Meeled ja aisting kordamisküsimused (0)

Meeled ja aisting (Gleitmani õpik ptk 4)
1. Mis on proksimaalne ja distaalne stiimul?
distaalne stiimul - välismaailma objekt v sündmus
proksimaalne stiimul - välismaailmast tulenevad energiad , mis jõuavad vahetult meie meeleorganitesse
2. Mida tähendavad mõtted, et inimene, kui passiivne tajuja (J. Locke , empirism, tabula rasa) ja inimene, kui aktiivne tajuja (I. Kant , kaasasündinud sensoorse sisendi kategoriseerimise viisid).
Passiivne tajuja - inimese mõistus on sündides puhas leht - tabula rasa, millele kogemused jätavad oma jälje (John Locke)
Aktiivne tajuja - informatsioon organiseeritakse kindlatesse kategooriatesse, kaasasündinud arusaam ruumisuhetest, ajasuhetest
3. Mis on psühhofüüsika?
Taju uurimise viis, mis seostab füüsikalise stiimuli omadusi selle poolt tekitatud sensoorsete kogemustega. Üritab leida vastuseid küsimustele: kuidas me tajume heli teisiti, kui helilainete sagedus muutub? Millised muutused toimuvad vaslguse füüsikalistes omadustes, kui me tajume alguses punast värvi ning seejärel rohelist?
4. Mis on sensoorse töötluse absoluutne lävi (alumine, ülemine) ja eristusläve mõisted.
absoluutne lävi - stiimuli minimaalne intensiivsus, mida inimene suudab avastada (kui palju panna maitseainet, et seda märgata olek, aga võimalikult vähe)
eristuslävi - antud stiimuli selline minimaalne muutus, mida inimene suudab avastada
5. Milles seisneb signaalide avastamise meetod ja selle tähtsus psühholoogias?
Teooria, mis ütleb, et stiimuli tajumine v mittetajumine on tegelikult hoopis hinnang selle kohta, kas hetkeline sensoorne kogemus on tingitud üksnes taustamürast v taustamürast koos signaaliga. Inimestel on erinev tundlikkus signaalide suhtes, erinevad ka selle suhtes, kui palju õigesti, valesti vastavad. Tänu teooriale , saab jälgida, kas inimene on madalate kriteeriumitega ehk paneb diagnoosi väheste tõendite põhjal või järeldab väikestest märkidest tõsiseid asju.
6. Milles seisneb sensoorne kodeerimine e. transduktsioon ?
protsess, mile kaudu närvisüsteem esitab sissetuleva stiimuli omadusi - auditoorne v visuaalne, nt punane v roheline tuli, hapu v magus maitse - stiimuli muutumine närvisignaaliks
7. Kuidas kodeeritakse sensoorne kvaliteet e. aistingu erinevus ühe sensoorse modaalsuse piires e. meelesiseselt? Spetsiifilisuse teooria vs. mustri teooria!
Spetsiifilisuse teooria - erinevatest sensoorsetest omadustest(magus v hapu, punane v roheline) annavad märku erinevad kvaliteedi- spetsiifilised närvirakud
Mustri teooria - erinevad sensoorsed omadused on kodeeritud kindlates närvirakkudes olevate spetsiifiliste erutuse mustrite poolt
8. Iga meele e. sensoorse süsteemi ( kuulmine , nägemine) tundmine järgmistes punktides (nagu seminaris etteantud tabelis):  Sensoorse süsteemi ehitus (elund, juhteteed )  Stimulatsiooni vastuvõtvad retseptorid ja nende asukoht  Millist tüüpi stimulatsiooni vastu võtavad? Kuidas ja kus toimub sensoorne kodeerimine e. transduktsioon e. tekib aisting – füüsikaline stiimul muutub närvisignaaliks? Millised on stiimuli füüsikaliste omaduste psüühilised vasted (nt. kuulmises sagedus = helikõrgus jm.)?  Kuidas toimub aistingu kodeerimine spetsiifilisuse ja mustri teooriast lähtuvalt – kumb kehtib ja kuidas väljendub? (NB! Kuulmises koha- ja sagedusteooria)
kinesteesia - lihastes, liigestes ja kõõlustes paiknevate retseptorite poolt tekitatavad aistingud , mis annavad infot meie keha liikumisest
tasakaalumeel - sisekõrva poolringkanalites paiknevate retseptorite poolt tekitatavad aistingud, mis annavad meile informatsiooni meie pea asendist ja selle liikumisest.
nahameeled - rühm meeli, mis annavad meile infot meie vahetu ümbruse kohta(surve, soojus , külmus, valu). Erinevad retseptorid vastutavad kindlate aistingute eest
Haistmismeel - õhus olevad molekulid, mida nim lõhnaaineteks, tõmmatakse ninna ja need läbivad ninaõõne, et jõuda retseptoriteni, mis vallandavad haistmismeele. Kindlat tüüpi lõhnaained seonduvad kergemini kindlat tüüpi retseptoritega
Maitsmismeel - kui sööme v joome midagi, käivitavad molekulid, mida nim maitsetekitajateks, retseptorites reaktsiooni. Maitsenäsad on keelel olevad struktuurid , mis sisaldavad maitsepungasid, milles omakorda asuvad maitseretseptorid. Iga retseptor reageerib vähemalt mingil määral kõikide maitsetekitajatega.
Kuulmine - liikumine tekitab õhus rõhumuutusi, kui need helilained kõrvadeni jõuavad, aktiveeritakse kuulmisretseptorid. Retseptorid kutsuvad esile neuraalse reaktsiooni, mis jõuab ajusse, tekitades kuulmisaistingu
Nägemine - võrkkestal muundatakse füüsikalise stiimuli energia närviimpulsiks. Kaks tüüpi retseptorrakke: kepikesed (reageerivad nõrgemale valgusele, kutsuvad esile värvusetuid aistinguid) ja kolvikesed (reageerivad tugevamale valgusele, kutsuvad esile värvilisi aistinguid). Kolvikesi on rohkem fooveal, kepikesi üldse mitte.
9. Milles seisneb sensoorne adaptatsioon ja miks ilmneb kõikides sensoorsetes süsteemides?
Sensoorne adaptatsioon - protsess, mille käigus tundlikkus stiimuli vastu väheneb, kui sama stiimulit esitatakse pikema aja jooksul. Oluline on muutus meie aistingu kujundamisel
10. Mida ütleb valu väravakontrolli teooria valuaistingu tekke ja blokeerimise kohta?
väravakontrolli teooria - teooria, mille kohaselt peavad valuaistingud ajuni jõudmiseks läbima närviraku "värava" ning notsitseptorite signaale pärssivad närvirakud on võimelised neid valuaistinguid selles väravas blokeerima.
11. Kuulmisaistingu edasine töötlus ajus – milles seisneb aju tonotoopiline kaart?
Närvirakud peavad helisignaale nende tämbri suhtes analüüsima - heli omadus, mis aitab eristada nt klarnetit oboest. Tonotoopiline kaart - rakud , mis asuvad auditoorses korteksis üksteise lähedal, reageerivad sarnastele helisagedustele.
12. Silma ehitus ja erinevate osade osatähtsus nägemisaistingu tekkes (lääts, pupill , vikerkest , võrkkest jm.) – mis rolli mängivad silma erinevad osad valguse koondamises?
Silma võrkkestal asuvad fotoretseptorid, mille abil tajutakse valgust. Vikerkest e iiris on ringikujuline silelihas , mis ümbritseb pupilli ava(valgus siseneb silma).Vikerkestas toimuvad muudatused põhjustavad pupilli laienemise v kokkutõmbumise, sõnaõigus, kui palju valgust võrkkestale jõuab. Imetaja silmas fokuseerivad sarvkest ja lääts sissetulevat valgust.
13. Milles seisneb kahene nägemine silmas ja kuidas on sellega seotud fotoretseptorid ning nendes sisalduvad fotopigmendid?
Kaks tüüpi retseptorrakke - kepikesed ja kolvikesed. Kepikesed pimedas nägemiseks, kolvikesed päeval nägemiseks. Iga fotoretseptori seest leiab fotopigmendi - pigmendi , mis võimaldab valgusenergia transduktsiooni närvisignaaliks. Kepikestel ja kolvikestel on erinevad fotopigmendid.
14. Miks tekivad heleduskontrastid? Serva võimendamine ja lateraalne pidurdus nägemissüsteemis (Näited: Hermanni võreillusioon, Machi ribad)
Seos sensoorse adaptatsiooniga - nägemine. Tundub, et tumedamal taustal olev stiimul on palju heledam, kui heledal taustal olev.
Lateraalne pidurdus - nägemissüsteemi närvirakkude vastastikmõju muster, kus aktiivss ühes närvirakus pidurdab selle kõrval asuvate närvirakkude aktiivsust.
15. Milles seisneb värvuste trikromaatiline nägemine?
Trikromaatiline värvuste nägemine - põhimõte, mis on inimese värvuste nägemise aluseks; värvuste nägemine toimub kolme tüüpi kolvikeste abil, millest igaüks on maksimaalselt tundlik erineva valguse lainepikkuse suhtes.
16. Millised on värvuse kolm mõõdet (värvitoon, heledus ja küllastus)
Värvitoon on omadus, mis eristab sinist rohelisest, rohelist punasest jne. Erinevad üksteisest lainepikkuse poolest.
Heledus on mõõde, mis eristab musta valgest ja nende vahele jäävaid erinevaid halli varjundeid.
Küllastus - värvuse puhtus e kuivõrd on akromaatilise( ilma värvitoonita) asemel kromaatiline(lilla, punane, kollane). Mida rohkem halli on värvusesse segatud, seda vähem küllastunud see värvus on.
17. Mille kohta annab informatsiooni värvuskontrast ja negatiivne järelkujutis? Milles seisneb värvuste vastandprotsessi teooria (täiendvärvused)?
Värvuskontrast - tajutav värvus on kahel objektil erinev; sinise taustaga ruut tundub kollakas, kollaka taustaga ruut sinakas. Tõestus, kuidas värvused kipuvad naaberpiirkondades enda vastandeid ärgitama.
Negatiivne järelkujutis - Ühte objekti vaadates pikemat aega, ilmub hiljem tema järelkujutis õigetes värvides valgele pinnale.
vastandprotsessi teooria - teooria värvinägemisest, mis väidab, et on olemas kolm vastandvärvi paari: punane-roheline, sinine-kollane, must-valge; paari ühe poole suhtes tundliku närviraku erutus pidurdab automaatselt neid närvirakke, mis on tundlikud teise poole suhtes.
18. Millest on tingitud värvipimedus?
Värvipimedus võib olla tingitud nii mitmesugustest silma- ja ajukahjustustest kui ka geneetilisest päritolust.
19. Milline on tunnuste tuvastajate roll vormide tajumisel? Kuidas on seotud sellega võrkkestarakkude retseptiivväli?
Nägemissüsteemi rakkudel on omam eelistatud sihtmärk, teatud tüüpi stiimul, mis kutsub esile selle raku erutumise. Seega võime mõelda neist kui tuvastajatest, millest igaüks on häälestastud oma sihtmärkide kogumile.
tunnuste tuvastajad - võrkkestas v ajus asuvad neuronid , mis reageerivad stiimuli spetsiifilistele omadustele, nagu liikumine, orientatsioon jne
Retseptiivväli - võrkkestaärrituse muster, mis kõige tõhusamalt kutsub esile konkreetse nägemissüsteemi raku erutuse; mõne raku puhul määrab selle mustri lihtsalt ärrituse asukoht võrkkestal, teiste puhul on kõige tõhusamal sisendil mingi kindel kuju, värvus v liikumissuund.
Nägemissüsteem sisaldab rakke, mis toimivad tunnuste tuvastajatena ehk siis reageerivad stiimuli omadustele, nt liikumine, orientatsioon. Oma kindel eesmärk, mis kutsub esile raku erutumise.Vormide tajumine algab joontunnuse tuvastamisest..
Retseptiivväli on võrkesta muster, mis kutsub esile konkreetse raku erutuse. Mõne puhul määrab ärrituse asukoht võrkkestal, teiste puhul on on oluline kindel kuju , värvus v liikumissuund - selle puhul tehakse kindlaks, milline rakk ärritub.