Muusika kontrolltöö vastused (0)

1 Hindamata

Muusika kontrolltöö vastused
Annabel Soovik M-13

Muusikalised väljendusvahendid on : tempo, meloodia , helilaad, rütm , dünaamika, harmoonia, helistik, tämber, vorm, žanr, orkestratsioon...

Muusika tekkepõhjused :
1)inimese erutatud emotsionaalne kõne ehk inimhääl tekib tunnete väljendamise vajadusest.
2)Rutiinse töö kergendamiseks, saatmiseks, teadete edastamiseks rütmi abil. Arvatakse , et ürginimene arenes inimeseks tööprotsessis ja seega võib muusika üks tekkepõhjuseid peituda tööd ja selle rütmis
3)jumalate kummardamiseks maagia , rituaalide täitmisel - tantsiti, lauldi, et võimendada edastatavat sõnumit.
4)Soojätkamise vajadus- kes kõvemini laulab , sel on paremad võimalused tugevamat järglasekandjat valida.
5)Sündis häälitsustest, millega inimene püüdis lindude ja loomade hääli järgi arvata. Avastati, et tühjad ja õõnsad taimeosad tekitavad heli kui neisse puhuda.
4.A)leviidid- kõige esimesed kutselised muusikud , templipreestrid, kellest kujunesid hiljem templimuusikud.
B)Vanakreeka muusikas kujunes välja kaks printsiipi: 1) apollonlik - muusika on korrastatult harmooniline, mõistuslik 2) dionüüsoslik - muusika on ekstaatiline, meeleline ja ülemõistuslik
C)klassikaline tragöödia- ehk “sokulaul”, on Vana-Kreeka aegne kunstivorm, algeline lavaline etendus, kus koor ja näitlejad esitavad laulvas kõnes kangelasmüütidel põhinevaid lugusid . on sõnaline kunst + näitlejate mäng + muusika + tants.
D) saatürid- ditürambide esitajad, kelleks olid sikusarvedega nahkadesse riietatud mehed. Korüfee-sellise koori eeslaulja.
E) muusikavormid- hümnid , kultuslaulud jumalatele, itkud (matuselaulud),
pulmalaulud, töölaulud, tantsulaulud,
paiaan (Apollonile pühendatud ülistuslaul kitara saatel),
ditüramb (aulosega saadetud laul Dionysose auks).
F) helilaadid - dooria , früügia , lüüdia
G) ühendkunst ehk muusika+poeesia+tants
H) pantomiim- balletitaoline etendus, tants kujutab tegevust, koor laulab etenduse sisu. Muutus Rooma aja lõpu poole siivutuks. Keelatakse etendused ära.
I)mis oli muusika eesmärk Vanas-Kreekas: puhastada keelt, meelt ja ravida haigusi.
J) pillid - Keelpillid : kitara, lüüra , harf, barbiton, forminks, tibia.
Puhkpillid: aulos, süürinks, Cornu, lituus.
Löökpillid : krotola, kymbala, tympanon.
5.
A)gregoriuse koraal - diatoomilistel helilaadidel põhinev 1-häälne, saateta, ladinakeelsele proosatekstile loodud katoliku kiriku laul.
B)Ambriosuse hümnid- jumala/ pühaku auks lauldud laulud (piiskop Ambrosius järgi nimetatud ülistuslaulud.
C)Neumad- erilised märgid, jooned , punktid, konksud, mis kirjutatakse lauluteksti kohale. Ei näita täpset kõrgust, vaid liikumise suunda.
D)Guido Arezzost – ehk Guido Aretinus ehk Guido da Arezzo ehk Guido Monaco (991 või 992 – pärast 1033. aastat) oli keskaegne muusikateoreetik haritud vaimulik Itaalias. Tema teos "Micrologus" oli Boëthiuse kirjutiste järel kõige loetum muusikaalane traktaat keskajal. Selles esitatakse esimest korda noodijoonestik, algselt küll 4 joonega. 11-12 saj., võtab kasutusele noodijooned ja nootide silpnimetused helikõrguste märkimiseks (DO RE MI FA SOL LA SI) ja võtmetähed.
E)Leonius ja Perotinos- kuulsamad organumeid kirjutanud heliloojad tegutsesid Pariisis Notra Dame kiriku juures.
F)organum- umbes 12 saj tekkinud 2 –häälne kooriteos , kaks erinevat paralleelset meloodiat samaaegselt laulduna. Näiteks üks gregoriuse koraal ülal hääles ja teine all meloodias (kvindi, kvardi või oktaavi vahega).
I) motett - 13.saj. polüfooniline kooriteos, kus ülemises hääles erinevad ilmaliku sisuga viisid, all gregoriuse koraal. Kirjutati järjest rohkema arvu häälega motette , heliloojad püüdsid järjest keerulisemaid teoseid luua. Erinevate häälte arv kasvas 15. - 16. sajandil veelgi - loodi isegi motette, milles hääli oli üle poolesaja.
Motette lauldi ka väljaspool kirikut ja said viimaks populaarseks seltskonnalauludena.Saadeti pillidega. 1324 keelati motetid kirikus.
J)rüütlimuusika- Luuletamine – oma luulet hakatakse esitama lauldes. Laulmine - kitsas ringis, tekstides mainitaks seltskonnas viibivaid isikuid. Laulud 1-häälsed, saadetakse end pillil või palgatakse rändmuusik.
Rüütlilaulikud on kõrgest soost - krahvi, hertsogi või kuninga seisusest. Peamiseks teemaks armastus ja oma kangelasteod. Lauldakse ka mitmeid jutustava sisuga saagasid: joogilaule, peolaule, ballaade, poliitilist satiiri ja pila, päevakajalisi laule.
K)keskaegsed helilaadid- joonia, früügia, dooria, lüüdia, miksolüüdia.
L)pillid- Puhkpillidest – trompet (sõjakäikudel), muusikas –salmei, flööt
Keelpillid- lüüra, psalteerium, rataslüüra, simbel ja harf.
Tekkisid poognaga pillid- fiidel (fiddle), rebekk.
Löökpillid – trumm, kellamäng.
Alates 9. saj – ehitati esimesed kirikuorelid.
M)Carmina Burana- 13.sajandist suurim ladinakeelne ja üsna siivutu sisuga (joogilaulud, mis parodeerisid kirikuhümne) kogu.
N)spielmannid- rüütlikultuuri ja rahvakunsti levitajad ja edasiarendajad. Prantsusmaal kandsid nimetust: zonglöörid, Saksamaal - spielmannid,(esitasid lugusid poollauldes + saatsid end pillidel); skomorohhid Venemaal; peiarid Eestis.
O)kontrapunktid-Muusika loomisel kasutatakse kontrapunkti ( punctus contra punctum- noot noodi vastu), millega algab polüfoonilise muusika areng. Selle aja muusika ja noodiraamatud on rohkete piltidega ja väga ilusad.
6.
A) Polüfoonia – mitmehäälsuse liik, milles kõik hääled on rütmiliselt ja meloodiliselt iseseisvad. Lihtsaim vorm on KAANON.
Homofoonia –mitmehäälsuse liik, milles üks hääl on juhtiv ja teised sellele allutatud saatehääled.
B)madrigal- 3-4h kuulsate luuletajate tekstidele loodud (Petrarca, Boccacio ) koorilaul, armastusl, dramaatika, karjuseidüll, kirgi, pisaraid-muusikas kontraste, rütmil. vaheldust, pause, ooperi eelkäija -teatraalne(soolod ja retsitatiivid)
C)Ars Nova (ladina keelest 'uus kunst') - 14. sajandi peamiselt Prantsusmaal viljeldud muusikastiil. Mõnikord käsitletakse seda osana keskaja muusikast ning mõnikord renessanssmuusika esimese ilminguna. Stiil sai nimetuse Philippe de Vitry umbes 1322. aastal kirjutatud traktaadi Ars Nova järgi. De Vitryd peetakse stiilile alusepanijaks.
D)reekviem- mitmehäälne+osaline kooriteos surnute mälestamiseks, katol kiriku leinamissa. Algab sõnadega: ”Requiem aeternam”(igavest rahu…).Koor, solistid , pillid.
E)renessansiaegsed tantsud- Tuntumad tolle ajastu tantsud olid: branle (braanl) , pavaana ( pavaan ), galliard(galjard), estampii, saltarello jt.
F)süit- esimene instrumentidele loodud muusikavorm, millespavana+galjard= 2 teineteisele järgnevat tantsu, süit vajas orkestreeringut ehk igale pillile eraldi ettenähtud noodijoonist. Igale pillile olid ette kirjutatud tabulatuur- noodikiri ( noote asendavad numbrid või tähed). Tänapäeval kasutatakse ka mõningate orkestrite puhul tabulatuuri nt jazzi mängimisel.
G)missa osad- Kyrie Eleison (ole õnnistatud), Gloria (ülistus), Credo (usun sinusse), Sanctus (püha), Benedictus , Agnus Dei (jumala talleke).
H)esimene konservatoorium oli The Accademia Nazionale di Santa Cecilia (National Academy of St Cecilia). Esimene ooper “Daphne” kirjutati tellimusena 1597. a. Firenzes, muusika autor Jacopo Peri (1561-1633), tekst- Ottavio Rinuccini.Esimene ooperiteater ehitati 1637 a. Veneetsias, (San Cassiano).
I) pillid- Klahvpillide sünd ja areng - orel, klavessiin (klavikord).
Keelpillid - lauto, viola da gamba (põlvede vahel hoituna), viola da braccio (õlal nagu tänapäeva viiul).
Puupuhkpillid - pommer, dulcian, krummhorn, rankett, plokkflööt.
Vaskpuhkpillid – trompet, tromboon.
K)metseen- kes tarbib, tellib ja rahastab kunsti ja muusikat.
Humanistid - mõtlejate ühendus, kes oma väärtushinnangutes lähtuvad nn ilu kategooriatest.
Impressario- teatri tegevuse organiseerija, muusikatrupi majanduslik ja muusikute administraator), solistid, orkester.
7.
A)Barokiaegne muusika jagunes stiililiselt 3ks:

Vana ehk kiriklik stiil – peamiselt Sksm.-l- muusika oli polüfooniline, vaimulik koorimuusika ja orelile kirjutatud.

Kammerstiil – peamiselt Pr.-l, tekkis rokokoo – stiil, klavessiinimuusika, muusika oli kerge, mänglev, emotsionaalne. Mängiti haaravat muusikat õukonna- publiku jaoks. Pillimängijad mängivad ja lauljad laulavad nüüd virtuoosselt ehk meisterlikult. Oli tarvis paremini hääles püsivaid pille- järgnes pillide hoogne areng.

Teatraalne stiil – seotud ooperi ja balleti sünniga. Ooper tekkis Itaalias- esimene ooper “Daphne”(1697)- Jacopo Peri.
B) opera buffa ja opera seria
C) C.Monteverdi,Al.Scarlatti, Pergolesi, Georg Philip Telemann, Henry Purcell.
D)-
E)kapellmeister- saksa tiitel kabeli või õukonna muusikadirektori kohta.
F) sündisid samal aastal, mõlemad väga andekad ja oskasid mitut pilli, mõlemad surid pimedatena.
G) Bach ei käinud Saksamaalt väljas aga Händel reisis palju, Bachi muusika on filosoofiline ja peenetundeline, Händeli muusika on särav ja efektne. Bach kirjutas rohkem passioone ja missasid, Händel rohkem oratooriume. Händel oli oma eluajal Euroopas tuntud helilooja , Bach sai tuntuks alles pärast enda surma.
H)fuuga- polüfooniline heliteos.
I)Arcangelo Corelli
J)-
K) Retsitatiiv on piiritletud muusikaline vokaalesitus, kus teksti esitatakse kõnemeloodiat jäljendades väga väikese ulatusega meloodial.
Barocco- barokk , pärit portugali keelest, mis tähendab ebakorrapärast poolümmargust pärli.
Renessainsse- taassünd prantsuse keelest.
Classicus- esmaklassiline, ülim, parim, ladine keelest.
Fuga- põgenemine, ladina keelest.
A capella- koosmäng, itaalia keelest.
Ars antique-
Ars nova- uus kunst , ladina keelest
Punctus, contra punctus- punkt punkti vastu
Bel canto- ilus laul, itaalia keelest
Opera buffa- koomiline ooper, prantsuse keelest

.DOC Laadi alla originaalfail 6 lk · .doc · 33 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 6 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2015-06-09 Kuupäev, millal dokument üles laeti

33 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

anzumanzu Õppematerjali autor

muusika händel bach koraal gregoriuse koraal opera missa ülistuslaul arezzo heliloojad jacopo retsitatiiv opera buffa siivutu trompet

Sarnased õppematerjalid

rtf

Muusika ajalugu töö ja mõisted

Pirje Pesor PT-14 1. Joonista ajatelg, sajandid ja paiguta sellele muusikaajastud alates antiigist kuni klassitsismini. 2. Muusikalised väljendusvahendid on: rütm, meloodia, tempo, dünaamika, harmoonia, helilaad, faktuur, helistik, tämber, vorm, žanr, orkestratsioon, 3. Miks ja kuidas tekkis inimeste poolt loodud muusika? Nimeta vähemalt 5 põhjust : Muusika tekkis ja kujunes ürgühiskonnas looduse ja ühiskondliku elu tulemusena (kombetalitused, jumalate ülistamine jne.). 1) Inimese erutatud, emotsionaalne kõne ehk inimhääl tekib tunnete väljendamise vajadusest. 2) Rutiinse töö kergendamiseks, saatmiseks, teadete edastamiseks rütmi abil.Arvatakse, et ürginimene kujunes inimeseks tööprotsessis ja seega võib muusika üks tekke

Eesti muusikaelu 20.saj algul

rtf

Muusikaajaloo kirjaliku töö näidisküsimused

1 Muusikaajaloo kirjaliku töö näidisküsimused 1. 2. Muusikalised väljendusvahendid on: Muusika tekib, kui on olemas üks järgmistest nähtustest: Rütm, meloodia, tempo, dünaamika, harmoonia, helilaad, faktuur, helistik, tämber, vorm, žanr, orkestratsioon,… 3. Miks ja kuidas tekkis inimeste poolt loodud muusika? Nimeta vähemalt 5 põhjust 1) Inimese erutatud, emotsionaalne kõne ehk inimhääl tekib tunnete väljendamise vajadusest. 2) Rutiinse töö kergendamiseks, saatmiseks, teadete edastamiseks rütmi abil.Arvatakse, et ürginimene kujunes inimeseks tööprotsessis ja seega võib muusika üks tekke põhjus peituda töös ja selle rütmis. 3) Jumalate kummardamiseks maagia, rituaalide täitmisel – tantsiti, lauldi, et võimendada edastatavat sõnumit

Muusikaajalugu

doc

Muusikaajalugu I kursus (10kl)

MUUSIKAAJALUGU 1 Egiptus Esialgu oli muusika väärika ja piduliku ilmega Kõik pillid on seotud jumalatega ja neil on kultuslik tähtsus. Enamasti musitseerisid naised. Tänu Aasia mõjudele muutus muusika meelelisemaks ja elavamaks ning toimus templimuusikareform visati välja kõik üleliigsed pillid. Alles jäi vaid Isise kultuspill sistrum. Muusikateooria oli Egiptuse preestrite salateaduseks Esines palju pille: flööt(otseflööt, põikiflööt); harf; salmei-> aulos-> oboelaadne pill; trompetilaadsed pillid; lauto; sistrum; ; tsitter; raamtrumm; lüüra Hironoomia-> meloodiakaare näitamine käe abil Egiptuse muusika aluseks oli esialgu laskuv 5-astmeline helirida e. pentatoonika

Muusika

docx

Keskaja muusika - Muusikaajalugu

Sissejuhatus keskaja muusikasse Rooma Riigi kokkuvarisemine (395.a.) on ajaloosündmus, millega tähistatakse keskaja algust. Ristiusu teke ja levik mõjutas ka muusikat. Nii juhatab varakristliku muusika teke ja areng muusikas sisse uue ajastu, mida hiljem nimetatakse keskaja muusikaks. Keskaja muusikakultuuris on kolm erinevat lõiku: · kirikumuusika · rahvamuusika ja kultuur · rüütlite muusika Keskaeg hõlmab 4. 16. sajandit. Keskaja muusikat periodiseeritakse mitmeti, kuid selgemalt võib välja tuua kolm perioodi: 1) varakristlik muusika 2) gootiaegne muusika e. kirikumuusika ( sageli kasutatakse varakristliku ja gootiaegse muusika puhul lihtsalt ühtset mõistet - kirikumuusika 3) renessanssmuusika Pildil 16. sajandi Inglise muusikud. Kirikumuusika sünd ja areng Lääne kirikumuusika sündi seostatakse Milano piiskopi e. püha Ambrosiusega (333-397), kes sai Milano

Muusika

doc

ÕHTUMAADE MUUSIKALUGU I konspekt

ÕHTUMAADE MUUSIKALUGU I KONSPEKT VANA-KREEKA MUUSIKA Lääne muusika (kunstmuusika) ajalugu Kreeka mõiste musike(muusade kunst)-lauldes ette kantud luule. Vanakreeka muusikat iseloomustab poeesia ja muusika täielik ühtsus. Alles hellenismiajastul võib juba rääkida muusikast ja luulest eraldi. Kreeklaste jaoks muusika põhialus oli rütm, muusikat nähti osana reaalainete kogumist. Samuti oli muusika jumaliku päritoluga. Pillid ja jumalad: Apollon-lüüra apollonlik-harmooniline, mõistuslik Dianysos-aulos ekstaatiline, meeleline. 4-keeleline formiks, millest arenes kitara. Barbiton, harf, paanivile, tamburiin. Vanakreeka kultuuris eristatakse alates 8saj. e Kr. nelja ajajärku: 1. Arhailine-8-6 saj ekr. Rahvaluule ja rändlaulikute loomingu kujunemine eeposteks. Sellest ajast

Muusika ajalugu

doc

10. kl Õpimapp

Muinasaeg on inimeste kõrgem varasem ajajärk, millal koopaelanikest sai tsiviliseeritud inimesed- nad hakkasid maad harima. Lõpuks said neist linnaelanikud. ~40 000 aastat tagasi hakati maju ehitama, muusikat looma ja koopaseintele pilte lmaalima. 8500 aastat eKr tekkisid esimesed kaupmeeste ühingud. Kulus veel 5000 aastat, enne kui hakkasid Egiptuses ja Mesopotaamias väikesed tsivilisatsioonid tekkima. Paljud legendid jutustavad, et muusika loodi jumalate poolt ja anti rahvale. Muusika tekkis praktilisest vajadusest allutada loodus. · Hindud- neil olid konkreetsed laulud( näiteks vihmalaul) + primitiivsed tantsud. Neil lauludel oli suur mõju inimeste üle. · Hiina- kõrgel tasemel 2700 eKr. Õpetlane Ling Lun avastas, et Fa- noodi asukohaks on kammetool. Hiinas oli iga noot seotud riigi juhtimisega. 1. Fa- keiser 2. Sol- minister 3. La- alamik rahvas 4. Do- riigiasjad 5

Muusikaajalugu

pptx

Muusikaajalugu - klassitsism

Muusikaajalugu Vanakreeka muusikast – Klassitsism Koostanud: Andres Maasikas 14AT1 10.Klass Vana-Vigala Tehnika- ja teeninduskool 2015 Vanakreeka muusika  Arhailine ajajärk – iseloomustab rahvaluule ja rändlaulikute loomingute kujunemine kunstipärasteks eepilisteks lugulauludeks e. Eeposteks. Homerose ajal (9-8 sajand) tegutsesid kutselised laulikud aoidid, kes lüüra saatel kandsid ette eepilisi laule, neid suurel määral improviseerides. Rändlaulikud, rapsoodid, polnud ise laulude loojad, vaid pigem tekstide ettekandjad.  Vanimast kreeka luulest on tuntud mitmesugused kultuslikud laulutüübid: *

Muusika ajalugu

docx

BAROKK 16.SAJ LÕPP - 18.SAJ I POOL

- Bassipill (tšello, fagott) - Harmooniapill (klavessiin, orel, lauto) improviseerib katkematule bassimeloodiale harmooniat Kapell - instrumentaalansambel, koor (väike palveruum) Õukonnamuusikutel ülesandeks sai esinemine külalistele. Tähtsaks sai esituse efektne virtuoossus ja omanäolisus. Vokaalmuusika kõrvale kerkis 17.saj iseseisva ja olulisena instrumentaalmuusika. 18.saj paljud pillikoosseisud paisusid orkestriteks. Vokaalmuusika Polüfoonilises laulus on muusika ja luule teravas vastuolus: - Muusika domineeris luulet - Sõnadest raske aru saada - Muusika moonutab teksti loomulikku rütmi - Kõla põhjustab sõnade mõttetut kordust 17. saj algul tuli instrumentaalsaatega soololaul - Armastatud saatepill lauto - Jäljendas Vana-Kreeka luulekunsti Aaria - soololaul, mida lauldi lauto, basso continuo pillirühma või ansambli saatel (17.saj arenes välja madrigalist) Aaria - emotsiooni edastus

Muusika

Rohkem sarnaseid