Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Humanistlik psühholoogia (0)

1 Hindamata
Punktid

REFERAAT
Humanistlik psühholoogia
Katriin Mangus
11.C
17.10.11
Tallinna 21.Kool
Sisukord
  • Humanistlik psühholoogia
  • Humanistliku psühholoogia põhiideed
  • Humanistliku psühholoogia huvivaldkonnad
  • C.R. Rogers
  • Abraham Maslow
  • Kasutatud kirjandus
    Humanistlik psühholoogia
    Humanistlik psühholoogia tekkis pärast sõda aastal 1945. Paljudes maades on toimunud suuri muutusi seoses selle koolkonna kasutusele võtuga. Humanistliku psühholoogia loojad toonitasid eelkõige inimkogemuse universaalsust ja inimese neid omadusi, mis eristavad teda loomast – näiteks inimlikud tunded, kogemused ja eneseaktualisatsioon.
    Humanistlik teraapia keskendub inimese eneseväärtustamisele, ideaal mina ja reaalse mina erinevustele ja positiivsetele külgedele. Seda ei kasutata enam tihti kuid teatud määral kindlasti. Humanistlikule psühholoogiale iseloomulikud jooned on kogemusliku õppimise käsitlemises. Püütakse alati jätta asjade tõlgendamisest vaba avatud mudel. Humanistliku teooria kohaselt ei ole vaja inimest jälgida, sest inimesel puudub see, mida ta ise tunneb, kogeb ja tõlgendab. Humanistid usaldavad inimese enda kompetentsust.
    Humanistid väidavad et õppimine on uute tõlgenduste, oletuste, kogemuste, mõtestamiste, analüüside, prognooside, üldistuste katkematu rida. Õppimisviisid on väga erinevad. Iga inimene toob õppimisse omaenese kogemusi ja teadmisi mis rikastavad edaspidist psühholoogiat. Õppimise eesmärk ei saa olla ainult teadmiste ja oskuste omandamine. Teadmisi ja oskusi õpitakse selle jaoks, et ise muutuda arukamaks, tegutseda tulemuslikumalt ja ökonoomsemalt, olla loovam, mõista inimestevahelisi suhteid, eristada olulist ebaolulisest ja et paremini elus toime tulla. Inimene tahab ennast võimalikult maksimaalselt välja arendada.
    Humanistliku psühholoogia esindajateks saab nimetada Carl Rogersit ja Abraham Maslovit. Carl Rogers töötas välja isiksuskeskse teraapia. Abraham Maslov rääkis inimese vajadustest ja kuidas need on hierarhiasse paigutatud. See koolkond rõhutab inimese tundeid ja kogemusi. Humanistid julgevad arvata , et inimese olemus on oma loomult positiivne, loov ja arengut nõudev. Inimest pannakse julgelt vastu astuma oma probleemidele ja neid leidma ning lahendama ise. Humanism on psühholoogia kolmas valdkond. Vastuhakuks psühhodünaamilisele ja käitumuslikule koolkonnale tekkiski humanistlik psühholoogia. Humanistide arvates oli paljude psühholoogide viga selles , et nad pöörasid liiga palju tähelepanu rääkides kõigele sellele mis oli halb kuid nad oleksid pidanud esile tooma just inimese häid omadusi ja mis terve inimese õnnelikuks oleks muutnud. Humanistide eesmärk on näidata , et inimestel on püüdlus areneda ja täiustada oma potentsiaali.
    Humanistliku psühholoogia põhiideed:
    • Loomi uurides saab inimeste kohta teada vähe väärtuslikku.
    • Inimese käitumise juurde juhatab meid eelkõige subjektiivne reaalsus .
    • Üksikindiviidide uurimine on palju informatiivsem kui inimgruppide uurimine
    • Peamised jõupingutused tuleks pühendada selle avastamiseks, mis inimkogemust avardab ja rikastab.
    • Uuringud peaksid olema suunatud sellise info avastamiseks, mis aitab lahendada inimeste probleeme.
    • Psühholoogia eesmärgiks peaks olema ammendavalt sõnastada, mida tähendab olla inimene. Selline kirjeldus peaks sisaldama väärtustamise protsessi, inimeste emotisoone ja selle kuidas inimesed oma elus tähendust otsivad ja leiavad.

    Humanistliku psühholoogia huvivaldkonnad:
    • Psühholoogia huviobjektiks on inimene tervikuna . Pigem püüd mõista kui seletada.
    • Üksikisiku kogu elulugu.
    • Inimese enesetaju ja kogemine.
    • Elu eesmärgid ( eneseteostus ).
    • Loovus .
    • Rakendamine psühhoteraapias.

    Carl Rogers
    Carl Rogersit peetakse üheks mõjukamaks psühholoogiks ameerika ajaloos. Sündis 1902 .aastal Chicagos .Ta elas tavalises keskklassi perekonnas. See võimaldas tema hea arengu. Kuigi tema peres polnud just kõige soojemad suhted emotsionaalses mõttes asus ta üsna varakult iseseisva eluga pihta. Pärast gümnaasiumi lõpetamist läks õppima põllumajandust kust ta aga mõne aja pärast läks religiooni õppimise peale üle.
    Ta on humanistliku psühholoogia rajaja. Hariduselt oli ta psühholoog. Ta ei olnud tähtis vaid psühholoogias vaid ka pedagoogikas ja poliitikas. Tema viimased aastad olid pühendatud kriisikolletes abistades rakendada oma teadmisi. Teda on mõjutanud maailma temaatiline kohalolek ja karm teadustöö. Ta on kirjutanud üle 16-ne raamatu ja üle 200 professionaalse artikli.
    Viimased 15 a oma elust rakendas oma meetodit poliitikas koolitades otsustajaid, juhte
    ja konfliktis olevaid gruppe. Paremad otsused tehakse empaatia abil, mõistes asjade tähendust teisele poolele. Rogersi arvates oli maailm habras ja tapingutas rahu nimel. Ta viis läbi töötubasid Ungaris, Brasiilias, NLs ja Lõuna Aafrikas.
    Abraham Maslow
    Sündis 1. aprillil 1908 Brooklinis, New York paljulapselises vene (juudi) emigrantide perekonnas. Oli võõras keskkonnas endassetõmbunud laps ja luges palju. Oli eeskujulik õpilane Brooklini Poiste Keskkoolis New York'i City College'is õppis õigusteadust.Läks üle Cornelli Ülikooli kus Ed. Ticheneri käe all võttis sissejuhatava kurususe psühholoogiasse 1928 a. abilellus oma nõbu Bertha Goodmaniga, neil oli kaks last. Suri 8. juunil 1970 südamerabanduse järel.
    Inimvajaduste hierarhia on inimesele omaste vajaduste kategoriseerimise ja väärtustamise süsteem.
    Selle kohaselt on inimvajaduste hierarhia järgmine:
    • 1. füsioloogilised vajadused – seksuaal-, vee-, toidu- ja unevajadus;
    • 2. turvalisusvajadus – vajadus kaitstuse järgi;
    • 3. armastus- ja kuuluvusevajadus – vajadus kuuluda mingisse enda jaoks olulisse rühma ja tunda, et temast hoolitakse;
    • 4. tunnustusvajadus – vajadus teiste poolt väljendatava tunnustuse järele;
    • 5. eneseteostusvajadus – vajadus saavutada kõik see, milleks inimesel jätkub võimeid, oskusi ja teadmisi.

    Kasutatud kirjandus:

  • Vasakule Paremale
    Humanistlik psühholoogia #1 Humanistlik psühholoogia #2 Humanistlik psühholoogia #3 Humanistlik psühholoogia #4 Humanistlik psühholoogia #5 Humanistlik psühholoogia #6 Humanistlik psühholoogia #7
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 7 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2011-11-06 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 29 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Katriin M Õppematerjali autor
    referaat

    Kasutatud allikad

    Sarnased õppematerjalid

    Humanistlik psühholoogia
    7
    doc

    Humanistlik psühholoogia

    REFERAAT Humanistlik psühholoogia Sisukord · Sissejuhatus psühholoogiasse · Humanistlik psühholoogia · CARL RANSOM ROGERS · ABRAHAM HAROLD MASLOW · Kaasaegne hellenistlik ajastu Sissejuhatus psühholoogiasse Psühholoogia juured asuvad Kreekas ja Roomas kus uurijateks olid filosoofid ja arstid ning objektideks inimesed. Psühholoogia on teadus, mis käsitleb inimese vaimseid protsesse ja käitumist ning nende vahelisi seoseid. Termin ` psühholoogia ´ tuleneb ise kreeka keelsest sõnast ja psyche ehk hing ja logos ehk õpetus. Psühholoogiaks nimetatakse tavakeeles ka mitmesuguseid arvamusi psüühika suhtes, sõltumata nende teaduslikkusest. Psühholoogia ainestikuks on psühholoogilise elu faktid. Leiame palju erinevaid mõisteid mis seonduvad

    Psühholoogia
    Psühholoogia koolkonnad
    16
    docx

    Psühholoogia koolkonnad

    Psühholoogia koolkonnad Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................2 1.Psühholoogia koolkonnad........................................................................................................3 1.1.Psühhoanalüütiline psühholoogia.....................................................................................3 1.2.Biheiviorism......................................................................................................................5 1.3.Humanistlik psühholoogia................................................................................................9 ............................................................................................................................................

    Psühhiaatria
    Kliiniline psühholoogia
    68
    doc

    Kliiniline psühholoogia

    Tartu Ülikooli psühholoogia osakond, Maie Kreegipuu 2004 © LOENGUD KLIINILISEST PSÜHHOLOOGIAST I. SISSEJUHATUS Suurem osa psühholoogiast huvitub sellest, mis kõigil inimestel või vähemasti suurtel inimrühmadel (mehed-naised, kollektivistid-individualistid vms.) ühist on. Kliinilise psühholoogia huviobjektiks on aga indiviid või see, mis väga väikestel inimrühmadel (akuutsed skisofreeniahaiged, agorafoobikud vms.) ühist on. Seda võib sõnastada ka nii, et

    Psühholoogia
    PSÜHHOLOOGIA ALUSED
    106
    pdf

    PSÜHHOLOOGIA ALUSED

    AAVO LUUK PSÜHHOLOOGIA ALUSED LOENGUKONSPEKT ESIMENE OSA TARTU 2003 Psühholoogia alused 2 SISUKORD 1. Sissejuhatus psühholoogia probleemidesse 3 2. Psühholoogia valdkonnad ja uurimismeetodid 6 3. Psüühika bioloogilised alused I. Närviraku ehitus ja funktsioneerimine 11 4. Psüühika bioloogilised alused II. Närvisüsteemi makrostruktuur 14 5. Aistingud I. Aistingute teooria ja mõõtmine 18 6. Aistingud II. Aistingud eri modaalsustes 21 7. Taju 26 8. Mälu I

    Psühholoogia alused
    Õigusdeaduskonna sissejuhatus psühholoogiasse
    107
    docx

    Õigusdeaduskonna sissejuhatus psühholoogiasse

    Psühholoogia Bachman, Talis 26.09.08. Põhiraamat ­ Rait Maruste ja Talis Bachman ,,Psühholoogia alused" Psühholoogia mõiste ja aine. Psyche + logos psühholoogia (hing + õpetushingeteadus) Uurib vaimuelu nähtusi ja käitumist. Objektiivne keskond ([psii]tähistab psüühikat, hingeelu nähtusi) Psüühika determinatsioon: *ühiskondlik-ajalooliselt (kultuur!) *bioloogiliselt (aju) Psüühilised nähtused: *psüühilised protsessid (nt emotsioon (vana tuttava nägemine)) *psüühilised seisundid (nt protsessid (meri, lained liiguvad, kajakas lendab ja laev upub))

    Psühholoogia
    Liigutustegevuse tunnetuslikud ja käitumuslikud alused
    88
    doc

    Liigutustegevuse tunnetuslikud ja käitumuslikud alused

    nii füüsilises kui ka sotsiaalses ruumis. Teadvus on omane ainult inimesele – on inimese psüühika kõrgem vorm ja olulisemaks jooneks on inimese sihipärase tegevuse tagamine Psüühilisi protsesse mõjutavad:  Keskkonnastiimulid  Varasemad kogemused  Geneetiline baas  Füsioloogiline seisund  Tunnetussüsteem  Sotsiaalne keskkond  Kultuuriline keskkond  Individuaalsed omadused 1.2. Psühholoogia valdkonnad 1. Bioloogiline psühholoogia: (Charles Darwin – Origin of Species, 1858) - Mõistmaks käitumist ja inimestevahelisi er 1 Inimkäitumise mõistmine bioloogilisest perspektiivist. Pärilike tegurite olulisus. Populatsioonisisene vs populatsioonide vaheline variatiivsus. Liigisisesed individuaalsed erinevused. Füsioloogilised protsessid.

    Psühholoogia alused
    Psühholoogia eksami materjal
    50
    doc

    Psühholoogia eksami materjal

    Isiksusepsühholoogia kohta öeldi, et see uurib inimestevahelisi erinevusi. Teadust viivad edasi üldised seadused. Mida rohkem me suudame üldistada, seda tõesemaid seoseid me võime avastada. Kui defineeriti isiksusepsühholoogia ümber (et see uurib pigem sarnasusi, teeb üldistusi), siis hakkas see teadusharu uuesti arenema. Tänapäeval on see üks kiiremini arenevaid psühholoogiaharusid. Neli peamist koolkonda/lähenemist: 1) Psühhodünaamiline ehk psühhoanalüütiline lähenemine 2) Humanistlik lähenemine 3) Kognitiivne-käitumuslik lähenemine (Kõige uuem. Väga selgeid klassikuid ei olegi veel tekkinud.) 4) Isiksuse joonte teooriad On ka väiksemaid, kuid need neli käsitlust on peamised. ISIKSUSE JOONTE TEOORIAD See on teooriate grupp, mida iseloomustavad sarnased tunnused. Kui kaks inimest räägivad kolmandast isikust, siis nad kasutavad tihti omadussõnu. Isiksusejoonte teooriad põhinevad sellel ideel, et on olemas

    Psühholoogia
    Maailmataju uusversioon
    343
    pdf

    Maailmataju uusversioon

    Ajas rändamise tehniline lahend õpetab looma reaalset ajamasinat. Ajamasina loomiseks peab olema generaator, mis genereerib väga suure energiaga elektromagnetvälja. Selle põhiliseks teesiks on see, et peale massi kõverdab aegruumi ka energia. See tuleb välja A. Einsteini eri- relatiivsusteooria energia ja massi ekvivalentsuse printsiibist. Maailmataju ,,vaimne" osa Antud Maailmataju osa käsitleb psühholoogia ( ja osaliselt ka filosoofia ) valdkonda kuuluvaid teadusi. Põhiline informatsiooni tuum seisneb selles, et kuidas tekib Universumis füüsikaseaduste kohaselt teadvus ja mis on selle olemus. See on kahtlemata tänapäeva teaduse üks suurimaid müsteeriume ja palju vaidlusi tekitav valdkond. Käsitlemist leiab ka erakordse teadvusseisundi tekkimist ja selle olemust ning on esitatud Universumist kaunis ja imeline visuaalne reaalsus. Antud osa allharud on aga järgmised:

    Teadus




    Meedia

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun