PÕLLUMAJANDUSÖKONOOMIKA ÜLDKURSUS (2)

EESTI MAAÜLIKOOL
Majandus- ja sotsiaalinstituut
PÕLLUMAJANDUSÖKONOOMIKA ÜLDKURSUS
UURIMUSTÖÖ
Koostaja : Tõnis Kaska
EV 2. kursus
Juhendaja : lektor Ü. Roosmaa
Tartu 2009
SISUKORD
SISUKORD 3
1. LEIBKONNA SISSETULEK JA VÄLJAMINEK 4
1.1. Lorenzi kõverad 1997. ja 2007. aasta netosissetulekute põhjal 4
1.2. Netosissetulekute ja väljaminekute struktuur linna- ja maaleibkondades Eestis 2003. ja 2007. aastal 6
2. ERI VÕIMSUSKLASSI TRAKTORITE KASUTAMINE EESTIS MAAKONNITI 2001. JA 2005. AASTAL 9
3. TAIME- JA LOOMAKASVATUSTOODANG 11
3.1. Loomade ja lindude arvu muutused Eestis perioodil 1980-2007 11
3.2. Puuvilja- ja marjasaak Eestis aastatel 1990-2008 13
KASUTATUD KIRJANDUS 14
1. LEIBKONNA SISSETULEK JA VÄLJAMINEK
1.1. Lorenzi kõverad 1997. ja 2007. aasta netosissetulekute põhjal
Selleks, et mõõta riigi elanike sissetulekute ebavõrdsust, jagatakse nad perede ehk leibkondade tulude suuruse alusel gruppidesse . Eestis kasutatava detsiiljaotuse korral kuulub igasse tulugruppi kümnendik kõigist peredest, esimeses kõige vaesemad ja kümnendas kõige rikkamad . Saadud jaotuse alusel on võimalik koostada majandusteadlase Max O. Lorenzi järgi nime saanud graafiline kõver. Selle abil on võimalik iseloomustada erinevate riikide elanikkonna sissetulekute ebavõrdsust erinevatel aastatel ( Arrak jt. 2002, lk 68).
Lorenzi kõvera saamiseks kasutatakse kumulatiivset jaotust, kus iga järgneva grupi tulud liidetakse kõigi eelmiste gruppide tuludele. Absoluutse võrdsuse puhul on perede ja nende tulude kumulatiivne jaotus võrdne, Lorenzi kõveraks on sellisel juhul 45° nurga all tõusev sirge. Absoluutse ebavõrdsuse korral on kõik tulud koondunud viimase, kümnenda grupi kätte, seda näitab viimase grupi juurest 90° nurga all tõusev sirge. Tegelikkuses pole neid kahte äärmuslikku varianti olemas, tulude jaotus jääb alati kahe äärmuse vahepeale.
Tulude jaotuse täpsemaks võrdlemiseks on kasutusel Gini indeks. Gini indeks on Lorenzi kõvera ja absoluutse võrdsuse joone ning Lorenzi kõvera ja absoluutse ebavõrdsuse joone vahele jäävate pindalade suhe. Absoluutse võrdsuse korral on indeks 0, sest Lorenzi kõver ühtib absoluutse võrdsuse joonega. Absoluutse ebavõrdsuse korral on Gini indeks 1.
Joonisel 1 on võrreldud leibkondade netosissetulekuid aastatel 1997 ja 2007. Tegemist on kumulatiivse jaotusega.
Allikas: [Leibkonna netosissetulek kuus leibkonna tuludetsiili järgi]
Joonis 1. Lorenzi kõverad leibkondade netosissetulekute põhjal 1997. ja 2007. a, %
Nagu jooniselt näha, pole kümne aasta lõikes sissetulekute jaotumises suuri muudatusi toimunud. Siiski on olnud väike areng positiivses suunas. Kõvera paine on muutunud väiksemaks, seega on joon nihkunud veidi lähemale absoluutse võrdsuse joonele. Seega võime väita, et ebavõrdsus ühiskonnas on vähenenud ja tulude jaotus perede vahel oli 2007. a veidi võrdsem kui 1997. aastal. Vähenes ka kümnenda ehk kõige rikkama grupi osakaal kogutuludest, olid ju absoluutse ebavõrdsuse korral kõik tulud nende kätte jaotunud.
Üldiselt võib riikide võrdluses väita, et antud Lorenzi kõver on iseloomulik pigem heaoluühiskonnale, kus tulud on ühtlasemalt jaotunud. Seda kinnitab ka positiivne arengutendents.
1.2. Netosissetulekute ja väljaminekute struktuur linna- ja maaleibkondades Eestis 2003. ja 2007. aastal
Kuna Eesti on olnud pärast taasiseseisvumist suhteliselt kiire arenguga riik, siis on loogiline, et ka sissetulekud on hüppeliselt kasvanud. Oma osa mängib selles siiski ka raha väärtuse muutumine, sest me ei saa praegu osta sama summa eest sama palju kaupa kui kümme aastat tagasi. Seetõttu olekski otstarbekas uurida, kuidas on muutunud sissetulekute struktuur ehk kust nad pärinevad. Selles on samuti lühikese ajaga toimunud palju muutusi, linna- ja maapiirkondades erinevalt. Kuna sissetulekutest sõltub kui palju me kulutada saame, siis uurime ka väljaminekute jaotust linna- ja maaelanike seas.
Kõigepealt vaatleme linna- ja maaleibkondade netosissetulekute struktuuri. Joonis 2 kujutab linnaleibkondade sissetulekute jaotumist 2003. ja 2007. aastal.
Allikad: Eesti Statistika kuukiri nr 3, 2004, lk 22, Eesti Statistika kuukiri nr 3, 2008, lk 36
Joonis 2. Linnaleibkondade netosissetulekute struktuur 2003. ja 2007. aastal, krooni
Nagu näha, on linnaleibkondade sissetulekud kasvanud kõigis sfäärides, palgatöö on oma osakaalu teiste sissetulekute ees veelgi suurendanud. Toome kohe välja ka maaleibkondade sissetulekute võrdluse, mis on kujutatud joonisel 3.
Allikad: Eesti Statistika kuukiri nr 3, 2004, lk 22, Eesti Statistika kuukiri nr 3, 2008, lk 36
Joonis 3. Maaleibkondade netosissetulekute struktuur 2003. ja 2007. aastal, krooni
Joonis näitab, et kuigi 2003. aastal oli palgatöö maaleibkondade sissetulekutes kõige suurema osakaaluga, on selle tähtsus veelgi kasvanud. Ükski teine sissetuleku liik pole jõudsamalt kasvanud kui palgatöö.
Et aru saada leibkondade väljaminekute muutumisest eri aastatel, koostasin tabeli 1 ja tegin seda 2003. ja 2007. aasta andmete põhjal. Tabelis on toodud suhtarvud ehk siis erinevate kulutuste osakaal koguväljaminekutest.
Tabel 1. Leibkonnaliikmete kuukeskmine väljaminek linnas ja maal, 2003. ja 2007. aastal, %-i koguväljaminekutest
2003
2007
Väljaminek
Linnas
Maal
Linnas
Maal
Toit
28,2
33,2
24,2
25,2
Alkohoolsed joogid ja tubakatooted
3,6
4,5
2,8
3,6
Riided ja jalatsid
5,9
5,8
7,4
5,6
Eluase
17,7
11,6
15,7
11,8
Majapidamine
4,7
5,3
5,6
6,7
Tervishoid
3,2
3,2
4,0
2,9
Transport
8,1
11,5
11,8
18,2
Side
7,0
6,3
5,5
5,5
Vaba aeg
7,2
6,4
9,4
8,0
Haridus
2,3
1,5
1,3
0,8
Hotellid, kohvikud , restoranid
3,7
3,3
3,6
3,7
Kaubad ja teenused
6,6
5,5
6,2
5,6
Muu kulu
2,0
2,0
2,6
2,5
Allikad: Eesti Statistika kuukiri nr3, 2004, lk 22, Eesti Statistika kuukiri nr 3, 2008, lk 36
Nagu tabelist selgub , on oluliseimaks väljaminekuks nii linna- kui maaleibkondades kulutused toidule. Toidu osakaal on aga mõlemas piirkonnas vähenenud seoses sissetulekute suurenemisega. See on ka loogiline, sest söömisharjumus on enamvähem sama ükskõik kui suure või väikese sissetulekuga. Kulutused on aga kindlalt suurenenud transpordi ja vaba aja veetmise osas. Kui on rohkem raha, siis on võimalik ka rohkem ringi liikuda , hobidega tegeleda ja vaba aja veetmisele rõhku panna.
2. ERI VÕIMSUSKLASSI TRAKTORITE KASUTAMINE EESTIS MAAKONNITI 2001. JA 2005. AASTAL
Eestis kasutusel olevad traktorid jagatakse mootorivõimsuse alusel nelja rühma:

• alla 40 kW
  
• 40-60 kW
  
• 60-100 kW
  
• 100 kW või rohkem
  

Kõige suurema rühma moodustavad alla 40 kW võimsusega traktorid, kõige vähem on üle 100 kW võimsusega masinaid. Joonisel 4 on välja toodud Eestis eri võimsusklassi traktorite kasutamine 2001. aastal.
Allikas: [Traktorid maakonna ja võimsusklassi järgi]
Joonis 4. Eri võimsusklassi traktorite kasutamine maakonniti 2001. aastal, %
Joonisel 5 on võrdlusena välja toodud andmed 2005. aasta kohta.
Allikas: [Traktorid maakonna ja võimsusklassi järgi]
Joonis 5. Eri võimsusklassi traktorite kasutamine maakonniti 2005. aastal, %
Nende kahe joonise võrdlemisel on näha, et nelja aasta jooksul suuri muudatusi pole toimunud. Eestis üldiselt on suurenenud kõige enam 60-100 kW masinate kasutamine, vähenenud on alla 40 kW traktorite osakaal. Kui 2001. aastal oli viimaste osakaal kõige suurem Hiiu maakonnas (60%), siis 2005. aastal oli alla 40 kW traktoreid enim Võru maakonnas (58%). 40-60 kW masinate seas suuri muudatusi pole toimunud, nende osakaal on üldiselt veidi langenud suurema võimsusklassi traktorite arvu suurenemisega.
Suurenenud ongi kahe võimsama masinaklassi osakaal. Kõige paremini on seda näha Lääne-Virumaal, kus 60-100 kW traktorite osakaal on tõusnud 14%-lt 26%-le ja üle 100 kW masinate osakaal 9%-lt 14%-le. Ainsana on mõlema võimsama masinaklassi osakaal vähenenud Ida-Virumaal. Jätkuvalt on võimsaid traktoreid kõige vähem Hiiu maakonnas, kus 60-100 kW masinate osakaal vähenes 6% protsendile ja üle 100 kW osakaal tõusis 3 protsendini. Eestis keskmiselt on viimaseid 7 protsenti.
3. TAIME- JA LOOMAKASVATUSTOODANG
3.1. Loomade ja lindude arvu muutused Eestis perioodil 1980-2007
Kuna vaadeldav periood sisaldab endas üleminekut ühest majandussüsteemist teise ehk siis plaanimajanduselt turumajandusele, siis on selge, et on toimunud rida muutusi. Eestis algasid suured muudatused 1987-1988. aastal, kui hakati arutama majandusliku iseseisvuse ideed. Majandusreformidega hakati taastama turumajandust, mis hoogustus iseseisvuse taastamisega 1991. aastal ja aasta hiljem käibele võetud oma rahvusvaluuta käibelevõtuga. Põllumajanduses toimus kiire pööre dekollektiviseerimise suunas, suured sovhoosid- kolhoosid asendusid talutootmisega. See kõik on muutnud suurel määral põllumajandustoodangu mahtusid.
Joonisel 6 on vaadeldud loomaliikide arvukust aastatel 1980-2007.
Allikas: [PM09: Loomad ja linnud , 31. detsember]
Joonis 6. Loomade arv Eestis aastatel 1980-2007, tuhandetes
Näeme, et kõige rohkem on kukkunud sigade ja veiste arvukus. See on seletatav sellega, et nõukogude ajal tegeldi ühismajandites kõige enam sea- ja veisekasvatusega. Alates kaheksakümnendate lõpust, kui see süsteem kokku kukkus, ongi nende loomade arv vähenenud üle kolme korra. Hobuste arv on olnud kogu perioodi jooksul väga väike, kuid ka nende arv on vähenenud 5300 isendini 2007. aastal. Pidevas languses on olnud ka veiste arvukus, kui kaheksakümnendatel oli neid üle 800 tuhande, siis 2007. a 240 tuhat . Lammaste ja kitsede arv vähenes sajandivahetusel 30 000-ni, viimastel aastatel on see jälle tõusma hakanud ja jõudnud 76 000-ni. Stabiliseerunud on ka sigade arvukus, kaheksakümnendate üle miljonist isendist on saanud praegu 380 tuhat.
Toome võrdluseks ka lindude arvu muutused, mis on veelgi drastilisemad. Joonisel 7 on kujutatud lindude arvu muutusi aastatel 1980-2007.
Allikas: [PM09: Loomad ja linnud, 31. detsember]
Joonis 7. Lindude arv Eestis aastatel 1980-2007, tuhandetes
Graafik räägib ise enda eest. Suurim langus lindude arvukuses algas samuti kaheksakümnendate lõpus ja kestab väikeste tõusude ja mõõnadega siiamaani. Ligi 7 miljonist linnust oli 2007. aastaks alles jäänud veidi alla 1,5 miljoni.
3.2. Puuvilja- ja marjasaak Eestis aastatel 1990-2008
Vaadeldaval perioodil on puuvilja- ja marjaaedade pindala esmalt suurenenud, saavutades tipu 2001. aastal, mil Eestis kasvatati õunu ja pirne 10,5 tuhandel hektaril, kirsse ja ploome 2,6 tuhandel ning marju 5,4 tuhandel. 2008. aastaks oli puuviljaaedade pind vähenenud üle kahe korra, marjaaedade oma poolteist korda. Saaki mõjutavad ka paljud muud tegurid, ilmastik, väetamine, tolmlemine. Mõned puuviljad kannavad saaki üleaasta. Joonisel 8 on näha 1990-2008. aastal saadud puuvilja- ja marjasaak.
Allikas: [PM06: Viljapuu- ja marjaaiad]
Joonis 8. Puuvilja- ja marjasaak Eestis aastatel 1990-2008, tuhat tonni
Nagu näha, on saagid pidevalt vähenenud. Kui 1993. aastal saadi õunu ja pirne 40 000 tonni, siis 2008. aastal kõigest 2300 tonni. Jooniselt on ka näha, et õunte ja pirnide saagikus kõigub 2-aastase perioodi vältel, mis ongi seletatav üleaasta kandvate sortidega. Kirssidel ja ploomidel suuri iga-aastasi kõikumisi ei ole, on mõned saakide suurenemise perioodid 1993. aastal ja selle sajandi algul. Sajandi algul toimus ka marjasaakide suurenemine, hiljem on saagid vähenenud. Ka ilmastik võib mõjutada puid ja marjapõõsaid erinevalt, sest kui 1990. ja 1991. aastal oli õuna- ja pirnisaak väga väike võrreldes 1993. aastaga, siis marjasaak oli sellel perioodil väga korralik.
KASUTATUD KIRJANDUS

Arrak, A., Eamets , R., Karm, T., Mets, T., Omel, R., Rand , R., Trasberg, V., Vigla , H., Viiol, A., Võrklaev, E. Majanduse abc. 3. trükk. Tartu: Avatar, 2002, 396 lk.

Loomad ja linnud. Statistikaamet . Statistikaandmebaas. Majandus. Põllumajandus. Põllumajandussaaduste tootmine. Loomakasvatussaaduste tootmine. Loomad ja linnud, 31. dets. [ http://pub.stat.ee/px-web.2001/Dialog/varval.asp?ma=PM09&ti=LOOMAD+JA+LINNUD%2C+31%2E+DETSEMBER&path=../Database/Majandus/13Pellumajandus/06Pellumajandussaaduste_tootmine/02Loomakasvatussaaduste_tootmine/&lang=2 ]

Põllumajandusökonoomika üldkursuse statistilised materjalid. / Koost . Kall , K. 2008, 9 lk. EMÜ õppeinfosüsteem. Õppeained. Minu ained. Põllumajandusökonoomika üldkursus. Õppematerjalide vaatamine. [ https://ois.emu.ee/pls/ois/!tere.tulemast ] (10.11.2009)

Traktorid maakonna ja võimsusklassi järgi. Statistikaamet. Statistikaandmebaas. Majandus. Põllumajandus. Põllumajanduslike majapidamiste struktuur. Traktorid ja masinad . Traktorid maakonna ja võimsusklassi järgi. [ http://pub.stat.ee/px-web.2001/Dialog/varval.asp?ma=PMS303&ti=TRAKTORID+MAAKONNA+JA+V%D5IMSUSKLASSI+J%C4RGI&path=../Database/Majandus/13Pellumajandus/04Pellumajanduslike_majapidamiste_struktuur/06Traktorid_ja_masinad/&lang=2 ]

Viljapuu- ja marjaaiad. Statistikaamet. Statistikaandmebaas. Majandus. Põllumajandus. Taimekasvatussaaduste tootmine. Viljapuu- ja marjaaiad. [ http://pub.stat.ee/px-web.2001/Dialog/varval.asp?ma=PM06&ti=VILJAPUU%2D+JA+MARJAAIAD&path=../Database/Majandus/13Pellumajandus/06Pellumajandussaaduste_tootmine/06Taimekasvatussaaduste_tootmine/&lang=2 ]
2