Aristoteles (3)

Elu ja looming – on pärit Põhja-Makedooniast. Kolis Ateenasse, kus õppis Platoni all. Pärast Platoni riigist väljasaatmist põgenes tagasi Makedooniasse, kus temast sai Alexander suure õpetaja. Läks tagasi Ateenasse ja lõi oma õppeasutuse. Pripateetika – õppematerjal kantakse edasi looduses ringi käies. Elu lõpus läks ta tagasi Makedooniasse, kus temast sai Alexander Suure nõuandja. Ta on loonud üle 400 teksti: “Polüteia” – riigiteooria; “ Organon ” – loogikateadus.
Loogikaõpetus - A. loodud formaalloogika. Jaotas kõik teadused 3 suurde gruppi:
1) teoreetilised teadused – matemaatika , füüsika
2)praktilised teadused – eetika , poliitika
3)poeetilised teadused – muusika , kirjandus
Loogika oli teaduste teadus. Tema loogikaõp. jagunes: järeldus õp. – matemaatilisi termineid kasutades saab järeldada (a=b, ja b=c, siis a=c); otsustus õp. - ühiskonnas on 3 liiki otsuseid: otsused kvaliteedi järgi – eitavad ja jaatavad vastused, otsused kvantiteedi järgi – üldised, osalised ja määramatud, modaliteedi järgi tehtavad otsused – tegelikud ja paratamatud; õpetus kategooriatest – maailmas on 10 põhilist kategooriat, mille järgi saab kõike kirjeldada: substants – nimisõnad; kvantiteet – esemete kuju; kvaliteet – esemete sisu; relatsioon – saab kõike võrrelda.
Looduskäsitlus ja õp elusolenditest – loodus on terve kosmos . Loodust iseloomustab pidev liikumine. Kogu liikumine jaguneb 3-ks: mitteolevast-olevaks (sünd); olevast -mitteolevaks (surm); liikumine ühest vormist teiseks (evolutsioon). On 3 liikumise printsiipi: kvantitatiivne liikumine – muutub ainult keha välimus; kvalitatiivne liikumine – muutub ainult sisu; ruumiline liikumine – keha vahetab kohta ruumis. Kõike punkte on võimalik määrata 3 koordinaadiga. Kuid on olemas ka 4-mõõtmeline ruum. Kõik esemed ja nähtused jagunevad 2 gruppi: loomulikud (looduslikud) ja ebaloomulikud (kunstlikud). A järgi olid looduse algelemendid tuli, vesi, õhk ja maa. Kogu Universum paikneb kihtidena. Elusolendid on 3 grupis: taimed – ainult toitumine ja paljunemine; loomad – lisaks veel maailma tajumine ; inimesed – lisaks veel mõistus ja mõtlemise võime. Looduses toimub pidev areng. Kõik inimkeha komponendid on teatud om. kandjad. näit. verega on seotud inimhing . Elusoojuse kandjaks on meespool, kes annab seda edasi naisele spermaga. Aju on inimesele ebavajalik. Südames toimub mõtlemine, vere keetmine ja rikastamine. Looduses valitseb sooline paljunemine.
Eetika ja moraali õp. – Kõik inimesed on head. Headuse idee on valitsev. Õnn on kõigi jaoks erinev. Õnne nimel peab vaeva nägema. Tuleb elada vooruslikult. Voorused on vajalikud ühiseks eluks. Peale Platoni kardinaalvooruste on veel: eetilised voorused – mitmesugused hoiakud, et taltsutada oma tundeid; dianoeetilised voorused – intellektuaalsed hoiakud. Kokku moodustavad need inimliku tarkuse. Vooruseid on inimestel erinevalt.
Riigi ja ühiskonna õp – Inimesed peavad tegelema poliitikaga. “Need kaes pol vastu huvi ei tunne riskivad sellega, et neid juhivad hullud”. Ühiskonna alggrupiks on perekond, seejärel hõimud ja riigid. Kokku eksisteerib ajaloos 158 riigisüsteemi, mis jagunevad 6-ks suuremaks grupiks head: kuningriiklus, aristokraatsus ja vabariiksus; 3 halba: oligarhia , demokraatia ja türannia.
Psühholoogia ja õp inimhingest – A peetakse psühho loojaks. Ta tegi vahet animaalse ja inimese hinge vahel. Animaalne saab maailma tajuda ja natuke mõelda. Inimhinge puhul on fantaasia võime. Inimese mõistus salvestab pidevalt fantaaasia pilte ja igapäevaelu pilte, see ongi mälu. Kõik pildid jäävad inimesele kusagile alles Aristoteles (384-322)
Inimene suudab meenutada tavaliselt ainult häid asju. Inimhingel on 2 poolust: meeleline ja mõistus. Need peavad olema tasakaalus. Parem on kui mõistus on ülekaalus. Mõistus ja tahtejõud omandatakse elu jooksul. Inimene sünnib puhta lehena, mida siis elu vormib. On inimhinge aktiivne ja passiivne pool.Aktiivne pool tegeleb mõtete elluviimisega ja passiivne pool mõtete talletamise ja süstematiseerimisega. Vaimselt pole ini mingeid piiranguid. Ini ise piirab seda, et teistega koos elada.
Ideeõpetus –Täiendab Platoni ideeõpetust. Liitideed ja liithinhe pole praktikas olemas. Idee on muutustele valla. Ei valitse ainult dualismi printsiip. Idee võib esineda ka eraldi.