Eesti ajaloo baaskursus 20.sajand (0)

Eesti 20. sajandi ajaloo baaskursus

• 1910 – esimene raadiosaade
  
• 1924 – Lenini surm ja Stalini võimuletulek
  
• 1928 – penitsilliini avastamine
  
• 1932 – järjepidevate telesaadete algus BBClt
  
• 1933 – Hitleri võimuletulek Saksamaal
  
• 1934 – kampaania „igale eestlasele eesti nimi“
  
• 1936-1939 – hispaania kodusõda
  
• 1938 – Saksamaa annekteerib Tšehhi
  
• 1940ndad – esimesed (toasuurused) elektroonilised arvutid
  
• 1948 – ÜRO inimõiguste deklaratsioon
  
• 1957 – Euroopa Liidu sünd (Majandusühenduse nime all)
  
• 1957 – esimene satelliit Sputnik
  
• 1959 – Xerox esitleb esimest koopiamasinat, varsti ka faksimasinat
  
• 1961 – esimene kosmoselend ( Gagarin )
  
• 1962 – esimene sat-TV ülekanne
  
• 1959-1973 – Vietnami sõda
  
• 1990 – esimene e-maili saatmine Eestist
  
• 1991 – esimene veebileht maailmas
  
• 1993 – TÜ esimene kodulehekülg
  
• 2000 – Google tõus
  
• 2002 – EL
  
• 2004 – Facebook
  
• 2007 – nutitelefonide leviku algus
  
• 2010 – tahvelarvutite leviku algus
  

Teadlase vaade mingile ajastule
Kuidas ehk mille põhjal analüüsida, struktureerida, süstematiseerida?
Ehk teisisõnu , millistest kategooriatest (nähtuste rühmitamise viisidest) on kasu, et üht või teist ajastut paremini hõlmata ja mõista?
Sageli kasutatakse erinevaid struktureerimisviise kõrvuti. Eesti 20. sajandi ajaloo puhul on abi järgmistest „muutuste telgedest“:

• Poliitika
  
• Institutsioonid
  
• Rahvastik
  
• Majandus
  
• Ühiskond ja kultuur
  

Sümboolsed aastaarvud

• 1710 – eesti katkuepideemia, põhjasõda
  
• 1953 – Stalini surm, hakkas sulaaeg
  
• 1934 – K. Päts, riigipööre
  
• 1905 – revolutsioon , verine piinapäev, Noor Eesti (euroopaline kultuur, hariduse levitamine, kultuur)
  
• 1917 – veebruari ja oktoobri revolutsioon
  

Institutsioonid: tähtsamad muutused

• 1905 – lahendas ajutiselt poliitilisi vabadusi ( konstitutsiooniline monarhia , duuma valimised) ja nõrgendas tsensuuri, maailmasõja ajal taas surve tugevnemine
  
• Pärast 1920 – demokraatliku vabariigi institutsioonid: riigikogu ja sellest sõltuv valitsus koos riigivanemaga
  
• 1933 – uus põhiseadus , valitav riigipea , valimised, pidanuks olema aprillis 1934 märtsis aga Pätsi erakorraline seisukord (põhjenduseks vapside riigi-pöörde oht), korduv parlamendivalimiste „ edasilükkamine “. 1935 – parteide tegevuse keelamine v.a ühing Isamaaliit . Päts oli „riigihoidja“. 1937 Rahvuskogult uus põhiseadus – „autoritaarne konstitutsioonilisus“, presidendi ametikoht – 1938 – Päts presidendiks.
  
• Pöördeline 1940 – siis ja pärast 1944 kah näiline demokraatia (valimiste mängimine jne)
  
• 1998 – eesti suveräänsusdeklaratsioon, 1990 nii Eesti Kongressi kui Ülemnõukogu valimised, uus põhiseadus 1992 ( Ülemnõukogu ja Eesti Kongressi saadikutest Põhiseaduse Assamblee). Ühtaegu tagasi (esimesse iseseisvusaega) ja edasi (lääne eeskuju, nõuanded, organisatsioonid ) vaatamine.
  

Välispoliitika , rahvusvahelised suhted

• Pärast 1920 – liitlassuhete otsimine kui osa oma identiteedi määratlemisest, neutraliteet (vrd Medijaise artikkel)
  
• Pärast 1944 – eesti NLi koosseisus , enamiku lääneriikide
  
• (nt eesti saatkond Londonis kuni August Torma sumani 1971 ; konsulaat USAs kuni saatkonna taastamiseni 1991); mitmed riigid deklareerisid Balti riikide kodanikele NSV Liidu passi viisat andes lisalehel, et see ei tähenda nõukogude anneksiooni tunnustamist
  

Kui balti riikide iseseisvus taastati, deklareeris enamik lääneriike, et küsimus ei ole tunnustamises, vaid diplomaatiliste suhete taastamises
NB! De jure versus de facto

• Pärast 1991 – „tagasi Euroopasse“ – õigusliku järjepidevuse tunnustamise tähtsus, suund liitumisele rahvusvaheliste organisatsioonidega: nt ÜROga ja OSCEga juba 1991, Euroopa Nõukoguga 1993, WTOga 1999, NATOga 2004, OECDga 2010)
  
• EL ja NATO kui „ hallist tsoonist“ päästmise võimalused, ELi kõrval tugev, üldine orientatsioon USAle , tundlikkus + printsipiaalsus suhetes Venemaaga  „venemaa kaart“ sisepoliitikas
  

Rahvastik (demograafilised muutused)

• 20.sajandi alguses – rahvastiku juurdekasv (sh hoolimata sõdadest), linnastumine
  
• Pärast 1920 – eestlaste osakaalu tõus (osa venelaste lahkumine , venemaal elanud eestlaste Eestisse-tulek), eesti keele tähtsuse suur tõus, linnastumine jätk
  
• Pärast 1944 – algul suur rahvastiku vähenemine: sakslaste ja rootslaste lahkumine, sõjakaotused, pagenud, seejärel immigratsioon NList (nn mehaaniline iive). Senisest kiirem linnastumine
  
• Pärast 1991 – siserände lõpp, väikese osa venekeelsete lahkumine, loomuliu iibe jätkuv langus
  

Majandus

• Pärast 1920 – langes ära venemaa lai turg , aga säilis eraettevõtlus ja enamus ettevõtjaid jätkasid samal tegevusalal. See iseloomustas nii farmereid, kui väikeettevõtjaid, kui ka kokku kuivanud suurtööstust. NB! Maareform 1920
  
• Pärast 1944 – nõukogude okupatsioon hävitas kapitalistlikud turumajanduslikud suhted. Muutused olid dramaatilised
  
• Elanikkonna elatustase langes, mis langes juba niigi sõja puhkemise tõttu. Esialgu muutus vähe ainult põllumajanduslik tootmine, mille radikaalne lammutamine oleks viinud ilmselt sotsiaalse katastroofini.
  
• Pärast 1991 – EV taastamise perioodil mindi turumajandusele üle algul järk-järgult (kooperatiivid, ühisettevõtted jne), kuid tagasivaates ei saa muutuste sügavust siiski mitte alahinnata
  

1990ndad: taastatud iseseisvuse algusaeg
Nagu öeldud :

• Järjekordne „läänelt õppimine“. Vaimuelu vabanemine ja/või orientatsiooni muutumine, samas sotsiaalse ebavõrdsuse suurenemine
  
• Õigusliku järjepidevuse tunnustamis tähtsus, suund liitumisele rahvusvaheliste organisatsioonidega
  
• St ühtaegu tagasi (esimesse iseseisvusaega) ja edasi vaatamine
  
• Sise- ja välispoliitika lõimusid omavajel Eesti venekeelsete elanike küsimuses
  

Majandusreformid 1990ndatel

• Majanduslikud muutused võiks võtta kokku kui enesekindlalt neoliberalistliku pöörde (ka võrreldes Läti ja Leeduga), tagamaks noore Mart Laari v-ö maailmavaateline otsustavus