Sügis 2010 SISSEJUHATUS FILOSOOFIA AJALUKKU (lennukool) Kordamisküsimusi 1. Sokrates: sokraatiline meetod (loeng + ES lk 9-21) 2. Platoni ideedeõpetus (loeng + ES lk 22-37) 3. Platoni ühiskonnakäsitus (ES lk 37-43) 4. Aristoteles: ideedeõpetuse kriitika, metafüüsika, õpetus kategooriatest ja põhjustest (loeng + ES lk 44-67) 5. Aristotelese eetika: eudaimonism, kesktee, eluviisid (loeng + ES lk 67-74) 6. Descartes'i ratsionalism: kahtlus, tõsikindel tedmine, cogito ergo sum, keha ja hinge dualism (ES lk 103-118) 7. Kanti teoreetiline filosoofia: asi iseeneses, tunnetuse võimalikkuse aprioorsed tingimused, transtsendentaalne filosoofia, aru kategooriad, mõistuse ideed, traditsioonilise metafüüsika kriitika (ES lk 197-213) 8
märgistab kombinatsioonis teiste sõnadega erinevaid muusika zanre, nagu näiteks filmi git (filmimuusika või filmilaulud) ja lok git (rahvalaulud). Keerukad taksonoomiad on india filosoofiale ja kosmoloogiale omased. Teoreetilises kirjanduses jagatakse india muusika, sangita, kategooriatesse stilistiliste omaduste, instrumentide ja instrumendi tüüpide, religioossete seoste ning tantsu ja näitekunsti järgi; ning mõiste ise on üks mõtte ja loomingu, nagu rütm, emotsioonid ja rituaalid, kategooriatest. Pillid: Sitar-on inda muusikapillidest kõige enam tuntud(kuulus sitar'i mängija on Ravi Shankar) Vina- on näppepill,mida nimetatakse kauni kõla tõttu india pillide kuningannaks. Sarod- on lautotaoline näppepill. Victra vina- meenutab steel-kitarri. Tanpura- on enimlevinud burdoonpill. Tablad- india trummid. Mridang- on tünnikujuline kahe membraaniga põiktrumm. Shahnai- on valju häälega oboelaadne puhkpill. Pungi- on instrument mida mängivad maotaltsutajad.
Selles teoses võib ka märgata ,,koomilist" kategooriat ehk Burlesque stiili. Müütilised kangelased, paabulinnu saba, igasugused kaunistused peal, riietus, mis kuulub karnevali kultuuri. Illustratsioonid Wilde ,,Salome`le" on esteetiliselt nauditavad ja pilk peatub kauaks, kui näed neid. Kokkuvõte Esteetiline teos on inimtegevuse resultaat. Kaunis ei ole lihtsalt mõiste ega looduslik asi, vaid omamoodi inimeste ja kunstilise tegevuse süntees. Eelnev analüüs esteetika kategooriatest võimaldavad leida esteetilist tähendust kui millegi täiuslikkust. Näidata esteetilisuse erinevaid külgi ja avada tähendusi.
Aristotelese järgi moodustuvad asjad vormist ja mateeriast. Mateeria on igavene, kuid inertne, üksnes passiivne alge. Kogu aktiivsuse omastas Aristoteles vormile. Vorm kui struktuursus moodustab asjade liigikvaliteedi ning on asjade lõpp-põhjus ja eesmärk. Liikumine on vormi realiseerumine, võime teostatus ja toimimine. Igasuguse liikumise lõppallikaks on Aristotelesel jumal. Suur mõju filosoofia arengule oli Aristotelese õpetusel kategooriatest. Tunnetuses omistas Aristoteles suurt tähtsust kogemusele, kuid pidas veel olulisemaks mõistust, sest see põhjendab kogemuse andmeid. Filosoofias eristas Aristoteles: 1. Teoreetilist osa olemise, selle osade, põhjuste ja algete küsimused 2. Praktilist osa inimtegevuse küsimused 3. Poeetilist osa loomingu küsimused Kosmoloogias arendas Aristoteles geotsentrilist maailmasüsteemi. Tema järgi on
2)praktilised teadused eetika, poliitika 3)poeetilised teadused muusika, kirjandus Loogika oli teaduste teadus. Tema loogikaõp. jagunes: järeldus õp. matemaatilisi termineid kasutades saab järeldada (a=b, ja b=c, siis a=c); otsustus õp. - ühiskonnas on 3 liiki otsuseid: otsused kvaliteedi järgi eitavad ja jaatavad vastused, otsused kvantiteedi järgi üldised, osalised ja määramatud, modaliteedi järgi tehtavad otsused tegelikud ja paratamatud; õpetus kategooriatest maailmas on 10 põhilist kategooriat, mille järgi saab kõike kirjeldada: substants nimisõnad; kvantiteet esemete kuju; kvaliteet esemete sisu; relatsioon saab kõike võrrelda. Looduskäsitlus ja õp elusolenditest loodus on terve kosmos. Loodust iseloomustab pidev liikumine. Kogu liikumine jaguneb 3-ks: mitteolevast-olevaks (sünd); olevast-mitteolevaks (surm); liikumine ühest vormist teiseks (evolutsioon). On 3 liikumise printsiipi:
Üksjalad olid arvatavasti sisekolonistid, kes asusid uusi maid üles harima. Nende arv kahanes aja jooksul. Maavaba talupoeg oli keskaegse Eesti talupoja sotsiaalne kategooria. Maavabad talupojad olid isiklikult vabad ja said oma talu (lääni) tavaliselt läänikirjaga. Nad pidid täitma sõjateenistuskohust ja maksma oma lääniisandale maksu ehk rekognitsiooni. Neil polnud tavalise adratalupoja kohustusi. Vabatalupoeg oli keskaegses Eestis üks talupoegade sotsiaalsetest kategooriatest. Vabatalupoeg maksis rahamaksu ning ta majanduslik seisund võis varieeruda olenevalt sellest, kui paljudest kohustustest ta end rahaga vabaks oli ostnud. Tavaliselt polnud vabatalupojad isiklikult vabad, kuid nende seisund oli siiski parem kui adratalupoegadel, kellel oli igasuguseid kohustusi, sealhulgas teotöö. Et teotöö osakaal keskaja jooksul suurenes, siis hakkasid vabatalupojad 16. sajandi keskpaiku kaduma.
tähistavad sõrmus ja karjasekepp. Kunn viis läbi Reformipaavstide loosung: libertas ecclesiae e kiriku vabadus. Hostes-avalikud vaenlased ja seeläbi automaatselt õiglase sõja sihtmärgid, omandasid õigluse aura. (46) Augustinius ühendas antiikse ja piibelliku õiglase sõja traditsioonid ning töötas välja teatud üldprintsiibid, mis ei eeldanud enam aktiivset Imperium Romana´t. (46) Augustiniuse kategooriatest sai kristliku õiglase sõja teooria alus, nagu seda esitab näiteks XIII saj Aquino Thomas. (47) See, et Püha Pauluse järglased leidsid järgneva a.tuh kestel evangeeliumi doktriinist põhjenduse kristliku püha sõja ideoloogiale, näitab nende pragmaatilisust, arutlusvõimet (mõned ütleks küll pigem keerutamisoskust) ning puhast intellektuaalset nutikust. (lk 42)
1959-1973 – Vietnami sõda 1990 – esimene e-maili saatmine Eestist 1991 – esimene veebileht maailmas 1993 – TÜ esimene kodulehekülg 2000 – Google tõus 2002 – EL 2004 – Facebook 2007 – nutitelefonide leviku algus 2010 – tahvelarvutite leviku algus Teadlase vaade mingile ajastule Kuidas ehk mille põhjal analüüsida, struktureerida, süstematiseerida? Ehk teisisõnu, millistest kategooriatest (nähtuste rühmitamise viisidest) on kasu, et üht või teist ajastut paremini hõlmata ja mõista? Sageli kasutatakse erinevaid struktureerimisviise kõrvuti. Eesti 20. sajandi ajaloo puhul on abi järgmistest „muutuste telgedest“: Poliitika Institutsioonid Rahvastik Majandus Ühiskond ja kultuur Sümboolsed aastaarvud 1710 – eesti katkuepideemia, põhjasõda 1953 – Stalini surm, hakkas sulaaeg 1934 – K
Seda iseloomustatakse siin teadusliku tunnetamise eripärase vahendina: vaidluses ,,dialektilises" mõttevahetuses proovitakse olemasolevaid tõestusi, lükatakse neid ümeb või kindlustatakse ja igal juhul soodustatakse seeläbi uute tõestuste ning uute mõistetegi avastamist. ,,Dialektikud arutlevad kõigest, katsetades seejuures objektidega, mida tarkus on tunnetanud" iseloomustatakse seda. 15 8. ÕPETUS KATEGOORIATEST Otsustus- ja järeldusõpetuse kõrval moodustab õpetus kategooriatest teise põhilise probleemiderühma Aristotelese loogikas. Kategooriateks nimetatakse sääraseid üldmõisteid, milliste kõrval ei leidu enam üldistavamaid ning mis on omased kõikidele asjadele, ja nähtustele. Kuigi nende määrangule jõutakse abstraktse tulemise kaudu on nad ise kaugelt enam kui paljud abstraktsioonid: neid tuleb nähtavale asjade tõeline olemus. Oma olemusel
märke. Sibawaihi grammatika on vanim ja põhjalikem klassikalise araabia keele grammatika. See on nii grammatilise traditsiooni alusepanija kui selle parim esindaja. Sibwaihi süntaks keskendub rektsioonile, on elemente sellest, mida tänavu peetakse diskursuselingvistikaks, puudub abstraktse lause mõiste. 4. Kreeka 1) filosoofide periood: Platon sõnade päritolust ja häälikusümbolismist; Aristoteles lause struktuurist, keele ja maailma vahekorrast, keeles peituvatest kategooriatest ja metafoorist; Kreekas oldi teadlikud murdeerinevustest, suheldi võõraste rahvastega. Platoni ''Kratyloses'' on mainitud sõnade laenamist. ma ei saa aru mis asja siit palju puudu slaidid nr 2 Aristotelese põhihuvi oli süllogism (tuletamine loogika alusel). Tema loogika oli euroopaliku mõtlemise põhialus väga kaua. Aristoteles defineeris suure hulga abstraktseid termineid ja jagas kõikide sõnade tähendused järgmistesse klassidesse: *substants nt hobune, mees
mõisteis. Asjad moodustuvad Aristotelese järgi vormist ja mateeriast. Mateeria on IGAVENE, kuid inertne, üksnes passiivne alge. Kogu aktiivsuse omastas Aristoteles vormile. Vorm kui struktuursus moodustab asjade liigikvaliteedi ning on asjade lõpp-põhjus ja eesmärk. Liikumine on vormi realiseerumine, võime teostatus ja toimimine. Igasuguse liikumise lõppallikaks on Aristotelesel jumal "kõike liikumapanev liikumatu jõud". Suur mõju filosoofia arengule oli Aristotelese õpetusel kategooriatest. Tunnetuses omistas Aristoteles suurt tähtsust kogemusele, kuid pidas veel olulisemaks mõistust, sest see põhjendab kogemuse andmeid. Filosoofias eristas Aristoteles: teoreetilist osa (olemise, selle osade, põhjuste ja algete küsimused), praktilist osa (inimtegevuse küsimused), poeetilist osa (loomingu küsimused). Aristoteles eristab kahesugust olemasolu: tegelikkusena ja võimalikkusena. Tekkimine on üleminek võimalikkuselt tegelikkusele ehk võimalikkuse teostumine
Varieeruva intervalliga graafik tähendab, et preemiad jaotatakse erinevate vaheaegade tagant. Vahel on selleks viis minutit, vahel kolm, vahel seitse, vahel üks. E-mail töötab sellisel põhimõttel. Teatud erinevate ajavahemike tagant saad sa e-maili (kellele on see siis hea, kellele halb asi), ja sellest vastava mõjutuse. 35. Kas loomad on võimelised a) loovalt probleeme lahendama ja b)aru saama abstraktsetest kategooriatest? Millised katsed on seda tõestanud või ümber lükanud? Loomade võimed
puudutavatele küsimustele. Ressursiüksus vastutab ka teabe edastamise eest patsiendile ravi ja hoolduskava kohta. Tavaliselt tekivad küsimused suuremate probleemide tõttu, õde määrab kindlaks, milline vastus on konstruktiivse õppimise jaoks sobiv, kas anda otseselt vastuseid või anda teavet nõustamise kohta. 3. Õpetus roll: õpetamise roll on roll, mis on kõigi rollide kombinatsioon. Peplau leidis, et õpetamise roll koosneb järgmistest kategooriatest: õpetlik ja eksperimentaalne. Õppetöö hõlmab patsientidele antavat mitmekülgset teavet ja eksperimentaalsed kogemused kasutavad õppija kogemust lähtepunktiks hilisematele õppetoodete kujundamisele, mida patsient oma kogemustest annab. 4. Nõustamisfunktsioon: Peplau arvab, et psühhiaatriahaiglas on suurim rõhk nõustamisel. Nõustaja roll aitab patsiendil mõista ja meeles pidada, mis toimub ja mis juhtub nendega praegustes elutingimustes
kõrguse ning selle spektri. 53. Kuidas me tajume helivaljust ja selle muutumist? Helivaljuse taju on seotud helirõhu ja sagedusega. Kuulmislävi kuulmise alumine piir; valulävi kuulmise ülemine piir. Samavaljusejooned: näitavad inimese poolt tajutava helivaljuse sõltuvust sagedusest erinevatel heli intensiivsustel. 54. Tajukatsete metoodikast. Eesmärgiks on modelleerida kõnetaju. Tajutestid: 1) identifikatsioonikatsed katseisik peab uuritavatest kategooriatest teadlik olema 2) diskriminatsioonikatsed katseisik ei pea olema uuritavatest kategooriatest teadlik.
Esimene ooperiteater ehitati 1637 a. Veneetsias, (San Cassiano). I) pillid- Klahvpillide sünd ja areng - orel, klavessiin (klavikord). Keelpillid - lauto, viola da gamba (põlvede vahel hoituna), viola da braccio (õlal nagu tänapäeva viiul). Puupuhkpillid - pommer, dulcian, krummhorn, rankett, plokkflööt. Vaskpuhkpillid – trompet, tromboon. K)metseen- kes tarbib, tellib ja rahastab kunsti ja muusikat. Humanistid- mõtlejate ühendus, kes oma väärtushinnangutes lähtuvad nn ilu kategooriatest. Impressario- teatri tegevuse organiseerija, muusikatrupi majanduslik ja muusikute administraator), solistid, orkester. 7. A)Barokiaegne muusika jagunes stiililiselt 3ks: 1) Vana ehk kiriklik stiil – peamiselt Sksm.-l- muusika oli polüfooniline, vaimulik koorimuusika ja orelile kirjutatud. 2) Kammerstiil – peamiselt Pr.-l, tekkis rokokoo – stiil, klavessiinimuusika, muusika oli kerge, mänglev, emotsionaalne. Mängiti haaravat muusikat õukonna- publiku jaoks
kõne alustamise soovi kohta. Kõneregistri kirjes on näidatud ka kõne alustamise tulemus (näiteks 'valitud kõne', 'vastatud kõne', 'vastamata kõne'). Kui süsteemi on salvestatud juba maksimaalne arv vastava kategooria kirjeid, siis uue lisamisel kustutatakse ajaliselt varaseim. Nimi: Kõneregistri kirje vaatamine Tegutsejad: Telefoni kasutaja Kirjeldus: Telefoni kasutaja saab soovi korral vaadata süsteemis salvestatud kõneregistri kirjeid. Selleks valib ta ühe järgmistest kategooriatest: 'valitud kõned', 'vastatud kõned', 'vastamata kõned'. Süsteem kuvab kõik valitud kategooriasse kuuluvad kõneregistri kirjed, kirjete lisamise ajalises järjestuses, alustades hilisematest. Nimi: Kõneregistri kirje kustutamine Tegutsejad: Telefoni kasutaja Kirjeldus: Telefoni kasutaja saab soovi korral kustutada kõik ühte kategooriasse kuuluvad kõneregistri kirjed. Selleks valib ta telefoni menüü vahendusel käskluse 'viimaste kõnede kustutamine'
· uute käitumisviiside omandamine · vanade käitumisviiside modifitseerimine ja asendamine uutega · uued seosed seosed käitumise ja keskkonna vahe · vanade seoste modifitseerimine ja asendamine uutega 34. Tooge näide varieeruva intervallkava kohta. Intervallskeem: sarrustatakse esimest vastust teatud ajavahemiku järel kindel, muudetav 35. Kas loomad on võimelised a) loovalt probleeme lahendama ja b)aru saama abstraktsetest kategooriatest? Millised katsed on seda tõestanud või ümber lükanud? Loomad saavad probleeme lahendada vaid leides seoseid stiimulite, reaktsioonide ning tagajärgede vahel.
ta ka oma õpilaste abi ning kaastööd. Parimaks näiteks nende suhtes on möödunud sajandi lõpul avastatud papüürosetekst "Ateenlaste riigist" ("Politeia Athenation"). Filosoofia alastest Aristotelese teostest on säilinud järgmised: 1. uurimused mis tegelevad loogika või nagu Aristoteles seda ise nimetas, "analüütika" küsimustega. Neid tunti hiljem pealkirja all "Organon". Siia on koondatud 6 iseseisvat kirjutist: a) õpetus kategooriatest - uurib kõrgemaid üldmõisteid, nn. Kategooriaid. b) uurimus "seletamise" üle - käsitletakse lauseid ja nende seletamist ("hermeneutika"). c) esimene analüütika - uurib otsuseid. d) teine analüütika - uurib tõestusi. e) toopika - käsitleb "dialektikat" kui tõenäosustõestust. f) uurimus sofistide järeldustest - tavaliselt lisandub eelmisele (e) viimase osana. 2. teos metafüüsika, üle 14 raamatus, mis kannab ilmseid viimistlematuse tunnuseid. Nimetus metafüüsika ei
See on küli aeganõudev protsess, kuid kindlasti mitte tulutu. (1) Heaoluriigid on jõudnud kriisi. Seda eelkõige kulutuste kasvu ja efektiivsuse languse tõttu. Oma aja kohta edumeelsed riiklikult finantseeritavad sotsiaalprogrammid sõid ja söövad endid ise, tahame seda või mitte. Siin on tegu vaat' et loodusseadusega ning iseloomustama sobib situatsiooni vanasõna "oma nahk on lähemal". (1) Lähtudes eelpool mainitud raha kulutamist/kasutamist iseloomustavatest kategooriatest, saaksid nö. noored/uued heaoluühiskonda rajavad riigid panna aluse uuele heaoluriigi paradigmale. Eelkõige tuleb kriitiliselt üle vaadata riiklikult osutatavad sotsiaalprogrammid ja sihtrühmad. Ei saa eitada riiklike programmide vajalikkust, kuid igal meetmel on oma optimaalne toime aeg, mille ületamisel hakkab programm enda bürokraatiat tekitama ja toitma. Sellises faasis meetmed on raiskamine ja tuleks kas lõpetada või omandi ja finantseerimise vormi muuta
Direktiiv jõustub pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas. Euroopa suunised Suunised on mittesiduvad dokumendid, mille eesmärk on soodustada Euroopa direktiivide rakendamist. Suuniseid võib välja anda eri vormis, muu hulgas Euroopa Komisjoni parimate ohuennetuse tavade praktiliste suuniste, nõukogu soovituste, Euroopa Komisjoni teatiste jms vormis. Käesolevas lõikes on suunised jagatud teemade järgi. Lisateabe saamiseks klõpsake üht järgmistest kategooriatest. Euroopa standardid Harmoneeritud standard on standard, mille on Euroopa Komisjoni palvel vastu võtnud üks Euroopa standardiorganisatsioonidest Euroopa Standardikomitee, Euroopa Elektrotehnika Standardikomitee või Euroopa Telekommunikatsioonistandardite Instituut. Nn uus lähenemine on tehnilise ühtlustamise uuenduslik viis, mille sisuks on kohustuste jagamine Euroopa seadusandja ning Euroopa standardiorganisatsioonide vahel. Kasutatud kirjandus 1
– impressaario ( teatri tegevuse organiseerija, muusikatrupi majanduslik ja muusikute administraator), solistid, orkester. Kui tekkis rohkem teatrimaju, muutus ooper kättesaadavaks ka lihtrahvale humanistid - Kunsti ja inimeste loomingut hakatakse nägema kui ilu. Ühiskonnas annavad tooni teadusest ja kirjandusest huvitatud haritlased, leiutajad, kunstnikud jt, tekib mõtlejate ühendus – humanistid, kes oma väärtushinnangutes lähtuvad nn ilu kategooriatest. Tekib esimene arusaamine laste kasvatamise vajadusest, varem oli lastesse suhtutud kui mitte- täielikesse (ehk puudulikesse) inimestesse. 7. Kirjelda barokiajastu muusika arengut 3 barokiajastu muusikastiili barokk ooperistiilid -*opera buffa – koomiline ooper Ingl.- l tekkis ballaad –ooper 5 heliloojat - Claudio Monteverdi, Alessandro Scarlatti, Tomaso Albinioni, Johann Pachelbel, Georg Philip Telemann muusikavormid -
teostanud isiku ees- ja perekonnanimi * hoiukoha aadress, kuhu sõiduk paigutati * akti koostamise kuupäev ja kellaaeg * hoiukohas sõiduki vastuvõtnud isiku ametikoht, ees- ja perekonnanimi, sõidukil esinevate nähtavate puuduste ja vigastuste loetelu * sõiduki hoiukohta vastuvõtnud isiku allkiri. (LS § 92 lg 7) 9. Mootorsõidukijuhi tervisekontrolli perioodilisus ja teostaja, sõltuvalt mootorsõiduki kategooriatest. Mootorsõidukijuht läbib tervisekontrolli iga kümne aasta järel juhiloa vahetamisel või järgmise tervisekontrolli tähtpäeva saabumisel. Juhul kui järgmise tervisekontrolli läbimise tähtpäev saabub kuni kuus kuud enne juhiloa kehtivuse lõppemise tähtpäeva, siis tuleb tervisekontroll läbida hiljemalt juhiloa kehtivuse lõppemise tähtpäeva saabumisel. (LS § 101 lg 3) Tervisekontrolli läbivad iga 5 aasta järel:
"õige" tõlgendus on. Kõige tõenäolisem on, et sellist ei olegi. Kuid siiski. Kui Nietzsche räägib orjamoraalist ja halvast südametunnistusest, siis ei väida ta, et inimkond oleks omadega paremal järjel kui neid ei oleks. Ta ei väida, et orjamoraal on halb ja isaandamoraal on hea (kui me veel hetkeks säilitame need mõisted). Nietzsche ühe teise olulise teose pealkiri on paljuütlev: "Teispool head ja kurja." Oluline on hea ja kurja kategooriatest "teisele poole minek." Orjamoraali ei mõisteta hukka kui ühte arengufaasi ja -eeldust. Nietzsche tahab "vaid" näidata kuidas moraal on tekkinud, küsida seda, mida tavaliselt ei küsita. Üheks põhiväärtuseks (kui julgeme kasutada sõna väärtus) Nietzsche juures on pidev eneseületamine. Orjamoraal ja asketism on hädavajalikud, kuid nad tuleb ületada. Nietzsche võrdleb -- halb südametunnistus on haigus, kuid mitte rohkem haigus kui seda on rasedus. Kokkuvõte:
häälitsuse või 1-2sõnalise ütlusega. · Sõnavarasse tulevad sõnad, mis väljendavad ojekte, tegevusi ja tunnuseid, mis esinevad korduvalt lapse keskkonnas ning on lapse jaoks hästi tajutavad (laps näeb, katsub, maitseb neid). 5.2. 3 aastased laps Kolmandal eluaastal on suurimad muudatused lapse identiteedi arengu ja eneseteadvustamine, arusaam sellest, et ta on isiksus oma õiguste, soovide ja tahtmistega. Laps on teadlikum kategooriatest mina ja minu, seetõttu katsetab ta täisasvanute reaktsioone ning seda, kuivõrd suudab ta kontrollida ja saavutada oma tahtmist. Selleealisele on iseloomulikud jonnihood ja emotsionaalsed puhangud, mis enamasti on siiski ajutised. Ta esitab küsimusi nii enda tegevuste kui ka teiste reaktsioonide kohta. Laps huvitub iseendast, oma teadmistest ja asjadevahelistest seostest. · Osaleb dialoogis: esitab küsimusi, väljendab oma soove ja vajadusi.
esinemise tõenäosus suurem, negatiivse tulemuse korral väiksem. 33. Tooge näiteid bioloogilistest piirangutest õppimisel. · Vanus · füsioloogiline seisund · keskkond · ülesande keerukus 34. Milliste tingimuste puhul tekib stiimulite vahel seos? 35. Tooge näide varieeruva intervallkava kohta. 36. Kas loomad on võimelised a) loovalt probleeme lahendama ja b) aru saama abstraktsetest kategooriatest? Millised katsed on seda tõestanud või ümber lükanud?
Loogiline positivism (FU) (LFT) Kuulutas kogu eelneva Suhtumine Nägi pseudoprobleemide spekulatiivse F. sisu metafüüsikasse tekkimispõhjust tavakeele pseudoprobleemseks vales kasutamises Suhtumine keelde Lähtub formaalloog. Inimkeel on keerulisem, Kategooriatest, püüd luua Keel ja tegelikkus peab analüüsima tavakeelt orig. formaliseeritud keelt Teoorialt kogemuse, Põhirõhk keele "faktideni" funktsionaalsetel aspektidel, Aistingud on viimane Filosoofia objekt keelelise tegevuse mõju kogemuse piir, kehad on tegelikkusele aistingute kompleksid v. Keel kui
Kirjanduse tõlgendamise alused Kunstipärane keelekasutus Fiktsionaalsus Eesmärk Sissejuhatav aine. Eesmärgiks on anda ülevaade Fikseeritus (littera ´’täht’ – Literatur; kirjandus kui kirjandusteaduse terminoloogiast, kirjandusžanritest ja kirjanduse midagi kirjutatut) analüüsi põhilistest kategooriatest ja analüüsimimeetoditest. Suhteliselt püsiv, suhteliselt avalik. Lühikirjeldus: Kirjanduse mõiste, selle muutumine ajas. Semiootikud on küsimusele lähenenud järgnevalt: Kirjanduslikud epohhid. Kirjanduse ja ajaloo suhe.
Hiljem on "esimene filosoofia" ja "metafüüsika" olnud kasutusel ka sünonüümidena. Esimest filosoofiat on nimetatud ka ontoloogiaks. Sellesse valdkonda võib ehk arvata ka olemise põhiprintsiipide ja olemise viiside ning põhjuste ja substantside uurimise. Ent "Metafüüsikas" on juttu ka muust, sealhulgas Jumalast, kes jääb loodusest väljapoole. Sõna "metafüüsika" ongi hakatud tõlgendama ka kui looduse suhtes teispoolse uurimist. Aristotelese petus kategooriatest. Maailmas olevat 10 philist kategooriat (tähtsuse langemise järjekorras): a)substans (nimisna) b)kvantiteet (asjade ulatuvus, kuju, maht) c)kvaliteet (asjade sisu-om.s) d)relatsioon (vrdlus, küsimus missugune?) d)asukoht (kohamäärus) e)aeg (küsimus millal?) f)tegevus (tegusna) g)tehtavus (mida antud asjaga tehakse) h)asend (küsimus kuidas?) i)omamine (millega on isik vi ese varustatud) 4 esimest kasutatakse igapäevaelus, ülejäänud on filosoofiateaduse jaoks.
Üldiselt tulemused olid sellised: kasutaja 1 - 26/30 tabamust kasutaja 2 - 14/30 tabamust kasutaja 3- 7/30 tabamust kasutaja 4 - 16/30 tabamust kasutaja 5 - 24/30 tabamust Meie tiim teeb järelduse, et veebilehel esitatud info võib kuuluda korraga mitmesse kategooriasse, mis raskendab kasutaja orienteerimise veebilehel. Samuti on erinevatel kasutajatel erinev ettekujutus kuidas saada ühele või teisele eesmärgile veebilehel. Erinevatest kategooriatest kasutajad näevad ühte ja sama materjali erinevalt. Saadud tulemuste põhjal saab juba paberil prototüübi loomisega alustada, sest nüüd on tiimil ettekujutus sellest, millega tekkis kasutajatel raskusi ja kuidas neil oleks mugavam veebilehel navigeerida. Veebilehe prototüüp Meie tiimil on 3 märkust, kuidas saaks apotheka.ee veebilehe disaini paremaks muuta. Need on: 1. Kuna Eestist sai mitmerahvusvaheline riik, siis meie tiim peab tähtsaks, et apotheka.ee
vaidlustata. Pānini oli kindlasti erakordselt hea. Kuid ka Sībawaihi süntaksile ei ole tolleaegses Euroopas võrdset. • Siiski need kolm traditsiooni katkesid. Tänapäeval on nendes maades täiesti euroopalik lingvistika. 4. Kreeka filosoofide periood: Platon sõnade päritolust ja häälikusümbolismist; Aristoteles lause struktuurist, keele ja maailma vahekorrast, keeles peituvatest kategooriatest ja metafoorist; Aleksandria periood (Dionysios Thrax, Apollonius Dyscolus); TERMINID: Platon - 427-347 e.m.a. Platon oli Sokratese kõige kuulsam õpilane. Ta rajas kooli, mis sai nimeks Akadeemia. Platon väitis, et lisaks meeltega tajutavatele asjadele on olemas veel eidosed ehk ideed. Platon on kuulus ka oma õpetusega ideaalsest riigist. Häälikusümbolism - täht "r" on omistatud nt liikuvatele objektidele, "o" näitab nt ümarust Aristoteles - Aristoteles (384-322 e.m
Andrus Tool / Klassikaline saksa filosoofia / FLFI.01.020. 3. teema: puhta loodusteaduse võimalikkuse tingimused. (“Prolegomena …”: §§ 14-31, 36-39). Probleemsituatsioon. Vt. “Prolegomena …”: §§ 14, 15. Looduse ja kogemuse vahekord. Vt. “Prolegomena …”: §§ 14, 16, 17. Kogemuse struktuur; Kant ja Aristoteles kategooriatest . Kaemus vahendab meile veel mitte-struktureeritud meelemuljete mitmekesisust, ajas ja ruumis lokaliseeritud optilisi, akustilisi ja teisi meelemuljeid. Me võiksime ju kujutleda, et meie meeleliste ettekujutuste mitmekesisus pole midagi enamat kui üksteisele järgnevate muljete vool ilma igasuguse seoseta nende vahel. Kuid tegelikult on ettekujutuste mitmekesisusele alati iseloomulik ka mingit laadi seostatus ehk ühtsus. Kui me omistame ettekujutuste mitmekesisusele ühtsuse,
05). Kui teete mitu testi, siis suureneb tõenäosus leida vale positiivseid tulemusi. - ANOVA kasutamine hoiab I tüüpi vea tõenäosuse 5% peal. - Kui võrdlete omavahel rohkem kui kahte gruppi, siis tuleks alati eelistada ANOVA't. 2 ANVOA või regressioonanalüüs Kui meil sõltumatu muutuja koosneb kategooriatest, siis on parem kasutada ANOVA't. Kui sõltumatu muutuja on pidev tunnus, siis on parem kasutada regressiooni. ANOVA'ga hinnatakse gruppide keskmiste erinevust. Regressiooniga saab ennustada sõltuva muutuja väärtust prediktori (sõltumatu muutuja) väärtuste põhjal. Efekti suurus Efekti suurus on statistiline näitaja, mis võimaldab lisaks statistilisele olulisusele kirjeldada gruppidevahelisi erinevusi
moodustada väike (1-2 inimest) "tiigrirühm", kes selleks ajaks vabastatakse oma muudest töökohustustest. Siinjuures peab arvestama inimeste erineva suhtumisega: mõni tõlgendab "tiigrirühma" kuulumist kui erilist tunnustust, teine aga kui põhitöö segamist. Ajaarvestus. Projekti algusfaasis on oluline järgida projektimeeskonna ajakasutust. See on aluseks ajakulu hinnangute tegemisel, seda nii jooksvas projektis kui eriti uute projektide kavandamisel. Näite ajakasutuse kategooriatest (st tegevustest, millele kuluvat aega mõõdetakse ja analüüsitakse), võib leida aadressilt www.construx.com/survivalguide. Ajaarvestuseks on loodud ka sellekohast tarkvara (time-accounting programs, vt. eelpooltoodud aadressilt). 1. 2. 1.1. Nõuete väljatöötamine Nõuete väljatöötamise faasis analüüsitakse tarbija/tellija vajadusi (sealhulgas ka analoogseid turul olevaid tooteid) ning töötatakse selle alusel välja tarkvaraspetsifikatsioon. Viimane võib
d. Töötute ja kogurahvastiku suhet Efektiivsuspalga all peetakse silmas palgataset, mis on a. Miinimumpalk b. Tasakaalupalgast kõrgem motiveeriv palk c. Palk, mille puhul on tööpuudus minimaalne d. Keskmine tasakaalpalk Tööhõive määr on alati suurem kui tööjõus osalemise määr. - Vale Suurim osa Eest tööturul hõivatutest töötab a. Ehitussektoris b. Töötlevas tööstuses c. Avalikus sektoris d. Hulgi ja jaekaubanduses Keda neist kategooriatest ei loeta väljaspool aktiivset tööjõudu asuvaks a. Vabakutselisi näitlejaid b. Tööealisi pensionäre c. Täisõppeajaga tudengeid d. Riigikogu poliitikuid Kui riigis kuulub aktiivse rahvastiku hulka 1 miljonit inimest ja 60 000 neist on töötud, siis tööpuuduse määr on a. 6% pluss see elanikkonna osa, kes ei kuulu aktiivse rahvastiku hulka b. 6% c. 6% pluss ajutiselt töölt eemal viibijad d. 6% miinus ettevõtjad, ke teenivad kasumit
abi. Aristoteles 5 Tema andis esimese teaduste jaotuse jagades need kolmeks: teoreetilised teadused loodusteadused, filosoofia praktilised teadused poliitika loomingulised teadused luule, muusika. Teda peetakse ka loogika rajajaks. Töötas välja süllogistika põhimõtted ehk järelduste tegemise põhimõtted. Ta pidas loogikat mitte teaduseks vaid abivahendiks. Loogika alla kuulub ka tema õpetus kategooriatest ehk üldmõistetest, mis on omased kõigile nähtustele ja asjadele: substants (üldmõiste koer, inimene), kvantiteet, kvaliteet, relatsioon (suhe-pikem, raskem, kergem). Aristotelese metafüüsika ta oli nõud Platoniga selles, et asjade ja nähtuste olemuseks on ideed sest ideed saab väljendada selgete mõistete abil. Kuid annab ideele teise sisu. Idee asemel kasutab ta sõna vorm. Mateeria on ilma vormita kaootilne mass, millel pole sisu ega mõtet. Idee korrastab ja
(Keevallik, Pajusalu 1995) ja inessiivi dünaamikast (Pajusalu jt 1999, Velsker 2000), Hargla murraku genitiivist (Rosenberg 2000), Võru nud- kesksõnast (Pihelgas 2000). Sõnamoodustust eesti murretes on viimastel aastatel uuritud vähe. Trükist on ilmunud Inge Käsi artikkel adjektiivisufiksitest Võru murdes (Käsi 2000). TÜs on valminud bakalaureusetööd viisiadverbidest Vastseliina murrakus (Saks 1999) ja adverbist Mulgi murdes (Ilves 2000). Morfosüntaktilistest kategooriatest on käsitletud ainult üksikuid eripärasemaid, nagu kvotatiivi ja jussiivi (Pajusalu, Muiniece 1997, Metslang, Pajusalu 2002a, 2002b). Süntaksi alal on samuti uurimusi väga vähe. Liina Lindström on uurinud Võru murde sõnajärge (1997a, 1997b). Tiit Hennoste on äsja kirjutanud varasemate uurimuste põhjal ülevaate eesti murrete süntaktilistest erijoontest (Hennoste 2002). Sõnavarauuringuid on olnud viimasel kümnendil kõige rohkem. Eriti põhjalikult
sisenedes võtab autor kasutusele antud ajaperioodi tähistamise viisid (narratiivistruktuurid, värsimõõdu, kujundid); tekstikeskne kriitika (formalism, uuskriitika) - kirjandus kui inimolemuse kesksete tõdede edastaja, mitte ‘kunst kunsti pärast’; õige kirjandusajalugu ei taotle kirjanduse assimileerimist suure ajaloo sisse. Lääne kultuuri ajaloo mudel kui allapoole kulgev korduste spiraal; kirjandusloo struktuur lähtub mustritest ja kategooriatest, mille järgi liigituvad kirjandusteosed, kirjanduse essentsialiseerimine, kirjandus ei ole üks ühiskonnas käibel olevaist sotsiaalsetest praktikatest . 1960-1970-ndad, lagunes arusaam kirjandusest kui erilist sorti kirjutusest. Kirjandus - funktsionaalne, mitte ontoloogiline (olemusõpetuslik) kategooria, teda ei erista mitte tema eriline olemus, vaid funktsioon kultuuris. Tagasipöördumine välise kirjandusajaloo juurde, rõhuga kultuuri materialistlikes aspektides
23 60. Mis on kultuur? Kultuur on igasugune tähendusi loov inimtegevus. Kultuur on kihistus, lõdvalt integreeritud kogum kõikidest asjadest, mida inimene kasutab ja loob, et muuta oma maailm ensele tähenduslikuks (Raud 2018). Kultuuri võib laias laastus jagada praktilisteks nähtusteks ja tektuaalseteks nähtusteks. Kultuur on pidevalt muutuv organism. 1. Kultuur koosneb teatud kategooriatest (teadmised, uskumused, seadused jne), mis moodustavad teatava terviku („mustri“); 2. Kultuur ei ole bioloogiliselt päritav, vaid on õpitud ja jagatud käitumine, sotsiaalselt päritud traditsioon, mis kandub edasi põlvest põlve; 3. Kultuur on viis, kuidas inimesed lahendavad kas keskkonnaga või teiste inimestega koos elades esilekerkivaid probleeme; 4. Kultuur koosneb teatud väärtustest ja reeglitest, mis reguleerivad elamist; 5
1. loeng Sissejuhatus: kultuuri mõistest ja määratlustest consists of traditional (i.e. historically derived and selected) ideas and especially their attached values; culture systems may, on the one hand, be considered as products of action, and on the other as conditioning elements of further action." Kokkuvõtteks: kõigi nende definitsioonide v def-tüüpide poolt välja toodud olulisemad jooned kultuuris: · Kultuur koosneb teatud kategooriatest (teadmised, uskumused, seadused jne), mis moodustavad teatava terviku (,,mustri") · Kultuur ei ole bioloogiliselt päritav, vaid on õpitud ja jagatud käitumine, sotsiaalselt päritud traditsioon, mis kandub edasi põlvest põlve · Kultuur on viis kuidas inimesed lahendavad, kas keskonnaga või teiste inimestega koos elades esile kerkivaid probleeme · Kultuur koosneb teatud väärtustest ja reeglitest, mis reguleerivad elamist
väiksematest üksustest ja liigutakse suuremate poole. S. grammatikas on elemente sellest, mida tänapäeval võiks nimetada diskursuselingvistikaks. 4. Kreeka Kreeka tõi keeleteadusesse küsimuse keele olemasolust (kuivõrd on ta bioloogiline) ning grammatilise süsteemi (sõnaliigid ja käänded). 1) filosoofide periood: Platon sõnade päritolust ja häälikusümbolismist; Aristoteles lause struktuurist, keele ja maailma vahekorrast, keeles peituvatest kategooriatest ja metafoorist; Platon (u 428-348 eKr) defineeris substantiivi ja verbi: substantiiv on see, mille kohta midagi öeldakse. Aristoteles (384-322 eKr) klassikalise grammatika rajaja. Ta lõi peaaegu ammendava sõnaliikide ja lauseliikmete mõistestiku. Substantiivid (onoma) ja verbid (rhēma). Platonil on esimene säilinud spetsiifiline keelt puudutav arutlus. Seda eelkõige dialoogis Kratylos. Oluliseks küsimuseks oli, et kas keel põhineb phusis-el või nomos-el? Phusis
1944-46 Siseasjade rahvakomissariaat ja Riikliku Julgeoleku rahvakomissariaat 1946-53 Siseministeerium (SM) ja Riikliku Julgeoleku ministeerium (RJM) Julgeolekuorganid 1953-54 Siseministeerium 1954-62 Siseministeerium ja Riikliku Julgeoleku Komitee (KGB) 1962-68 Ühiskondliku korra ministeerium ja Riikliku Julgeoleku Komitee 1968- 90 Siseministeerium ja Riikliku Julgeoleku Komitee Represseeritute kategooriatest 1940-1941 Poola ja Leedu põllutöölised (paljud põgenesid Eestisse) „valgekaartlased“ Eesti Vabariigi poliitiline eliit Kõrgemad sõjaväelased Politsejuhid Suurärimehed 14. juuni 1941 küüditamine „kontrrevolutsiooniliste“ parteide aktiiv, „nõukogudevastaste“, „natsionalistlike“ ja „valgekaartlike“ organisatsioonide liikmed + perekonnad end. politseinikud ja vanglatöötajad + perekonnad
väljenduda vaid puudulikult. Seevastu võivad mõnes infiniitses vormis väljenduda hoopis käändsõna morfoloogilised kategooriad. Infiniitsetel vormidel puuduvad mitmed tegusõnale omased tunnused ning nad lähenevad sõnaliigilt nimi-, omadus- ja määrsõnadele. Nt lauses Ma olen seda etendust juba näinud on näinud pöördsõna inifiniitne vorm, mis täidab öeldise funktsiooni ainult koos sõnavormiga olen ning milles väljendub pöördsõna kategooriatest aeg (mineviku näol) ning tegumood (isikulise tegumoe näol). Sealjuures võib sama vorm teistsuguses lauses käituda hoopis omadussõnalaadselt ning väljendada käände- ja arvukategooriat, nt Neilt meestelt, hallipäistelt ja nii mõndaginäinutelt, oleks kõigil üht-teist õppida. Lihtvormid ehk sünteetilised vormid on vormid, mis koosnevad ühest sõnast, ntelasin, elavat, elanuksime, elades.
kategooriate kategooriline taju. II: kiri ja kirjasüsteemid *kirjasüsteemid: mis on kiri, kirja algused ja kujunemislood, kirjaviisid (foneetiline ja logograafiline; silpkiri), tähestikud, ladina tähestiku kujunemislugu, eesti keele teadaolevad esimesed kirjapanekud. Kohustuslik lugeda õpikust lk 107-147= peatükk Morfologia. Morfoloogia test Moodle'i 4. Moodulis (seal ka täpsemad juhised.) · Sissejuhatus grammatilistest kategooriatest · Kordamine tüpoloogiast · Morfeem, morf, allmorf · Vaba ja seotud morfeemid · Markeeritus · Sõna · Grammatika · Grammatika ja leksika suhetest · Grammatiseerumine · Sõnaliigid Morfoloogia ja süntaksi uurimisuobjektiks on vormilised vahendid, mida keeles tähenduste väljendamiseks kasutatakse. Morfoloogia- sõna ja sõnast väiksem üksus Süntaks- seosed sõnade vahel ja lausete ehitus =MORFOSÜNTAKS
" ,,... see on tõepoolest looduslik anne -- olla võimeline vajalikul viisil valima tõest ja vältima valet." Filosoofi huvitab tõde, analüütikut (tänapäeva terminis -- loogikut) huvitab reeglipärasus. Aristoteles jagas maailma Kuualuseks ja taevaste nähtuste maailmadeks. Oli veendunud, et loodust (physis) matemaatikast lähtudes mõista pole võimalik. Aristoteles oli alusepanijaks loogikale (ta ise nimetas seda analüütikaks), eetikale, õpetusele filosoofia kategooriatest ja paljudele teistele teadmisharudele. Alles viimastel aastakümnetel on hakatud tunnistama, et Aristotelesel on olemas ka järjekindel looduse (physis) mõistmine. Sellepärast on hakatud rääkima n.-ö. ,,kahest" Aristotelesest. Aristotelese õpetus neljast põhjusest (vt. allpool), mis on ka tema loodusemõistmise aluseks, on aktuaalne ka praegu. 4 ARISTOTELES MATEERIA JA VORMI DIALEKTIKAST
1. Teoloogiline inimmõistus seletab nähtusi teatud olendite, vaimude, hingede, jumalate tahe läbi jaguneg kolmeks: fetishism (animism, loodusobjetived, esemetel on inimest mõjutav jõud), polüteism (paljude jumalate kummardamine), monoteism (ainujumala usk) 2. Metafüüsiline inimmõistus, ühiskond, teadus ei kasuta maailma mõistmiseks enam teoloogilise olendeid, tõde otsitakse abstraktsetest kategooriatest, enese seest, monoteismi ainujumal muutub ürgseks 3. Positivistlik mis ei ole meeltega tajutav või kogetav, ei ole olemas; empiiriline vaatlus, füüsilise uurimine, kontrollitavate faktide olulisus, inimmõistus püüdleb teaduslikkuse poole Inimmõistus ning erinevad teadused läbivad need staadiumid Ise pidas ülimaks, viimaseks, positivismi, sotsioloogilist mõtlemist
hääldada ja kuidas suud liigutavad. Nad lisavad algupärasesse sõnasse kõikvõimalikku kuni lõpuks ei mõista ükski inimene sõna tähendust. Sokrates mõstab aga keele loomuomasust. Ta kombineerib keele pildi- ja instrumendi- teooriat, mis on väga mõjukad tänaseni. 2) Aristoteles (surnud 322 eKr) lause struktuurist, keele ja maailma vahekorrast, keeles peituvatest kategooriatest ja metafoorist; Aristotelese põhihuvi oli süllogism. Nt Kõik inimesed on surelikud.Sokrates on inimene.Järelikult: Sokrates on surelik. Aristotelese jaoks oli vaja defineerida kategooriad ja lause. Tema arvamused keele kohta olid väga mõjukad, nad on siiamaani mõtlemise põhialuseks. Kõne on tunnetuste kogemuste representatsioon, kiri on kõne representatsioon. Aristoteles jagas sõnad klassidesse :
kirjutatakse 2 tähega. Pikki vokaale soovitab märkida tsirkumfleksiga - märgib nii II kui III väldet. Märgib palatalisatsiooni. Leidub astmevahelduslikke muutusi. Käändeid tema grammatikas 5: nom, gen, dat, akk, rektiiv. Sõnamuutmissüsteem järgib tolleaegset saksa-ladina süsteemi. Võrdlus mb-tunnuseline. Noomeniga seondub õpetus, kuidas tuletada rahvaste nimetusi: moodustub rektiivist, liidetakse meessoo lõpp -linne või naissoo lõpp ick. Verbi käsitlus sarnane Stahliga: kategooriatest tegumood, isik, arv, aeg, kõneviis, tegumood; aegadest preesens, imperfekt, perfekt, pluskvamperfekt, futuurum; kõneviisidest indikatiiv, imperatiiv, optatiiv, konjunktiiv, infinitiiv. Süntaks Stahlil puudus, tal on: esitab näpunäited käände- ja pöördevormide kasutamiseks. Rahvakeeles pole artiklit. Grammatika sõnastikus leidub palju rahvakeelseid, Lõ-Tartu murdele omaseid sõnu. Arhaismid. Adrian Virginius - silmapaistev keelemees ja kirikukirjanduse väljaandja
grammatika, keel. Keeleväline väärtus kodeeritakse elementidesse (keele semantilised vormid) KVR tekstid Loomulikku keelt võib käsitleda kui funktsiooni. (järgnevat joonist ma ei suutnud korralikult välja lugeda) Semiootika Gramm. Foneetika Prosootiline KVR T staatum 2 1 0 0 0 Iga staatum koosneb erinevatest nivoodest. On olemas 0-tasand, mis koosneb kategooriatest. 0-tasand sõnad semantilised laused suuremad semantilised blokid Mida sügavamal, seda vähem individuaalsust. Mida vasakpoolsem, seda keerulisem ja suurem on element. 1950. aastate lõpp USA-s. M. Halle Lätist pärit keeleteadlane. Koos Jakobsoni ja veel ühe teadlasega lõid teooria: Kõiki universaalkeeli saab kirjeldada igasuguseid foneeme ± vokaalsus + + - - Konsonantsus + - + -
16 KVR tekstid Loomulikku keelt võib käsitleda kui funktsiooni. (järgnevat joonist ma ei suutnud korralikult välja lugeda) Semiootika Gramm. Foneetika Prosootiline KVR T staatum 2 1 0 0 0 Iga staatum koosneb erinevatest nivoodest. On olemas 0-tasand, mis koosneb kategooriatest. 0-tasand sõnad semantilised laused suuremad semantilised blokid Mida sügavamal, seda vähem individuaalsust. Mida vasakpoolsem, seda keerulisem ja suurem on element. 1950. aastate lõpp USA-s. M. Halle Lätist pärit keeleteadlane. Koos Jakobsoni ja veel ühe teadlasega lõid teooria: Kõiki universaalkeeli saab kirjeldada igasuguseid foneeme ± vokaalsus + + - - Konsonantsus + - + -
Infiniitsed vormid jagunevad oma süntaktiliste kasutusvõimaluste alusel kolme rühm: a) nimisõnalaadsed tegevusnimed b) omadussõnalaadsed kesksõnad e partitsiibid c) määrsõnalaadne des-vorm 30. Kesksõnad e partitsiibid. Kesksõna on verbi infiniitne vorm, mis väljendab tegevust omaduse või seisundina. Seetõttu on kesksõna sõnaliigilt lähedane omadus¬sõna¬dele ja saab esineda täiendina, nt tõusev päike, praetud kartulid. Verbi¬kategooriatest seostub kesksõna aja ja tegumoega, nt tõusev päike (suhte¬line olevik, isikuline tegumood), praetud kartulid(suhteline mine¬vik, umbisikuline tegumood). Kuna olevikus ja minevikus on kesksõna tunnused ja süntaktilised kasutusvõimalused erinevad, on mõttekas eristada eesti keeles kaht kesksõna – oleviku kesksõna ja mineviku kesksõna –, millel kummal¬gi on isikulise tegumoe vorm ja umbisikulise tegumoe vorm. 31. Pöördekategooria.
annaabi.ee 
