Vastus leiad õppematerjalist: Mikroökonoomika kontrolltöö kordamisküsimused

Mikroökonoomika kontrolltöö kordamisküsimused (0)

Tallinna Tehnikakõrgkool - Majandus - Mikro ja makroökonoomika

5 VÄGA HEA

Esitatud küsimused

Mis on mikro - ja makroökonoomika vahe?
Mis on turg ?
Kuidas on võimalik riigil turgu reguleerida?
Mis on nõudlus ?
Mis on asenduskaubad ?
Mis on täiendkaubad ?
Mis mõjutab nõudlust teatud toote või teenuse järele?
Mis on inferioorsed kaubad?
Mis on normaalhüvised?
Mis on hüvised ?
Kuidas defineeritakse mõistet kaup?
Mis on pakkumine?
Millised tegurid mõjutavad pakkumist?
Kuidas tekib turul tasakaal?
Mis on piiratud ning mis lõputud?
Kuidas on ajalooliselt lahendatud ressursside piiratuse probleemi?
Mis on tootmine?
Mis on inimkapital ?
Kuidas kujuneb graafiliselt tootmisvõimaluste rada?
Milleks nimetatakse tootmisvõimaluste pidevat laienemist?
Mis on alternatiivkulu ?
Mis on kogukasulikkus ja piirkasulikkus Kuidas neid joonistel kujutatakse?
Mis on tööpuudus tööhõive määr ning tööjõupuudus?
Mis on kujutatud Maslow vajaduste hierarhias?
Mida mingi aste iseloomustab?
Mis on ettevõtte otsesed ja kaudsed kulud?
Mis on arvestuslik kasum normaalkasum ning majanduslik kasum?
Milliste kulude suurus ei muutu kui muudetakse tootmismahtu?
Kui muudetakse tootmismahtu 35 Millised on erinevad konkurentsivormid?
Kuidas liigitatakse turgusid?
Mis on monopol oligopol monospson jm turuvormid?

Mikroökonoomika kontrolltöö kordamisküsimused

Mis on mikro - ja makroökonoomika vahe?
V: Mikroökonoomikas vaadeldakse majandusprotsesse üksiksubjekti tasandilt, makroökonoomikas aga kogu majanduse (riigi) tasandilt ( majapidamised agregeeritakse ehk koondatakse majapidamissektoriks ja ettevõtted ettevõttesektoriks).

Mis on turg ?
V: Turg on mehhanism , kus saavad kokku hüviste müüjad ja ostjad . Majandusteoorias ei mõelda turu all konkreetset kauplemiskohta, vaid see on oluliselt laiem mõiste, mis grupeerub lähtuvalt müügiobjektidest. Eristatakse tööturgu, kaubaturgu, valuutaturgu jne. Oma turg on igal kaubal, teenusel ja tootmisteguril.

Milliseid paralleele võib tõmmata klassikalise turu (nt Keskturg Tallinnas) ning majanduslikus mõttes turu vahel?
V:

Kuidas on võimalik riigil turgu reguleerida? Millised on peamised vahendid turu reguleerimiseks?
V: Mõnikord toimub turul hindade reguleerimine, seega kehtestatakse teadlikult hind, mis on erinev tasakaaluhinnast.Valitsuse ülesandeks on reguleerida ja kontrollida oma seadusandlike aktide ja poliitikaga majapidamiste ja ettevõtete majanduslikku käitumist. Maksude kehtestamine ja kogumine on üks vanimaid majanduse reguleerimise vahendeid.

Mis on nõudlus ?
V: Nõudlus on seos hüvise hinna ja koguse vahel, mida tarbijad vaadeldaval perioodil soovivad ja suudavad osta.

Mis on asenduskaubad ? Too näiteid.
V: Asenduskaup on kaup, mille nõudlus kasvab kui teise kauba hind tõuseb. Nt : pirn ja õun. Kui ühte pole, siis ostetakse midagi selle laadset .

Mis on täiendkaubad ? Too näiteid.
V: Täiendkaubad on kaubad , mille nõudlus kasvab, kui teise hüvise hind alaneb . Nt : bensiin ja auto.

Mis mõjutab nõudlust teatud toote või teenuse järele?
V: Hüvise nõudlust mõjutab peale hüvise hinna ka inimeste kuu sissetulekud.

Mis on inferioorsed kaubad?
V: Inferioorsed kaubad on kaup, mille nõudlus väheneb või suureneb kui tarbija sissetulek suureneb või väheneb.

Mis on normaalhüvised?
V: esmatarbekaubad ja nende hinnamuutus ei mõjuta väga oluliselt nõudmist.

Mis on hüvised ?
V: Hüvised on inimvajaduste rahuldamiseks tarvilike kaupade ja teenuste ühisnimetus.

Kuidas defineeritakse mõistet kaup?
V: Kaup on laiemas tähenduses mis tahes ostu-müügi objekt või objektid, kitsamas tähenduses müügiks määratud toode või tooted.

Mis on pakkumine?
V: Pakkumine on seos hüvise hinna ka koguse vahel, mida tootjad soovivad ja suudavad vaadeldaval ajaperioodil toota ja müüa.

Millised tegurid mõjutavad pakkumist?
V: Mõjutavad : tehnoloogia tase, tootmisressursside hinnad, alternatiiivsete kaupade hinnad, tootjate ootused ja tootjate arv , hind.

Kuidas tekib turul tasakaal? Iseloomusta joonise abil. Märgi joonisele tasakaalukogus ja –hind.
V: Mingil kontreetsel turul hüvise tootmis/müügimaht ning hind ehk millise koguse ja hinna juures tekib tasakaal. Tasakaalu all mõistetakse majandusteoorias olukorda, kus süsteemi kaasatud näitajatel pole tendentsi muutuda.

Mis on piiratud ning mis lõputud?
V:

Kuidas on ajalooliselt lahendatud ressursside piiratuse probleemi?
V: peamised probleemid, mida majandusteaduses püütakse lahendada, tulenebad ressursside piiratusest. Selle probleemi olulisuses ei saa keegi kahelda, kuna kõik inimesed puutuvad nimetatud probleemiga kokku iga päev. Iga ühiskond peab lahendama 3 majanduse põhiküsimust : Mida toota? Kuidas toota ja Kuidas toodetuid hüviseid jaotada?

Mis on tootmine?
V: Tootmine on turustatavate hüviste valmistamise protsess.

Tootmiskulude liigitus ja leidmine
V: Tootmisvahendid – maa (Looduslikud ressursid nagu põllumaa, mets, vask, raud, liiv, nafta , õhk, vesi jne), kapital (Tootmisvahendid, mis on toodetud selleks, et toota teisi tooteid. Nende hulka kuuluvad haamrid , arvutid, autod, pesumasinad, ehitised jne), töö (Inimeste poolt kulutatud aeg tootmises)

Nimeta tootmisvahendeid ehk 3 tootmisressurssi ?
V: Maa, Töö ja Kapital.

Mis on inimkapital ?
V: Inimkapital on inimese oskused ja teadmised, mis võimaldavad tal tööd teha ja tulu saada.

Kuidas kujuneb graafiliselt tootmisvõimaluste rada?
V: Tootmisvõimaluste rada – näitab kui palju saab toota hüvist B, kui hüvist
A on teatud kogus, nii et ühiskonnas majandusliku efektiivsuse tase ei muutuks (max efektiivsus). (kahe hüvis vahelist seos ühiskonnas). Kui komplekt on joone all, saab toota ka rohkem, kui komplekt on joone ülal, siis seda komplekti ei ole võimalik selles ühiskonnas toota nii, et tegemist oleks max efektiivse majandusega!

Milleks nimetatakse tootmisvõimaluste pidevat laienemist ?
V: Majanduslik kasv

Mis on alternatiivkulu ?
V: Alternatiivkulu on ressursi parimast alternatiivsest kasutusviisist loobumise hind.

Skitseeri majandusliku ringkäigu joonis ning ole valmis selgitama joonisel kujutatud majanduses toimuvaid protsesse.
V:

Nimeta erinevad nõudluse hinnaelastsuse liigid?
V: Nõudluse hinnaelastsuse liigid: Ø E > 1, on tegemist elastse nõudlusega (nõutava koguse muutus > hinna muutus) Ø E

Tuleta meelde elastsuse arvutamine lähtuvalt keskpunkti valemist.
V:

Mis on kogukasulikkus ja piirkasulikkus . Kuidas neid joonistel kujutatakse?
V: Piirkasulikkus näitab kui palju suureneb tarbija kogukasulikkus, kui suureneb tarbitavate hüviste hulk ühe ühiku võrra ehk siis kui palju täiendav ühik tarbitavat hüvist annab juurde täiendavat kasulikkust. Piirkasulikkuse käsitulusel tugineb kogu kardinaalse kasulikkuse teooria, seetõttu nimetatakse seda teooriat sageli ka piirkasulikkuse teooriaks.

Mis on tööpuudus , tööhõive määr ning tööjõupuudus ?
V: Tööpuudus või töötus esineb ühiskonnas siis, kui on olemas töötajad, kes soovivad olemasoleva palgataseme juures töötada, kuid ei suuda leida sobivat tööd.
Tööhõive määr on protsentides väljendatud suhtarv , mis näitab hõivatute osatähtsust tööealises tahvastikus.
Tööjõupuuduse korral ei leia tööandjad piisavalt vajaminevat tööjõudu. Tööjõupuudus võib olla tingitud väga erinevatest asjaoludest.

Mis on kujutatud Maslow vajaduste hierarhias ? Mida mingi aste iseloomustab? Oska tuua näiteid.
V: Maslowi vajaduste hierarhia on inimesele omaste vajaduste kategoriseerimise ja väärtustamise süsteem. Füsioloogilised vajadused: söömine , joomine, eluase , seksuaalne rahulolu ja teised füsioloogilised vajadused. Turvalisuse vajadused: füüsiline ja emotsionaalne kaitstus , samuti kindlustunne nende kestvuse suhtes. Sotsiaalsed vajadused: kiindumus , kuulumine kollektiivi, ühtekuuluvustunne ja sõprus. Lugupidamise vajadused: sisemised lugupidamise faktorid nagu enesest lugupidamine, sõltumatus ja saavutamine ning välised lugupidamise faktorid nagu staatus, tunnustamine ja tähelepanu. Eneseteostuse vajadused: areng, oma potentsiaali saavutamine, eneseteostus ; inimene püüab jõuda sinna, kuhu ta on võimeline jõudma.

Kirjelda tarbija ostukäitumist
V: Tarbija ostukäitumine on kliendi mentaalne , emotsionaalne ja füüsiline tegevus, mida ta teeb tooteid ja teenuseid otsides , ostes, kasutades ja likvideerides, et rahuldada oma soove ja vajadusi. Tarbijate ostukäitumine on probleemi lahendamise või vajaduse rahuldamise protsess. Sellel protsessil on algus - inimene tunnetab mingit vajadust - ja lõpp - vajadus saab rahuldatud. Ostukäitumine sisaldab nii ostueelseid (otsimine), ostuaegseid (ostmine) kui ka ostujärgseid (kasutamine) tegevusi.
Tarbijate ostukäitumist iseloomustavad järgmised märksõnad. Tarbija ostukäitumine on motiveeritud. Kui inimesel tekib vajadus, tekib ka motivatsioon selle vajaduse rahuldamiseks. Tarbija ostukäitumine varieerub aja ja sügavuse poolest. See sõltub väga palju inimeste omadustest ning toote ja situatsiooni iseloomust. Tarbija ostukäitumine kätkeb erinevaid rolle. Ostja ja tarbija ei pruugi olla üks ja sama isik. Tarbija ostukäitumine on mõjutatud välistegurite poolt. Välistegurid võivad olla üldise iseloomuga - kultuuriruum, sotsiaalne keskkond, aga ka spetsiifilised - ostukohas valitsev situatsioon, toote eripärad, turunduskampaaniad . Erinevate inimeste tarbijakäitumine on erinev. Erinevatel inimestel on erinevad vajadused, tuju, motivatsiooni tase. Nad on erinevad isiksused, tajuvad asju erinevalt, samade sümbolite puhul meenuvad neile erinevad assotsiatsioonid . Tarbija ostukäitumine on dünaamiline . Tegemist on pidevalt muutuva protsessiga, muutuvad nii keskkond, inimesed kui ka tooted.

Mis on ettevõtte otsesed ja kaudsed kulud?
V: Otsesed kulud on vahetult konkreetse teenuse osutamisega seotud kulud, mis jagunevad omakorda: muutuv- ja püsikuludeks. Muutuvkulud koosnevad üksikteenuste hindadest ( majutus , toitlustus , piletid muuseumidesse jne) ning on otseselt seotud klientide arvuga. Reisipaketi koguhinnas on muutuvkulu seda suurem , mida suurem on grupi suurus. Püsikulu ei sõltu klientide arvust. Siia alla kuuluvad antud reisi otsesed kulud nagu giidi ja reisisaatja töötasu ning majutus, transport, ruumide üür jne.
Kaudsed kulud on seotud ettevõtte administreerimise (büroo- ja sidekulud , töötajate palgad ,täiendõpe jne), turunduse (reklaamikulud jt) ning kasumiga. Kaudsete kulude puhul kasutatakse sageli teatud protsenti muutuv- ja püsikulude summast. Tavaliselt kõigub see 15-30 % vahel, olenedes ettevõtte kasumisoovist, nõudlusest, konkurentsist, hooajast ja paljudest muudest teguritest.

Mis on arvestuslik kasum, normaalkasum ning majanduslik kasum?
V: Normaalkasumina käsitletakse sageli oodatavat keskmist kasumit. Tootmistegevusest saadav tulu, mis võrduv nende ressursside alternatiivkuluga, mis kuuluvad firmale endale ja mida ta kasutab omaenese vajadusteks ; on vajalik selleks, et neid ressursse kasutataks just selles firmas (harus). Arvestuslik kasum – firma kogutulu ja otseste kulude vahe. Majanduskasum – arvestusliku kasumi normaalkasumit ületav osa. Kui firma saab majanduskasumit, jätkab ta tegutsemist tootmisharus, positiivne majanduskasum motiveerib ressursside juurdetoomist sellesse tootmisharru.

Milliste kulude suurus ei muutu, kui muudetakse tootmismahtu?
V: Püsikulude suurus ei muutu kui muudetakse tootmismahtu.

Millised on erinevad konkurentsivormid?
V: KONKURENTSIVORMID JAGUNEVAD: TÄIELIK KONKURENTS : a) müüjate arv turul suur b) kaup on ühetaoline c) uutele tulijatele takistusi ei tehta d) hindu mõjutada ei saa
Sellise konkurentsivormi korral on välistatud suured kasumid ja kahjumid. Hind on sellisel juhul nii madal kui võimalik. MONOPOL : a) ettevõtjaid üks b) kaup ainulaadne
c) uutele tulijatele suured takistused d) mõju hinnale suur

Kuidas liigitatakse turgusid?
V: Tööturg , kapitaliturg, maaturg ja majandusrent

Mis on monopol, oligopol, monospson jm turuvormid?
V: Monopol on turustruktuur , mille korral üksainus firma toodab ja müüb kogu haru toodangu.
Oligopol on turustruktuur, mille puhul harus on väike arv üksteisest vastastikku sõltuvaid firmasid.
Monospson - ostumonopol, turg, millel kohtuvad väga paljud pakkujad ja üksainus ostja. Kartell – grupp ettevõtteid, kes lepivad kokku tootmismahtudes ja hindades,. kartellilepingu sõlmimine loob sisuliselt monopoli.

.DOCX Laadi alla originaalfail 5 lk · .docx · 162 allalaadimist

Mikroökonoomika kontrolltöö kordamisküsimused #1

Mikroökonoomika kontrolltöö kordamisküsimused #2

Mikroökonoomika kontrolltöö kordamisküsimused #3

Mikroökonoomika kontrolltöö kordamisküsimused #4

Mikroökonoomika kontrolltöö kordamisküsimused #5

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2015-11-20 Kuupäev, millal dokument üles laeti

162 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

LauraLiisuke445 Õppematerjali autor

Eksami kordamisküsimused

hüvis nõudlus turg ostukäitumine kaubad majanduskasum otsesed kulud muutuvkulu motivatsioon makroökonoomika mikroökonoomika tarbijakäitumine

Sarnased õppematerjalid

docx

Mikroökonoomika eksamiks kordamine

Majandusteadus – Majandusteadus (economics) on sotsiaalteadus, mis kasutab teaduslikke meetodeid inimeste majandusliku käitumise uurimiseks. Makroökonoomika – Makroökonoomika (macroeconomics) uurib rahvamajandust kui tervikut. Tema uurimisobjektiks on majanduse konjunktuurikõikumised, tasakaalus mitteolemise põhjused, nagu majandustsüklite olemasolu, töötus, inflatsioon, maksebilansi puudujääk, Mikroökonoomika – Mikroökonoomika (microeconomics) on teoreetiline majandusteadus, mis uurib majandusotsuste tegemist majanduse üksikosalejate, nagu kodumajapidamiste ja ettevõtete (firmade) poolt. Muutuvkulu – (variable cost, VC) muutuvad koos toodangu mahu muutusega. Normaalkasum – On firmal siis, kui arvestuslik kasum (kogutulu-otsesed kulud) on vähemalt nii suur, et katab ära kaudsed kulud. Nõudlus – Nõudlus (demand) on seos hinna ja nõutava koguse vahel, mida tarbijad

Mikroökonoomika

docx

MIKRO JA MAKROÖKONOOMIKA PÕHIMÕISTED

 Käsumajandus- riik jaotab ressursse ja toodangut tsentraalse planeerimise mehhanismi kaudu  Turumajandus- ressursse jaotavad eraisikud  Segamajandus (populaarseim)- ressursside jaotuse määrab ära riik (avalik sector), traditsioonid ja turg käsikäes  Ceteris paribus- “muudel võrdsetel tingimustel”, kõik teised muutujad, v.a uuritav muutuja on konstantsed  Mikroökonoomika uurib individuaalset valikut ja seda mõjutavaid majandusjõude  Makroökonoomika- uurib majandst tervikuna selliste agregaatnäitajate abil nagu koguhõive, töötusemäär, SKP, inflatsioonimäär jne Testid:  Pole olemas ühtegi inimlikku probleemi mida ei saaks lahendada majandusanalüüsi õigesti kasutades. VALE (ressursside piiratuse probleemi)  MIkroökonoomilise analüüsi üheks eesmärgiks on selgitada ning prognoosida tarbijate ja

Mikroökonoomika

doc

Mikro- ja Makroökonoomika mõisteid

MÕISTED................................................................................................................2 1. Mikroökonoomika................................................................................................2 1. Majandusteaduse olemus............................................................................... 2 2. Majanduse põhiküsimused, majandusprobleem.............................................5 3. Nõudlus ja pakkumine: turumehhanism..........................................................7 4.Elastsus..................................................................................

Majandus (mikro ja makroökonoomika)

docx

Mikroökonoomika

Mikroökonoomika Table of Contents LOENG 2 TURG. NÕUDLUS JA PAKKUMINE............................................. 1 LOENG 3: NÕUDLUSE JA PAKKUMISE ELASTSUS..................................... 6 LOENG 4 TARBIJA VALIK JA NÕUDLUS.................................................. 14 LOENG 5 ORDINAALSE KASULIKKUSE E ÜKSKÕIKSUSKÕVERATE TEOORIA ....................................................................................................... 17 LOENG 6: TARBIMISVALIKUTE MÕJURID.............................................. 26 LOENG 7: SISEND JA TOOTMINE......................................................... 35 LOENG 8: TOOTMISKULUD................................................................. 42 LOENG 9: TÄIELIKU KONKURENTSI TURG............................................. 53 LOENG 10: TÄIELIK KONKURENTS PIKAL PERIOODIL............................ 59 LOENG 11 MONOPOL......................................................................... 65 LOENG 12. MONOPO

Majandus (mikro ja makroökonoomika)

docx

Mikro- ja makroökonoomika põhimõisted

Mikro- ja makroökonoomika põhimõisted Mikro- ja makroökonoomika - uurib, kuidas inimesed otsustavad kasutada ühiskonna piiratud ressursse, et rahuldada oma piiramatuid vajadusi. Majanduse põhiprobleem - on vastuolu piiratud ressursside ja piiramatute vajaduste vahel. Majandustegevus - kujutab endast kättesaadavate ressursside kasutamist inimeste vajaduste rahuldamiseks tarvilike hüviste tootmiseks. Hüvised - on koondnimetus, mis tähistab nii kaupu (raamatuid, kasukaid) kui teenuseid (tervishoid, keemiline puhastus). Tootmine ja tarbimine Tootmine - on hüviste valmistamine Tarbimine - on loodud hüviste kasutamine oma vajaduste rahuldamiseks. Tootmisprotsessi sisendid - on ressursid e. tootmistegurid (kõik need vahendid, mida kasutatakse hüviste valmistamiseks. Tootmistegurite kategooriad: 1. MAA (hõlmab kõiki loodusressursse, mida võib hüviste tootmiseks kasutada); 2. TÖÖ (inimeste vaimsete ja kehaliste võimete kogusumma, mida kasut

Micro_macro ökonoomika

doc

Mikroökonoomika eksamiks vajalik materjal

ALTERNATIIVKULUD alati olemas MÕÕTÜHIK (5 relva), arvestatakse alati ÜHE mõõtühiku kohta A B C D E F Punktis D kapitali alt.kulu (C-D) Kapital 300 290 250 190 110 0 Kapital +60 ühikut = -15 ühikut tarbekaupa Tarbekaup 0 55 75 90 100 105 1 ühik K= 15/60 = 0,25 ühikut kapitalikaupa 1 relva tootmise alt 1 ühiku või alt kulu relvad või kulu (tootmata (tootmata relvi) võid) A 0 10 1,0 Relvad: Või: 10--9 = 1 1/3,8 = 0,263 B 1 9 1,0 0,910

Mikroökonoomika

docx

Mikro- ja makroökonoomika konspekt

Mikro- ja makroökonoomika I loeng: Mikro ja makroökonoomika põhimõisted · Mikro- ja makroökonoomika uurib, kuidas ühiskond jaotab oma piiratud ressursse inimvajaduste rahuldamiseks. · Mikroökonoomika uurimisobjektiks on küsimus kuidas kodumajapidamised ja ettevõted teevad majanduslikke valikuid piiratud ressurside tingimustes. ( · Mikroökonoomika uurib individuaalset valikut ja seda mõjutavad majandusjõude. o Turu mudel (nõudlus, pakkumine, nende elastsus) o Tarbija valikuteooria (kasulikkuse teooria, tarbimise optimeerimine) o Firma teooria (tootmine, kulud ja turustruktuur) · Makroökonoomika tegeleb majanduse koondnäitajate analüüsiga, mille eesmärgiks on kaasa aidata parimate majanduspoliitiliste otsuste vastuvõtmisele.

Mikro- ja makroökonoomika

doc

Majanduse alused

1.Mikroökonoomika . Sissejuhatus. Majandusteadus on majandussubjektide käitumise seletamise viis, mis lähtub eeldustest, et inimestel on eesmärgid ning nad otsivad õigeid teid nende eesmärkide saavutamiseks. Majandusteadus jaguneb kolmeks majandusharuks. 1)Majandusprotsesside ja neid protsesse mõjutavate seaduste tundmaõppimisega tegeleb majandusteooria. 2) Rakenduslik majandusteadus tegeleb sellega, kuidas õpitud seadusi üksikute majandussubjektide huvides kasutada. 3)Majandusseaduste kogu ühiskonna huvides rakendamisega ja ühiskonna muutmisega tegeleb majanduspoliitika. Majandusteooria omakorda jagatakse rahvamajandusõpetuseks ( mikro- ja makroökonoomikaks) ja ettevõttemajandusõpetuseks. Rahvamajandusõpetus käsitleb rahvamajandust tervikuna ja ettevõttemajandusõpetus käsitleb ühte konkreetset majandussubjekti. Mikroökonoomika on teadus , mis käsitleb majanduse üksikelemente. NT. Üheainsa toote hinda või üksikisiku, äriettevõtte, majapidamiste o

Majandus

Rohkem sarnaseid