teostab indiviid ennast selles kultuurilises keskkonnas. Enamasti mõjutab indiviidi käitumist mitu asjaolu korraga ja peamist liikumapanevat jõudu on sageli üpris raske kindlaks teha (kingpool.hak.edu.ee 2015). 5 2. Inimvajaduste hierarhia Inimvajaduste hierarhia on inimesele omaste vajaduste kategoriseerimise ja väärtustamise süsteem. Selle kohaselt on inimvajaduste hierarhia järgmine: füsioloogilised vajadused – seksuaal-, vee-, toidu- ja unevajadus; turvalisusvajadus – vajadus kaitstuse järgi; armastus- ja kuuluvusevajadus – vajadus kuuluda mingisse enda jaoks olulisse rühma ja tunda, et temast hoolitakse; tunnustusvajadus – vajadus teiste poolt väljendatava tunnustuse järele; eneseteostusvajadus – vajadus saavutada kõik see, milleks inimesel jätkub võimeid,
Samuti tuleks määratleda eesmärgid, mis oleksid saavutatavad ja siduda soovitud tulemus töötasudega. 3. RAHULOLUTEOORIAD 3.1. Maslow inimvajaduste hierarhia Kõige tuntuma motivatsiooniteooria looja on ameerika psühholoog Abraham Maslow (1. aprill 1908 8. juuni 1970). Ta on tuntud kui inimvajaduste hierarhia kontseptsiooni looja. Inimvajaduste hierarhia on inimesele omaste vajaduste kategoriseerimise ja väärtustamise süsteem. Selle kohaselt on inimvajaduste hierarhia järgmine. · füsioloogilised vajadused seksuaal-, vee-, toidu- ja unevajadus; · turvalisusvajadus vajadus kaitstuse järgi; · armastus- ja kuuluvusevajadus vajadus kuuluda mingisse enda jaoks olulisse rühma ja tunda, et temast hoolitakse; · tunnustusvajadus vajadus teiste poolt väljendatava tunnustuse järele;
aastal, kus ta sõnastas oma multiintelligentuse (edaspidi MI) teooria, mille kohaselt inimese intelligentsus koosneb ühest või mitmest võimest (Gardner nimetab neid intelligentsusteks, sellest ka teooria nimi). Tihti moodustavad nad keerulise mustri ja on omavahel mitut moodi põimunud. Järgnevalt Gardneri antud erivõimete ülevaade. · Matemaatilis-loogiline hea arvu- ja numbrimälu, peastarvutamise, kategoriseerimise võime, kalduvus süüvida nähtuste olemusse, asju kollektsioneerida; selle puudumisel ei taipa inimene analoogiat, ei suuda meelde jätta korrutustabelit või lahendada lihtsamaidki võrrandeid. · Keeleline ehk lingvistiline tundlikkus sõnade tähenduse ja järjekorra suhtes, sorav keelekasutus, oskus hästi jutustada, kirjeldada, argumenteerida ja kirjutada, huvi sõ-namängude vastu; puudumisel düsgaafia, düsleksia.
kollektiivsed strateegiad- feminismi. (Seni, kuni erinevuste alusel diskrimineerimist tajutakse legitiimsena, ei pruugi gruppidevahelisi konflikte tekkida.) Madal ja ohustatud enesehinnang süvendab gruppide eristamist, saavutamaks kõrgemat enesehinnangut. Samas, kui eristamine on edukas, tõstab see enesehinnangut. Minakategoriseerimise teooria: põhiküsimus on personaalse identiteedi muutumine sotsiaalseks Kõik identiteedid on defineeritud kui minakategooriad. Oleneb, mida võtta kategoriseerimise aluseks. Nt mina kui naine võin end määratleda lühikesena võrreldes teiste naistega (personaalset identiteeti rõhutades=mina kui lühike naine) või võrreldes meestega ja kõigi pikkadega (sots identiteeti rõhutades= meie kui lühikesed naised). Millal rõhutatakse personaalset ja millal sotsiaalset eripära? Kategoriseerimisel on kaks tegurit: 1. Kasutamisvalmidus- minevikukogemused, vajadused, eesmärgid, väärtused.
Kontrastiivsed struktuurivõrdlused aitavad ennustada, millised võivad olla hääldusraskused mõnda keelt õppides. Prototüübid tavalised ehk tüüpilised esinemisjuhud, mis esindavad kategooria tsentrit ehk keset. Teised esinemisjuhud realiseeruvad aga kategooria äärealadel ehk perifeerias ning on seetõttu ebatüüpilised. Prototüüpsus on loomulike keelte kõiki allsüsteeme läbiv struktuuripõhimõte. Lingvistiliste kategooriate vahelised piirid on hägusad, umbkaudsed ja nihkuvad. Kategoriseerimise hägusus on paratamatu, sest muidu ei saaks keelt paindlikult kasutada. Keele sümbolid. Loomulik keel on sümboliline, see koosneb sümbolitest ja selle kombinatsioonidest. Keeleline sümbol on näiteks sõna, mis näitlikustab heli ja tähenduse seost. Keeleline sümbol on kaheplaaniline, ta koosneb vormist ja tähendusest. Sümbol osutab referendile. Kui räägitakse sõna häälikulisest struktuurist, kasutatakse kaldkriipse. Näiteks /hobune/.
Kohesiivsuse mõjurid ·koosveedetud aeg ·sisenemise keerukus ·grupi suurus ·välisoht ·varasem edu ·läbielatud konfliktid Liidriksoleku stiil Roethlisberger & Dickson (1939): Eesmärgile keskendunud Suhetele keskendunud Lewitt, Lippit, White (1939): Autoritaarne Demokraatlik Mittevahelesegav Peters ja Waterman (1982): Liidri ootused meeskonnale Bales & Slater (1955) Ülesande spetsialistid vs. sots.-em. Suhete spetsialistid Liidriksoleku stiil Liidri esilekerkimine ·Liidri kategoriseerimise teooria (Lord et al 1984): Liider kerkib esile grupiliikmete ootuste ja stereotüüpide toel. Eelistatud isikuomadused. ·Sotsiaalse identiteedi vaade (Hogg 2001): Liidriks saamise tõenäosus on suurem neil grupi liikmetel, kes täidavad grupinorme ja eelistatud käitumisviise ·Karismaatiline liidriksolemise stiil (Bass 1998): Tõstab grupi toimimist ja loomingulisust Eestvedaja Toimub sotsiaalsete väärtuste vahetusprotsess:
skeemid, diagrammid, kaardid, joonised ja muud kokkulepitud märgid Arengu allikaks ei ole ei laps ise, ega ka kultuurilised vahendid vaid lapse ja vahendite kasutamise vaheline interaktsioon. Kultuuriliste vahendajate kasutuselevõtt ei muuda tegutsemist kergemaks vaid toob kaasa kvalitatiivselt uue tegutsemisviisi: Nt. keelatud värvide mäng Lapsed võivad näiliselt kasutada küll samu mõisteid kui täiskasvanud, ent tegelikult toimub sageli mõiste areng: Nt. klotside kategoriseerimise ülesanne Kõik funktsioonid ilmnevad lapse kognitiivses arengus kaks korda esmalt kasutatakse neid vaid inimestevahelisel suhtluse ja alles seejärel internaliseeritakse indiviidisiseseks. Egotsentrilisel kõnel planeeriv ja reguleeriv funktsioon. See on tuletatud sotsiaalsest kõnest ning muutub järk- järgult sisekõneks. Laste probleemilahendusoskused ei arene mitte füüsilises keskkonnas tegutsedes vaid sotsiaalsetes protsessides osalemise läbi. (mida?)
olnut vähem stereotüüpselt. Järelikult stereotüübid on inimesel kindel ressurss. Kui ühes kohas jätta kasutamata, siis ta pressib välja järgmises kohas. Edasi öeldi, et viiakse neid skinheadiga kohtuma. Ruumis oli ainult nahktagi. Paluti katsealusel istuda ja vaadati kaugele ta tagist istus. Järeldused: 1. Vältimine meelde tuletamine teadvusest kergemini kättesaadavamaks muutumine 2. Reaalne kohtumine objektiga suurendab stereotüpiseerimise taset Kategoriseerimise tagajärjed Muudab stereotüüpidega kokkusobiva info inimesel kättesaadavamaks ja mõjutab selle hilisemat meenutamist (nt Cohen, 1981 eksperiment, naine sünnipäevapeol algne info mõjutab kategoriseerimist) Kategoriseerimine vastandub individualiseerimisele: kaksikprotsesside teooriad. 1. Dekategoriseerimine, Brewer (1988) juht, kus kategoorilise heuristiku asemel hakatakse kasutama süstemaatilist heuristikut. Hakatakse koguma
Mida kõrgema järgu allsüsteemiga on tegemist, seda avatum ja produktiivsem see allsüsteem on. On võimalik väljendada (peaaegu) mis tahes tähendusi. Semantika on seetõttu avatum kui fonoloogia, morfoloogia ja süntaks. Kõiki lausungeid ja lauseid võib käsitleda kui kompleksseid, loovalt produtseeritud sümboleid. Lausete lõputu arvu põhjustab muuhulgas mõnede süntaktiliste struktuuriüksuste rekursiivne iseloom. Reeglit saab rakendada korduvalt. Kategoriseerimise prototüüpsus ja kategooriate vaheliste piiride hägususe lubatuvus suurendavad keele tähendussüsteemi avatust. Need annavad võimaluse rakendada sõnade tähendusi üha uute juhtude kirjeldamiseks, nt arvutisõnavara tarbeks kasutusse võetud hiir,padi. Oluline semantiline mehhanism on metafoorsus, mis suurendab loomuliku keele väljendusjõudu. 4) Keeleuniversaalid Universaalse grammatika on olnud mitmesuguste spekulatsioonide objektiks juba sajandeid. 17. sajandi prantsuse Port Royali
millestki kõrvale põigelnud, siis oleks ta kindlasti suurim mõtleja, kes eales elanud. Praegu on ta koomiline." Sest reaalsete isiklike valikute juures, mis puudutavad tema individuaalset elu, tema eksistentsi, ei saa Hegeli filosoofia teda aidata. Kierkegaardile ei meeldinud Hegeli viis süstematiseerida kogu olevat ja asetada kõik vägivaldselt mingisse loogilisse mõttekonstruktsiooni. Kierkegaard ise on kategoriseerimise vastu, juba seetõttu on ka tema enda filosoofiat raske mingisse kindlasse kategooriasse paigutada. Paljud filosoofid arvavad et üks Kierkegaardi suurimaid panuseid filosoofiasse on tema kriitika Hegeli vastu. Tõepoolest, paljud tema teosed on kirjutatud vastusena või kriitikana Hegelile. Kuigi Kierkegaard kritiseeris tervalt mõningaid aspekte tema filosoofias, näitab tema töö samuti seda et ta ka austas Hegelit ning too oli teda ka positiivselt mõjutanud. 2.5.2
Kujundskeemi mõiste on loodud Mark Johnsoni poolt. Ta leidis, et kehastunud kogemused avalduvad kognitiivsel tasandil kujundskeemide kaudu. Keele jaoks on olulised sellised mõistete- eelsed üksused nagu KONTAKT, MAHUTI ja TASAKAAL. Nad on tekkinud kehalisest ja meelelistest kogemusest maailmaga suhtlemisel. Olulised on nad sellepärast, et need kogemused korduvad väga tihti erinevates olukordades ja seetõttu tekivad nende alusel tunnetusse korduvad mustrid, mis saavad aluseks meie kategoriseerimise, teadmisete ja kogemusete süsteemidele. (Johnson 1987; viidatud Õim 2008: 623 järgi) 4.2 Entsüklopeediline semantika Evensi jt järgi jaotatakse tähendused formaallingvistikas sõnastiku omadeks ja entsüklopeedilisteks. Sõnastiku omad on need, mida uurib semantika. Entsüklopeediline vaade, aga ei kuulu traditsiooniliselt lingvistikasse. Kognitiivne lingvistika, aga hakkab tähenduste uurimisel kasutama entsüklopeedilist lähenemist
· Sõna määratlemisest (paus ja vahe lahtuamatus, üksiesinemine, foneetilised priirid, semantilise üksuse staatus: tavaline sõna? ebatavaline sõna?). · Grammatiseerumine; grammatika ja leksika suhe. tekkimise protsessid, see võib olla nii, et ühest sõnast tekib grammatiline üksus ja ise kaob. Nt: pea (kehaosa) lisaks sellele veel terve hulk grammatilisi sõnu, mis näitavad kohta, põhjust. World Lexicon of Grammaticalization Kategoriseerimise olemusest Kategoriseerimise olemus on tähenduse pool. Kui kunagi otsustati Hiinas loomad ära liigitada ja panna entsüklopeediasse, siis selleks oli kindel eesmärk ja selle alusel nad selle valiku tegid. Loomariigi klassifikatsioon (kuldkeisri ajastul) · Keisrile kuuluvad loomad · Balsameeritud loomad · Dresseeritud loomad · Imikpõrsad · Merinetisid · Väljamõeldud loomad · Ärakesinud koerad · Sellesse klassifikatsiooni kaasatud loomad
struktuuri osa on määratletav vaid selle kaudu, missugused on selle osa seosed struktuuri teiste osadega. Igas keeles on palju sõnavälju need osutavad maailma hierarhilisele jagunemisele. Liiklusvahendid on nt autod, bussid, rongid, mootorrattad jne, autod omakorda nt veo- ja sõiduautod; sõiduautod nt sportautod, sedaanid, pikapautod, kabrioletid jne. Lingvistiliselt analüüsitakse neid välju tähendussuhete alusel. Sõnaväljad võivad moodustuda kategoriseerimise teel. Sõnavälja liikmed võivad olla kas selgepiirilised või hajuvate piiridega; kas vabas või kindlas järjestuses. Võib rääkida avatud (liikmeid võib juurde tulla või ära jääda terviksuhet muutmata) ja suletud sõnaväljadest (nt koduloomade nimetused vs kuude nimetused). Väljad loovad substitutsiooniraamid, seetõttu kuuluvad ühe välja liikmed samasse sõnaliiki. Nt Seda inimest
panna kliendid seda harjutama 2. KONTSEPTUAALNE ÕPPIMINE: (taju, mõtete sorteerimine kategooriatesse, reageerimine vastavalt steroetüübile, takistus probleemide lahendamisel. ST on ametnik") Sümboolne tähendus asjadele on individuaalne (kogemused, vaatlemine, mõtlemine), eelarvamuslikkus loob jäikust ning takistab interaktsiooni. ST-ja roll: muuta konvergentset (piiravat) mõtlemist divergentseks (loovaks), vähendada automaatse kategoriseerimise toimet ja enam hinnata iga taju tähendust. Selleks on vaja: 1) kujundada õppimist soodustav kliima, mis parandaks klientide õppimist (teada kliendi mõtteid, oletusi enesest ja keskkonnast, tema info kogumise ja töötlemise viise; vastutusvõimet, eelarvamusi; oma eluga seotud tundeid; motivatsiooni (võib muutuda) 2) )kõrvaldada õppimistakistused (sh konfliktid, esmavajaduste rahuldamatus, korralagedus, määramatus, halb enesetunne jne)
Uusi märke suletud süsteemidesse kuigi lihtsalt ei teki. Ainult loomulikud keeled on avatud süsteemid selle mõiste kitsamas tähenduses. Neis on palju isegi süsteemi kuuluvaid põhimärke - sõnu, mida vajadusel veel juurde tekib või tekitatakse. Avatud süsteemi tähtis omadus no loovus. Uusi märke võib moodustada vastavalt vajadusele. See on võimalik sellepärast, et grammatika morfoloogiaosa teatud tuletus- ja ühendamisvahendid on produktiivsed. Kategoriseerimise prototüüpsus ja kategooriate vaheliste piiride hägususe lubatavus suurendavad keele tähendussüsteemi avatust. Need annavad võimaluse rakendada sõnade tähendusi üha uute juhtude kirjeldamiseks, näiteks arvutisõnavara tarbeks kasutusse võetus hiir, padi. Oluline semantiline mehhanism on metafoorsus, mis suurendab loomuliku keele väljendusjõudu. 4. Keeleuniversaalid. (Kas on universaalseid omadusi keeltes ?)
ühendeid. Uusi märke suletud süsteemidesse kuigi lihtsalt ei teki. Ainult loomulikud keeled on avatud süsteemid selle mõiste kitsamas tähenduses. Neis on palju isegi süsteemi kuuluvaid põhimärke - sõnu, mida vajadusel veel juurde tekib või tekitatakse. Avatud süsteemi tähtis omadus no loovus. Uusi märke võib moodustada vastavalt vajadusele. See on võimalik sellepärast, et grammatika morfoloogiaosa teatud tuletus- ja ühendamisvahendid on produktiivsed. Kategoriseerimise prototüüpsus ja kategooriate vaheliste piiride hägususe lubatavus suurendavad keele tähendussüsteemi avatust. Need annavad võimaluse rakendada sõnade tähendusi üha uute juhtude kirjeldamiseks, näiteks arvutisõnavara tarbeks kasutusse võetus hiir, padi. Oluline semantiline mehhanism on metafoorsus, mis suurendab loomuliku keele väljendusjõudu. 4. Keeleuniversaalid. (Kas on universaalseid omadusi keeltes ?)
kasutatud nende ühendeid. Uusi märke suletud süsteemidesse kuigi lihtsalt ei teki. Ainult loomulikud keeled on avatud süsteemid selle mõiste kitsamas tähenduses. Neis on palju isegi süsteemi kuuluvaid põhimärke - sõnu, mida vajadusel veel juurde tekib või tekitatakse. Avatud süsteemi tähtis omadus no loovus. Uusi märke võib moodustada vastavalt vajadusele. See on võimalik sellepärast, et grammatika morfoloogiaosa teatud tuletus- ja ühendamisvahendid on produktiivsed. Kategoriseerimise prototüüpsus ja kategooriate vaheliste piiride hägususe lubatavus suurendavad keele tähendussüsteemi avatust. Need annavad võimaluse rakendada sõnade tähendusi üha uute juhtude kirjeldamiseks, näiteks arvutisõnavara tarbeks kasutusse võetus hiir, padi. Oluline semantiline mehhanism on metafoorsus, mis suurendab loomuliku keele väljendusjõudu. 4. Keeleuniversaalid. Kas on universaalseid omadusi keeltes ?
võtavad uue omaks. Joonisel 3 on kujutatud innovatsiooni omaksvõtu kõverat, mille on loonud E.M. Rogers (Rogersi teooria). Joonis 3. Innovatsiooni omaksvõtu kõver [8 lk 7] Rogersi teooria kõige tuntumaks ja empiirilistes uuringutes enim rakendamist leidnud aspektiks on innovatsiooni omaksvõtjate klassifitseerimine 5 kategooriasse: innovaatorid, varajased omaksvõtjad, varajane enamus, hiline enamus ning viivitajad [11]. Omaksvõtjate kategoriseerimise kriteeriumiks on innovatiivsuse tase s.t. kui kiiresti indiviid võtab võrreldes teiste sotsiaalse süsteemi liikmetega omaks uued 14 ideed. Erinevad omaksvõtjate kategooriad jagunevad tavaliselt normaaljaotuskõvera järgi (vt joonis 2). Rogersi innovatsiooni omaksvõtjate kategooriate käsitlus võimaldab kirjeldada erinevaid e-õppe omaksvõtjate gruppe kutseõpetajate hulgas. Keskseteks küsimusteks
läänemaailmas vs temaatiline organiseerimisstrateegia (thematic categorization strategy), levinud idamaises klt-s viitavad kahele viisile, kuidas maailma on võimalik vaadelda: Analüütiline mõtlemine (analytic thinking). Iseloomustab keskendumine objektidele ja nende omadustele. Objekte tajutakse kontekstist eraldi, ning mõistetakse nende komponentide summana. Omadused, mis moodustavad objekti on nende kategoriseerimise aluseks (ie taksonoomiline org. str). Platonistlik filosoofia. Holistiline mõtlemine (holistic thinking). Iseloomustab keskendumine kontekstile kui tervikule. Esindab assotsiatiivset mõtteviisi, mis pöörab tähelepanu objektidevahelistele suhetele ning objektide ja neid ümbritseva konteksti vahelistele suhetele. Peab oluliseks kogemusliku teadmise rolli vrld kindlaksmääratud abstraktsetele reeglitele keskendumist. Konfutsiaanlus, taoism, budism
Uusi märke suletud süsteemidesse kuigi lihtsalt ei teki. Ainult loomulikud keeled on avatud süsteemid selle mõiste kitsamas tähenduses. Neis on palju isegi süsteemi kuuluvaid põhimärke - sõnu, mida vajadusel veel juurde tekib või tekitatakse. Avatud süsteemi tähtis omadus no loovus. Uusi märke võib moodustada vastavalt vajadusele. See on võimalik sellepärast, et grammatika morfoloogiaosa teatud tuletus- ja ühendamisvahendid on produktiivsed. Kategoriseerimise prototüüpsus ja kategooriate vaheliste piiride hägususe lubatavus suurendavad keele tähendussüsteemi avatust. Need annavad võimaluse rakendada sõnade tähendusi üha uute juhtude kirjeldamiseks, näiteks arvutisõnavara tarbeks kasutusse võetus hiir, padi. Oluline semantiline mehhanism on metafoorsus, mis suurendab loomuliku keele väljendusjõudu. 4. Keele universaalid Teistsugune lähenemine lingvistiliste universaalide ehk keelte võimalike ühiste
Mida kõrgema järgu allsüsteemiga on tegemist, seda avatum ja produktiivsem see allsüsteem on. On võimalik väljendada (peaaegu) mis tahes tähendusi. Semantika on seetõttu avatum kui fonoloogia, morfoloogia ja süntaks. Kõiki lausungeid ja lauseid võib käsitleda kui kompleksseid, loovalt produtseeritud sümboleid. Lausete lõputu arvu põhjustab muuhulgas mõnede süntaktiliste struktuuriüksuste rekursiivne iseloom. Reeglit saab rakendada korduvalt. Kategoriseerimise prototüüpsus ja kategooriate vaheliste piiride hägususe lubatuvus suurendavad keele tähendussüsteemi avatust. Need annavad võimaluse rakendada sõnade tähendusi üha uute juhtude kirjeldamiseks, nt arvutisõnavara tarbeks kasutusse võetud hiir,padi. Oluline semantiline mehhanism on metafoorsus, mis suurendab loomuliku keele väljendusjõudu. 4) Keeleuniversaalid Universaalse grammatika on olnud mitmesuguste spekulatsioonide objektiks juba sajandeid. 17
· Arengu allikaks ei ole ei laps ise, ega ka kultuurilised vahendid vaid lapse ja vahendite kasutamise vaheline interaktsioon. · Kultuuriliste vahendajate kasutuselevõtt ei muuda tegutsemist kergemaks vaid toob kaasa kvalitatiivselt uue tegutsemisviisi Nt. keelatud värvide mäng · Lapsed võivad näiliselt kasutada küll samu mõisteid kui täiskasvanud, ent tegelikult toimub sageli mõiste areng Nt. klotside kategoriseerimise ülesanne Individuaalsete funktsioonide sotsiaalsed alged · Kõik funktsioonid ilmnevad lapse kognitiivses arengus kaks korda esmalt kasutatakse neid vaid inimestevahelisel suhtluse ja alles seejärel internaliseeritakse indiviidisiseseks · Laste probleemilahendusoskused ei arene mitte füüsilises keskkonnas tegutsedes vaid sotsiaalsetes protsessides osalemise läbi. · Egotsentrilisel kõnel planeeriv ja reguleeriv funktsioon. See on tuletatud sotsiaalsest kõnest ning
defineerimatuteks koostisosadeks; semantiline kirjeldus seisneb tähenduse ümbersõnastuses, mis sisaldab ainult primitiive, st mida ei ole võimalik enam edasi parafraseerida;); kontseptuaalne semantika (põhineb oletusel, et tähendussüsteem ja mõistesüsteem on täpselt sama ning neid ei ole mõtet eristada eri süsteemideks; nii tähendused kui ka mõisted põhinevad kategoriseerimise kahel nurgakivil: sarnasusel ja erinevusel; kuna primitiive ei peeta selles teoorias tabakeele osaks, võib seda kirjeldusviisi nimetada abstraktseks semantiliseks metakeeleks, mis koosneb kontseptuaalsetest kategooriatest nt asi, sündmus, seisund, kont ja kontseptuaalsetest funktsioonidest nt minema, jääma, sihtkoht, Jackendoff); freimisemantika (olukorras kui tervikust lähtuv kirjeldusmeetod, eesmärgiks luua tähenduste kirjeldus, mis näitaks, kuidas inimesed
Mõisted on sümbolilised mentaalsed representatsioonid. Mõiste on sõna või mõne teise sümboliga tähistatud objektide klass või kategooria. • Mõiste: – kirjeldab mingisugust objektide klassi või kategooriat, kuhu võivad kuuluda mitmed (vahel ka lõputu hulk) individuaalseid objekte; – määratleb omadusi või dimensioone (vanus, aeg jms); – määratleb suhted erinevate objektide, nähtuste, indiviidide vahel (nt pikem kui). • Mõisted on seotud mälu, kategoriseerimise, järelduste tegemise, õppimise ja otsustamisega. Assotsiatsioon Objekt – mõiste seos ; Mõiste – tunnuse seos; Mõistetevahelised seosed Propositsioon on seos objekti ja omaduse vahel Skeem täpsustab elementidevahelisi ruumilisi, ajalisi ja põhjuslikke seoseid. Skeem esitab eelkõige teadmisi. Skeemil on oluline roll sündmuste meeldejätmisel ja mõistmisel. Keel on inimesele omane märgisüsteem. • Keel on suhtlemisvahend, mille vahendusel antakse edasi kultuuri
Uusi märke suletud süsteemidesse kuigi lihtsalt ei teki. Ainult loomulikud keeled on avatud süsteemid selle mõiste kitsamas tähenduses. Neis on palju isegi süsteemi kuuluvaid põhimärke - sõnu, mida vajadusel veel juurde tekib või tekitatakse. Avatud süsteemi tähtis omadus no loovus. Uusi märke võib moodustada vastavalt vajadusele. See on võimalik sellepärast, et grammatika morfoloogiaosa teatud tuletus- ja ühendamisvahendid on produktiivsed. Kategoriseerimise prototüüpsus ja kategooriate vaheliste piiride hägususe lubatavus suurendavad keele tähendussüsteemi avatust. Need annavad võimaluse rakendada sõnade tähendusi üha uute juhtude kirjeldamiseks, näiteks arvutisõnavara tarbeks kasutusse võetus hiir, padi. Oluline semantiline mehhanism on metafoorsus, mis suurendab loomuliku keele väljendusjõudu. 4. Keeleuniversaalid.
ja muud kokkulepitud märgid Arengu allikaks ei ole ei laps ise, ega ka kultuurilised vahendid vaid lapse ja vahendite kasutamise vaheline interaktsioon. Kultuuriliste vahendajate kasutuselevõtt ei muuda tegutsemist kergemaks vaid toob kaasa kvalitatiivselt uue tegutsemisviisi Nt. keelatud värvide mäng Lapsed võivad näiliselt kasutada küll samu mõisteid kui täiskasvanud, ent tegelikult toimub sageli mõiste areng Nt. kategoriseerimise ülesanne Kõik funktsioonid ilmnevad lapse kognitiivses arengus kaks korda – esmalt kasutatakse neid vaid inimestevahelisel suhtluse ja alles seejärel internaliseeritakse indiviidisiseseks Laste probleemilahendusoskused ei arene mitte füüsilises keskkonnas tegutsedes vaid sotsiaalsetes protsessides osalemise läbi. Egotsentrilisel kõnel planeeriv ja reguleeriv funktsioon Egotsentriline kõne on tuletatud sotsiaalsest kõnest ning muutub järk-järgult
- Esmane analüüs toimub haistesibulates, sisend sealt liigub mitmetesse pk-desse, mis moodustavad primaarse lõhnainfo koore - Suurem osa sisendist liigub pririformsesse koorde - Sekundaarne töötlus… Oimusagara kahjustuse sümptomid - Visuaalse ja auditoorse sisendi valiku häired – TE, ülemine temporaalvagu - Visuaalse taju häired – TE, ülemine temporaalvagu, mandelkeha - Kuulmitaju häired – 41, 42, 22 - Muusikataju häired - Info organiseerimise ja kategoriseerimise häired - … Oimusagara funktsioonide asümmeetria Kahjustus vasakul Paremal Verbaalne mälu Mitteverbaalne mälu (näod) Kõnehelide töötluse häire Muusikalist helide töötlemis ehäire Häire kategoriseerimisel Häiritud näoväljenduste äratundmin Häiritud kontekstuaalse info
polüseemia eristamisel. Polüseem sama alekseem millel on erinev tähendus Tähendus kognitiivses keeleteaduses: tähendus on mõistestus, mis määratletakse lokatsioonina või konfiguratsioonina semantilises ruumis, mis jaguneb tunnetusvaldkondadeks; semantilist struktuuri kirjeldatakse suhtes kognitiivsete e tunnetusvaldkondadega; inimtunnetusest sõltumatuid kategooriad keeles ei ole; kategoriseerimise aluseks on prototüüp ja skeem; erinevalt konstrueeritud (nt eri perspektiiv, eri täpsuse aste jne) keeleväljendid, mis viitavad samale tegeliku maailma entiteedile, ei ole sünonüümsed. Polüseemia seletus kognitiivses semantikas Polüseemilise sõna tähendused moodustavad võrgustiku. Erinevad seosed ja neid seoseid võrgustikus vaadtatakse sarnasuste ja seoste kaudu)
sisu, vaid kuidas tekst sisu edasi annab. Kui asjast räägitakse teisiti, on ka tähendus teistsugune. Ajalehetekstide loodavas maailmas näivad sündmused olevat paratamatud, nt hind tõuseb, sissetulekute vähenemine. Tegutsejad pole inimesed, vaid majanduslikud protsessid, poliitilised olendid. 54% uudistekstidest olid verbaalsed tekstid (keegi-ütles-et-stiilis). Kriitiline lingvistika uurib ka inimeste asjade ja nähtuste nimetamist ja kategoriseerimise viise. Kuidas ja mis sõnadega inimesi, asju, nähtusi nimetatakse, iseloomustatakse? Keeleline valik loob tähendusi. Sooline ja rassiline diskrimineerimine meediakeeles jaotab naised-mehed lahtritesse. Naist kujutatakse ema või koduperenaisena. Naisi nimetatakse portreelugudes eesnime pidi, aga mehi mitte kunagi. Protsessitüüpide- ja rollianalüüs – kellena inimest artiklis esitatakse? Siiri Oviiri võib kujutada Europarlamendi saadikuna või 65-aastase vanaemana Gonsiori tänavalt.
Ka madala sotsiaal-majandusliku staatusega peredest pärit laste puhul, tänavalastest rääkimata, kelle areng võib takerduda puudulike haridusvõimaluste taha, samuti teisest keelekeskkonnast või teistsuguse kultuurilise laste puhul on annete avastamiseks vaja väga tähelepanelikku suhtumist. (Sepp 2010, 20-21) Gardner eristab järgmisi erivõimeid. · Matemaatilis-loogiline hea arvu ja numbrimälu, peastarvutamise, kategoriseerimise võime, kalduvus süüvida nähtuste olemusse, asju kollektsioneerida; selle puudumisel ei taipa inimene analoogiat, ei suuda meelde jätta korrutustabelit või lahendada lihtsamaidki võrrandeid. · Keeleline ehk lingvistiline tundlikkus sõnade tähenduse ja järjekorra suhtes, sorav keelekasutrus, oskus hästi jutustada, kirjeldada, argumenteerida ja kirjutada, huvi sõnamängude vastu. Puudumisel düsgraafia, düsleksia.
Tajfeli (1978,1982) järgi on sotsiaalse identiteedi näol tegemist indiviidi mina-kontseptsiooni osaga, mis tuleneb kuulumisest mingisse sotsiaalsesse gruppi (või gruppidesse) koos gruppi kuulumise emotsionaalse tähtsustamise ja väärtustamisega. Sotsiaalse identiteedi teooria arendasid 1979.a. välja Henri Tajfel ja John Turner (Tajfel 1981; Tajfel and Turner 1979). Teooria sisaldab kolme peamist ideed identifitseerimine, kategoriseerimine, ja võrdlemine. Mina-kategoriseerimine Mina-kategoriseerimise (self-categorization) teooria (Turner, 1991) annab võimaluse analüüüsida inimese mina ja seoseid mina, sotsiaalsete normide ja sotsiaalse konteksti vahel. Mina üheks aspektiks on kognitiivne aspekt see, kuidas indiviidid end kategoriseerivad. Kui inimene kategoriseerib end grupi liikmena, siis tema enesetaju muutub depersonaliseerituks, st et inimesed kalduvad endid nägema enam selliste ühiste stereotüüpide valguses, mis määratlevad ära nende gruppi kuulumise (need
(oleme oma keele vangid) • Iga kord kui me midagi ütleme, jätame samas palju asju ütlemata.( Nt eesti k "Ta kandis musta" (kes??). Vene k peab panema soo on/ona) • Iga keelt tuleb uurida vastavalt selle enda loogikale, mitte lähtudes IE keeleteadusest. • Oli järjekindel antirassist ega pidanud mingil juhul õigeks Humboldti arvamust, et mõni keel sobib maailma mõtestamiseks paremini kui teine. • Rõhutas ka lingvistilise kategoriseerimise uurimise olulisust: erinevalt muudest kultuurivaldkondadest on lingvistiline kategoriseerimine teadvustamatu. • Uuris indiaani keeli Edward Sapir • Sapir (1921 Language) oli Boasi andekaim õpilane. Ka tema pooldas kõigi keelte põhimõttelist võrdsust, kuid väitis, et keeled loovad erineva reaalsuse. • Sündis 1884 Preisimaal juudi peres, kolis juba lapsena USAsse. Õppis germanistikat ja võrdlev-ajaloolist keeleteadust
- Valuaistingute töötlus ja interpreteerimine - Meeleolu ja tahteaktiivsus - Isu kontroll - Ärevusreaktsioonid, emotsionaalse info töötlus - Sotsiaalse info töölus - Emaliku seose teke - Kuulmis ja maitsmisinfo Oimusagara kahjustusega seotud sümptomeid ja häireid - Visuaalse ja auditoorse sisendi valiku häired - Visuaalse-, kuulmis-, ja muusikataju häired - Info organiseerimise ja kategoriseerimise häired - Kontekstitiaju häire - Kõne mõistmise häire - Pikaajalise mälu häire - Isiksuse ja afekti muutused - Seksuaalkäitumise muutused – mandelkeha - Hallutsinatsioonid - Muusikalise kõrva sündroom – kuulmiskahjustus, tekivad hallutsinatsioonid nagu mängiks muusika toas. Sensoorne deprivatsioon tekitab kuulmiskeskustes hüperaktivatsiooni. - Nägemistaju häire – parempoolne kahjustus
üksikomaduste ja tegude tajumisele ja hindamisele. Tekib info defitsiidi olukorras. Positiivne- hea esmamulje- kaldutakse edaspidistes tegemistes nägema ainult häid külgi- näo järgi hindamine. Negatiivne oreool-võimendub halb, hea jäetakse tahaplaanile. Sotsiaalse pertseptsiooni (taju) aluseks on mehhanismid, mis kindlustavad informatsiooni defitsiidi tingimustes edu saavutamiseks vajaliku lihtsustamise, valiku ja kategoriseerimise. Olulisemate üksikomaduste ja tunnuste taju liigitus sotsiaalses pertseptsioonis: inimtaju- 1. püsiomaduste äratundmine (intelligentsus, iseloom jne) 2. situatiivsete omaduste äratundmine- 1. emotsioonide ja seisundite taju (kõhklus, hirm jne) 2. kindla suunitlusega mitteverbaalsete toimingute taju (käeviibe, käte ristamine jne)- kineem- inimtajus tähenduslikud- autkontakt. Paralingvistilised signaalid- kõnega kaasnevad, mittesõnalised- kasutatavus varjatud seisundite ja
Uurimused 1970datel: - Kandiline lõug tahtejõulisus - Kõrge laup tark inimene - Lapselik nägu kutsub hoolitsema - Tüsedad heatahtlikud - Väiksekasvulised võimuahned - Pikad naised intellektuaalsed - Tugev karvakasv jõulised, brutaalsed Eelarvamused Eelarvamus (prejudice) teisele rühmale suunatud negatiivsed uskumused ja hoiakud. Eelarvamus püsiv negatiivne stereotüüp, "teiste" kategoriseerimise viis. Sisaldab tugevat emotsionaalset komponenti (erinevalt stereotüübist) The Nature of Prejudice (Allport, 1954) "The human mind must think with the aid of categories....once formed, categories are the basis for normal prejudgment. We cannot possibly avoid this process. Orderly living depends on it." Eelarvamused: rassism, natsionalism, seksism, homofoobia ... Nemad on sellised! Seletused: jäänuk ajalooliselt meie-nemad vastasseisust, viis
Tavaliselt tekib see efekt info defitsiidi korral. Positiivne oreool kui esmamulje või üldmulje on juba kujunenud soodne, hea, siis kaldutakse nägema peamiselt positiivset, negatiivseid omadusi ei märgata. Negatiivne oreool võimendub halb, hea jäetakse tahaplaanile, seda ei hinnata ega märgata. Sotsiaalse pretseptsiooni aluseks on mehhanismid, mis kindlustavad info defitsiidi tingimustes edu saavutamiseks vajaliku lihtsustamise, valiku ja kategoriseerimise. Võites kiiruses, võrreldavuses ja universaalsuses, kaotame täpsuses ja riskime olla eelarvamuslik või ebaobjektiivne. INIMTAJU PÜSIOMADUSTE SITUATIIVSETE ÄRATUNDMINE TUNNUSTE ÄRATUNDMINE KINDLA
Tajus esinduvad ärritajate ja ärritaja vahelised seosed. See on kompleksne protsess, mis tugineb aistinguile, sõltub varasematest kogemustest, emotsioonidest ja mõtlemisest ning eeldab tähelepanu. Taju on terve rida protsesse, mis teda kvalifitseerivad: - terviklikkus. Isegi kui detaile ei tea, siis terviklikkust tajume. - mõtestatus. Terviklik tajukujund pole mitte lihtsalt, vaid sellel on ka tähendus. Saame aru maailmast. Mõtestatus tuleb esile kategoriseerimise tõttu. Ühte kategooriasse kuuluvad objektid on mingisuguses aspektis sarnased. Saame mõtestatult aru ning saame sellest lähtuvalt reageerida. - apertseptiivsus. Saame informatsiooni mitte ainult nendest andmetest, mida aistingutest saame, vaid tajus osaleb ka aju ning eelnev kogemus (motivatsioon, huvi, jne). Taju protsessis osalevad ka mäluandmed ning kuna indiviidide mälu on erinev, siis tajus tulevad esile ka individuaalsed erinevused.
kuulmistaju häired • Auditoorsete ja visuaalse pk. ühendused- STS polümodaalse pk. 2. selektiivne tähelepanu juhtimise häire: kuulmis-ja nägemisinfo puudulikkusest f: stiimulite kategoriseerimine 3. nägemistaju häired • Audit.ja visuaalse pk. ühendused TS mediaalse osaga (hippokampus, amügdala), 4. verbaalse materjali kategoriseerimise häire f: mälu 5. kõne mõistmise häire (sensoorne) • ühendus FS, 6. kaugmälu häire 52 7. muutunud emotsinaalne käitumine 8
- Mõiste on teatud üksuste klassi mentaalne representatsioon ehk mingi ühiste omadustega objektide hulga seesmine vaimne esitus, sisaldades seda mida me objektidest teame Skeemid, raamid ja stsenaariumid on asjadevaheliste suhete ning sündmuste ja nende ajalise järgnevuse kohta Kategooria – on mingisugused üksuste klassid. On võimalik üksusi tunnuste, näidete, teadmiste, prototüüpide abil liigitada ühe mõiste alla. Kategoriseerimise protsess - Usaldusväärne teooria peaks olema rakendatav võimalikult paljudel eri tüüpi mõistete puhul Kolm suunda mis seletavad kategooriate kujunemist - Klassikaline lähenemine e tunnusteooriad - Sarnasusele tuginev lähenemine e prototüübiteooriad - Seletusele tuginev lähenemine e seletusteooria Tunnusteooriad - Lähtutakse konkreetsetest objektidest, leitakse nende ühised omadused ja jäetakse kõrvale erinevused
annaabi.ee 
