Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Soren Kierkegaard -referaat (0)

1 Hindamata
Punktid

Lõik failist


TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL
Gerda Parkja
Søren Kierkegaard
Õppeaines: TEADUSFILOSOOFIA
Rõiva- ja tekstiiliteaduskond
Õpperühm: TD-22A
Juhendaja : lektor Endel Mesimaa
Tallinn 2010

Sisukord


Sisukord 2
1. Peatükk - Elulugu 3
1.1. Varajased aastad ( 1813 -1836) 3
1.2. Kooli lõpetamine ja Regine Olsen ( 1837 - 1841 ) 3
1.3. Kirjanikuamet ja Corsairi afäär 4
1.4. Teine kirjanikupõlv (1846- 1853 ) 5
1.5. Kiriku ründamine (1854-1855) 5
1.6. Kierkegaard inimesena 5
2. Peatükk. Kierkegaardi filosoofia. 6
2.1. Kierkegaardi eksistentsialism . 6
2.2. Kierkegaard usu ja kristluse kohta 7
2.3. Kierkegaard tõe kohta 8
2.4. Aabrahami ja Iisaki lugu 8
2.5. Kierkegaardi mõtted teiste filosoofide kohta. 9
2.5.1. Georg Wilchelm Hegel 9
2.5.2. Friedrich Wilhelm Joseph von Schelling 10
2.5.3. Arthur Schopenhauer 10
2.6. Kierkegaardi filosoofia taasavastamine ja selle väärtus tänapäeval 10
3. Peatükk. Mõned Kierkegaardi teosed. 11
3.1. Emb- kumb . 11
3.2. Ängi mõiste 11
4. Peatükk. Minu isiklik arvamus. 12
5.Kasutatud materjalid: 13
5.1. Raamatud: 13
5.2. Teaduslikud artiklid: 13
5.3. Internetileheküljed: 13

1. Peatükk - Elulugu


1.1. Varajased aastad (1813-1836)


Søren Aabye Kierkegaard, Taani kõige tuntum filosoof sündis 5. mail 1813 Taani pealinnas Kopenhaagenis. Tema isa oli tekstiilikaupmees ja tema ema toatüdruk. Nende pere oli rikas. Kierkegaard oli perre sündinud seitsmest lapsest noorim, kellest viis varakult surid.
Isa rangelt kristlik kasvatus ja raskemeelsus muutsid tema lapsepõlve raskeks, tema vähenõudlik ema aga mõjutas mitmeid tema hilisemaid kirjutisi.
Isa soovil läks Kierkegaard 1830. aastal Kopenhaageni ülikooli teoloogiat õppima. Seal olles tegeles ta aga aina rohkem filosoofia ja kirjandusega, mis teda teoloogiast rohkem paelusid.
Ülikoolis õppimise ajal kohtus ta ka mitmete tähtsate Taani vaimuelu esindajatega.
1934. aastal suri tema ema, mistõttu Kierkegaardi tabas ränk kriis mida ta ise nimetas „suureks maavärinaks“. Ta langes suurde depressiooni.
Vasakule Paremale
Soren Kierkegaard -referaat #1 Soren Kierkegaard -referaat #2 Soren Kierkegaard -referaat #3 Soren Kierkegaard -referaat #4 Soren Kierkegaard -referaat #5 Soren Kierkegaard -referaat #6 Soren Kierkegaard -referaat #7 Soren Kierkegaard -referaat #8 Soren Kierkegaard -referaat #9 Soren Kierkegaard -referaat #10 Soren Kierkegaard -referaat #11 Soren Kierkegaard -referaat #12 Soren Kierkegaard -referaat #13
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 13 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-06-06 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 16 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Gerda Parkja Õppematerjali autor
Referaat Sören Kierkegaardi kohta

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
15
docx

Sören Kierkegaard

Tallinna Nõmme Gümnaasium Sören Kierkegaard Susanna Peek 12D Tallinn 2013 Sisukord Sissejuhatus....................................................................................................................3 1. Elulugu.........................................

Eetika
thumbnail
4
doc

Sören Kierkegaardi

2. Virge kutsar ­ mõtestatud eksisteerimine, kutsar juhib hobust mitte hobune kutsarit, kutsaril ENDAL on siht, mille suunas ta hobust juhib. Üksikindiviidi elu mõtestatusele mõtlev filosoof heidab ette akadeemilisele filosoofiale: · eksistentsi mõtte tagaplaanile jätmist · liigset süsteemust · liigset spekulatiivsust · liigset üldsõnalisust erinevates teooriates, kus on unustatud üksikisik · Kokkuvõtvalt öelduna mõistab Kierkegaard mõiste "eksistents" all eelkõige inimese eneseks saamise protsessi, järjest iseenda mõtte ja olemuse uute tahkude avastamist. Usk ja paradoks Mis teeb usu usuks? See on eksimise võimalus ja ebakindlustunne! Usu hävitab loogilisus, ratsionaalsus, teadmine ja kindlustunne. Rääkides usust, võtab filosoof kasutusele sellise mõiste nagu "hüpe". Hüpe on moment, mis kuulub usu juurde, see on justkui hüpe üle suure kuristiku.

Filosoofia
thumbnail
18
docx

Soren Kierkegaard

LÄÄNE- VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool R11-KÕ2 Margit Kiviväli SOREN KIERKEGAARD Referaat Õppejõud: Raine Linnas Mõdriku 2013 Sisukord: 1. Lapsepõlv ja kooliiga.......................................................................................... 3 1.2 Kihlus ja loominguline kõrgaeg.........................................................................5 1.3 Maailmatunnetus ja –valu......................................

Filosoofia
thumbnail
3
doc

Eksistentsialism

SISSEJUHATUS Eksistentsialism on filosoofiline ja kirjanduslik vool, mis tekkis ja sai populaarseks Teise maailmasõja eelõhtul. Eksistentsialism lähtub inimese mõistmisel tema eksistentsist. Eksistentsialismis on filosoofia ja kirjandus tihedalt omavahel põimitud. Lisaks rõhutab eksistentsialism ka vajadust rakendada mõtlemist isiklikus ja ühiskondlikus elus, sh poliitikas. Oma eel-eksistentsialistlike eksistentsi-määratlustega on olnud eksistentsialismi eelkäijateks Sören Kierkegaard, Henri Bergson ja Martin Heidegger. Selleks, et eksistentsialismi õieti mõista peamegi ajas tükk maad tagasi minema, nimelt Sören Kierkegaard'i juurde. Teda peetakse eksistentsialismi isaks. Kierkegaard kritiseeris teravalt oma aja hegeliaanlust ning Taani kiriku sisutühja "kristlikkust". Paljud tema teosed käsitlevad religioosseid teemasid, nagu usk Jumalasse, kirik kui institutsioon, kristlik eetika ja teoloogia jne.

Filosoofia
thumbnail
16
pdf

Filosoofia kordamisküsimuste vastused 2017

52. Schopenhauer eristas sünnipärast ja omandatud iseloomu. Selgitage nende erinevust. Inimese sünnipärane iseloom on pärit tema isalt ja see tema elu jooksul ei muutu. Kuna inimene ei tea täpselt, missugune on tema sünnipärane iseloom, siis teeb ta tegusid, mis panevad teda kahetsema. Omandatud iseloom omandatakse inimese elu jooksul. Inimene omandab seda siis, kui ta veel ei saa aru, mida ta tahab (elult) ja mida suudab. Omandatud iseloom seisneb iseenda tundmises. 53. Kierkegaard eristas eksistentsialistlikku ja essentsialistlikku filosoofiat. Selgitage nende erinevust. Essentsialistlik filosoofia tegeleb üldiste, abstraktsete probleemidega (rääkides üldiselt näiteks üldistades igat erinevat õuna üldise õunte mõiste esindajaks.). Eksistentsialistlik filosoofia tegeleb indiviidi uurimisega, pöörates tähelepanu just tema iseärasustele, samas teda sarnaste indiviidide mõisteks üldistamata. 54

Filosoofia
thumbnail
10
docx

Filosoofia kordamisküsimuste vastused

52. Schopenhauer eristas sünnipärast ja omandatud iseloomu. Selgitage nende erinevust. Inimese sünnipärane iseloom on pärit tema isalt ja see tema elu jooksul ei muutu. Kuna inimene ei tea täpselt, missugune on tema sünnipärane iseloom, siis teeb ta tegusid, mis panevad teda kahetsema. Omandatud iseloom omandatakse inimese elu jooksul. Inimene omandab seda siis, kui ta veel ei saa aru, mida ta tahab (elult) ja mida suudab. Omandatud iseloom seisneb iseenda tundmises. 53. Kierkegaard eristas eksistentsialistlikku ja essentsialistlikku filosoofiat. Selgitage nende erinevust. Essentsialistlik filosoofia tegeleb üldiste, abstraktsete probleemidega (rääkides üldiselt näiteks üldistades igat erinevat õuna üldise õunte mõiste esindajaks.). Eksistentsialistlik filosoofia tegeleb indiviidi uurimisega, pöörates tähelepanu just tema iseärasustele, samas teda sarnaste indiviidide mõisteks üldistamata. 54. Selgitage Kierkegaard väidet: ,,..

Filosoofia
thumbnail
24
docx

Filosoofia ajalugu

Meeleline taju, mille puhul on olulisel kohal iseenda aistingud. Enda kõrval teise teadvuse märkamine, st arusaamine, et teine on ka subjekt, mitte objekt, ta on eesmärk, mitte abivahend, ka tema areneb. Absoluutne teadmine – see on hetk, mil teadvus tunneb end ära teises teadvuses ja näeb oma olemise universaalsust ning märkab, et kõik on üks tervik. Absoluutne teadmine on ühtesulandumine kõiksusega ehk Absoluudiga. Kierkegaard Sören Kierkegaard (1813-1855) oli Taani filosoof, eksistentsialismi eelkäija. Ta süüdistas Hegelit selles, et viimase filosoofia oli essentsialistlik (ld essentia 'olemus'), st abstraktne. Selline filosoofia jätab tähelepanuta üksiku, individuaalse, mis on kordumatu ning ei suuda seega mõista inimese eksistentsi, mida just nimelt iseloomustabki individuaalsus, kordumatus. Kierkegaard nimetas oma arusaama eksistentsialismiks. Iga inimene puutub oma elus kokku

Eetika
thumbnail
62
doc

Jostein Gaarder "Sofie maailm"

...........................................................22 Herder (vt Lisa 27)....................................................................................................................22 Fichte (vt Lisa 28).....................................................................................................................22 Hegel (vt Lisa 29).....................................................................................................................23 Kierkegaard (vt Lisa 30)...........................................................................................................23 Marx (vt Lisa 31)......................................................................................................................24 Darwin (vt Lisa 32)...................................................................................................................24 Freud (vt Lisa 33)...................................................................

Kirjandus




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun