Kaska-Luiga Talu (2)

SISUKORD
SISSEJUHATUS
1. KASKA - LUIGA TALU ÜLDISELOOMUSTUS 4
2. TALU AJALUGU JA ARENGUKAVA 7
2.1.Ajaloost 7
2.2.Tootmise suund ja mahud 9
2.3. Maakasutus 11
2.4.Tööjõud 12
3. RAAMATUPIDAMINE 14
3.1. Kasumiaranne 14
3.2.Rahavoogude aruanne 14
3.3. Kaska-Luiga talu finantsaruandlus analüüs 14
3.3.1. Maksevõime suhtarvud 15
3.3.2. Kapitali struktuuri (finantsvõimenduse) suhtarvud 17
3.3.3. Tasuvuse suhtarvud 18
3.3.4. Efektiivsuse e. Käibesageduse suhtarvud 20
KOKKUVÕTE 22
KASUTATUD KIRJANDUS 24

SISSEJUHATUS

Töö on koostatud Kaska-Luiga talu kohta, mis asub Põlva Maakonnas Kanepi vallas. Talu põhitegevuseks on piima ja liha tootmine ning teraviljakasvatus. Talu on tegelenud põllumajandussaaduste tootmisega 1991. aastast alates.
Töö eesmärgiks on anda ülevaade talu majanduslikust arengust aastatel 2001-2002 ja tuua välja mõningaid andmeid aastatest 2003-2007.
Töö koostamisel on saadud infot raamatupidajalt, kes tegeleb talus raamatupidamisega ja talu perenaiselt.
1. KASKA-LUIGA TALU ÜLDISELOOMUSTUS
Talu tegutseb alates 1991. aastast. Kaska-Luiga talu põhitegevuseks on:

• piima tootmine;
  
• tõuloomade müük;
  
• teravilja ja rapsi kasvatus;
  
• metsakasvatus ja metsamaterjali müük
  

Töölisi on talus 2007. aasta seisuga 27, nendest 3 kõrgharidusega (peremees, perenaine , agronoom ), kesk- ja kesk-eri haridusega 17 töölist. Veterinaaria ostetakse teenustööna, samuti talus saavad praktikat Eesti Maaülikooli veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituudi üliõpilased.
2004. aastal alustati uue 500- pealise lüpsilauda ehitust, mille ehitus lõpetati oktoobris 2005. a. Laudas on kaasaegne tehnika ja karusell-lüpsiplats.
2005. aastal geoloogilise uuringu käigus avastati suured liiva- ja kruusavarud, see on talu tootmisest lahutatud ja loodud eraldi firma 50% osalusega, mis hakkab tootma kõnnitee kive, seega üks vana laut on lammutatud ja selle asemele ehitatud uus kivitehas, teine laut on kohendatud poegimislaudaks.
Loomade arv talus on suurenenud aastast aastasse. Alljärgnevas tabelis on näha loomade arvu muutus.
Tabel. Loomade arv aastate lõikes
Aasta
2003
2004
2005
2006
2007
Lehmad
360
374
338
437
457
Lehmikud
341
335
379
438
425
Kokku
701
709
717
875
882
Kõige väiksem lehmade arv oli 2005. aasta lõpus, kui läks käiku uus laut. Lehmade arv vähenes 2004. aastaga võrreldes 36 pea võrra, see oli tingitud sellest, kuna enne olid lehmad lõaspidamisel, siis läks osa loomi välja traumaga ja põhiliseks prakeerimise põhjuseks olid liigesehädad. Liigeste haigustest saadi lahti siis kui hakati ise probleemsete loomade jalgu värkima ja ravima. Tabelist on ka näha, et 2006. aastaks on probleemidest lahti saadud. Väljaläinud lehmade asemele osteti Eestist tõumullikaid juurde.
Lehmikute arv oleneb ka sellest kui palju sünnib aasta jooksul lehmikuid, millegipärast sünnib alati rohkem pullikuid kui lehmikuid.
2007. aastal on lehmikute arv väiksem kui 2006. aastal, see on tingitud ka sellest, et 2007. aastal talu müüs 118 tõumullikat välismaale:

• Rumeeniasse - 22
  
• Hollandisse - 10
  
• Leetu - 18
  
• Hispaaniasse - 20
  
• Venemaale - 48
  

Kuna välismaale sai müüdud põhiliselt lõpptiined mullikad, siis on ka tabelist näha, et lehmade arv on suurenenud 2006. aastaga võrreldes ainult 20 pea võrra, selleks, et talus lehmikute arv ei väheneks, siis osteti soodsama hinnaga vabariigi piires 95 tõuvasikat üleskasvatamiseks.
Tabel Piima toodang lehma kohta kg tõugude ja aastate lõikes
Aasta
2003
2004
2005
2006
2007
EHF
7687
8054
8329
10146
9587
EPK
6864
7153
7850
8869
8610
Kokku
7347
7707
8136
9640
9254
Tabelist on näha, et piimatoodang on tõusnud , v. a. 2007. aastal, see oli tingitud loomade sigismisprobleemidest ja ka sellest, et palju lõpptiineid mullikaid müüdi välismaale, samuti EHF tõugu loomad annavad rohkem piima kui EPK, kuid see eest on EPK lehmadel tervis ja jalad tugevamad kui EHF karjal.
Kõik pullvasikad müüakse talus Estonian ACB Vianco OÜ kaudu Itaaliasse, v.a. need , mis on müüdud Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistule, 2007. aastal müüdi 2 pullvasikat.
Maid on kasutuses 1238 ha – haritavat maad ja looduslikku rohumaad, metsamaad 176 ha.
Tabel Talu maakasutus ha
Aasta
2003
2004
2005
2006
2007
Looduslik
rohumaa
101
101
101
101
101
Kultuurrohumaad
367
317
158
218
197
Rohumaa uuendus
191
191
191
202
204
Rapsimaa
197
202
93
91
88
Teraviljamaa
532
488
629
513
573
Must kesa
0
0
66
113
75
Kokku
1388
1299
1238
1238
1238
2003. aastal oli kasutuses rohkem maad kui k.a. ,osadel maadel lõpetati rendileping, sest talu ei olnud nõus maksma nii kõrget rendi hinda kui taheti.
2006. aastal vähendati teravilja panda, kuna 2005. aastal müügi hinna tõttu läks teravilja kasvatus kahjumisse.
Kasvav loomade arv nõuab rohkem rohusöötasid ja sellega on tingitud ka rohumaade pindala suurenemine.
Talu toodab rohusilosid oma karjale ise, teravilja kasvatakase nii müügiks kui ka söödaks, raps realiseeritakse. Põlluharimiseks on kasutusel kõige uuem tehnika, talus on 3 Fendt, 2 John Deere marki traktorit ja 2 Claas kombaini, samuti muu mullaharimistehnika on uus. Silo varumiskomplekti kuulub 2 Pöttinger silokogumiskäru, sama marki vaalutaja ja niidumasinad. Laadimistehikaks on 2 teleskooplaadurit Merlo, nendega tallatakse ka silo.
2004. aastal osteti uus teraviljakuivatussüsteem Petkus, mille läbilaskevõime on 12,5 tonni tunnis.
2007. aastal alustati 2000 tonnise viljahoidla ehitust, mis peaks valmis saama juuni lõpuks 2008.a.
Plaanis on uue lauda juurde ehitada erivajadustega loomade (poegimine, haiged loomad) juurdeehitus .
2. TALU AJALUGU JA ARENGUKAVA

Ajaloost
Talu loodi 21. augustil 1991.a. ENSV Taluseaduse alusel.Esialgu oli talul kasutada 24 ha haritavat maad, juurde osteti 1 lüpsilehm ja 2 tiinet tõumullikat. Tol ajal oli plaanis kasvatada talus kõiki põllumajandusloomi: veiseid, sigu , lambaid, küülikuid ja kanu. Talu töödega pidi hakkama saama talupere oma jõududega. Masinatest osteti T-25 koos haakeriistadega.
1991.a. sügisel alustati ka uue lauda ehitusega. Uus laut valmis 1992.a. jaanuariks, see mahutas 16 lüpsilehma, 20 siga ja ca 20 lammast. Selleks, et uus ehitus tühjana ei seisaks, osteti Väimelast 13 lõpptiinet tõumullikat. Aasta pärast osutus uus laut väikeseks ning otsustati üle minna ainult piima tootmisele ja seakasvatusele. Lambakasvatus lõpetati ja tehti juurdeehitus lüpsikarjalaudale. Lautade rekonstrueerimise tulemusena olid olemas 24- kohaline lüpsikarjafarm ja 20-kohaline sigala .
Nelja aastase töökogemuse jooksul saadi aru, et nii edasi minna enam ei ole võimalik – ilma puhkepäevadeta ja uue tehnika soetamiseta. Nii väikese tootmise juures investeeringuteks ei jätkunud raha. Taluperemees oli kahe valiku ees – kas lõpetada või suurendada talupidamist. Kuna talul oli soetatud küllaltki hea tõukari, siis otsustati talu tootmist suurendada ja palgata tööjõudu.
1995.a. 16. augustil tekkis võimalus üle võtta kõigi kohustustega pankrotistunud 100-kohaline Liismiti lüpsikarjalaut, kuhu oli alles jäänud 51 lüpsilehma, piima väljalüps lehma kohta päevas oli ca 7 liitrit. Sellise lüpsikarjaga polnud võimalik toodangut tõsta, tuli uuendada tõukarja, mida osteti Kõpu ja Estonia OÜ-st.
Kuna kõik kulges tõususuunas, siis osteti 1996.aastal veel üks 200-kohaline lüpsifarm, ASlt Uiborindu, koos selle juurde kuuluva tehnikaga , lauda üleandmise momendil oli laudas 131 lehma ja 41 noorlooma. Päeva kogutoodang oli selles farmis 680 kg päevas – väljalüps lehma kohta ca 5,2 liitrit päevas. Allesjäänud tehnika ei töötanud, kuna enamus masinad olid ära rüüstatud. Karja suurendamisel tekkis vajadus ka uue tehnika soetamiseks ning muude investeeringute tegemiseks.
Käesolevaks ajaks (2003) on talus 300 lüpsilehma, 361 noorveist ja ligikaudu 1260 ha haritavat maad. Allpool joonisel on välja toodud lüpsilehmade arv aastate lõikes.
Lüpsilehmade arv aastast 1991 – 2002
Need andmed on võetud Jõudluskontrolli Keskuse aastakokkuvõtetest 31. detsembri seisuga. Jooniselt loeb välja, et 1999. ja 2001.aastal on loomade arv vähenenud, see on tingitud loomade prakeerimisest aasta lõpul kuna järgneval aastal riikliku toetuse väljamaksmiseni lehmade karjast väljaviimine oli keelatud. Alates 2003. aastast on toetuste väljamaksmise korda muudetud ning praaklehmi saab asendada poegivate mullikatega.
Piimakarja suurendamisega suureneb ka proportsionaalselt noorkari. Käesolevaks ajaks on tekkinud olukord, kus loomade käive ei vasta enam loomakohtade arvule, seoses sellega on vajalik ehitada uus laut, kus peaksid olema sisse viidud uued tehnoloogilised muudatused, selleks on taotletud ka täiendavalt piimatootmise kvooti.

Tootmise suund ja mahud
Kaska-Luiga talu põhitoodanguks on piim, liha ja teravili. Müügiks kasvatatakse ka rukist , nisu ja rapsi. Loomasööta varub talu ise, vajadusel ostetakse sööta ka juurde.
2001.a. lehmade piimatoodang 1 lehma kohta oli 8045 kg. Alates 2001. aastast on mõlemad karjad nii Eesti Holstein Friisi kui ka Eesti Punane Kari hinnatud eliitkarjadena, see on saavutatud 10. aasta töötulemusena. 2002.a. väljalüps lehma kohta oli 7510 kg, see tagasiminek oli tingitud karja täiendamisest ja haigete lehmade prakeerimisest.
Eesti Jõudluskontrolli Aastaraamatute andmetel oli talu rasva- ja valgutoodangu järgi vabariigis (grupis karja suurus üle 100. lehma) 2000. aastal 12. kohal, 2001.a. 9. kohal ja 2002.a. 17. kohal. Eespool mainitud põhjustele lisaks tekkis 2002.aastal toodangu tagasiminek ka sellest, et mindi kolmekordselt lüpsilt üle kahekordsele lüpsile. Tööliste ja loomade tervis ei pidanud sellisele koormusele vastu. Joonisel 2 on võrreldud lehmade toodangut aastatel 1998 – 2002.
Talu piimatoodang lehma kohta kg aastatel 1998 – 2002
Jooniselt on näha, et piima toodang on tõusnud iga aastaga kõrgemaks, v.a. 2002.aastal, kuid käesoleval aastal korraliku söötmise juures on võimalik see tagasiminek tasa teha.
Nagu eelpool mainitud, tegeleb talu peale piima ja liha tootmise ka veel teravilja ja rapsi kasvatamisega ning realiseerimisega . 2002.a. müüdi 1900 tonni piima, 51 tonni liha, 200 tonni rukist, 750 tonni nisu ja 500 tonni rapsi. Joonisel 3 on välja toodud toodangu realiseerimine toonides ja tabel 1 näitab realiseerimist kroonides .
Realiseerimine 2002.a. tonnides
Tabel 1. Toodangu realiseerimine 2002. aastal kroonides
Toodangu nimetus kilogrammid
1 kg hind kroonid
Piim
1 900 000
2.84
5 396 000
Liha
51 000
9.28
473 280
Oder
500 000
1.45
725 000
Rukis
200 000
1.50
300 000
Nisu
750 000
1.78
1 335 000
Raps
500 000
3.38
1 690 000
KOKKU
9 919 280
Rohumaade uuendamisel on kavas külvata kõrge saagikusega rohukultuure, näiteks madalamatele maadele päideroog, kuivematele kohtadele söödagaleega ja kultuurmaadele lutserni , ristiku ja mitmeaastase raiheina segud . Eesmärgiks on hea väetamise korral saada vähemalt 3 kõrge proteiini ja ja energiasisaldusega siloniidet.

Maakasutus
Talul on kasutada üle 1500 ha maad, sellest rendimaad 952 ha, väljaostetud maad 548 ha. Haritavat maad on kokku 1292 ha, millest kõlvikute all on 900 ha ja rohumaade all 392 ha. Muu maa all on 21 ha s.o kraavid , sood ning metsamaa all on 187 ha. Allpool joonisel on välja toodud maa kasutamine talus.
Maakasutuse struktuur hektarites ´ha´
Karjamaid kasutati varem karjatamiseks, eelmisest aastast loomi enam ei karjatata ja karjamaarohi läheb siloks ja heinaks. Põllumaalt saadakse teravilja ja rapsi nii söödaks kui ka müügiks.
Metsamaterjali kasutatakse põhiliselt oma tarbeks (küte) ja hoonete rekonstrueerimiseks. 1998. aastal seoses suure põllumajanduskriisiga lõigati metsa ka müügiks, et säilitada piimakarja. 2001. ja 2002. aastal istutati uus mets asemele. Talus on rõhk pandud taastootmisele.
Oluliselt talu maakasutus ei suurene, kuid omandis olev maa suureneb rendimaa väljaostu arvelt.
2.4. Tööjõud
Talu üldjuhtimisega tegeleb peremees ise, kes on füüsilisest isikust ettevõtja. Perenaise kohustuseks on talus teha jõudluskontolli assistendi tööd ja vajadusel asendada ka peremeest . Talus saavad veel tööd 28 töölist: raamatupidaja , agronoom, 8 lüpsjat, 6 farmitöölist, 3 noorkarjatalitajat, 8 traktoristi ja 1 varustaja . Joonisel 5 on toodud talu juhtimise struktuur.
FIE Avo Kruusla

Raamatupidaja
Agronoom
Karjakontrolli
assistent
Ehitustöölised

Lüpsjad,
farmitöölised
Laomajandus
Traktoristid,
mehhanisaatorid
Remont ,
varustus
Talu juhtimise struktuur
Veterinaaria ja kunstlik seemendus ostetakse teenustööna. Hooajatöödel võetakse juurde lisatööjõudu (kivikorjamine, metsa istutamine , ehitustööd jne.).
Tööliste tööle võtmisel talus on arvestatud nende kvalifikatsiooni ja haridust. Töötasu arvestamisel on määrav ka haridus ja oskused. Suur rõhk on pandud igasugustele õppepäevadele, mida korraldatakse tihti ka talus. Aktiivselt võetakse osa õppereisidest ja näitustest. Talus on kujunenud traditsiooniks, et aastas saadetakse 1-2 traktoristi välismaale maateemalistest messidest ja õppereisidest osa võtma, see on vajalik selleks, et töölised saaksid ka uue tehnika ja teiste riikide tootmise korraldamisega tutvuda.
Tööle võetakse talus avalduse alusel, kaasas peab olema isikut tõendav dokument ja tööraamat. Kohapeal sõlmitakse tööleping katseajaga 3 kuuks, kui selle aja jooksul pole esinenud distsipliini rikkumisi, siis katseaja lõppemisel sõlmitakse leping määramata ajaks. Peale töölepingute tehakse juurde ka ametijuhend , kus on täpselt kirjas tööliste kohustused, sest talus tuleb vahepeal teha ka muid talutöid.
Kõik talu töölised saavad 28 kalendripäeva põhipuhkust tööaasta eest. Traktoristidele antakse puhkus talvekuudel, töölistele, kellel on peres 3 ja enam last, võimaldatakse ka suvel nädalane puhkus. Farmitöölised puhkavad vastavalt puhkuste graafikule.
Palga maksmine toimub 1 kord kuus panga ülekandega. Töötasu arvestamine toimub töömahtude, aja ja kvaliteedi järgi. Töödistsipliini rikkumisel tehakse esimene kord suuline märkus, teisel rikkumisel peetakse töölise palgast kinni üks osa tekitatud kahju summast (oleneb kahju suurusest ) ja kolmanda rikkumise korral vallandatakse töölt.
3. RAAMATUPIDAMINE
Kui võrrelda talu 2001.a. ja 2002.a. bilanssi , siis on näha, et käibevara osas on tekkinud suurenemine 4 498 824 krooni võrra võrreldes 2001.aastaga. 2002.aastal on juurde tulnud SAPARDi taotluse raha 625 119 krooni. Põhivara on 2002.aastal samuti suurenenud 3 515 773 krooni võrra (tabel 8).
Talu kohustuste osas on tekkinud 2002.aastal samuti muudatused. 2001.aasta lühiajaline pangalaen on 2002 aastal umber vormistatud pikaajaliseks pangalaenuks. Pikaajaliste kohustuste summa on suurenenud 2002. aastal 4 772 875 krooni võrra, see on tingitud uute investeeringute tegemisest ja loomakasvatushoonete rekonstrueerimisest.
3.1 Kasumiaruanne
Talu kasumiaruandest on näha, et 2001. aastal oli puhaskasum suurem kui 2002 aastal, kuigi realiseerimise netokäive 2002. aastal oli 678 315 krooni võrra suurem võrreldes 2001. aastaga. Puhaskasumi vähenemine 2002. aastal on tingitud kõikide kulude suurenemisest (tabel 9).
3.2 Rahavoogude aruanne
Talu rahavoo aruande koostamisel on kasutatud kaudmeetodit, on lihtsam kasutada ja väiksema töömahuga. Rahavoogude aruande uurimisel on näha, et eelmisel aastal osteti väga palju põhivarasid, mille tõttu kasutati panga finantseeringut laenude näol (tabel 10).
3.3. Kaska-Luiga talu finantsaruandluse analüüs
Enne aastaaruande koostamist inventeeritakse talu varad, tehakse reguleerimis- ja lõpetamiskanded, tuuakse välja kasum (kahjum) ning vormistatakse aruandetabelid ja aruandelisad. Majandusaasta pikkuseks on 12 kuud ( 1.jaanuarist – 31. detsembrini).
3.3.1. Maksevõime suhtarvud
Talu käibekapital 2001.a. oli 2502415 ja 2002.a. 5267638 krooni, s.o. üle 2 korra suurem kui 2001 a., see suurenemine on tingitud tootmismahtude ja produktiivsuse suurenemisest , seega ettevõtte on maksevõimeline. Joonisel on näha talu käibekapital 2001.aastal ja 2002. aastal.
Talu käibekapital 2001 ja 2002.aastal kroonides
Tabel 2. Maksevõime üldine tase Kaska-Luiga talus (likviidsuse I tase)
Aasta
2001
2002
Käibevara
5033700
9532524
Lühiajalised kohustused
2531285
4264886
Maksevõime üldine tase
1,99
2,24
Antud andmete põhjal oli talu lühiajaliste võlgnevuste kattekordaja 2001.a. 1.99 ja 2002.a. 2.24 , hindamisskaala järgi on see hea, s.t. 2002.aastal oli parem kui 2001.aastal, seega talu on maksevõimeline.
Tabel 3. Likviidsuse II tase Kaska-Luiga talus
Aasta
2001
2002
Käibevara
5033700
9532524
Varud
3383200
4974434
Lühiajalised kohustused
2531285
4264886
Likviidsuse II tase
0,65
1,07
Talu maksevõimekordaja oli 2001.a. rahuldav, 2002.aastal vormistati lühiajalised kohustused ümber pikaajalisteks kohustusteks, seega talul 2002. aastal oli see näitaja hea ning polnud raskusi oma finantskohustuste õigeaegse täitmisega.
Tabel 4. Likviidsuse III tase Kaska-Luiga talus
Aasta
2001
2002
Raha ja väärtpaberid
621388
868697
Lühiajalised kohustused
2531285
4264886
Likviidsuse III tase
0,25
0,21
Maksevalmiduskordaja on talus nõrk kuna ta on madalam kui 0,5 - millest oleks täiesti piisav kohustuste ajaliseks täitmiseks. See on tingitud kõrgest toodangu omahinnast ja madalast müügihinnast, seda ei anna ka kuidagi parandada, sest kulutused on viidud talus niigi miinimumini. Piima keskmine müügihind on langenud võrreldes 2001. aastaga 3.35-lt kroonilt 2.78-le kroonile, seega arvestades piima läbimüüki 1900 tonni 2002. aastal, see teeb vähem laekumist 1 083 000 krooni võrra, s.o. 10% talu kogukäibest. Allpool joonisel on välja toodud likviidsustasemete võrdlus 2001. aasatal ja 2002. aastal.
Joonis 7. I, II ja III likviidsustaseme võrdlus 2001 ja 2002. aastal
3.3.2. Kapitali struktuuri (finantsvõimenduse) suhtarvud
Kui talu soovib oma tegevust laiendada, on tal vajalike rahaliste vahendite hankimiseks üheks võimaluseks laenu võtmine.
Tabel 5. Võlakordaja Kaska-Luiga talus
Aasta
2001
2002
Võõrkapital
5777421
12283897
Bilansi summa
13490786
21505383
Võlakordaja
0,43
0,57
Tabel 6. Kapitaliseerituse kordaja Kaska-Luiga talus
Aasta
2001
2002
Pikaajalised kohustused
3246136
8019011
Pikaajal.kohust.+ omakapital
9437882
14221464
Kapitaliseerituse kordaja
0,34
0,56
Kapitaliseerituskordaja tõuseb 2002. aastal võrreldes 2001.aastaga, mis näitab pikaajaliste kohustuste osatähtsuse kasvu, see on tingitud sellest, et lühiajalised laenud sai refinantseeritud pikaajalisteks laenudeks ja samas on võetud juurde pikaajalisi laene tähtajaga 15 aastat, intressiga 6% aastas.
3.3.3. Tasuvuse suhtarvud
Tabel 7. Müügikäibe üldine rentaablus Kaska-Luiga talus protsentides
Aasta
2001
2002
Brutokasum
2412359
1906187
Müügi netokäive
9759349
10437664
Müügikäibe üldine rentaablus
24,7
18,3
Tabel 8. Müügikäibe puhasrentaablus Kaska-Luiga talus protsentides
Aasta
2001
2002
Puhaskasum
2337180
1497414
Müügi netokäive
9759349
10437664
Müügikäibe puhasrentaablus
24,0
14,3
Talu müügikäibe üldine rentaablus kui ka puhasrentaablus 2001.aastal olid head, iga müüdud krooni kohta kasumit ligikaudu 25%, mis on väga hea. 2002.aastal on rentaabluse näitajad tagasi läinud , see tagasiminek on tingitud piima ja liha kokkuostuhindade langusest. 2002.aastal oli iga müüdud krooni kohta kasumit vaid 14,3%, see on 9,7% võrra vähem kui 2001.aastal.
Ettevõtte varade tulukus (ROA) näitab kui efektiivselt on ettevõte oma tegevusega kasutanud kõiki ressursse ja sellega iga eelnevalt ettevõttesse paigutatud krooni,
Tabel 9. Investeeringute puhasrentaablus Kaska-Luiga talus protsentides
Aasta
2001
2002
Puhaskasum
2337180
1497414
Varade keskmine jääk
13490786
17498085
Varade rentaablus e. ROA
17,3
8,6
Tabel 10. Omakapitali rentaablus Kaska-Luiga talus protsentides
Aasta
2001
2002
Puhaskasum
2337180
1497414
Keskmine omakapital
7713365
8467426
ROE
30
18
Talu omakapitali rentaablus oli 2001. aastal 30 %, 2002. aastal on see näitaja 12% võrra madalam, kuid mõlemal aastal on see näitaja üle 15%, mis on hea tulemus.
3.3.4. Efektiivsuse e. käibesageduse suhtarvud
Tabel 11. Varade käibekordaja Kaska-Luiga talus
Aasta
2001
2002
Netokäive
9759349
10437664
Keskmine vara
13490786
17498085
Varade käibekordaja
0,73
0,60
Mida kõrgem on selle näitaja väärtus, seda kõrgem on varade kasutamise efektiivsus, mis tagab ka kõrgema rentaabluse. Antud talul on see näitaja olnud 2001. aastal kõrgem, kui 2002.aastal, mis näitab, et 2001.aastal kasutas ettevõte oma varasid efektiivsemalt kui 2002.aastal, kuid vaatamata sellele on talul varade käibekordajad mõlemal aastal positiivsed.
Tabel 12. Põhivara käibekordaja Kaska-Luiga talus
Aasta
2001
2002
Netokäive
9759349
10437664
Keskmine põhivara jääkmaks.
8457086
10214973
Põhivara käibekordaja
1,15
1,02
Antud näitajate põhjal on näha, et 2001. aastal kasutas talu oma põhivarasid efektiivsemalt kui 2002.aastal, s.t. et 2001. aastal tehti põhivarasse rohkem investeeringuid kui 2002. aastal.
KOKKUVÕTE
Talupidaja, kes tegeleb tootmisega on huvitatud konkurentsivõimelisena püsimisest. Eriti raske on seda saavutada põllumajandusliku toodangu tootmisega. Selle olukorra teeb veel keerulisemaks liberaalne turumajandus Eestis. Põllumajandussaaduste tootja samas ka maksumaksja on pandud võrreldes teiste riikide tootjatega äärmiselt ebasoodsasse olukorda.
Kaska-Luiga talu tegeleb põllumajandustoodangu – piima, liha ja teravilja tootmise ja realiseerimisega. Kõige rohkem turustatakse talus piima, seejärel teravilja, liha realiseerimine toimub põhiliselt prakeeritud lehmade arvelt.
Teravilja saagikust saab tõsta korraliku agrotehnika, haigusekindlate sortide ja kõrgesaagiliste kultuuride kasutamisega. Uue tehnoloogiaga on kõik see saavutatav.
Vähem tähtis ei ole heina ja silo tootmine, selleks tehakse suuri investeeringuid, et optimaalsel ajal valmistada kõrgeväärtusliku silo ja heina. Tallu toodi katsetamiseks Austria silokogur, mis peaks oluliselt kiirendama silo valmistamist , seega saab rohi hakata uuesti kiiremini kasvama. Sellega on tagatud kõrge proteiiniga söödad, mis tõstavad piimatoodangut ja vähendavad kulutusi täiendsöötade ostmise arvelt.
Uus tehnika talus on soetatud põhiliselt liisinguga. Vaatamata sellele, et igal aastal tõuseb produktiivsus ja suureneb realiseerimise netokäive, ei ole talu võimeline investeeringuid tegema oma käibevarade arvelt, kuna põhitoodangute müügihinnad on madalad võrreldes Euroopa Ühendusriikidega.
Pikaajaliste laenudega on ostetud maad. Lühiajalisi laene kasutati kevadtööde finantseerimiseks, kuid nüüd on sellest loobutud , kuna see on põllumajanduses kõige ebasoodsam laen.
Vaatamata madalatele realiseerimise hindadele võib alates 2000-ndast aastast majandustulemusi hinnata headeks, kuna talu on kasumis ja on suudetud tulla välja 1997-1999.a. kriisidest.
Finantsanalüüsi tegemiseks on kasutatud suhtarve. Maksevõime suhtarvud olid talul head.
Kokkuvõttes võib Kaska-Luiga talu finantsnäitajaid lugeda heaks, kuid rahulolekuks ei ole põhjust, sest kasvab surve tööliste poolt – sotsiaalne rahulolematus , sest nõutakse palga tõusu, samas puuduvad reservid kriisi olukordadeks ja pole ka valmis sisendite hinnatõusuks ning ei saa lõputult toota miinimumkulutustega. Kuigi on püütud tööliste palgataset pidevalt parandada, jääb see ikkagi Eesti keskmisest tunduvalt alla, praeguste hindade juures palga tõstmine kahjustab üldist talu majandusseisu.
KASUTATUD KIRJANDUS

Kaska-Luiga talu raamatupidamise dokumendid ja tabelid.

Kaska-Luiga talu üldiseloomustus ja ajalugu.
22