Muusika ajalugu töö ja mõisted (0)

Kutsekool - Muusika - Eesti muusikaelu 20.saj algul

1 Hindamata

Muusikaajaloo kirjalik töö
Pirje Pesor
PT-14

Joonista ajatelg , sajandid ja paiguta sellele muusikaajastud alates antiigist kuni klassitsismini.
2. Muusikalised väljendusvahendid on: rütm, meloodia , tempo, dünaamika, harmoonia, helilaad , faktuur, helistik , tämber, vorm, žanr, orkestratsioon ,
3. Miks ja kuidas tekkis inimeste poolt loodud muusika ? Nimeta vähemalt 5 põhjust : Muusika tekkis ja kujunes ürgühiskonnas looduse ja ühiskondliku elu tulemusena (kombetalitused, jumalate ülistamine jne.). 1) Inimese erutatud, emotsionaalne kõne ehk inimhääl tekib tunnete väljendamise vajadusest. 2) Rutiinse töö kergendamiseks, saatmiseks, teadete edastamiseks rütmi abil.Arvatakse, et ürginimene kujunes inimeseks tööprotsessis ja seega võib muusika üks tekke põhjus peituda töös ja selle rütmis.
3) Jumalate kummardamiseks maagia , rituaalide täitmisel – tantsiti, lauldi, et võimendada edastatavat sõnumit
4) Soojätkamise vajadus – kes kõvemini laulab (esineb/on nähtavamal) sel on potentsiaalse soojätkajana paremad võimalused tugevamat järglaste kandjat valida.
5) Sündis häälitsustest, millega inimene püüdis (looduse), lindude ja ka loomade hääli järele aimata. Avastati, et tühjad ja õõnsad taimeosad ( puud, pilliroog jms.) tekitavad heli kui neisse puhuda (ja tekivad erinevad helikõrgused).
4. Seleta lahti Vana-Kreeka muusikatraditsioonist pärit nähtused (või millega olid seotud):
a) leviidid - olid
Kõige esimesteks kutselisteks muusikuteks neid võib pidada Lähis-Ida templipreestrites , kellest kujunesid hiljem templimuusikud - leviidid
b) 2 muusika printsiipi ehk mis seos on muusikaga Apollonil ja Dionysosel - Vanakreeka muusikas kujunes välja kaks printsiipi: 1) apollonlik - muusika on korrastatult harmooniline, mõistuslik 2) dionüüsoslik - muusika on ekstaatiline, meeleline ja ülemõistuslik
c) klassikaline tragöödia - klassikaline tragöödia – ehk “sokulaul”, on Vana-Kreeka aegne kunstivorm , algeline lavaline etendus, kus koor ja näitlejad esitavad laulvas kõnes kangelasmüütidel põhinevaid lugusid. on sõnaline kunst + näitlejate mäng + muusika + tants.
d) saatürid ja korüfee - Ditürambide esitajaks saatürid, kelleks olid sikusarvede ja –nahkadesse riietatud mehed. Sellel kooril oli eeslaulja - korüfee, laulu saadeti pilliga
e) muusikavormid - hümnid , kultuslaulud jumalatele, itkud (matuselaulud),
pulmalaulud, töölaulud, tantsulaulud, paiaan, ditüramb
f) helilaadid - Helilaadid koonduvad ühtseks süsteemiks.
Tekib 3 iseloomu poolest erinevat helilaadi: dooria , früügia, lüüdia
Helide märkimiseks kasutusel tähed (püsti, külili, kummuli)
g) ühendkunst ehk …( muusika+poeesia+tants)
h) pantomiim - balletitaoline etendus, tants kujutab tegevust, koor laulab etenduse sisu. Muutus Rooma aja lõpu poole siivutuks. Keelatakse etendused ära.
i) mis oli muusika eesmärk Vanas Kreekas: puhastada - keelt,
meelt ja ravida haigusi.
j) pillid - Keelpillid : kitara, lüüra , harf, barbiton, forminks, tibia
Puhkpillid: aulos, süürinks, Cornu, lituus
Löökpillid: krotola, kymbala, tympanon

Selgita keskaja kristlikku ja ilmalikku muusikat iseloomustavaid nähtusi:
gregoriuse koraal - Gregoriuse koraal – diatoonilistel helilaadidel põhinev 1-häälne, saateta, ladinakeelsele proosatekstile loodud katoliku kiriku laul.
Ambrosiuse hümnid - jumala/ pühaku auks lauldud laulud (piiskop Ambrosius järgi nimetatud ülistuslaulud ehk Ambrosiuse hümnid - 9 saj)
neumad - erilised märgid, jooned , punktid, konksud, mis kirjutatakse lauluteksti kohale. Ei näita täpset kõrgust, vaid liikumise suunda.
Varaseimad neumakirjanäited alles 8 sajandist
Guido Arezzost - ehk Guido Aretinus ehk Guido da Arezzo ehk Guido Monaco (991 või 992 – pärast 1033. aastat) oli keskaegne muusikateoreetik haritud vaimulik Itaalias. Tema teos "Micrologus" oli Boëthiuse kirjutiste järel kõige loetum muusikaalane traktaat keskajal. Selles esitatakse esimest korda noodijoonestik, algselt küll 4 joonega
Leonius ja Perotinus - Kuulsamad organumeid kirjutanud heliloojad tegutsesid Pariisis Notre Dame kiriku juures - Leonius ja Perotinus (12-lõpp-13
Organum – umbes 12 saj tekkinud 2 –häälne kooriteos , kaks erinevat paralleelset meloodiat samaaegselt laulduna. Näiteks üks gregoriuse koraal ülal hääles ja teine all meloodias (kvindi, kvardi või oktaavi vahega).
motett - 13. saj polüfooniline kooriteos, kus ülemises hääles erinevad ilmaliku sisuga viisid, all gregoriuse koraal. Kirjutati järjest rohkema arvu häälega motette, heliloojad püüdsid järjest keerulisemaid teoseid luua.
rüütlimuusika - Adam de Halle
keskaegsed helilaadid - joonia, früügia , dooria, lüüdia, miksolüüdia
pillid - sõjakäikudega levisid pillid idamaadest Euroopasse.
Pille mängiti laulu saateks. Kirik põlgas pille.
Alates 13- 14 saj ainult pillidele loodud muusika, õukonnatantsude ( estampii , branle, saltarello) saateks. Spetsiaalselt pilli esitamiseks muusikat ei loodud kuni 16.saj.
Puhkpillidest – trompet (sõjakäikudel), muusikas –salmei, flööt
Keelpillid- lüüra, psalteerium, rataslüüra, simbel ja harf.
Tekkisid poognaga pillid- fiidel (fiddle), rebekk
Löökpillid – trumm, kellamäng,
Alates 9. saj – ehitati esimesed kirikuorelid
Carmina Burana - Esimeste ilmalike laulude kirjapanijateks olid vagabondid/ vagandid (rändavad üliõpilased või teenistuseta vaimulikud ).Nende luule oli ladinakeelne ja üsna siivutu sisuga (joogilaulud, mis parodeerisid kirikuhümne). Suurim selliste laulude kogu on "“Carmina Burana“13. sajandist.
spielmannid - ändmuusikud olid reisivad erinevate oskuste esitajad- muusikud , kangelaslugude jutustajad, tantsijad, akrobaadid, tsirkuseesinejad (köietrikid, pantomiim, mõõga-neelamine).Olid rüütlikultuuri ja rahvakunsti levitajad ja edasiarendajad. Prantsusmaal kandsid nimetust: zonglöörid, Saksamaal - spielmannid
kontrapunkt - Muusika loomisel kasutatakse kontrapunkti ( punctus contra punctum - noot noodi vastu), millega algab polüfoonilise muusika areng.
Selle aja muusika ja noodiraamatud on rohkete piltidega ja väga ilusad.
6. Selgita renessansiaegseid muusikakultuuris tekkinud nähtusi:
polüfoonia ja homofoonia - Polüfoonia – mitmehäälsuse liik, milles kõik hääled on rütmiliselt ja meloodiliselt iseseisvad.
madrigal - Homofoonia –mitmehäälsuse liik, milles üks hääl on juhtiv ja teised sellele allutatud saatehääled
Ars Nova - Ars nova (ladina keelest 'uus kunst') - 14. sajandi peamiselt Prantsusmaal viljeldud muusikastiil. Mõnikord käsitletakse seda osana keskaja muusikast ning mõnikord renessanssmuusika esimese ilminguna.
reekviem - mitmehäälne+osaline kooriteos surnute mälestamiseks, katol kiriku leinamissa. Algab sõnadega: ” Requiem aeternam”(igavest rahu…).Koor, solistid, pillid
renessansiaegsed tantsud - Tuntumad tolle ajastu tantsud olid: branle (braanl) , pavaana (pavaan), galliard(galjard), estampii, saltarello jt
süit - esimene instrumentidele loodud muusikavorm, millespavana+galjard= 2 teineteisele järgnevat tantsu, süit vajas orkestreeringut ehk igale pillile eraldi ettenähtud noodijoonist.
missa osad - MISSA osad –Kyrie Eleison (ole õnnistatud )
Gloria (ülistus)
Credo (usun sinusse )
Sanctus (püha)
Benedictus
Agnus Dei (jumala talleke)
kus ja millal: esimene ooper ja ooperiteater ; esimene konservatoorium; - 16 saj. lõpul
. Esimene ooper “Daphne” kirjutati tellimusena 1597. a. Firenzes, muusika autor Jacopo Peri (1561-1633), tekst- Ottavio Rinuccini. Esimene ooperiteater ehitati 1637 a. Veneetsias, (San Cassiano)
pillid - Klahvpillide sünd ja areng - orel, klavessiin (klavikord)
Keelpillid - lauto, viola da gamba (põlvede vahel hoituna), viola da braccio (õlal nagu tänapäeva viiul )
Puupuhkpillid - pommer, dulcian, krummhorn, rankett, plokkflööt
Vaskpuhkpillid – trompet, tromboon
kus, kes ja millal: esimene ooperietendus - Esimene ooper “Daphne” kirjutati tellimusena 1597. a. Firenzes, muusika autor Jacopo Peri (1561-1633), tekst- Ottavio Rinuccini.
kes oli: metseen ; humanistid ; impressario - metseen - teaduse, kunsti ja kirjanduse hedonistlik toetamine rikaste üksikisikute, kuningakodade, aristokraatia ning hiljem suurkodanluse poolt. Termin tuleneb Rooma keisri Augustuse sõbra Gaius Cilnius Maecenase (8 saj. e. Kr.) nimest, kes asutas kirjandusringi, kuhu kuulusid muuhulgas Vergilius, Horatius ning Propertius.
impressario - Seoses teatri kui uue kultuurikeskuse tekkimisega tekkisid ka uued ametid – impressaario ( teatri tegevuse organiseerija, muusikatrupi majanduslik ja muusikute administraator), solistid, orkester . Kui tekkis rohkem teatrimaju, muutus ooper kättesaadavaks ka lihtrahvale
humanistid - Kunsti ja inimeste loomingut hakatakse nägema kui ilu. Ühiskonnas annavad tooni teadusest ja kirjandusest huvitatud haritlased, leiutajad, kunstnikud jt, tekib mõtlejate ühendus – humanistid, kes oma väärtushinnangutes lähtuvad nn ilu kategooriatest. Tekib esimene arusaamine laste kasvatamise vajadusest, varem oli lastesse suhtutud kui mitte- täielikesse (ehk puudulikesse) inimestesse.
7. Kirjelda barokiajastu muusika arengut
3 barokiajastu muusikastiili barokk ooperistiilid -* opera buffa – koomiline ooper Ingl.-l tekkis ballaad –ooper
5 heliloojat - Claudio Monteverdi, Alessandro Scarlatti, Tomaso Albinioni, Johann Pachelbel, Georg Philip Telemann
muusikavormid -
kapellmeister - Händeli edu Itaalias oli suur ja talle tehti väga häid tööpakkumisi. 1710.a. sai temast kapellmeister Hannoveri kuurvürsti õukonnas .

sarnasused Bachi ja Händeli eluloos ja loomingus

erinevused Bachi ja händeli eluloos ja loomingus
fuuga - Fuuga oli barokiajastu muusika tähtsaim vorm. See on mitmehäälne toes, milles hääled astuvad sisse üksteise järel iseseisvatena kindlate reeglite järgi. Nimetus tuleneb itaaliakeelsest sõnast fuga – põgenemine (hääled justkui ajaksid üksteist taga).
itaalia tuntuim barokkooperi helilooja ; barokksonaadi looja
concerto grosso See oli teos solistide grupile (tavaliselt barokktrio ) ja orkestrile, kus orkester ühineb ansambliga lõiguti, et teda kõlaliselt täiendada .
Concerto grosso suurim meister oli Itaalia helilooja Arcangelo Corelli . Barokksonaadi looja ja suurim meister oli itaallane Arcangelo Corelli.
retsitatiiv - Retsitatiiv – kõnelaul, mis jälgib loomuliku kõne rütmi. Kui da- capo - aaria ajal tegevus teoses seiskub, siis retsitatiivides süžee areneb. Tavaliselt saadeti retsitatiive basso continuo hõredate akordidega, taolist laulmisviisi nimetatakse secco -retsitatiiviks ehk kuivaks retsitatiiviks.
8. Kirjelda klassitsismi perioodi:

klassitsismi muusikat iseloomustav väljend : igav, !

klassitsismi perioodi iseloomustus :
Viini klassikud - 1) Eelklassitsism 1720-1760 2) varaklassitsism 1760-1780 – uued zanrid ja vormid jõudsid küpse kunstilise väljenduseni- Haydni ja Mozarti varane looming 3) kõrgaeg 1780-1810 – parim looming - Viini klassikud 4) üleminek romantismi 1810-19.saj. I v
uued instrumentaalmuusika vormid - rondo (vorm, milles refrään vaheldub erinevate teemadega), variatsioonid , sonaadivorm, kammermuusika vormid( väikesele keelpilliorkestrile loodud teosed). Sonaadivormil põhinevad järgmised uued instrumental- muusika zanrid
sonaadi osad - Sonaadivorm (e. Sonaat -allegro vorm – esimese liikumise vorm. Mitmeosaliste teoste populaarne esimese osa ülesehitus)
1) Sissejuhatus – ei esine alati
2) Ekspositsioon – esitletakse:
2.1) peateemat – aktiivsem (põhihelistikus)
2.2) kõrvalteemat – leebem (dominanthelistikus)
3) Töötlus – teemade arendamine, vastandamine, erinevad helistikud, muudetakse teemasid...
4) Repriis – ekspositisooni kordus muudatustega, loob raamid, terviku (põhihelistikus). (Muudetakse meloodiat, sõnu, kuid põhineb siiski algteemadel)
5) Coda – lõpetav lõik, saba (ei esine alati)
mis on: kvartett ; trio; duet ; aaria - klassikaline keelpillikvartett ( Haydn ) on teos 4 keelpillile – I viiul, II viiul, vioola e. altviiul , tšello (4 osa)
keelpillitrio -3-le pillile loodud teos (nt 2 viiulit + tšello)
ühendas da-capo aaria ja saatega retsitatiivi dramaatiliseks kõnelauluks; muutis koori ja balleti funktsiooni;
Kirjuta ühe helilooja elust ja loomingust pikemalt . -
Ludwig van Beethoven
Saksa helilooja, sündinud Bonnis, Viini klassik, (kuid ei ole Haydni ega Mozarti põlvkonnakaaslane.). Ei sobi ka muusikaloolaste loodud lahtritesse. 19. saj. esimest veerandit pole liiast nimetada B ajastuks. „Vabadus, võrdsus, vendlus!“ Beethoven: „ Napoleon vabastab rahva, mina vabastan muusika“ Võrreldes Haydni ja Mozartiga on Beethoveni muusika jõulisem ja konfliktsem. Kontrastiderohke. Loomingus esikohal instrumentaalmuusika: 9 sümfooniat, 32 klaverisonaati, kontserdid, kammermuusika. Arendas sonaaditsükli ja –vormi täiuslikkuseni. Iseloomulikud pingelised töötlused , jätab kõrvale menueti (tantsulise osa).
Klassikalise sümfooniaorkestri ülesehitus -
keelpillid – viiul (I ja II viiulid-erinev partii) vioola tšello kontrabass (harf 19.saj)
puupuhkpillid – flööt oboe klarnet fagott
vaskpuhkpillid – trompet metsasarv tromboon (tuuba 19. saj)
löökpillid – timpanid, kellamäng (hiljem rohkem)
Kahene koosseis – puhkpille kõiki kaks, I viiuleid 8-10, II viiuleid 6-8.
Suures sümfooniaorkestris, alates 19. saj. kõiki puhkpille neli ja ka keelpille: topelt – neljane koosseis
3. Mis on nende sõnade tähendus eesti keeles ja millisest keelest pärinevad?
Barocco - Portugalikeelne sõna tähendab lopergust pärlit (midagi kummalist, tavatut )
renessainsse - . Renessanss (prantsuse keelest, tähendab „taassündi“ )
classicus- lad keeles ( reeglipärane, eeskujulik)
fuga- itaalja keeles - põgenemine
a capella- itaalja keeles
ars antique
ars nova - ladina keelest 'uus kunst
punctus contra punctus - kreeka keeles (noot noodi vastu)
bel canto -itaalja keeles - kaunis toon
opera buffa – itaalja keeles räägib linnaühiskonnast, tegevus toimub reaalelus,

.RTF Laadi alla originaalfail 9 lk · .rtf · 24 allalaadimist

100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.

~ 9 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2015-09-17 Kuupäev, millal dokument üles laeti

24 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

poolh Õppematerjali autor

muusika ajalugu küsimused ja vastused '

Sarnased õppematerjalid

doc

Muusika kontrolltöö vastused

Muusika kontrolltöö vastused Annabel Soovik M-13 1.- 2.Muusikalised väljendusvahendid on : tempo, meloodia, helilaad, rütm, dünaamika, harmoonia, helistik, tämber, vorm, žanr, orkestratsioon... 3. Muusika tekkepõhjused: 1)inimese erutatud emotsionaalne kõne ehk inimhääl tekib tunnete väljendamise vajadusest. 2)Rutiinse töö kergendamiseks, saatmiseks, teadete edastamiseks rütmi abil. Arvatakse , et ürginimene arenes inimeseks tööprotsessis ja seega võib muusika üks tekkepõhjuseid peituda tööd ja selle rütmis 3)jumalate kummardamiseks maagia, rituaalide täitmisel - tantsiti, lauldi, et võimendada edastatavat sõnumit. 4)Soojätkamise vajadus- kes kõvemini laulab, sel on paremad võimalused tugevamat järglasekandjat valida.

Muusika ajalugu

rtf

Muusikaajaloo kirjaliku töö näidisküsimused

1 Muusikaajaloo kirjaliku töö näidisküsimused 1. 2. Muusikalised väljendusvahendid on: Muusika tekib, kui on olemas üks järgmistest nähtustest: Rütm, meloodia, tempo, dünaamika, harmoonia, helilaad, faktuur, helistik, tämber, vorm, žanr, orkestratsioon,… 3. Miks ja kuidas tekkis inimeste poolt loodud muusika? Nimeta vähemalt 5 põhjust 1) Inimese erutatud, emotsionaalne kõne ehk inimhääl tekib tunnete väljendamise vajadusest. 2) Rutiinse töö kergendamiseks, saatmiseks, teadete edastamiseks rütmi abil.Arvatakse, et ürginimene kujunes inimeseks tööprotsessis ja seega võib muusika üks tekke põhjus peituda töös ja selle rütmis. 3) Jumalate kummardamiseks maagia, rituaalide täitmisel – tantsiti, lauldi, et võimendada edastatavat sõnumit

Muusikaajalugu

doc

Muusikaajalugu I kursus (10kl)

MUUSIKAAJALUGU 1 Egiptus Esialgu oli muusika väärika ja piduliku ilmega Kõik pillid on seotud jumalatega ja neil on kultuslik tähtsus. Enamasti musitseerisid naised. Tänu Aasia mõjudele muutus muusika meelelisemaks ja elavamaks ning toimus templimuusikareform visati välja kõik üleliigsed pillid. Alles jäi vaid Isise kultuspill sistrum. Muusikateooria oli Egiptuse preestrite salateaduseks Esines palju pille: flööt(otseflööt, põikiflööt); harf; salmei-> aulos-> oboelaadne pill; trompetilaadsed pillid; lauto; sistrum; ; tsitter; raamtrumm; lüüra Hironoomia-> meloodiakaare näitamine käe abil Egiptuse muusika aluseks oli esialgu laskuv 5-astmeline helirida e. pentatoonika

Muusika

doc

10. kl Õpimapp

Muinasaeg on inimeste kõrgem varasem ajajärk, millal koopaelanikest sai tsiviliseeritud inimesed- nad hakkasid maad harima. Lõpuks said neist linnaelanikud. ~40 000 aastat tagasi hakati maju ehitama, muusikat looma ja koopaseintele pilte lmaalima. 8500 aastat eKr tekkisid esimesed kaupmeeste ühingud. Kulus veel 5000 aastat, enne kui hakkasid Egiptuses ja Mesopotaamias väikesed tsivilisatsioonid tekkima. Paljud legendid jutustavad, et muusika loodi jumalate poolt ja anti rahvale. Muusika tekkis praktilisest vajadusest allutada loodus. · Hindud- neil olid konkreetsed laulud( näiteks vihmalaul) + primitiivsed tantsud. Neil lauludel oli suur mõju inimeste üle. · Hiina- kõrgel tasemel 2700 eKr. Õpetlane Ling Lun avastas, et Fa- noodi asukohaks on kammetool. Hiinas oli iga noot seotud riigi juhtimisega. 1. Fa- keiser 2. Sol- minister 3. La- alamik rahvas 4. Do- riigiasjad 5

Muusikaajalugu

doc

ÕHTUMAADE MUUSIKALUGU I konspekt

ÕHTUMAADE MUUSIKALUGU I KONSPEKT VANA-KREEKA MUUSIKA Lääne muusika (kunstmuusika) ajalugu Kreeka mõiste musike(muusade kunst)-lauldes ette kantud luule. Vanakreeka muusikat iseloomustab poeesia ja muusika täielik ühtsus. Alles hellenismiajastul võib juba rääkida muusikast ja luulest eraldi. Kreeklaste jaoks muusika põhialus oli rütm, muusikat nähti osana reaalainete kogumist. Samuti oli muusika jumaliku päritoluga. Pillid ja jumalad: Apollon-lüüra apollonlik-harmooniline, mõistuslik Dianysos-aulos ekstaatiline, meeleline. 4-keeleline formiks, millest arenes kitara. Barbiton, harf, paanivile, tamburiin. Vanakreeka kultuuris eristatakse alates 8saj. e Kr. nelja ajajärku: 1. Arhailine-8-6 saj ekr. Rahvaluule ja rändlaulikute loomingu kujunemine eeposteks. Sellest ajast

Muusika ajalugu

doc

BAROKKMUUSIKA ÜLDISELOOMUSTUS

BAROKKMUUSIKA ÜLDISELOOMUSTUS 1) Baroki mõiste (barrocco - port. k “lopergune pärl”), üldiseloomustus, võrdlus renessansiga (ka kunst, arhitektuur jne.) lk. 86 + ajastuste tabel. Ebakorrapärane, kummaline, tavatu. Väliselt toretsev ja elu nautiv. Algselt oli mõistel halvustav tähendus. Kõige selgemalt väljendus barokk arhitektuuris. Heliteos pidi olema algusest lõpuni ühes emotsionaalses seisundis. Eesmärk oli publik nutma ajada. Barokiajastu muusika oli õukonnakesksem.Suund polüfoonialt homofooniale. 2) Kolm barokkajastul levinud muusikastiili Muusikaline barokkstiil pärineb poliitiliselt killustatud Ülem-Itaaliast, mis mõjutas muusikamoodi suures osas Lääne-Euroopast.  Vana ehk kiriklik stiil jätkas Rooma koolkonna polüfoonilist kirjastiili, kuid vabamal kujul  Kammerstiil hõlmas sooloaariaid ja duette, teoseid soolopillidele ja väiksematele pillikoosseisudele.

Muusikaajalugu

docx

Keskaeg, renessanss ja barokk

Keskaeg, renessanss ja barokk 1. Kes oli Gregorius I ja kuidas oli ta seotud uut tüüpi kirikulaulu tekkimisega. Iseloomusta Gregooriuse laulu. Ta oli esimene munk, kes sai paavstik ja ta juhtis läänekiriku ühendamispoliitikat ja võttis kasutusele uue liturgiakorralduse 2. Seleta mõisted: liturgia, missa, ordinarium, proprium Liturgia- kristlik jumalateenistus Missa- armulaua teenistus Rooma katolikukirikus Ordinaarium- laulud, mis kõlavad kõikidel teenistustel Proopium- laulud, mis vahelduvad iga päev vatavalt kirikukalendri pühadele 3. Kirjuta missa muusikaliste osade nimetused õiges järjekorras koos eestikeelse tõlkega I Kyrie elleison- issand halasta II Gloria in excelsis teo- au olgu jumalale, kõrges III Credo in unum deum- mina usun ainsasse jumalasees

Ajalugu

docx

Tallinna Polütehnikumi I kursuse muusika konspekt.

Muusika PA-08A I kursus I vanade kultuurrahvaste muusika ( kuni V saj. P.kr ). Vanad kultuurid Muinas-Egiptus 3000 - 1800 a. ekr Mesopotaamia 3000 - 1700 a. ekr India 500 - 400. a. ekr Vana-Kreeka ja Rooma 800 a.ekr - 400 a. p. Kr Araabia 3. 13. sai. P. Kr. Mehhiko ( Inkad ja Maiad) 2. 14. saj. P.kr II Keskaja kultuur ja muusika ( 5. 13. saj. ). III Renessanss ( 14. -16 saj.) IV Barakk ( 17. saj. 18. saj esimene pool) V Klassitsism VI Romantism ( 19. saj. ) VII Modernism ( 20. saj. ) ( stiilide paljusus ) Vanade kultuuride muusika Muusika kultuur saavutas võrdlemisi kõrge arenemistaseme juba muistsetes orjanduslikes riikides. ( Babüloonia, Egiptus, Assüüria, Hiina, India, Süüria, Palestiina) 1. Muusika iseloomulikud jooned. 1.1. Muusika oli seotud teiste kunstiliikidega. 1.2

Ballett

Rohkem sarnaseid