alusel saab koormatit jagada kokkuleppel Elioniga. 7. Jah, tuleb kanda iga korteriomandi kinnistusraamatu lahtrisse. Sigala elamukvartalis Talunik B peab asula lähedal sigalat. Naaberkinnisasjad võõrandatakse ning ehitatakse täis mitmekordseid elumaju. Kahe aasta pärast on talu keset elamukvartalit. Elanikud kaebavad pidevalt iseloomuliku lõhna pärast, mis pärineb sigade pidamisest. a) Elumaja omanik E nõuab sigade pidamise lõpetamist. Kas edukalt? b) B likvideerib sigala ning alustab vanarauaäri. Varsti asetseb elumajade keskel laoplats autovrakkidega. Ka antud juhul tunnevad üürnikud ennast kahjustatuna. Kas majaomanik E saab nõuda sellest tegevusest hoidumist? Hüpotees: Kas elanik saab nõuda Blt AÕS § 89 alusel sigala sulgemise ? 1. Omanik ? + 2. Omandiõiguse rikkumine ? + 3. kordumine ? + 4. rikkuja ? + 5. talumine ? AÕS § 143 + a. mõjutus, mis tuleb teisest kinnisasjast ? + b
Reservuaarita nippeljooturi- tel vastavalt 0,5...1,51/min. Söödaküna täitmiseks veega võib kasutada nii voolikut (kraani) kui ka täisautomaatset (arvutiseeritud) doseerimissüsteemi. 14. Sigalad (jaotus, täistsükliline seafarm). Suurtes täistsüklilistes seafarmides peetakse eri vanuses ja füsioloogilises seisundis olevaid sigu eri sigalates või eri sektsioonides (ruum on vaheseintega eraldatud). Sigalad on enamasti üksteisega ühenduses soojustatud koridorisüsteemiga. Uue sigala rajamisel võib selle ehitada monoplokina. Seafarmi juurde kuulub söödaköök söödalaoga. Suvel peab olema rohu peenestamise võimalus ning vannid lõssi ja vadaku jaoks. Söödaköögi juurde ehitatakse olmeruumid, katlamaja, remonditöökoda ja sigade tapapunkt. Seafarm piiratakse võrkaiaga, mis välistab soovimatu kontakti ümbrusega. Sigalad (sektsioonid) jagunevad vastavalt otstarbele järgmiselt: poegimissigala, sugusigade
Reservuaarita nippeljooturitel vastavalt 0,5...1,51/min. Söödaküna täitmiseks veega võib kasutada nii voolikut (kraani) kui ka täisautomaatset (arvutiseeritud) doseerimissüsteemi. 14. Sigalad (jaotus, täistsükliline seafarm). Suurtes täistsüklilistes seafarmides peetakse eri vanuses ja füsioloogilises seisundis olevaid sigu eri sigalates või eri sektsioonides (ruum on vaheseintega eraldatud). Sigalad on enamasti üksteisega ühenduses soojustatud koridorisüsteemiga. Uue sigala rajamisel võib selle ehitada monoplokina. Seafarmi juurde kuulub söödaköök söödalaoga. Suvel peab olema rohu peenestamise võimalus ning vannid lõssi ja vadaku jaoks. Söödaköögi juurde ehitatakse olmeruumid, katlamaja, remonditöökoda ja sigade tapapunkt. Seafarm piiratakse võrkaiaga, mis välistab soovimatu kontakti ümbrusega. Sigalad (sektsioonid) jagunevad vastavalt otstarbele järgmiselt: poegimissigala,
Nimisõnatuletus Produktiivsed liited isik laulja, seeneline -ja, -lane, -line tartlane koht söökla, sigala -la rühm, kogu naiskond, -kond, -stik mäestik naissugu müüjanna -nna tegevus lugemine -mine Ebaproduktiivsed liited isik kalur, õgard, mesinik, -ur, -ik, -nik, -rd, -sk hulk järvistu -stu omadusnimed pimedus, haigus -us
suurim päevatoodang 64,7 kg piima Kõige suurema piimarasva toodanguga lehm 623 kg Kõige suurema eluea piimatoodanguga lehm 106332 kg Kõige kõrgema piimatoodanguga talulehm 8787 kg SIGA 2013. a oli Eestis 360 000 siga Korraga toob üks emis ilmale 10 - 12 põrsast. tapetakse juba 70-80 kg kaalu juures (4-5 kuu vanused), et saada kvaliteetsemat liha Ühe sea 100 kg kasvatamiseks kulub 300-400 s.-ü Eesti kõige suurem sigala on Viljandimaal Viiratsis Emise kaal(7 kuu vanuselt) 120 kg Nuumsead (6 kuu vanuselt) 100 kg Ööpäevane keskmine kaaluiive 0,550-0,650 kg/päevas. LAMMAS 82 700 lammast ja kitse Toodetud lambavilla 2010.a seisuga 154 t 2007. a toodeti Eestis tapakaalus 600 tonni lambaliha EKI andmetel tarbiti 2008. aastal Eestis keskmiselt 68,6 kg liha ühe elaniku kohta Eesti suurim lambafarm asus Valgamaal (687 lammast). Villa saadi 1990.a 1915 kg
puuduse alguses kohe tapamajja viima. Tapamajja oleks pidanud loomad viidama nõuetekohases veokis, tapaeelselt oleks pidanud loomi hoidma vastavalt erisustele eraldi ja sanitaarsetes ruumides. Enne surmamist oleks pidanud loomad uninutama, et nad kannataks võimalikult vähe. Ettekanne algab lühikese seaduse tutvustusega (seaduse ülesanne ja tegevusala) ning sellele järgneb ülesande tutvustus ja lahendused. Otsida välja mõni tõsielu juhtum. ALUVERE SIGALA OÜ 2011 ALLIKAS: http://seavabrikud.ee/farms.php Videos on näha lagunenud ja loomadele potentsiaalselt ohtlikku küna ja ümbrust, mustust, verise sõra ja kärsaga siga, jõuetu olekuga siga, vigastusi ja mitmeid surnud sigasi, kellest osa on elusate sigade seas. RÜHMA KÜSIMUSED: · Kas saab jahtida kaitseala vööndis? Jahipidamine on seaduse või kaitse-eeskirjaga keelatud. · Mitmeks aastaks antakse jahitunnistust? 5ks aastaks
kirja kui mitu tonni jahu auto transpordib ja kui palju kulub aega. Järgmiseks tuli jahu transportida 10 kilomeetri kaugusel asuvasse sigalasse. Joonis 2. Doza Mech ja Murska veski 7 4. JAHU LAADIMINE Kuivsööda laadurveokiks on CCK-10, millel on tigulaadur, millega võib tõsta sööda kuni 6,5 m kõrgusele ja seal välja puistata.[3] Jahu transportmahutisse mahub maksimaalselt 5 tonni jahu ning see laetakse sigala erinevatesse osadesse. Kokku on 7 laudaosa ja igaühel neist on oma kolu, kuhu tuleb vastav jahu laadida. Sööda laadimiseks kulub enamasti 30 minutit. Kui jahu laetud kolusse, siis tuli kogu toiming kirja panna lehele, mis kuupäeval sööt toodi, kui palju ja millisesse lauda osasse. Ühes päevas jõuti kaks korda jahu jahvatada ja see transportida sigalasse. 5. TÖÖTAJA ROLL Töötaja vastutab selle eest, et sead saaksid oma sööda kätte. Üks viis toimib enamus
ÜHISKOND 4.1-4.5 1) Mis on majandus? Majandus on kaupade ja teenuste tootmine, vahetus, jaotus ja tarbimine. 2) Tootmisressursid- Majandus vajab funktsioneerimiseks tootmisressursse ehk loodusvarasid, maad, kapitali ja tööjõudu. 3) Majanduse põhiküsimused- Majanduse põhiküsimused on mida toota, kuidas toota, kellele toota? Majandamise põhiküsimustele võib vastata mitmeti ehk teisiti öeldes - tootmisressursse võib paigutada mitut moodi. 4) Tavamajandus- Tavamajanduse on neist kõige algelisem. Tavamajanduse korral toodetakse lihtsate tööriistadega ja väikese tootlikusega. Tänapäeval leiab tavamajandust arengumaades - Aafrika ja Aasia vaesemates piirkondades. 5) Plaanimajandus- Plaani- ehk käsumajandus oli iseloomulik Nõukogude Liidule ning teistele diktatuuririikidele. Käsumajanduse määrab plaan. Hinna kehtestab valitsus. Kaupade ja teenuste valik on väike või puudub. Tarbimisvõime oleneb sotsiaalsest positsioonist. 6) Turumajandus-...
Kordamine Viirused ja bakterid 1. Millistest osadest viirus koosneb? Millised geenid viiruse genoomis peavad olema? Miks mõnel viirusel on ümbris? Vastus: Koosneb virioonidest. Genoomis peavad olema kolme tüüpi geenid: Replikatsioonigeenid: kindlustavad viiruse genoomi paljunemise/DNA replikatsiooni Regulaatorgeenid: panevad peremeesraku enda heaks tööle Struktuurgeenid: määravad viirusvalkude sünteesi Mõndedel on ümbris, mis on tekkinud peremeesraku membraanis 2. Viiruste sarnasused ja erinevused võrreldes elusorganismidega. Vastus: Erinevused: ei ole ainevahetust, ei paljune iseseisvalt, ei ole rakulist ehitust, ei kasva ega arene Sarnasused: ehituses on olemas valgud ja nukleiinhapped, muteeruvad, evolutsioneeruvad 3. Viiruste paljunemine. Lüütiline ja lüsogeenne tsükkel. Transduktsioon. Vastus: Väljaspool rakku puudub viirusosakestel paljunemiseks v...
trafaretne ? üldtuntud, paljukasutatud, kulunud 12. Mida tähendab, et termin on kirjakeele korrapärale alluv sõnapesa? Kui sõnapesast on defineeritud üks liige, siis tuleneb teiste tähendus sellest ja kirjakeele tunnusest (abielu-lahuta-ja = abielu LAHUTAV ISIK, vt seadusest abielu + lahutuse tüvesid) GOOGOL: kõik sama juure tuletised Kolme tüüpi tuletusliited: • Liited, millel on üks kindel kategoriaalne tähendus: -kene, -tu (käsitu, silmitu), -la(haigla, sigala, tagala) • Liited, millest enamik kuulub ühte ja samasse Õigekeelsus ja õiguskeel (kordamine) semantilisse rühma, kuid on ka erandeid: -us, -line • Liite tähendus väga üldine, selgub alles konkreetses sõnas: -ik 13. Millise printsiibi huvides valitakse alati kõige kesksem ja väljakujunenuma tähendusega grammatiline konstruktsioon, sõna, väljend? 14. Millisele legaalsele põhjale Eesti Vabariigi keeleseadus
Alussõna tüvi varieerub. Tuletustüvi liite ees olev tüvevariant. Tuletuse alustüveks võib olla ka niisugune juurmorfeem, mis lekseemina ei esine. Tuletusliide modifitseerib alussõna tähendust, muudab sõnaliiki. Deverbaalid verbist tuletatud Denominaalid noomenist tuletatud Sõnapesa kõik sama juure tuletised Kolme tüüpi tuletusliited: · Liited, millel on üks kindel kategoriaalne tähendus: -kene, -tu (käsitu, silmitu), -la(haigla, sigala, tagala) · Liited, millest enamik kuulub ühte ja samasse semantilisse rühma, kuid on ka erandeid: -us, -line · Liite tähendus väga üldine, selgub alles konkreetses sõnas: -ik Tekstisõna vormilt ja tähenduselt läbipaistev: riiulilamp, jõhvikaline Leksikonisõna võib olla vähem või rohkem läbipaistmatu, piir nende vahel on ebamäärane: laualamp, marjuline
• AS KINDLUS, Kiia, Saue vald • NEIGHBOURING REGIONS: • AS PAKAR, Aruküla tee 9, Jüri alevik, Rae vald, • AS FERAX HAIBA, Haiba, Kernu vald • AS KINDLUS, Vääna, Harku vald • AS METSAKÜLA PIIM, Kumna küla, Harku vald • OÜ KUIVAJÕE FARMER, Karla küla, Kose vald PIG FARMS IN ÄÄSMÄE REGION • OÜ HINNU SEAFARM, Allika küla 74601 Kuusalu vald • SAMIRTE OÜ, Lehola 76603 Keila vald • TRIIGI SK, Triigi 75001 Kõue vald • KÜÜNI SIGALA ÜHISTU, Mustametsa, 74602 Kuusalu vald • OÜ Pihlaka farm, Mõisaküla, Kiili v. INPUT FOR BIOGAS PLANT • 3500 tons biomass • 18 000 tons slurry (2 pig farms) • 40 tonni slaughter house residues • Biomass from nature protection area 200 ha 7,5 ton per ha 1500 tons/year PRODUCED BIOGAS, ELECTRICITY AND HEAT – 2700 m3 of biogas from 500 ha abandoned agricultural land • Biogas production 1,35 million m3
2.3. Kas D sai kaasomandis olevast asjast kasu TsÜS § 62 lg 1 ja 2 alusel? (+) - D sai tomatite eest tulu, sest O maksis nende eest raha. Õigusvili - on tulu, mida õigustatud isik saab õigusest vastavalt selle eesmärgile, s.o teatud õigussuhte tõttu saadav tulu (nt aktsiate dividendid, üüri- ja renditasud) Järeldus:C saab nõuda D-lt poolt tomatite müügihinnast AÕS § 71 lg 2alusel. Sigala elamukvartalis Talunik B peab asula lähedal sigalat. Naaberkinnisasjad võõrandatakse ning ehitatakse täis mitmekordseid elumaju. Kahe aasta pärast on talu keset elamukvartalit. Elanikud kaebavad pidevalt iseloomuliku lõhna pärast, mis pärineb sigade pidamisest. a) Elumaja omanik E nõuab sigade pidamise lõpetamist. Kas edukalt? b) B likvideerib sigala ning alustab vanarauaäri. Varsti asetseb elumajade keskel laoplats autovrakkidega
aastas. Seega on tarvis 42 556 : 4 = 10 639 kohta Nuumikute sigalas Ühte kohta saab kasutad iga 67 päeva järel ( 191 120 - 4 = 67 ) ehk 365 : 67 = 5,4 korda aastas. Seega on tarvis 41 620 : 5,4 = 7707 kohta 5. Seemenduste poegimiste kalenderplaan Poegimissigalas on 441 kohta. Paaritan 6 nädalat, igal nädalal ca 734 emist. Tabelis on toodud ühe vooru paaritamine. Paaritus Emiste Emised Emiste Põrsaste Sigala nädal paaritamine poegimissigalas poegimine võõrutus puhastus I 03.01-10-01 24.04-28.04 28.04-05.05 26.05-1.06 01.06-5.06 II 10.01-17.01 12.05-19.05 19.05-26.05 16.06-23.06 23.06-25.06 III 18.01-24.01 20.05-27.05 27.05-3.06 24.06-30.06 30.06-4.07 IV 25.01-31-.01 27.05-03.06 03.06-10.06 03.07-9.07 09.07-13.07 V 01.02-07
Pärast seda, kui võõrutatud põrsad on uute oldega kohanennud, söövad hästi ja neil ei esine kõhulahtisusr, saab ruumitemperatuuri oluliselt landada (18 20oC). Suboptimaalne keskkonnatemperatuuri kompenseerivad põrsad suurema söömusega (katsetes kasvavaid 25 vers. 15oC peetud sead võrdselt). 3. KESIKUD JA NUUMIKUD Ad libitum söötmisel kompenseerivad sead madala keskkonnatemperatuuri suurema energiatarbimisega ja vastupidi, söömus väheneb, kui sigala on liiga soe. Söömus sõltuvalt kekskonnatemp ja sea kehamssist Söömust mõjutavad samuti sigala relatiivne niiskus (RN) ja õhu vahetumine (ventilatsioon). Näiteks 24 25 oC sigala 10% RN suurenemine (vahemikus 45 90 %) vähendab söömust 24 g/päevas. Kui sigala on veelgi soojem, väheneb söömus veelgi rohkem. Õhuvahetust mõjub isu suurendavalt: (0,16 m3/h/siga 0,4 0,50 m3/h/siga suurendas söömust 160 g päevas.) 4. TIINED EMISED
Sigade bioloogilised ja majanduslikud omadused Sigade bioloogilised ja majanduslikud omadused Inimene peab sigu põhiliselt sealiha saamiseks. Sigade kui lihaloomade omadused tulenevad nende organismi eripärast. Sigu hinnatakse paljude tunnuste järgi. Tunnuseid, mis vahetult iseloomustavad jõudlust (reproduktsioonivõime, nuumajõudlus ja lihaomadused), nimetatakse majanduslikult kasulikeks. Peale nende on veel tunnuseid, mis on viimastega seotud, kuid neid hinnatakse tihti silma järgi ja neile ei anta objektiivset arvväärtust (eksterjöör, konstitutsioon, tervis). Sigade majanduslikult kasulikud omadused tulenevad nende bioloogilistest iseärasustest. 1. Sigade suur viljakus. Viljakusest kõneldes eristatakse primaarset viljakust, mis avaldub looma võimes produtseerida teatud hulk valminud sugurakke, ja sekundaarset viljakust, mida näitab looma võimet sünnitada teatud hulk järglasi. Sekundaarne viljakus on primaarsest viljakusest madalam, s...
nevaid mõisteid. Näiteks sõnast siga liite -la abil moodustatud vahendid heli- jendavate ehk onomatopoeetiliste sõnade moodustamine. sõna sigala tähistab täiesti uut mõistet ('hoone, milles peetakse jäljendatavate Onomatopoeetilised sõnad esinevad tavaliselt sõnasarjadena, sigu')
Pärast seda hakkas kartulivõtmine. Sügisel oli palju vihma ja oli porine. Kartulikorv oli neil raske. Nende ülesanne oli ka loomi toita ja kantseldada. Virve õppis lüpsmise ära, kui oli kuue aastane. Kui kõik tööd tehtud, siis oli aeg alles õppimiseks. Kirikus käidi ka. Kirik asus viie kilomeetri kaugusel Peetris. Kodu oli neil suur. Neil oli suur sisehoov, kus lapsed mängisid. Aias oli ligi sada õuna- ja ploomipuud. Palju kirsipuid. Marjapõõsad, mis olid marju täis. Sigala ja laut olid ehitatud täispuidust ja suurte akendega. Isa ja ema olid väga töökad. Kool asus kodunt neljasada meetrit eemal ning oli kolmeklassiline. Kooli läks ta kuue aastaselt. Peale kolmada klassi lõppu läks ta Paidesse. See asus nende kodunt kuusteist kilomeetrit eemal. Siis marssisid sisse venelased. Kõik ilus lõppes. Ta ei saanud edasi õppida Paide koolis vaid asus õppima Öötla kuueklassilises koolis. Algas sõda ja küüditamine
SISUKORD SISSEJUHATUS 1. KASKA-LUIGA TALU ÜLDISELOOMUSTUS 4 2. TALU AJALUGU JA ARENGUKAVA 7 2.1.Ajaloost 7 2.2.Tootmise suund ja mahud 9 2.3.Maakasutus 11 2.4.Tööjõud 12 3. RAAMATUPIDAMINE 14 3.1. Kasumiaranne 14 3.2.Rahavoogude aruanne 14 3.3. Kaska-Luiga talu finantsaruandlus analüüs 14 3.3.1. Maksevõime suhtarvud 15 3.3.2. Kapitali struktuuri (finantsvõimenduse) suhtarvud 17 3.3.3. Tasuvuse suhtarvud 18 3.3.4. Efektiivsuse e. Käibesageduse suht...
liiga luksuslik elu (nii kirjutab Hupel nördinult Lahmuse 37 teenijast), kuid mõis müüdi 1858. aastal 40000 hõberubla eest Vastemõisa rentnikule Ludwig Rathlefile, kes oli oma aja kohta edukas ja lugupeetud põllumees (Pärnu kreisi maakonna kohtunik, Pärnu-Viljandi põllumajandusliku ühingu presidendiks valitud 13 korda) Peale nende hoonete on Lahmuse mõisa hoonetest tänaseks säilinud veel vesiveski, juustumaja, sepikoda, sammastega hobusetall, kõrts(eravalduses), sigala, laut. Lahmuse mõisa vesiveski ehitus jääb aastatesse 1846-1857. Täiskeldriga hoone on ehitatud maakivimüüridele, kasutatav on ka katusealune kogu ulatuses. Algselt töötas veski põhiliselt linavabriku ja villavabrikuna. Praegustes veskiruumides oli saekaater. Mõisa loomade tarbeks oli turbiini peal loomajahu jahvatuskivi. Praeguses rohujahu veskiruumis oli aurukatel, mida köeti puudega ja mis andis veevaesel ajal jõu kogu veskile
Kuivsöödaga söötmisel peavad põrsad saama vett soovi järgi. 5) Võõrdepõrsaste söötmine ja pidamine. Emast ilmajäämine, söötmistüübi muutumine koos sigalate vahetusega ja ümbergrupeerimine – need on stressorid, mis toimivad negatiivselt võõrdepõrsaste adaptatsioonile uutes tingimustes. Tulemuseks on kasvuenergia tunduv alanemine kuni haigestumise ja suremiseni. Stressorite negatiivse toime vähendamiseks tuleb luua optimaalne sigala mikrokliima, nõuetekohane sulg ja tagada õige söötmine. 2 Võõrdepõrsad peetakse rühmasulus, mis on ette nähtud 30–120 päeva vanuste põrsaste kasvatamiseks, põrsastele kehamassiga 6–45 kg. Optimaalne võõrdepõrsaste arv sulus võib ulatuda 20-ni. Olenevalt sigade arvust sulus ja sigade kehamassist leitakse õige sulupinna, sulusügavuse ja künafrondi suhe.
Muutus oluliseks keskasulate loomine, kuhu rajati elamuid, mis meenutasid linnades olevaid ehitisi. Väga intensiivselt tegeldi maa parandusega. Väiksemaid põlde ühendati suurematega. Sellega seoses hävitati palju varaseimaid talusid. ENSV ei saanud kõrvale hoiduda üle NSVL toimuvatest üritustest. Näiteks massiline maisi kasvatamine. Eestis selleks tingimused just küll mitte kõige paremad. ENSV oli NSVL sigala toodeti liha ja piima kogu NSVL turu tarbeks. Tööstus 1940. II poolel, kui NSVL oli uuesti kehtestatud, algas forsseeritud industrialiseerimine. Aluspõhi oli selleks olemas. Esiteks hakati edendama põlevkivi tööstust. Selle ulatust laiendati. Põlevkivi kasutati valminud/valmimas elektrijaamades. Kaevandamine toimus väga ebamajanduslikult. Kaevandati vaid maagi rikkamatest kihtidest ning teised jäid kõrvale
AS Elion Ettevõtted kaabel paikneb korteriomandite kaasomandiosa koosseisu kuuluvates ruumides (elamu koridor), kas servituudi peaks jagamisel üle kandma kõigi korteriomandite registriosadesse? Hüpotees: Kas Elion Ettevõtete servituudi peaks jagamisel üle kandma kõigi korteriomandite registriosadesse? § 228 isiklik kasutusõigus rakendatakse reaalservituudi sätteid. Tulemus: § 182 lg 4 jääb kehtima ja peab sisse kandma. Kaasus 2 - Sigala elamukvartalis Talunik B peab asula lähedal sigalat. Naaberkinnisasjad võõrandatakse ning ehitatakse täis mitmekordseid elumaju. Kahe aasta pärast on talu keset elamukvartalit. Elanikud kaebavad pidevalt iseloomuliku lõhna pärast, mis pärineb sigade pidamisest. a) Elumaja omanik E nõuab sigade pidamise lõpetamist. Kas edukalt? b) B likvideerib sigala ning alustab vanarauaäri. Varsti asetseb elumajade keskel laoplats autovrakkidega
poegimissigala (arvestades et kõik ei tiinestu, paaritatakse 20-30% rohkem). Tiinestunud emised viiakse umbes 1 nädala enne poegimist poegimissigalasse, kus nad poegivad ja kus neid peetakse kuni põrsaste võõrutamiseni. Seejärel viiakse emised uuesti vabade ja tiinete emiste sigalasse, kus nad uuesti tiinestatakse. Põrsad viiakse üle võõrdepõrsaste sigalasse. Poegimissigala jääb tühjaks ja seal tehakse korralik puhastus ja deso. Paariks päevaks jäetakse sigala kuivama ja siis tuuakse uus voor sisse. Täistsükliga seafarmis on lisaks poegimissigalala veel vabade ja tiinete emiste sigala, kus peetakse ka sugukulte ja oma karja uuendamiseks kasvatatavaid noori sugusigu. Võõrutaud põrsaid peetakse võõrdepõrsaste sigalas ja nuumsigu eraldi nuumikute sigalas. 8. Poegimiste organiseerimine, emiste ja põrsaste hooldamine.
maksma, vaid leppis olukorraga ja rabas tütre pärast enese hulluks; suure emaarmastusega; Lugu: Mees suri, kui tütar oli kolmene. Vilge oli noor, ta võinuks uuesti abielluda, aga Elisabeth ei lubanud kedagi majja võtta. Ta hakkas jalgu trampima, kui mõni meesterahvas ema juurde tuli. Vilge elas ainult lapsele ja ainult lapse jaoks.Tütar sai ilusad riided, kingad, kuldkõrvarõngad. Ta oli nagu printsess. Siis kadusid sovhoos, sigala ja sellega ka töö. Algul pidas Vilge veel lehma. Tütar oli kunstikooli õpilane, sõitis vahel koju. Ükskord oli tal peigmees kaasas, see oli taanlane. Elisabeth kinkis emale paari ilusat pesu ja soovitas emal elama hakata. Ta sõitis peikaga välismaale ja jättis ema Haralasse. Vilge oli talus koos koeraga ja lähim eluase oli pooleteise kilomeetri kaugusel. Vilge ei julgenud liikudagi. Ta oli vana ega saanud enam meest võtta. Pealegi olid järele jäänud ainult joodikud.
ENSV TA Geograafia Selts, TRÜ geograafia kateeder, ELKNÜ KK NTSN. lk 202-207. Ahas, R. Aasa, A., Roose, A., Mark, Ü., Silm, S. 2008. Mobile positioning as a new data source and method for tourism surveys: an Estonian Case Study. Tourism Management 29 (3), 469-486. Ahas, R., Aasa, A., Silm, S., Tiru, M. 2007. Mobile positioning data in tourism studies and monitoring: case study in Tartu, Estonia. In: Sigala, M., Mich, L., Murphy, J. (Eds.), Springer Computer Science: Information and Communication Technologies in Tourism, pp. 119-128. Alexander, M. 2008. Management Planning for Nature Conservation. A Theoretical Basis & Practical Guide. Springer. ANZECC, 1996. Benchmarking and Best Practice Program, National Data Standards on Protected Areas Visitation, National Parks Service, Victoria in conjunction with Dr
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
