Eesti 20. sajandi ajaloo baaskursus (0)

EESTI 20. SAJANDI AJALOO BAASKURSUS

SISUKORD

Seminarid / loengud 2
Sissejuhatus. Ülevaade Eesti ajaloost 2
Ülevaade Eesti ajaloost 20. sajandil 2
Haldus 5
Repressioonid 12
Majandus 17
Vaimuelu 22
Kodutööd 26
ESIMENE TÖÖ 26
TEKST 3: Toomas Hiio „ Seitse mõtet 20. sajandi Eesti ajaloost“ 26
TEINE TÖÖ 27
VARIANT 2: Eenok Kornel „Kuldset keskteed ei ole“ 27
KOLMAS KODUTÖÖ 32
VARIANT B: Indrek Paavle „Seadusest käskkirjani. NSV Liidu õigusaktide klassifikatsioonist ja kasutamisest ajaloo uurimises.“ 32
ÕPSIDELT: KOLMANDA KODUTÖÖ VASTUSED 33

Seminarid / loengud

Sissejuhatus. Ülevaade Eesti ajaloost

PUUDU

Ülevaade Eesti ajaloost 20. sajandil

• Ristisõjad Eestis – „Muistne vabadusvõitlus“ 1207- 1228
  
• Suur nälg 1695-1697
  
• Põhjasõda Eestis ja katk 1700- 1711
  
• Liivi sõda
  
• Vene tsaaririik 19. saj II pool-1917 (saksa, vene ja eesti eliit )
  
• Esimene maailmasõda 1914-1918
  
• Eesti Vabadussõda 1918-1920
  
• Eesti Vabariik 1920-1940 (eesti eliit)
  
• ENSV Nõukogude Liidu osana 1944-1989 (eesti ja vene eliit)
  
• Eesti Vabariik „liitudevahelisel ajal“ 1991-2004 (eesti eliit)
  
• Eesti Vabariik Euroopa Liidu osana 2004-... (eesti eliit)
  

Muutuste teljed ja katkestused ( kaotatud põlvkonnad):

• Poliitika
  
• Institutsioonid
  
• Rahvastik (rahva tajumine , demograafiline vetsupott)
  
• Majandus
  
• Ühiskond ja kultuur
  

Katkestused (aastad):

• 1710 Katkuepideemia Eestis
  
• 1905 „ Verine Pühapäev“ – revolutsioon (mõisnike vastu)
  
• 1914-1920 ...
  
• 1934 Konstatin Pätsi riigipööre
  
• 1953 Stalini surm (rahvas Siberist tagasi, hirmuvalitsus kadus )
  

Institutsioonid: tähtsamad muutused

• 1905 – laiendas ajutiselt poliitilisi vajadusi (konstitutsiooniline monarhia , duuma valimised) ja nõrgendas tsensuuri, maailmasõja ajal taas surve tugevnemine
  
• Pärast 1920 – demokraatliku vabariigi institutsioonid: riigikogu ja sellest sõltuv valitsus koos riigivanemaga
  
• 1933 uus põhiseadus – valitav riigipea , valimised pidanuks olema aprillis 1934, märtsis aga Pätsi erakorraline seisukord (põhjenduseks vapside riigipöörde oht), korduv parlamendivalimiste „ edasilükkamine “. 1935 parteide tegevuste keelamine v-a „ühing“ Isamaaliit . Päts oli „riigihoidja“. 1937 Rahvuskogult uus põhiseadus – „autoritaarne konstitutsioonilisus“, presidendi ametikoht – 1938 Päts presidendiks.
  
• Pöördeline 1940 – Siis ja pärast 1944 näiline demokraatia (valimiste mängimine jne)
  
• 1988 – Eesti suveräänsusdeklaratsioon, 1990 nii Eesti Kongressi kui Ülemnõukogu valimised, uus põhiseadus 1992. Ühtaegu tagasi esimesse iseseisvusaega) ja edasi (lääne eeskuju, nõuanded, organisatsioonid ) vaatamine.
  

Välispoliitika , rahvusvahelised suhted

• Pärast 1920 – liitlassuhete otsimine kui osa oma identiteedi määratlemisest, neutraliteet
  
• Pärast 1944 – Eesti Nli koosseisus , enamiku lääneriikide mittetunnustamispoliitika. Mitmed riigid deklareerisid Balti riikide kodanikele NSVLi passi viisat andes lisalehel, et see ei tähenda nõukogude annektsiooni tunnustamist
  
• Pärast 1991 – „Tagasi Euroopasse“ – õigusliku järjepidevuse tunnustamise tähtsus, suund liitumisele rahvusvaheliste organisatsioonidega: nt ÜROga ja OSCEga juba 1991, Euroopa Nõukoguga 1993, WTOga 1999, NATOga 2004, OECDga 2010
  

Rahvastik (demograafilised muutused)

• 20. sajandi alguses – rahvastiku juurdekasv (sh hoolimatu sõdadest), linnastumine
  
• Pärast 1920 – eestlaste osakaalu tõus (osa venelaste lahkumine , Venemaal elanud eestlaste Eestisse-tulek), eesti keele tähtsuse suur tõus. Linnastumise jätk.
  
• Pärast 1944 – algul suur rahvastiku vähenemine: sakslaste ja rootslaste lahkumine, sõjakaotused, pagenenud, seejärel immigratsioon Nlist (nn mehaaniline iive). Senisest kiirem linnastumine.
  
• Pärast 1991 – sisserände lõpp, väikese osa venekeelsete lahkumine, loomuliku iibe jätkuv langus
  

Ühiskond ja kultuur

• 20. sajandi alguses – Noor-Eesti liikumine, haiduse, eestluse ja sotsiaalse õigluse küsimused, 1905. Aasta revolutsioon
  
• Pärast 1920 – ühiskonna moderniseerumine igal rindel, läände reformi ideede ülevõtmine (nt maareform , sotsiaalhoolekanne , naiste roll); samas ka reaktsioon : „Rahvuse edendamine“ 1930ndatel
  
• Pärast 1944 – ühiskonna rikkuse märksa radikaalsem ümbermängimine, tsensuur , samas osalt teatud ideede edasikestmine ( haridus jne), eriti 1960ndatel uus „moderniseerumislaine“
  

Majandus

• Pärast 1920 – landeg ära Venemaa lai turgm aga säilis eraettevõtlus ja enamus ettevõtjaid jätkasid samal tegevusalal. See iseloomustas nii farmereid kui väikeettevõtjaid, kui ka kokku kuivanud suurööstust. NB! Maareform 1920.
  
• Pärast 1944 – Nõukogude okupatsioon hävitas kapitalistlikud turumajanduslikud suhted. Muutused olid dramaatilised.
  
• Pärast 1991 – EV taastamise perioodil mindi turumajandusele üle algul järk-järgult (kooperatiivid, ühisettevõtted jne), kuid tagasivaates ei saa muutuste sügavust siiski mitte alahinnata
  

Haldus

1940-1991
NSV Liidu võimustruktuur

• Kommunistlik partei – poliitiline funktsioon
  
• Valitsus (Rahvakomissaride Nõukogu kuni 1946/Ministrite Nõukogu) – täidesaatev-korraldav funktsioon
  
• Ülemnõukogu – konstitutsioniline seadusandlik funktsioon
  
• Ülemnõukogu Presiidium – täidesaatev-seadusandlik funktsioon
  

Partei ja riik
Kommunistlik Partei
Riigiinstitutsioonid
NLKP Keskkomitee

• NLKP KK Poliitbüroo/Presiidium
  
• NLKP KK Orgbüroo kuni 1952
  
• NLKP KK Sekretariaat
  
• ÜK(b)P KK Eesti Büroo (1944-47)
  

NSV Liit

• Ülemnõukogu
  
• Ülemnõukogu Presiidium
  
• Rahvakomissaride Nõukogu/Ministrite Nõukogu
  
• Rahvakomissariaadid, Ministeeriumid ja komiteed
  

EKP Keskkomitee

• EKP KK Büroo/Presiidium
  
• EKP KK Sekretariaat
  

ENSV

• Ülemnõukogu
  
• Ülemnõukogu Presiidium
  
• Rahvakomissaride Nõukogu/Ministrite Nõukogu
  

Partei ja riigi vahekorrad
Kommunistlik partei

• NSVL massipartei
  
• Partei liikmed ja kandidaadid
  
• NLKP liikmeskond 1986 üle 19 miljoni ehk ca 10% täiskasvanud elanikkonnast
  
• EKP organisatsioon 1988 ligi 113 000 ehk ca 10% täiskasvanud elanikkonnast
  

Kommunistliku Partei hierarhia
Kongress

• Kommunistliku partei kõigeim võimuorgan
  
• Põhikirja järgi pidi kogumena 3 (1939) või 4 (1952, 1961) aasta tagant
  
• 1941-1990 EKP kongresse 15
  

Kongressi pädevus

• Keskkomitee ja revisjonikomisjoni valimine
  
• Keskkomitee ja Keskrevisjonikomisjoni aruannete ärakuulamine ja kinnitamine
  
• Põhikirja ja programmi läbivaatamine ja muutumine
  
• Üld- ja paljusõnaliste resolutsioonide vastuvõtmine partei, riigi ja ühiskonna arengu küsimustes
  

Keskkomitee

• „Parteiparlament“
  
• Liikmed ja liikmekandidaadid
  
• Kogunemine kord 4 kuu tagant
  
• Valis büroo (liikmed ja liikmekandidaadid)
  
• Keskkomitee sekretärid ja parteiaparaadi kõrgemad töötajad
  

Büroo

• Partei täitevorgan
  
• Liiduvabariigi võimukeskus „valitsus“
  
• Kogunes vähemalt üks kord nädalas
  
• Olulisemad sotsiaalpoliitilised ja majandusotsused
  
• Direktiivid riigiorganitele
  
• Direktiivide täitmise kontroll
  
• Parteisisesed küsimused
  

Keskkomitee Büroo (Presiidium)
Kindlad liikmed:

• Keskkomitee I sekretär
  
• Keskkomitee II sekretär
  
• MN esimees
  
• ÜNP esimees
  
• Keskkomitee sekretärid (1-4)
  

Tõenäolisemad liikmed kohtade olemasolul:

• Tallinna linnakomitee I sekretär
  
• Sõjaväe esindaja
  
• MN esimehe I asetäitja
  
• Keskkomitee parteiorganisatsioonilise osakonna juhataja
  
• Ametiühingute Nõukogu esimees
  

Ülemnõukogu – Riigikogu/Parlament
Konstitutsiooni järgi oli ülemnõukogu kõrgeimaks riigivõimuorganiks ja ainsaks seadusandlikuks organiks
Ülemnõukogu Presiisium – Valitsus, Riigikogu juhatus, Presidendi institutsioon
Konstitusiooni järgi oli ülemnõukogu presiidium (ÜNP) ülenõukogu alaliselt tegutsev organ, mis täitis kõrgeima riigivõimuorgani funktsioone ülemnõukogu istungjärkude vahelisel ajal (1977. Aasta konstitutsiooni järgi)
Ülemnõukogu töökorraldus

• Saadikud töötasid rahvaesinduses ühiskondlikus korras
  
• Koguneti keskmiselt 2 korda aastas
  
• Istungijärgu pikkus ca 1-2 päeva
  
• Parlamenaarse debati ja läbirääkimiste puudumine
  

Ülemnõukogu pädevused

• ÜNP seadluste kinnitamine
  
• Ülemnõukogu (ÜN) organite moodustamine
  
• Valitsuse ametisse nimetamine
  
• Kohtute koosseisude kinnitamine ja vabastamine
  
• Eelarve ja rahvamajandusplaani kinnitamine
  

Ülemnõukogu Presiidium

• ÜN alatine organ
  
• Liikmed: palgalised töötajad ja mittepalgalised liikmed (10-12 inimest)
  
• Reaalset võimu ei omanud
  
• Tegutses kollektiivse „presidendina“
  

ENSV ÜNP koosseis

• 9-13 liiget
  
• ÜNP esimees
  
• Kaks asetäitjat
  
• Sekretär
  
• Liikmed
  

ENSV ÜNP pädevused - praeguse presidendi , valitsuse

• Enamuse seadusandlike aktide väljaandmine
  
• Autasustamine
  
• Armuandmine
  
• Valitsusliikmete ametisse nimetamine ja vabastamine
  
• Valitsusasutuste moodustamise ja likvideerimise küsimused
  
• Kodakondsusesse vastuvõtmine (valitsus)
  

Rahvakomissaride Nõukogu / Ministrite Nõukogu
Jossif Stalin : „Rahvakomissaride Nõukogu esimehe tähtsaim ülesanne seisneb selles, et ta peab igapäevases praktilises töös viima ellu partei direktiive, mille väljatöötamisel ta isiklikult osaleb.“
Liiduvabariigi täitevvõimu (riigihalduse) organisatsioon

• Ministrite Nõukogu
  
• Ministrite Nõukogu Asjadevalitsus
  
• Ministeeriumid, komiteed, peavalitsused, valitsused, komisjonid :
  
  • Ülemliidulised (NSVL ainupädevus)
    
  • Liidulis-vabariiklikud (ühispädevus)
    
  • Vabariiklikud (liiduvabariigi pädevus)
    

ENSV Ministeeriumide jaotus alluvuse järgi
Liidulis-vabariiklikud

• 1973. aastal 19
  
• Siseministeerium
  
• Välisministeerium
  
• Rahandusministeerium
  
• Tervishoiuministeerium
  
• Haridusministeerium alates 1966
  
• Jt
  

Vabariiklikud

• 1973. aastal 5
  
• Kohaliku Tööstuse ministeerium
  
• Sotsiaalkindlustuse ministeerium
  
• Kommunaalmajanduse
  
• Haridusministeerium kuni 1966
  
• Jt
  

ENSV Ministrite Nõukogu Ülesanded

• Liiduvabariigi igapäevaelu juhtimine üleliiduliste ja kohaliku parteibüroo direktiivide ja suuniste alusel
  
• Aruandlus NSV Liidu MN-le, EKP KK-le, ENSV ÜNP-le ja ÜN-le
  
• Kohalike haldusorganite töö suunamine ja kontollimine
  

Valitsusorganid ENSV-s

• MN = konsitutsiooniline valitsemisorgan (liikmed kogu valitsuse koosseis + valitsusasutuste juhid)
  
• RKN/MN Büroo/Presiidium 1943-1989 (1977. aastani konstitusiooniväline organ) = kabinet (liikmed MN esimees ja asetäitjad)
  
• MN Presiidiumi operatiivkomisjon 1984-1989
  
• ENSV/EV valitsus 1990-1991
  

Kohalik haldus
Parteihaldus

• Maakondade
  
• Rajoonide
  
• Linnade
  
• Valdade
  
  • Komiteed
    
  • Bürood
    

Riigihaldus

• Maakondade
  
• Rajoonide
  
• Linnade
  
• Valdade
  
• Külanõukogude
  
  • Töörahvasaadikute nõukogud
    
  • Täitevkomiteed
    

Repressioonid

Repressiooni võib mõista karistusena, mille sisuks on kitsendused ja kaod
Repressioonide sisu

• Vabadusekaotus (kinnipidamine, arest , vangistus)
  
• Liikumisvabaduse piiramine
  
• Elukohavaliku vabaduse piiramine (ei tohtinud eestis elada)
  
• Kodanikuõiguste äravõtmine (kodakondsuse äravõtmine)
  
• Kodanikuõiguste piiramine (hääletamis- ja valimisõiguse äravõtmine)
  
• Varalise sfääri piiramine ( rahatrahv , vara konfiskeerimine)
  

Repressioonide liigitamine
Individuaalsed repressioonid
Grupiviisilised repressioonid

• (Kuri)tegu või selle puudumine (nt sotsiaalselt ohtlik element)
  

• Teo puudumine
  

• Eraldi otsus süüdimõistetu kohta
  

• Grupipõhine otsus
  

Vangistus – asumisele saatmine
Asumisele saatmine
Repressioonide liigitamine tunnuste alusel
(vasakul on liik ja paremal näited)

• Sotsiaalse tunnuse alusel
  

• Nõukogude korra (režiimi) potentsialse (ja tegeliku) vaenlase tunnuse alusel
  
• Usuliste tunnuste alusel
  
• Rahvustunnuse alusel
  

• „ kulakud “, „vabrikandid“, „ preestrid “ jne
  
• „rahvavaenlased“, „bandiidid“ -> metsavennad jne
  

• Jehoovatunnistajad jt
  
• Sakslased , juudid , poolakad jne
  

Rühmatööst tulnud repressiivorganid

• KGB – ülekuulamised, hukkamised, vangis hoidmine
  
• NKVD / SARK
  
• (SORVO) – nö majanduspolitsei
  
• Miilits
  
• GULAG - vangilaager
  
• Vene sõjavägi / Armee
  
• Prokuratuur
  
• Kohus
  
• KP
  
• GLAVLIT
  

Õpsi repressiivorganid

• Julgeolekuorganid
  
  • Julgeoleku Ministeerium/Komitee = nõukogude „salapolitsei“
    
  • Siseministeerium (sh siseväed – praegusel ajal komandod, piirivalve , hävituspataljonid )
    
• Justiitsorganid (prokuratuur, kohus)
  
• Kommunistlik partei
  

Julgeolekuorganid

• Liidulis-vabariikliku alluvusega
  
• 1940-41 Siseasjade rahvakomissariaat (SARK/NKVD)
  
• 1941 Siseasjade rahvakomissariaat ja Riikliku julgeoleku rahvakomissariaat (RJRK/NKGB)
  
• 1941-44 Siseasjade rahvakomissariaat
  
• 1944-46 Siseasjade rahvakomissariaat ja Riikliku Julgeoleku rahvakomissariaat
  
• 1946-53 Siseministeerium (SM) ja Riikliku Julgeoleku ministeerium (RJM)
  

Julgeolekuorganid

• 1953-54 Siseministeerium
  
• 1954-62 Siseministeerium ja Riikliku Julgeoleku Komitee (KGB)
  
• 1962-68 Ühiskondliku korra ministeerium ja Riikliku Julgeoleku Komitee
  
• 1968- 90 Siseministeerium ja Riikliku Julgeoleku Komitee
  

Represseeritute kategooriatest 1940-1941

• Poola ja Leedu põllutöölised (paljud põgenesid Eestisse)
  
• „valgekaartlased“
  
• Eesti Vabariigi poliitiline eliit
  
• Kõrgemad sõjaväelased
  
• Politsejuhid
  
• Suurärimehed
  

14. juuni 1941 küüditamine

• „kontrrevolutsiooniliste“ parteide aktiiv, „nõukogudevastaste“, „natsionalistlike“ ja „valgekaartlike“ organisatsioonide liikmed + perekonnad
  
• end. politseinikud ja vanglatöötajad + perekonnad
  
• end. suurmaaomanikud, vabrikandid ja riigiametnikud +perekonnad
  
• end. ohvitserid + perekonnad
  
• kriminaalne element
  
• Saksamaalt repatrieerunud ja baltisakslased
  

Terror ja repressioonid 1941. aasta suvel

• Metsavennad ja nende perekonnaliikmed
  
• Metsavendade abistajad
  
• Venemaale viidud mobiliseeritud
  

Arvud

• ligi 10 000 arreteeritut
  

• umbes 500 hukati ja mõrvati Eestis
  
• üle 5000 hukkus Venemaal
  

• üle 10 000 küüditatud Venemaale
  

• umbes 6000 hukkus Venemaal
  

• üle 32 000 mobiliseeritu Venemaale
  

• umbes 14 000 hukkus teekonnal Venemaale ja tööpataljonides
  

† ca 27 500
Sõjajärgsed repressioonid // Arreteerimised

• 1944-53 ca 45 000 arreteeritut
  
• „nõukogudevastane element“, „kontrrevolutsiooniline element“, „natsionalistid“ (äärmiselt lai spekter režiimi vaenlastest – „iseseisvuslased“, „ rahvuslased “, Saksa okupatsiooniajal juhtivatel kohtade tegutsenud, saksa sõjaväes ja Omakaitses teeninud, juhtivad kirikutegelased jt)
  
• Vastupanuliikumises osalenud ehk „bandiidid“ ja „ kodanlik natsionalistlikud põrandaalused“ (metsavennad, põrandaaluste ( koolinoorte )gruppide liikmed)
  
• „kodanlikud natsionalistid“ (loovintelligents, „ juunikommunistid “, „põrandaalused kommunistid “)
  
• „riiklikes“ kuritegudes süüdimõistetud
  
• † ca 10 000
  

Küüditamised

• 1945-1951 kuni 23 000 küüditatut
  
• 15.08.1945 sakslaste küüditamine (407 inimest sh 256 sakslast )
  
• 25.-27.03.1949 nn märtsiküüditamine 20 723 inimest
  
• 1950. aasta mais eestlaste küüditamine endiselt Petserimaalt (koos lätlastega ca 1500)
  
• 1.04.1951 ususektide liikmete küüditamine (Eestist 281 inimest)
  
• † ca 3 000
  

Märtsiküüditamine 1949. aastal väljasaadetute kategooriad

• „Kulakud“ perekondadega
  
• „Natsionalistide“ (Nõukogude võimu poolt arreteeritud) perekonnad
  
• „Bandiitide“ (metsavendade) perekonnad
  

Nõukogude versus Saksa okupatsioon
NSV Liidu okupatsioon 1940-1941, 1944-1953
Saksa okupatsioon 19411944

• Represseeritud (arreteeritud ja küüditatud) üle 85 000
  
• sh hukkunud üle 26 000
  

• Repressioonides kannatanuid üle 20 000 Eesti elaniku
  
• sh hukkunud ca 8000
  
• Hukkunud ja mõrvatud mittekohalikud tsiviilelanikud üle 7000
  

Repressioonid pärast 1953. aastat

• Poliitiliste põhjustel arreteerituid ca 500
  
  • koolinoorte põrandaalused grupid
    
  • dissidendid
    
• „ Pehmed “ repressioonid (töölt vallandamine, koolist väljaviskamine, parteiline karistamine)
  
• Profülaktiline tegevus ( hirmutamine , ähvardamine, värbamine koostööle)
  

Majandus

Majanduse 3 põhiküsimust

• Mida toota?
  
• Kuidas toota?
  
• Kellele toota?
  

Eesti NSV versus Eesti Vabariik
Käsumajandus ( plaanimajandus )
Turumajandus ( segamajandus )
Omand
Riigiomand
Eraomand (segaomand)
Tootmine
Plaanijärgne, ebaratsionaalne, ebaefektiivne, tarbijat mitte arvestav
Ratsionaalne, efektiivne.
Nõudlus
Hind
Paindumatu, fikseeritud
Paindlik. Pakkumine- nõudmine
Tooted-teenused
Sortiment piiratud, defitsiit
Konkurents
Tarbmine
Eratarbimine väike
Suur tarbimine (SKP oluline mõjutaja)
Plaanimajandus või käsumajandus
Plaanimajandus

• Plaanimajandus osutab plaani ja plaaniametkondade keskele osale
  
• Plaan kui normide kogum ja propagandavahend
  

Käsumajandus

• Volitaja ja volitatu probleem (principal- agent -problem)
  
• Renditulu taotlev käitumine (rent-seeking)
  

NSV Liidus oli majanduse juhtimise keskseks organiks valitsus (ministrite nõukogu)
Valitsemisasutuste tüübid

• Üleliidulised (NSVL ainupädevus)
  
• Liidulis-vabariiklikud (ühispädevus)
  
• Vabariiklikud (liiduvabariigi pädevus)
  

Riiklik Plaanikomisjon / Riiklik Plaanikomitee

• Liidulis-vabariikliku alluvusega
  
• 1940-65 ENSV Riiklik Plaanikomisjon
  
• 1965-89 ENSV Riiklik Plaanikomitee
  
• Rahvamajandusplaanide väljatöötamine ja kontroll
  

Tähtsamad majanduslikud ministeeriumid

• Rahandusministeerium
  
• Kaubandusministeerium
  
• Kommunaalmajandusministeerium
  
• Põllumajandusministeerium ( kandis erinevaid nimekujusid)
  
• Ehitusministeerium (erinevad nimekujud)
  
• Sideministeerium 1955-1991
  

Tähtsamad tööstuslikud ministeeriumid

• Kohaliku tööstuse ministeerium
  
• Kergetööstuse rahvakomissariaat 1940-1941/ Kergetööstuse ministeerium 1950-57, 1965-88
  
• Ehituse- ja ehitusmaterjalide tööstuse rahvakomissariaat/ministeerium 1944-1950, Ehitusmaterjalide tööstuse ministeerium 19501957, 1965-1987
  
• Kalatööstuse rahvakomissariaat/ministeerium 1945-1957
  
• Toiduainetetööstuse ministeerium. 1941, 194457, 1965-1985
  

Majanduse juhtimise väljakutse – harukondlik versus territoriaalne mudel
Harukondlik

• Tootmisharu põhine
  
• Kesktasandil tsentraliseeritud või detsentraliseeritud
  
• Domineeriv keskuse ja liiduvabariigi suhetes
  

Territoriaalne

• Rohkem otsustusõigust allapoole
  
• 1958-65 Rahvamajandusnõukogud, 1979/85 Agrotööstuskoondis/Agrotööstuskomitee
  
• Ettevõtete suurem iseseisvus planeerimisel
  

Rahvamajanduse Nõukogu (RMN) 1957-1965

• Administratiivse piirkonna majandusharude juhtimise organ
  
• Loodi 7.06.1957 ENSV ÜN seadusega “Tööstuse ja ehitustegevuse juhtimise organiseerimise edasisest täiustumistest”
  
• 25 NSV Liidu liidulist ja liidulis-vabariiklikku ministeeriumit
  
• Ministeeriumide arvu vähenemine ja valitsemisalade viimine RMN-i alluvusse
  
• RMN juhtkond ministri staatuses , RMN esimees MN esimehe asetäitja
  

Ministeeriumid
Harukondlikud

• Enamus
  
• Konkreetne valitsemisala
  
• Kergetööstuse ministeerium, kalatööstuse ministeerium, ehitusministeerium jms
  

Funktsionaalsed

• Vähemus
  
• Haldusvolitused teatud funktsioonide alal (kontroll, koordineerimine) teiste ministeeriumide ja muude riigivalitsemisorganite suhtes
  
• Rahandusministeerium, riigikontrolli ministeerium jt
  

Eesti NSV majanduse põhipunktid

• 1940. aastatel suured kapitalimajutused rahvamajandusse (1945-50 30% kõrgem kui üleliiduline keskmine)
  
• 1950. aastate keskpaigani tööstuse eelisarendamine
  
• 1950. aastate lõpp-1960. aastate keskpaik põllumajanduse taastumine, 1960. aastate lõpust alates mõõdukas kasv
  

Tööstuse üldiseloomustus

• Eelisarendatud tööstusharud ( põlevkivi -, masinaja kergetööstus )
  
• Lähtumine üleliidulistest huvidest ja vajadustest
  
• Tooraine sissevedu ja toodangu väljavedu
  
• Kiire kasvutempo (1945-50 keskmiselt 36% aastas)
  
• Tööjõupuudus ja oskustööliste värbamine Venemaalt (tööstustööliste arv: 1945. aastal 26 000, 1950. aastal 81 000)
  

Tööstussektori kapitalimahutuste struktuur 1950. aastal

• 29,7% kütteainete töötlemine ja keemiatööstus
  
• 16,8% masinaehitus ja metallurgia
  
• 15,5% kergetööstus
  
• 15,5% tekstiilitööstus
  
• 13,4% toiduainetetööstus
  
• 9,6% paberi- ja telluloositööstu
  

Põlevkivitööstus ja energeetika

• 1940. aastatel eelisarendatud (suurimad kapitalimahutused)
  
• Põlevkivi tootmise mahu suurenemine 2 korda 1945-50
  
• Kohtla-Järve - Leningradi gaasijuhe 1948 (Tallinna 1953)
  
• Kohtla-Järve ja Ahtme SEJ (1947 ja 1951)
  
• Balti SEJ 1959 -66, Eesti SEJ 1964-73
  

Ümberkorraldused põllumajanduses 1940. aastate I poolel
1940. aasta maareform

• 1940-1941
  
• Talu piirsuuruseks kuni 30 hektarit
  
• Äralõikeid üle 40 000 maaomanikult
  
• Maad antakse väikeomanikele ja uusmaasaajatele
  

1944. aasta maareform

• 1944-45, korrigeerimine 1945-47
  
• Talude maksimaalne suurus 20-30 ha
  
• Reformiga kaotab maad umbes 43 000 maaüksust
  
• Talude jaotus: 1/3 uusmaa - ja juurdelõigete saajad; 1/3 maareformiga vähendatud talud ; 1/3 reformist puutumata talud
  

Põllumajandusinstitutsioonid 1940/41-1944-1949

• Sovhoosid ( riigimõisad )
  
• Masina-traktorijaam (MTJ)
  
• Hobulaenutuspunkt (HLP) 1944-1949
  
• Asutuste, organisatsioonide ja ettevõtete abimajandid pärast 1944
  
• Varumisvolinik
  
• Põllumajandusühistud
  
• Kolhoosid 1941, alates 1947. Aastast
  

Talude kurnamine ja väljasuretamine

• 21. oktoober 1947 ÜK(b)K KK Poliitbüroo otsus “ Kolhooside loomisest Leedu, Läti ja Eesti NSV-s”
  
• Müüginormid ( diferentseeritud , suured talud, sakslastega koostööd teinutele suuremad normid)
  
• Põllumajandusmaks (diferentseeritud, suurtel taludel kõrgem)
  
• Riiklikud kohustused (metsategu, teede korrastamine)
  
• Kulakute nimekirjade koostamine 1947-48
  
• 25.-27. märts 1949 küüditamine
  

Põllumajandus pärast kollektviseerimist

• Palju väikeseid kolhoose, mida asutakse ühendama
  
• Maaelu allakäik ja vaesus
  
• Naturaalmajandus
  
• Põllumajandus kogutoodangu langus ja haritava maa vähenemine
  
• Ellujäämise strateegiad: isiklik aiamaa
  

1950. aastate ja 1960. aastate ümberkorraldused

• Kolhooside üleminek rahapalgale 1950. aastate teisel poolel (lõppes 1964. aastaks)
  
• MTJ-de likvideerimine 1958. aastal
  
• Nõrkade kolhooside muutmine sovhoosideks
  
• Kokkuostuhindade suurendamine 1962. ja 1965. aastal
  
• Kolhooside “abimajandid” (kalatööstus, karusnahad, suveniirid , veinid)
  
• Suurmajandite tekkimine 1970. aastate lõpul
  

Vaimuelu

Teemad

• Haridus ( üldharidus , kutseharidus , kõrgharidus , teadus)
  
• Kirjandus
  
• Kujutav kunst
  
• Muusika
  
• Teater ja film
  
• Ajakirjandus
  

Hariduselu tunnusjooned

• Kahe haridussüsteemi olemasolu (eestikeelne, venekeelne )
  
• Suund massi(kõrg)haridusele
  
• Kutseõpetuse madal prestiiž
  
• Teaduse ja kõrghariduse lahutamine institutsionaalselt
  
• Ideoloogiline-patriootlik kasvatus (organisatsioonilises vormis- oktoobrilaps, pioneer , komsomol; sõjaline (alg)õpetus)
  

Institutsioonid

• EKP Keskkomitee
  
  • Kooliosakond 1940-48, 1951-56
    
  • Propaganda ja agitatsiooniosakond (koolisektor, teaduse ja õppeasutuste sektor)
    
  • Teaduse ja kõrgemate õppeasutuste osakond 1951-53/Teaduse ja kultuuri osakond 1953-56, 1963-69/Teaduse, koolide ja kultuuriosakond 1956-63/Teaduse ja õppeasutuste osakond 196988
    
  • Ideoloogiaosakond 1963-65
    
• Haridusministeerium (RK 1940-46)/Riiklik Hariduskomitee 1988-89/Haridusministeerium
  
• Kõrg- ja Keskerihariduse Komitee 1959-68/ministeerium 1968-88
  
• Riikliku Kutsehariduse Peavalitsus/Riikliku Kutsehariduse Komitee 1968-88
  

Eesti kõrgkoolid

• Tartu Riiklik Ülikool (TRÜ)
  
• Eesti Põllumajanduse Akadeemia (EPA) 1950
  
• Tallinna Polütehniline Instituut (TPI)
  
• Tallinna Pedagoogiline Instituut (TPdel) 1952
  
• Tallinna Riiklik Konservatoorium
  
• Kõrgem Kunstikool “Pallas” kuni 1951
  
• Eesti NSV Riiklik Kunstiinstituut 1951. Aastast
  

Teaduste Akadeemia

• 1946 ENSV TA asutamine
  
• Eriala instituutide rohkus
  
• Peamine vabariigi teadusasutus
  
• 1989. aastal 50% teadusrahadest TA-le ja 19% kõrgkoolidele
  
• 1989. aastal teadlaste osakaal. 55% TA, 24% kõrgkoolid (kokku 6184 teadlast)
  
• Teaduskaraadid + aunimetused (ENSV teeneline teadlane)
  

Kultuurielu tunnused

• Loomingulise vabaduse piiramine (puudumine)
  
• Kultuuri rakendamine ideoloogilises võitluses
  
• Loome (kutse)ühingutesse kuulumise vältimatus
  
• Kunstiliikide gradatsioon
  
• Loomeinimeste kategoriseerimine aunimetuste alusel (Stalini preemia laureaadid; NSV Liidu teenelised kunstnikud ; ENSV rahvakirjanikud jt)
  
• Eestikeelse kultuurielu domineerimine
  

Institutsioonid

• EKP Keskkomitee
  
  • Propaganda ja agitatsiooniosakond
    
  • Ilukirjanduse ja kunsti osakond 1951-53
    
  • Teaduse ja kultuuri osakond 1953-56, 1963-69/Teaduse, koolide ja kultuuriosakond 1956-63/Kultuuriosakond 1969-88
    
• Kunstide Valitsus 1940-53
  
• Kultuuriministeerium 1953. aastast
  
• Kinematograafia ministeerium 1946-53/…/Kinematograafia Komitee/Riiklik Kinematograafia Komitee 1967-1980/Riiklik Kinokomitee 1980-88
  
• MN Raadiokomitee/MN Raadioinformatsioonikomitee 194953/Raadioinformatsiooni Peavalitsus 1953-57/Raadio ja Televisiooni Komitee 1957-62/Riikliku Raadio ja Televisiooni Komitee 1962-70/ Riikliku Televisiooni ja Raadio Komitee 1970. aastast
  

Kirjandus

• Eesti NSV Kirjanike Liit
  
• NSV Liidu Kirjandusfondi Eesti Vabariiklik osakond
  
• Ideoloogilise võitluse eesliinil
  
• Range tsensuur (eeltsensuur, enesetsensuur)
  
• Ametlik kunstivool sotsialistlik realism ( sotsrealism )
  
• Ühiskonna respekt kirjanike vastu
  
• Kirjanike hierarhia aunimetuste („auastmete“) alusel (Stalini preemia laureaat, ENSV rahvakirjanik, ENSV teeneline kirjanik)
  
• Suur erinevus sissetulekutes
  
• Märkimisväärsed honorarid ja massitiraažid
  

Kujutav kunst

• Eesti NSV Kunstnike Liit
  
• Eesti NSV Kunstifond
  
• Ideoloogilise võitluse eesliinil
  
• Ametlik kunstivool sotsialistlik realism (sotsrealism)
  
• Kunstiliikide hierarhia (kõrgem skulptuur ja maal)
  
• Kunstnike hierarhia (NSV Liidu rahvakunstnik, ENSV rahvakunstnik, ENSV teeneline kunstnik)
  
• Riigi tellimused
  
• Sissetulekute mitmekordsed erinevused
  

Muusika

• Eesti NSV Heliloojate Liit
  
• NSV Liidu Muusikafondi Eesti vabariiklik osakond
  
• Laulupidude traditsioon: Vormilt rahvuslik, sisult sotsialistlik
  
• Aunimetused (NSVL rahvakunstnik, ENSV rahvakunstnik, ENSV teeneline kunstnik)
  
• Ideoloogiline surve ja kontroll heliloomingu üle järk-järgult nõrgenes
  
• Tarifitseerimine
  

Teater ja film

• ENSV Teatriühing
  
• ENSV Kinematografistide Liit
  
• Teater: range tsensuur (eel- ja järeltsensuur)
  
• Film ( kino ) propagandarelvana
  
• Aunimetused (NSVL rahvakunstnik, ENSV rahvakunstnik, ENSV teeneline kunstnik)
  
• Lavastajate, näitlejate, lauljate hulgas rohkem aunimetustega kui muudel erialadel
  

Ajakirjandus

• Range tsensuur (trükiajakirjanduseeltsensuur; raadio ja televisioon- eel- ja järeltsensuur)
  
• Meedia ideoloogilise järelevalve all ja ideoloogilise mõjutajana
  
• Propaganda ja desinformatsioon
  
• Raadio ja televisioon meelelahutuskanalitena
  
• Ajalehed suuretiraažilised
  

Kokkuvõte: Kommunistliku režiimi olulisemad tunnused

• Ametlik (kõikehõlmav) ideoloogia
  
• Liidrikeskne ühe partei süsteem
  
• Tsentraliseeritud ja rangelt hierarhiline parteija riigibürokraatia
  
• Julgeolekuorganite kontroll ühiskonna üle
  
• Käsumajandus
  
• Massimeedia monopol ja tsensuur
  

Kodutööd

ESIMENE TÖÖ

TEKST 3: Toomas Hiio „Seitse mõtet 20. sajandi Eesti ajaloost“

Vastused

Autor on Toomas Hiio. Toomas Hiio on uurinud Tartu Ülikooli üliõpilaskonda, sõjaväe ja tsiviilelanike suhteid, II maailmasõda, väeteenistusest Eestis, 1905. aasta revolutsiooni, okupeeritud Eesti olukorda jne. Põhiliselt on autor uurinud Eesti sõjaajalugu . Selle kohta sain infot, kui vaatasin Eesti Teadusportaali netileheküljel tema publikatsioonide pealkirju.

Autori arvates on Eesti 20. sajandi ajalugu tõe ja õiguse välja selgitamine Eesti riigile väga oluline. Eesti jaoks on see kui eneseteadvustamine. Oluline on, et meie ajalugu mõistetakse üheselt.
Autor juurdleb selle üle, et kas riigi poolt rahastatud komisjonide ja riigi toetust leidvate mittetulundusühingute poolt uuritav 20. sajandi ajalugu ongi see õige ja ametlik ajalugu.

Taastatud Eesti Vabariik ei olnud liiduvabariik nagu Kõrgestan, kuigi Kõrgestan lõpuks ikkagi iseseisvus, kui liitu enam ei olnud. Eesti Vabariiki tunnistati kui iseseisvunud vabariiki, aga Turkmenistani peeti Nõukogude Liidu lagunemisel iseseisvunud liiduvabariigiks.
Kuigi Soome oli personaalunioonis Vene keisriga, pidi Soome siiski Nõukogude Venemaaga kolm korda rahu tegema. Eestlased taastasid oma kodanikuühendused peale okupatsiooni, aga Soome austas oma lepinguid Venemaaga. Soome keeles on mõiste ryssäviha, aga eestlastel ei ole.

1919. aasta maaseadus pani enamiku eestlastest Eesti Vabariiki toetama . 30 aastat hiljem tulid kolhoosid ja maad ning varad võeti talupoegadelt ära. 1990. aastatel anti peaaegu kõik võõrandatud omandist endistele omanikele või nende järglastele tagasi. Eestlasi peetakse talurahvaks ja maade tagasi andmine oli iseenesestmõistetav.

Kuritegude uurimine on vajalik selleks, et oleks teada täielik ja õige ajalugu. Uurimine toimub riiklikult toel ja initsiatiivil, seega on ajaloo uurimine ja teadmine oluline kõigile. Oluline on kuritegusid uurida ka kuritöö ohvrite seisukohalt, kuna neile on liiga tehtud. Kuna riik toetab ohvreid, siis on vaja kindlaks teha, keda on õige toetada ja keda mitte. Tuleb ka välja selgitada, keda on alusetult kurjategijaks nimetatud.
20. sajandi ajalugu uurivad riigi poolt rahastatud komisjonid ja mittetulundusühingud. 1998/1999–2008/2009 tegutses Inimsusevastaste Kuritegude Uurimise Eesti Rahvusvaheline Komisjon ja 2008/2009-praeguseni tegutseb Eesti Mälu Instituut.

Minu jaoks uus ja huvitav oli see, et paljundatud isamaalisi kõnesid saadeti soovijatele postiga, et neid saaks igal pool ette kanda. Ma polnud sellest varem kuulnud ja on huvitav teada, et neid n-ö isegi telliti.
Huvitav, kuid mitte üdini uus teadmine minu jaoks oli ka see, et Prantsusmaa ja veel mitu riiki on kriminaliseerinud holokausti eitamise. Prantsusmaal on lisaks sellele kriminaliseeritud ka armeenlaste genotsiidi eitamine.

ZEV-i oli essees põgusalt mainitud , aga uurisin ikkagi lähemalt. ZEV-i kohta uurisin Vikipeedia netileheküljelt, kust sain teada, et see on Eesti Rahva Ühisabi Äraviidute Otsimise ja Tagasitoomise Osakond ZEV. Sain teada, et okupatsioonide ajalugu on uuritud ka varem kui 20 aastat, mida on essees mainitud.
YYA-lepingu kohta sain infot militaar .net leheküljelt, kust sain teada, et see oli leping Soome ja Nõukogude Liidu vahel. Selle lepingu läbi proovis Nõukogude Liit Soome relvastushankeid kontrollida. Leping katkestati 1992. aastal leppega , et tulevad uued baaslepped. YYA-leping aitas mõista soomlaste ryssäviha.

TEINE TÖÖ

VARIANT 2: Eenok Kornel „Kuldset keskteed ei ole“

Vastused

ENSV Ülemnõukogu ülesandeid: muudatuste tegemine Eesti NSV seadusandluses, ENSV ministeeriumite ja riiklike komiteede moodustamine ja kaotamine, Eesti NSV Ministrite Nõukogusse kuuluvate isikute ametisse nimetamine ja vabastamine ja Ülemnõukogule vastavate seaduste kinnitamiseks esitamine. ENSV ÜNi olulisim õigusakt oli 1991 vastu võetud otsus Eesti riiklikust iseseisvusest. 1990 otsustati tunnistada kehtetuks nimetus “Eesti Nõukogude Sotsialistlik Vabariik” ja võtta kasutusele “Eesti Vabariik”. ( Lauristin , 2015)
ENSV Ülemnõukogu Presiidium andis välja seadusi ja võttis vastu otsuseid. Ülemnõukogu istungjärkude vahelisel ajal täitis ka mõningaid selle ülesandeid.
ENSV ÜNP kutsus kokku Ülemnõukogu istungjärke, tõlgendas ENSV seadusi, juhtis kohalike nõukogude tegevust, andis välja ENSV aunimetusi ja aukirju, otsustas armuandmisi jne vastavalt ENSV konstitutsioonile. (Eesti..., 2015)
ENSV Ülemnõukogu Presiidium oli ENSV Ülemnõukogu alaliselt tegutsenud juhtorgan . ENSV Ülemnõukogule ja ENSV Ülemnõukogu Presiidiumile sarnaseid ülesandeid täidab praegune Riigikogu ja Riigikogu juhatus. (Lauristin, 2015)

NLKP KK on Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei Keskkomitee (Nõukogude..., 2015) ja EKP KK on Eestimaa Kommunistliku Partei Keskkomitee (EKP Keskkomitee, 2015). EKP KK oli NLKP struktuurüksuse Eestimaa Kommunistliku Partei kõrgeim kollektiivne juhtorgan. EKP polnud võimukandja, sest võim oli Venemaal, aga EKP oli võimuvahendaja. ( Liivik , Niidassoo, Ohmann, Pillak ja Tarvel, 2000)

Jah – Analoogiks võid pidada peaorganisatsioone (emaettevõtteid) ja nende tütarettevõtteid. Peaorganisatsioon kontrollib tütarettevõtete tegevust. Näiteks tegutseb Eestis ettevõte Nordecon , mille tütarettevõte on Nordecon Betoon (Nordecon).
Ei – Eestis ei ole enam otseselt sellist võimukandjat, kelle korraldusi ja käske peavad teised täitma. Kõik on demokraatlikum kui Nõukogude Liidu ajal.

Kornel on üles kirjutanud mälestusi aastast 1978-1988. Ta oli nii ajakirjanik kui ka riigiametnik . Aastal 1978 võttis ta vastu otsuse olla lisaks ajakirjanikule ka Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi esimehe abi. 1983. aastal läks juriidilisse osakonda tööle. (Kornel, 2011: 106-107, 132-142)
Otsisin vikipeediast (Eenok Kornel, 2015) lisa. Aastatel 1974–1982 töötas ta ETV kommentaatorina, kuuludes 1979. aastast ka Eesti NSV Ajakirjanike Liitu. 1979. aastast oli Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi esimehe abi. Juriidilises osakonnas töötas Kornel asejuhatajana.

Arvustus räägib pikalt sellest, kuidas raamat ei ole kutsuv . Pealkiri on segadusse ajav, puudub sisuregister, kujundus on halb (v.a värviline foto tagakaane lahtivolditaval osal) ja raamatul ei ole sisukirjeldust. Adams kohati kurdab, et millegi kohta on liiga väge infot (Tallinna Mererajoon, Rahvarinde ajalugu jne) ja teisalt kiidab, et Kornel on kirjutanud mõningaid asju põhjalikult ja selgelt (Eesti Kongressi materjalid, üliõpilaste ehitusmalevas toimunu). Kornel on oma raamatus Käbinist hästi kirjutanud (v.a see, et oli vene tähestiku poolt), aga Adams kirjeldab Käbinit kui kommunisti. (Adams, 2012)
Minu arust on arvustuse üldine toon kritiseeriv. Välja on toodud ka positiivseid ja hästi tehtud asju, aga ka kriitikat on palju. Loetust sain nii mõnelegi asjale selgitust juurde ja arvustuses oli ka raamatust üldiselt kirjas, seega sain ka aimu , mis muudel lehekülgedel võib olla.

Praegust välisministeeriumi hoonet Tallinnas, kus Eestimaa Kommunistliku Partei Keskkomitee asus, kutsuti Valgeks Majaks (Mälestus..., 2015). EKP polnud võimukandja, sest võim oli Venemaal, aga EKP oli võimuvahendaja. Parteiorganid juhtisid ja kontrollisid kõike, nii haldus-, majandus- kui repressiivstruktuure. (Liivik, Niidassoo, Ohmann, Pillak ja Tarvel, 2000)
EKP KK büroo istungitel arutati kõiki olulisi liiduvabariigi haldusküsimusi. Büroo olulisteks tegevusvaldkondadeks olid ka parteisse vastuvõtt ja sealt väljaheitmine ning olulistele ametikohtadele määramine. (EKP Keskkomitee, 2015)
Välisministeerium tegeleb Eesti Vabariigi suhtlemise korraldamisega välisriikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega. Eestimaa Kommunistliku Partei Keskkomitee pidi pidevalt suhtlema Nõukogude Liidus asuva Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei Keskkomiteega. Mõlemad asutused pidasid sidet välismaailmaga, sellest ka institutsionaalne järjepidevus .

Läbi loominguliste liitude ärkas Eestis ellu perestroika . Hakati mõtlema sellest, mis võiks Eestis teisiti olla. Toitlusprogrammi kõrvale tekkis kultuuriprogramm. Loomeliitu kuulusid erinevad loovisikud. Näiteks Hando Runnel , Aivo Lõhmus, Rein Raud, Kalju Komissarov , Jaan Kaplinski ning Heinrich Valk. (Kornel, 2011: 138-140)
Loomeliidud edastasid parteipropagandat. Samuti koguti andmeid olukorra kohta Eestis. Funktsioonid olid ka informeerimine, reguleerimine, harimine ja meelelahutus . Õigustati poliitilisi institutsioone. ( Kreegipuu , 2005) NL ajal tegutsenud loomingulised liidud olid näiteks Eesti Raadio, ENSV Kirjanike Liit ja Eesti Muinsuskaitse Selts (Kornel, 2011: 138).

Ametlikult kandis ettevõtmine nimetust Eesti NSV loominguliste liitude juhatuste ühispleenum ja selle eesmärk oli loovliitude osa arutamine NLKP XXVII kongressi otsuste täitmisel ja XIX üleliiduliseks parteikonverentsiks valmistumisel. Loomeliitude kultuurinõukogu oli kutsunud pleenumi tööst osa võtma EKP Keskkomitee büroo selle täies koosseisus. Ühispleenum kritiseeris Eestis “ülal” valitsevat perestroikat ning glasnostit tõrjuvat hoiakut, demokratiseerimisprotsessi aeglust. Nõuti vabariigi üleviimist isemajandamisele, oma kodakondsuse sisseseadmist ja ENSV suveräänsust. (Loomeliitude ühispleenum, 2014)

Jaan Kaplinski pakkus välja surmanuhtluse kaotamise (Kornel, 2011: 140). Surmanuhtlusega käidi hooletult ringi. Tapeti põhjendamatult inimesi, k.a süütuid. Lisaks on minu arvates surmanuhtlus üldse kohutav, sest kellegi elu võtmine lihtsalt ei ole õige.
Heinrich Valki ideeks oli, et perestroika esimeseks mõjuvaks võiduks saagu riikliku iseseisvuse taastamine (Kornel, 2011: 140). Patriootlik. Kui perestroikaga alustada, siis võiks tõesti see alguse saada iseseisvuse taastamisega, kuna siis saab asi tõesti alguse Eesti asja ajamisega ja annab indu muutuste läbiviimiseks.
Kalju Komissarov tõi välja, et stalinism tuleb kuulutada võrdväärselt natsismi ja rassismiga inimvaenulikuks nähtuseks (Kornel, 2011: 140). Inimestele tuleb selgeks teha, mida on Nõukogude Liit eestlastega teinud. Kõik ei olnud nii ilus kui osad arvasid. Toimusid küüditamised ja tagakiusamised.

Savisaar oli Rahvarinde loomise ajal Eesti NSV Riikliku Plaanikomitee osakonnajuhataja. (Edgar Savisaar, 2015) Savisaar esitas 1988. aastal ETV otsesaates Rahvarinde asutamise idee. Savisaar viis algatajate deklaratiivse teksti EKP Keskkomiteesse ja ülemnõukogu presiidiumisse. (Kornel, 2011: 142)

Tekstist ilmneb, et Kornel on loomeliitude mõtteviisi poolt. Kornel kirjeldab Karl Vainot, kes ei ilmunud loominguliste liitude ühispleenumile Toompeale, kui arga inimest (Kornel, 2011: 139). Kornel nimetab loomeliitude isikuid karmi tõe avalikult väljaütlejateks (Kornel, 2011: 140). See, et ta nimetab nende öeldut tõeks, näitab juba tema arvamust, et ta on nende seisukohtadega nõus. Kornel oli koos kolleegidega arutanud, et hakkab midagi suurt juhtuma (Kornel, 2011: 142). Kornel tegi ka kõik, et Rahvarinde loojaid aidata (Kornel, 2011: 143).

Amnesteerimine - see tähendab vabastamist karistuse kandmiselt ( Olesk , 2015). Sain aru, mida tehti NL juubeli auks (Kornel, 2011: 136). Muidu oleksin võinud arvata, et see tähendab midagi halba.
Ukaas - Venemaa presidendi, tsaari või riigivõimuorgani välja antud seadusandlik akt või korraldus (Ukaas, 2014). Eeldasin selle tähendust, aga nüüd sain kindel olla, et arvasin õigesti.
Kasutatus kirjandus

Adams, J. (2012). Ühe juristi elukäik. Sirp . Kasutatud 21.11.2015 http://www.sirp.ee/s1-artiklid/c9-sotsiaalia/uehe-juristi-elukaeik/ .

Edgar Savisaar (2015). Vikipeedia. Kasutatud 21.11.2015 https://et.wikipedia.org/wiki/Edgar_Savisaar .

Eenok Kornel. (2015). Vikipeedia. Kasutatud 21.11.2015 https://et.wikipedia.org/wiki/Eenok_Kornel .

Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidium (2015). Vikipeedia. Kasutatud 20.11.2015 https://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_NSV_%C3%9Clemn%C3%B5ukogu_Presiidiu m.

EKP Keskkomitee (2015). Vikipeedia. Kasutatud 21.11.2015 https://et.wikipedia.org/wiki/EKP_Keskkomitee .

Hooned. Nordecon. Kasutatud 21.11.2015 http://www.nordecon.com/root/et/ettevottest/tutvustus/hooned/ .

Kornel, E. (2011). Kuldset keskteed ei ole: mälestusi, äratundmisi, pealtnägemisi. (Lk 103-113, 132-148). Tallinn: Olion. Kasutatud 23.11.2015 https://moodle.ut.ee/pluginfile.php/335006/mod_resource/content/1/Kornel_Kuldset_keskteed_ei_ole_106_107_132_142.pdf .

Kreegipuu, T. (2005). Nõukogude kultuuripoliitika printsiibid ja rakendused Eesti NSV-s aastatel 1944-1954 kirjanduse ja trükiajakirjanduse näitel. Magistritöö . Tartu Ülikool, ajaloo osakond. Kasutatud 21.11.2015 http://dspace.ut.ee/bitstream/handle/10062/1026/kreegipuu.pdf;jsessionid=D7339705E82030EDAF195EAFF64F69B2?sequence=5 .

Lauristin, M. (2015). ENSV Ülemnõukogu / EV Ülemnõukogu. Riigikogu. Kasutatud 20.11.2015 http://www.riigikogu.ee/tutvustus-ja-ajalugu/riigikogu-ajalugu/ensv-ulemnoukogu-ev-ulemnoukogu/ .

Liivik, O., Niidassoo, K., Ohmann, V., Pillak, P. ja Tarvel, E. (2000). Kõrgemad võimu vahendajad ENSV-s. Tallinn: Kistler-Ritso Eesti Sihtasutus . Kasutatud 20.11.2015 http://www.okupatsioon.ee/et/tegevus/166-korgemad-voimu-vahendajad-ensv-s .

Loomeliitude ühispleenum (2014). Vikipeedia. Kasutatud 21.11.2015 https://et.wikipedia.org/wiki/Loomeliitude_%C3%BChispleenu m.

Mälestus tööst EKP Keskkomitees: Valget maja raputab paleepööre. Karl Vaino venestamispoliitika algusaastad (1978–1980) (2015). Delfi: Elutark. Kasutatud 22.11.2015 http://elutark.delfi.ee/raamatud/malestus-toost-ekp-keskkomitees-valget-maja-raputab-paleepoore-karl-vaino-venestamispoliitika-algusaastad-19781980?id=72195891 .

Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei Keskkomitee (2015). Vikipeedia. Kasutatud 20.11.2015 https://et.wikipedia.org/wiki/N%C3%B5ukogude_Liidu_Kommunistliku_Partei_Keskkomitee .

Olesk, P. (2015). Parim aeg rääkida natsismist? Lääne Elu. Kasutatud 21.11.2015 http://online.le.ee/2015/05/25/peeter-olesk-parim-aeg-raakida-natsismist/ .

Ukaas (2014). Vikipeedia. Kasutatud 21.11.2015 https://et.wikipedia.org/wiki/Ukaas .

KOLMAS KODUTÖÖ

VARIANT B: Indrek Paavle „Seadusest käskkirjani. NSV Liidu õigusaktide klassifikatsioonist ja kasutamisest ajaloo uurimises.“

Nõukogude õiguses üldkohustuslikku õigusnormi sisaldavat õigusakti nimetati normatiivaktiks. Tänapäeval peetakse seda vananenud mõisteks, ning selle asemel kasutatakse mõistet õigustloov akt. Mõiste sünonüümidena aktsepteeritakse ka termineid õigusloome akt ja üldakt .

Ülemnõukogu Presiidiumi aktid olid seadlus ja otsus.

Kohalike riigivõimuorganite ja nende täitevkomiteede poolt vormistatud aktid olid otsus ja korraldus.

Valitsus ja partei keskkomitee võisid välja anda määrusi.

Otsus oli normatiivakt ja sõltuvalt asjaoludest võis korraldus olla ka normatiivse iseloomuga , aga ei pidanud olema. Otsuse tegi nõukogu või täitevkomitee neile seadustega antud õiguste raames. Korralduse andis täitevkomitee esimees või aseesimees oma täitevkomitee otsuste või kõrgemalseisvate organite otsuste ja korralduste konkreetseks täitmiseks. Korraldust võib pidada käsuks või nõudeks. Otsuste aluseks võib olla seadus, seadlus, valitsuse määrus või korraldus. Otsus kehtis vastava linna, rajooni , alevi, küla vms territooriumil ja selle täitmine oli kõigile kohustuslik. Otsust võis teha ainult kollegiaalselt.

Valitsusasutuse kollegiaalne akt jõustati ministri käskkirjaga.

ÕPSIDELT: KOLMANDA KODUTÖÖ VASTUSED

Nõukogude õiguses nimetati üldkohustuslikku õigusnormi sisaldavat õigusakti normatiivaktiks. (Tänapäeva eesti õiguskeeles kasutatakse samas tähenduses termineid ‘õigustloov akt’, ‘õigusloome akt’ ja ‘üldakt’.)
Direktiive ehk üldisi suuniseid sisaldasid nõukogude ajal partei (parteiorganite) aktid. (Sõna “direktiiv” kasutati ka üldmõistena ja sel juhul peeti silmas kõigemalseisva organi või ametiisiku juhist, mille täitmine oli kohutuslik.)
Ülemnõukogu õigusaktid olid seadus ja otsus. Ülemnõukogu Presiidiumi õigusaktid olid seadlus ja otsus.
NSV Liidu ja ENSV valitsus ehk ministrite nõukogu andsid välja välja määrusi ja korraldusi.
Valitsuse (ehk ministrite nõukogu) määrus erines valitsuse korraldusest selle poolest, et määrus oli normatiivne ja üldkohustuslik vastaval territooriumil, vastu võetud kollegiaalselt. Korraldus oli enamasti mittenormatiivne, keskendus üksikjuhtumile, oli vastu võetud personaalselt. NB! Mõlemad olid täitmiseks kohustuslikud, kuid korraldus ei sisaldanud (enamasti) üldkohustuslikku õigusnormi, st polnud normatiivakt - teisisõnu , korralduse kohustuslikkus piirdus (enamasti) konkreetse juhtumiga.
Valitsusasutuse (ministeeriumi, komitee) kollegiaalset akti nimetati otsuseks ja see jõustati käskkirjaga.
Kohalike riigivõimuorganite (linna, rajooni, alevi, küla nõukogu või täitevkomitee) aktid olid otsus ja korraldus.
Kohaliku riigivõimuorgani otsus erines kohaliku riigivõimuorgani korraldusest selle poolest, et otsus oli normatiivne ja üldkohustuslik vastaval territooriumil, vastu võetud kollegiaalselt. Korraldus oli enamasti mittenormatiivne, keskendus üksikjuhtumile, oli vastu võetud personaalselt. NB! Mõlemad olid täitmiseks kohustuslikud, kuid korraldus ei sisaldanud (enamasti) üldkohustuslikku õigusnormi, st polnud normatiivakt - teisisõnu, korralduse kohustuslikkus piirdus (enamasti) konkreetse juhtumiga.