Käskluserida: Analyze Compare Means Independent Samples T Test Independent Samples T-testi tulemused ja nende tõlgendamine: a) Esimeses tabelis tuuakse ära mõlema grupi valimi suurus, aritmeetiline keskmine, standardhälve ja aritmeetilise keskmise standardviga. Group Statistics Std. Error Sugu N Mean Std. Deviation Mean matemaatika 1 608 9.46 4.516 .183 2 742 7.35 3.856 .142 b) Teise tabeli esimeses pooles tuuakse ära Levene'i test gruppide dispersioonide võrdlemiseks: c) Teise tabeli teises pooles on info gruppide keskmiste võrdlemiseks: Statistikas on saanud traditsiooniks kasutada olulisusnivoosid 0.01 (ehk 1%) ja 0
Soo defineerimine: Variable view - soolahtrist Values... - 1=mees, 2=naine - data view - ülevalt view - value labels ette linnuke Kasvavas järjekorras järjestamine: Teed lahtri aktiivseks mida järjestada soovid - ülevalt Data - Sort cases - valid mida soovid sortida - linnuke ascending lahtri ees kindlalt ja OK Mingi väärtuse minimaalse ja maksimaalse väärtuse leidmine, standardhälve, keskmine: Analyze - descriptive statistics - descriptives/frequencies (kui vaja ekstsessi, histogrammi kellukat jn) - valid mille puhul tahad uurida - Options - valid milliseid väärtusi leida tahad ja ok, vastused ilmuvad OutPuti aknasse. Charts all on võimalik kasutada histogrammi joonistamise võimalust. Joonisel olev küsimärk käib osutatud linnukese kohta. Display frequency tables annab käskluse moodustada iga pikkuse kohta sagedustabel. Küsimärk on juurde tehtud, et uurida, kas sellise tabeli koostamine on vajalik. Uue muutuja arvutamine: Transform - Compute variable - kirjutad u
Size matemaatik Student 9.253 1348.000 <.001 0.506 a Welch 9.110 1198.429 <.001 0.502 Mann- 287893.50 <.001 0.276 Whitney 0 Group Descriptives Group N Mean SD SE matemaatika Mees 608 9.461 4.516 0.183 Naine 742 7.352 3.856 0.142 Paired-Samples T-Test Ei ole vaja uurida valimite hajuvuse sarnasust (Levene’i test), kuna valim on sama. Normaaljaotuslikkuse uurimiseks on hea Shapiro-Wilki test, kuna on vaja esimesest mõõtmisest lahutada teise mõõtmise tulemused ning alles siis nende normaaljaotuslikkust hinnata, Shapiro-Wilkiga on see juba enne tehtud.
Gretl - Gnu Regression, Econometrics and Time Series Library Gretl on avatud koodil põhinev vabavara, mida võib legaalselt installeerida oma kodusesse arvutisse või sülearvutisse. Programmi koduleht http://gretl.sourceforge.net/ TÖÖ PROGRAMMIGA Gretl Käivitada programm – avaneb menüü 1. Andmete importimine – File → Open data → Import → nimi.xlsx. Selleks et oleks võimalik andmetabelit Gretl-isse importida tuleb tabel eelnevalt sobivale kujule viia: a) kontrollida, et Exceli tabeli esimeses reas oleksid muutujate nimed (ei peaks sisaldama täpitähti) ning teisest reast alates andmed. sulgeda Exceli fail; b) avada programm Gretl; c) valida File/Open data/Import/Excel d) otsida Exceli fail (muuta Files of type) e) valida, mitmendast veerust ja reast importimist alustatakse f) näidatakse töölehtede , muutujate ja vaatlustulemuste arv g)
656.1979 Saare mk 2 0.5000 0.1216 0.4965 0 0 0 756.2620 Tartu mk 8 0.7310 0.2839 0.5085 0 0 0 568.4212 Valga mk 8 0.6107 0.1528 0.5191 0 0 0 644.6344 Viljandi mk 8 0.4835 0.1362 0.5000 0 0 0 617.3966 Võru mk 4 0.3459 0.1338 0.4848 0 0 0 Lisa 4. Kirjeldav statistika Mean Median Minimum Maximum Aasta 2006,5 2006,5 2005,0 2008,0 DAasta_1 0,25000 0,00000 0,00000 1,0000 DAasta_2 0,25000 0,00000 0,00000 1,0000 DAasta_3 0,25000 0,00000 0,00000 1,0000 Brutopalk 541,92 538,98 381,38 848,48 Linlased 0,53146 0,48996 0,28571 0,90379 Korgharitud 0,16853 0,15343 0,080000 0,32438 Mehed 0,51469 0,50979 0,43827 0,60377
Ökonomeetria KT kordamisküsimused 1. Ökonomeetrilise mudeli komponendid. ● Modelleeritavad näitajad: endogeenselt (sisemiselt) määratud ehk sõltuvad muutujad (Y). Väärtused määratakse mudeli siseselt ● Modelleeritavat nähtust mõjutavad näitajad: eksogeenselt (väliselt) määratud ehk sõltumatud, seletavad muutujad (X). Väärtused määratakse mudeli väliselt. ● Statistiliste meetoditega hinnatavad mudeli parameetrid (b). ● Juhuslik komponent ehk vealiige (u). 2. Andmetüübid. Ökonomeetriline mudel baseerub arvandmetel: ● Ristandmed (cross-sectional) ● Aegread (time series) ● Paneelandmed (panel data) Andmed saavad olla kas ● Kvalitatiivsed (ei saa mõõta arvudega, nt haridustase) ● Kvantitatiivsed (mõõdetakse arvudega, nt vanus) 3. Valimvaatlused ja parameetri hinnangu mõiste. ● Uuritav objekt on üldkogum ● Andmebaas on üldjuhul valim Järeldusi soovime teha üldkogumi kohta, selleks kasuta
Võta data view ja sisesta sinna vastuseid, mida valim on andnud: Valimisse tuli 17 objekti. Enne üldistamist antakse ülevaade, kes meil seal andmestikus on ehk räägime valimist, sest see on kõige alus. Meil on kaks tunnus –sagedustabeleid oleks halb teha. Arvutame keskväärtuse, standardhälbe ja võrdleks läbi selle. N=17 Võta alaize ja descripive statistics Kui öeldakse keskväärtus, siis mõeldakse aritmeetilist väärtust ja see on MEAN ehk MIlma puhul tuleb kindlasti standardhälve suurem, sest see sõltub vastuste varieeruvusest Tulemused: Kõik tulemused saab ka SPSSi keskkonda –nt wordi File-Export Standardhälve tuleb alati välja võrdluses. Erinevus on 1,88 punkti. Viiepunkti skaalal on see päris suur. Siit tuli välja, et kõik on eluga rohkem rahul kui ilmaga. See tulemus võib olla ilmselge, aga siiski peaks tegema alati t- testi. T test on kahe üldkogumi keskväärtuste võrdlemine
Uurimismeetodid psühholoogias (SOPH.00.282; 6 EAP) Kokku käsitletakse loengutes/seminarides/praktikumides seitset suuremat teemat, lisaks tuleb lugeda ka õpikust Kõigi teemade kohta on õppejõud koostanud lühikonspektid, mida auditoorse töö käigus pikemalt kommenteeritakse (koos näidetega). Mõnede teemadega kaasnevad praktilised tööd, kokku 5. Iga töö kohta tuleb vormistada aruanne/protokoll (tähtaeg määratakse iga töö kohta eraldi). Kuna on tegemist võimalikult praktilise kursusega, siis on auditoorsel tööl kohalolek kohustuslik. Aine lõpeb kirjaliku eksamiga. Eelduseks eksamile pääsemiseks on kontrolltöö sooritamine (9. aprill 2012) ja praktiliste tööde tegemine ning esitamine. Lisaks on vaja osaleda mõnes psühholoogilises uurimuses aineväliselt (2h). Teemad: · Eksperimentaalne meetod psühholoogias · Uurimistöö allikad. Uurimustöö eetika (praktiline töö nr. 1; Ch 6-7) · Mõõtmine ja mõõtmisskaalad (praktiline töö nr 2; Ch 8) ·
Kõik kommentaarid