Motivatsioon ja selle teooriad

Q: Mis on motivatsioon?

Vastus leiad õppematerjalist: Motivatsioon ja selle teooriad

Ti., Keits

Motivatsioon ja selle teooriad (0)

Kutsekool - Psühholoogia - Suhtlemispsühholoogia

1 HALB

Esitatud küsimused

Mis on motivatsioon?

TALLINNA TEENINDUSKOOL
Keidy Tiitso
HT13-KE
MOTIVATSIOON JA SELLE TEOORIAD
Referaat
Juhendaja : Mare Kiis
Tallinn 2013

SISUKORD

SISSEJUHATUS 3
1. MOTIVATSIOON 4
1.1Motivatsioonide ja motiivide liigitamine 4
2.A. MASLOW INIMVAJADUSTE HIERARHIA 6
2.1Inimvajaduste püramiid. 6
3. VARASED MOTIVATSIOONITEOORIAD 8
KASUTATUD MATERJAL 10

SISSEJUHATUS

Käesolevas töös antakse ülevaade motivatsioonist, selle liikidest, Maslow inimvajaduste hierarhiast ja varastest motivatsiooniteooriatest.

MOTIVATSIOON

Mis on motivatsioon? Motivatsioon on psühholoogiline protsess, mis annab inimese käitumisele energia ja suuna. Samuti on motivatsioon inimese enda poolt suunatav ja kontrollitav.
Motivatsioon hõlmab erinevat tüüpi motiive, nagu hoiakud, tarbed , veendumused, väärtused, tunded ja huvid. Motiive tekitavad vajadused ehk organismi toimimise seisukohalt mingisuguse olulise ressursi puudujäägid. Vajaduse rahuldamisega kaob motivatsiooniline pinge.
VAJADUS ------------------> MOTIIV ------------------> TEGEVUS

Motivatsioonide ja motiivide liigitamine

Motivatsioon jaguneb nii sisemiseks kui ka väliseks.
Sisemine motivatsioon on vastus vajadustele, mis meie sees on: uudishimu, kompetentsuse ja isikliku kasvu vajadus ja vajadus mõista. Sisemise motivatsiooni tugevus sõltub sellest, mis määral inimesed näeb oma tegevuse tulemusi nende poolt mõjutatavatena ja kontrollitavatena. Sisemises motivatsioonis on töö sisemiselt tasutav ning inimene tegutseb lähtuvalt oma sisemistest arusaamistest. Põhimõte: ’’Ma tahan seda teha’’.
Väline motivatsioon käivitub välistele mõjutustele reageerides. Välise motivatsiooni korral on tavaliselt tasu olulisem kui tegevus ise. Ning selle töötamise stiimuliks on materiaalsete või sotsiaalsete hüvede saamine. Põhimõte: ’’Ma pean seda tegema’’.
Motiive liigitatakse kolmeks:

Bioloogilised motiivid:
- Füsioloogilised motiivid tulenevad organismi vajadustest , ilma neid rahuldamata võib organism hukkuda;
- Psühholoogilised motiivid tulenevad psüühilise heaolu tagasmise vajadustest – tunnustus- ja suhtlemisvajadus , uudishimu;
Sotsiaalsed motiivid tulenevad ümbritsevast kultuurilisest keskkonnast. Nende vajaduste rahuldamise kaudu teostab indiviid ennast selles kultuurilises keskkonnas.

A.MASLOW INIMVAJADUSTE HIERARHIA

Ameerika psühholoog Abraham Maslow (1908 – 1970) on tuntud kui inimvajaduste hierarhia kontseptsiooni looja.
Maslowi arvates saab vajadusi kujutada püramiidina, mille alumisel astmel on mitmesugused füsioloogilised ja kõrgematel astmetel eneseteostusvajadused. Inimese käitumist ei suuda enam ära rahuldatud vajadus motiveerida . Kuid rahuldamata vajadused tekistavad inimeses pingeid, konflikte ja isegi stressi. Kõrgemaid vajadusi saab rahuldada ainult siis, kui enamik alumistest on rahuldatud. Juhul, kui mõni oluline vajadus madalamalt astmelt on rahuldamata jäänud, langeb inimene vajaduste hierarhias allapoole.

Inimvajaduste püramiid.

Inimvajaduste hierarhia ehk Maslow’ vajaduste püramiid on inimesele omaste vajaduste kategoriseerimise ja väärtustamise süsteem. Püramiidil on viis erinevat astet. Igal aste jaotuvad: füsioloogilised vajadused, turvalisusvajadus, armastus- ja kuuluvusvajadus, tunnustusvajadus (ehk enesehinnang ) ja eneseteostusvajadus.
Püramiidi esimene aste on füsioloogiline vajadus, millest inimene rahuldab ära ~85%. Füsioloogiliste vajaduste rahuldamine aitab organismil ellu jääda. Et järgnevate astmeteni jõuda, tuleb kõigepealt rahuldada esimese astme vajadused. Nende rahuldamine on enamjaolt igapäevane ning loomuliku käiguga. Füsioloogilise vajaduse alla kuuluvad: hapniku-, söömis-, joomis-, magamis- ja seksuaalvajadus.
Teisel astmel asub turvatunne , mida on vaja rahuldada vähemalt 70%. Selle tähtsust hakkab inimene tunnetama ärast seda, kui ta organismi funktsioneerimine on tagatud. Vajadus turvatunde järgi ilmneb soovist vältida füüsilist vägivalda, hirmu, tagada organiseeritus ja tasakaal.
Kolmandale astmele kuulub armastus- ja kuuluvusvajadus, rahuldamiseks kuulub vähemalt 50%. Inimese üheks põhiliseks motivatsiooniks on kuuluvus. Enamik inimesi armastavad seltsimist. Kuuluvus on seotud ka kiindumusega.
Enesehinnang seisab vajaduste püramiidis neljandal astmel, mille rahuldamiseks on vaja 40%. Inimene reguleerib oma käitumist selle järgi, kuidas teised tema käitumist hindavad . Kui tunnustusvajadus jääb rahuldamata, siis võib inimesel tekkida alaväärsustunne – kaob enesekindlus ning muututakse sotsiaalselt abituks.
Viimane aste, milleni jõutakse alles siis, kui kõik ülejäänud astmed läbitud, on eneseteostusvajadus, mida on umbes 10%. See väljendub tahtes areneda ja kasutada oma võimeid. Praktilises tegevuses mõjutab see inimesi väga erinevalt. Seetõttu teostavad inimesed ennast mitut moodi. Näiteks rahuldavad inimesed oma eneseteostusvajadusi kunstis, spordis või mõnel muul ametialal.
Joonis 1 Inimvajaduste püramiid

VARASED MOTIVATSIOONITEOORIAD

Esimeseks teooriaks on Hedonistlikud teooriad. See sai alguse 18. ja 19. sajandi filosoofidest: John Locke (1632 – 1704), Jeremy Bentham (1748 – 1832 ) ja John Stuart Mill (1806 – 1873). See mudel on kohandatud olmepsühholoogilisele ning hedonistlikule seisukohale, mille järgi inimesed (ja loomad) püüdlevad naudingu poole ja eemale valust. Teooria kohaselt tekitab meeldiv stiimul hedonistliku reaktsiooni. Stiimuli lõppemisel kulgeb vastassuunaline (see tähendab ebameeldiv) järelreaktsioon. Stiimuli korduval esitusel hedonistlik reaktsioon veidi väheneb, vastandreaktsioon aga jääb muutumatuks. Seega korduval esitusel stiimuli summaarne hedonistlik mõju alaneb , äärmuslikel juhtudel isegi sedavõrd, et ülekaalu saavutab ebameeldiv järelreaktsioon.
Selle vältimiseks soovivad naudinguga harjunud inimesed naudingut tekitavaid tingimusi järjest suuremal hulgal. Sama olukord võib olla ebameeldivate stiimulite korduval esitusel, kus lõpuks võib ülekaalu saavutada ebameeldivusest pääsemise meeldiv järelreaktsioon. Eluohtlike ettevõtmistega korduval katsetamisel alaneb ohust tulenev hirm ja ülekaalu saavutab rahulolu või nauding järjekordselt sooritatud eneseületamisest.
Teiseks teooriaks on instinktidel ja tungidel põhinevad teooriad. See oli üks esimesi psühholoogilisi motivatsiooniteooriaid 19. sajandil, mille algatasid Sigmund Freud ( 1856 – 1939), William McDougall (1871 – 1938) ja William James (1842 – 1910 ).
Instinktid kui programmeeritud ehk kaasasündinud käitumisahelad pidid tagama elusolendi ellujäämise organismi sise- ja väliskeskkonna kindlate muutuste puhul. Seejuures on instinktil ajendav, tunnetuslik, emotsionaalne ja liigutuslik aspekt (W. McDougall). W. James (1890) loetles 17 füüsilist ja 20 vaimset instinkti, McDougalli arvates on kogu inimkäitumise aluseks instinktid. S. Freudi järgi on instinkti eesmärgiks organismis koguneva ärrituse taseme alandamine , mille tulemuseks on rahulolutunne. See on nn. tungi taandamise ( drive reduction ) mudel, mis lähtub organismi eesmärgist, milleks on Freudi järgi tema kaasasündinud vajaduste rahuldamine. Instinktid on: armastus, hirm, kiivus , sümpaatia ja nii edasi.
Kolmandaks on Sarrus (tuse) teooriad (õpitud käitumise kinnitamise teooriad). Selle teooria algatajateks võib pidada: Edward Lee Thorndike ( 1874 – 1949), Robert S. Woodworth (1917 – 1979) ja Clark Leonard Hull (1884 – 1952).
Õpitud käitumise kinnitamise teooria eeldus on, et inimesed teevad otsustusi oma käitumise kohta selle järgi, kuidas on sama käitumist tasustatud varem. Kui näiteks varasemad käitumised on viinud positiivsete tagajärgede või tasustamiseni, siis meeldib inimestele sellist käitumist korrata. Kui aga varasemad käitumised on viinud negatiivsete tagajärgedeni, siis inimesed otsustavad tulevikus sellist käitumist vältida.
Ning neljandaks teooriaks on tunnetuslikud ehk kognitiivsed teooriad ning see sai alguse 1940-tel aastatel. Kognitiivne teooria rõhutab tulevikuootuste ja uskumuste tähtsust käitumise kujunemises.

KASUTATUD MATERJAL

.DOCX Laadi alla originaalfail 10 lk · .docx · 44 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 10 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2013-11-01 Kuupäev, millal dokument üles laeti

44 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Keits Ti. Õppematerjali autor

motivatsioon motivatsiooni teooriad inimvajaduste hierarhia a.maslow maslow inimvajaduste püramiid

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

doc

Motivatsioon ja eneseteostus

.....7 3. KOGNITIIVNE LÄHENEMINE..........................................................................................................................8 4. Inimvajaduste hierarhia..........................................................................................................................................9 4.1 Inimvajaduse püramiid.....................................................................................................................................9 5. ALATEADLIK MOTIVATSIOON....................................................................................................................11 6. ENESETEOSTUS JA MOTIVEERIMINE.........................................................................................................12 7. Kuidas ennast teostada?.......................................................................................................................................13 7.1 Eneseteostuse strateegiad................................................

Psühholoogia

docx

Motivatsioon ja motivatsiooniteooriad

Sissejuhatus Valisin antud teema lihtsal põhjusel – igapäevaste tegevustega tegeledes on kõigil inimestel vaja pisut motivatsiooni. Meil peavad olema kindlad sihid ja eesmärgid, mille nimel me pingutame ja näeme vaeva. Kõige rohkem motivatsiooni on vaja õppimisel, kuna kümme ja rohkem aastat järjest õppides muutub see pika peale igavaks ja ebahuvitavaks tegevuseks. Seega peame me endale kindlaks tegema viisid ja eesmärgid, milleks me seda teeme, kelle jaoks ja mida me selle tegevusega endale saavutame. Kõik selle panevad paika tegelikult meie endi vajadused, mida me peame vajalikuks, me reastame need endi peas ja tegutseme selle nimel, et enda vajadusi täita. Selleks aga on vaja omakorda motivatsiooni. Kuna tegemist on kahe väga tihedalt seotud tingimusega ei saa üks ilma teiseta eksiteerida. Seega proovisin oma referaadi koostades uurida, mida kujutab endast motivatsioon, millised oleksid erinevad teooriad ja millised on meie vajadused. 3 1. Motivatsioon

Psüholoogia

docx

Motivatsioon

ETTEVÕTLUSKÕRGKOOL MAINOR REFERAAT Motivatsiooni teooriad Julia Kähär EV-1-Q-TAL Tallinn 2011 SISSEJUHATUS Nüüdisaja ühiskond ei kahtle, et kõige olulisem ressurss iga firma jaoks on ettevõtte oma töötajad. Siiski paljud juhid ei tea, kui raske on juhtida seda ressurssi. Mida efektiivsem ja tõhusam on iga töötaja töö, seda edukam on ettevõte. Turundusjuhtide ülesanne seisneb selles, et maksimum efektiivsusega kasutada personali võimeid. Ükskõik kui targad otsused võetakse

Ärijuhtimine

doc

TÖÖRAHULOLU JA MOTIVATSIOONI TEOORIAD PERSONALIUURINGUTES

Organisatsioonide edukuse tagamiseks on aga oluline tõsta töötajate töörahulolu ja motivatsiooni taset, sest see hoiab kokku asutuse kulutusi ja aega ning tagab klientide suurema rahulolu asutuse tööga. Referaadi eesmärgiks on anda ülevaade kolme tunnustatud teoreetiku, Abraham Maslow', Frederick Irving Herzbergi ja David McClellandi, ideedest ja õpetustest. Lisaks selgitada personaliuuringute tähtsust ja kasutatavaid meetodeid ning selgitada, mil määral on eelpool nimetatud teooriad seotud personaliuuringutega. Uurimisülesanded: · tutvuda Maslow' motivatsiooniteooriaga; · tutvuda Herzbergi kahe faktori teooriaga; · tutvuda McClellandi õpitud vajaduste teooriaga; · selgitada, milline on personaliuuringute tähtsus ja milliseid meetodeid kasutatakse; · uurida, milline seos on teooriatel tänapäeva personaliuuringutega. Referaat on esitatud kirjeldavas vormis ning uurimisülesannete lahendamiseks on kasutatud erinevaid internetiallikaid ja raamatuid

Majandusteadus

doc

Motivatsioon

Motivatsioon TALLINNA ÜLIKOOLI HAAPSALU KOLLEDZ Tervisejuht Gülnara Rikken ja Anna-liisa Vainu MOTIVATSIOON Referaat Juhendaja: Kristiina Uuriko Haapsalu 2009 Motivatsioon Sisukord sissejuhatus.........................................................................................................3 17 väidet motivatsiooni kohta mida peavad sisaldama kõik põhjendatud motivatsiooniteooriad....................................................................................................4 holistlik lähenemine..................................................................................4 motivatsiooniliste seisundite paradigma......

Psüholoogia

doc

Motivatsioon

Erinevates olukordades võib olla erinev „nägu”. Sellised inimesed pööravad enam tähelepanu teiste inimeste käitumisele ja on võimelised end vastavalt sellele kohandama.  riskivalmidus- avaldab mõju juhtide otsustamise ajale ja valiku tegemiseks vajaliku informatsiooni hulgale. Riskivalmis juhid otsustavad kiiresti ja vajavad selleks vähem informatsiooni. Isiksuse tüübid vastavalt isiksuse omaduste ja ametialade vahelistele seostele. Selle teooria töötas välja psühholoog John Holland. Sellest teooriast lähtudes tunneb inimene suuremat rahulolu tööst, mis vastab tema isiklikele omadustele. Isiksuse tüübid:  Realistlik  Juurdlev  Sotsiaalne  Traditsiooniline  Ettevõtlik  Artistlik MOTIVATSIOON LK. 47 Motiiv- ajend, põhjus, tunnetatud vajadus. Motivatsioon- motiivide kogum, mis ajendab inimesi kindlal viisil toimima, käituma.

Organisatsiooniline käitumine

ppt

Reklaam kui kommunikatsioon

Kommunikatsioon on operatsioon, mille abil sotsiaalsed süsteemid end loovad ja taasloovad. Realism (Rene Descartes) on seisukoht,et inimtunnetus annab võimalikult täpselt edasi temast (inimestest) sõltumatut reaalsust. Konstruktivism (Immanuel Kanti) on seisukoht, et meil puudub neutraalne juurdepääs meist sõltumatule reaalsusele. Maailm, mida me tunneme, on maailm mida me ise loome. Kommunikatsiooniteoorias võib eristada kolme lähenemisviisi: 1 Realistlik - mehhaaniline: selle järgi on kommunikatsioon sõnumi transport saatjalt vastuvõtjale; 2 Konstruktivistlik - sotsiaalkonstruktsionistlik: see arusaam peab kommunikatsiooni interaktsioonide ehk vastastiktoimete tulemuseks. Selle käigus suhtlejad jagavad ja loovad tähendusi (nt. speech communication); 3 Konstruktivistlik - süsteemne: selles arusaamas on kommunikatsioon sõnumite loomine võrgustiku abil. Püüab mõista,

Reklaam

docx

Psühholoogia kordamisküsimused eksamiks

Eksamiks valmistumise abiküsimused «Ülevaade psühholoogiast» PSP6001 1. Mis on psühholoogia? Mis on psüühika? Kuidas jagunevad psüühilised nähtused? Psühholoogia teadus, mis käsitleb psüühika olemust, avaldumisvorme, toimise seaduspärasusi ning selle osa looduses ja ühiskonnas. Psüühika väljendub objektiivse tegelikkuse tunnetamise võimus. Kõige tõenäolisemalt on ta närvisüsteemi ja eelkõige selle domineeriva juhtosa (AJU) tegevuse tulemus, selle funktsioon. Psüühika eesmärgiks on maailmast tervikpildi loomine. Psüühika funktsioonid on: taju, mälu, mõtlemine, keel, tunded, tegevuse juhtimine. Psüühilised nähtused jagunevad: Psüühilised protsessid vaimne tegevus välismaailma peegeldamisel, mis avaldub tunnetusprotsessidena, emotsionaalsete ja tahteliste protsessidena. Psüühilised seisundid inimese üldine aktiivsuse tase, olek, psüühiliste protsesside kulgemise eripära, meeleolu.

Ülevaade psühholoogiast

Rohkem sarnaseid