Printsiibid (0)

Q: Kes on lähedane isik kas ka elukaaslane?

Vastus leiad õppematerjalist: Printsiibid

Q: Kui üks tegu vastab erinevatele karistuskoosseisudele ja haldusõiguse normidele?

Vastus leiad õppematerjalist: Printsiibid

Kutsekool - Õigus - Asjaõigus

5 VÄGA HEA

Esitatud küsimused

Kes on lähedane isik kas ka elukaaslane?
Kui üks tegu vastab erinevatele karistuskoosseisudele ja haldusõiguse normidele?

Legaalsuse printsiip
Riigivõimu teostatakse üksnes põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel. (PS § 3)
EV ÕKS moodustamine, ülesehitus, toimimine .
Kõrgeim printsiipide hierarhias .
Ökonoomsuse printsiip
Kulutuste ja tulemuste tasakaal.
Kulutuste all tuleb silmas pidada nii otseseid kulusid kui ka vea hinda.
Otsesed kulutused jagunevad siin kaheks:

õiguskaitsesüsteemi ametnike palgad , hoonete ehitamise ja ülalpidamise ning sisustuse kulutused;

2) menetlusosaliste kulutused õigusabile, ajakulud jne.
Vea hinnana peetakse aga silmas ekslikest otsustest põhjustatud kahju.
Vrd. HMS-i ökonoomsuse põhimõte.
Kahju vältimise printsiip
PS § 25 – õigusvastaselt tekitatud materjaalse ja moraalse kahju hüvitamine.
Eesmärk- panna kahju saaja sellisesse olukorda, mis oli enne kahju tekkimist.
Mat. Kahju- füüs. ja jur. isikud.
Mor. kahju- ennekõike füüs. isikud.
Mor. kahju- eelkõige hingelist valu, kannatusi, fustreeritust, üleelamisi, ebakindlust, reputatsiooni kaotust jmt.
Mor. kahju ei pea alati rahas hüvitama- kohtu poolt fakti tuvastamine .
Avalikkuse printsiip
PS § 24- kohtuistungid on avalikud.
Avalikkuse printsiip tähendab seda, et õiguskaitsesüsteemi tegevus peab toimuma võimalikult avalikult.
Õigusemõistmise läbipaistvus, erapooletus , avalikkuse kontroll ( demo . põhimõte).
Krim. men. Avalikkuse põhimõte alati ei kehti täielikult.
Teatud juhtudel võib ka kohtuistungi kinniseks kuulutada.
Isikute seaduse ees võrdsuse printsiip
Isikute võrdsuse printsiip tuleb PS § 12 lõikest 1.
Sarnases olukorras olevatele inimestele tuleb tagada võrdne seaduse kaitse.
Õiguskaitsesüsteem peab reageerima olukorrale alati õigusnormide kohaselt ning mitte tegema õigusvastaseid erisusi mõnest isiku tunnusest või eriomadustest lähtudes.
Vrd. teatud juhtudel on mõnele isikule tagatud teatud privileeg või erisus- nt diplomaadid.
Poolte võrdsuse printsiip
Pooltel peavad olema võrdsed õigused õiguslikus vaidluses.
Kohus on sõltumatu ja neutraalne.
Pooltel on võrdne õigus esitada kohtu ees oma väiteid ja tõendeid- nn „ärakuulamisõigus“.
Üldjuhul kohus ei kogu tõendeid, erand uurimispõhimõte HKMS-s-
Informeerituse printsiip
PS § 21 lõige 1 esimene lause.
Asjaosaliste informeeritus käimasolevast menetlusest (JTS).
Õigus teatada oma kinnipidamisest lähedastele (AskE).
Õigus saada mõistetaval viisil selgitusi oma õiguste ja kohustuste kohta kinnipidamisel (KsMS).
Teada õigust vaidlustada kinnipidamine (AskE).
Informeerituse printsiip
EIK on informeerimiskohustust sisustanud nii, et inimesele tuleb öelda lihtsas, mittetehnilises keeles, mida ta on võimeline mõistma, millised on temalt vabaduse võtmise olulisemad õiguslikud ja faktilised alused, nii et tal oleks võimalik, kui ta seda vajalikuks peab pöörduma kohtusse kinnipidamise seaduslikkuse vaidlustamiseks.
Kaitse õiguse printsiip
Õigusest kaitsele räägitakse kõige sagedamini kriminaalmenetluse kontekstis.
PS § 21 lõike 1 teine lause näeb ette kuriteos kahtlustatava õiguse viivitamatult valida endale kaitsja ja kohtuda temaga.
Õigusabi põhimõtte kohaselt on igaühel õigus saada õigusabi ja olla esindatud õigusabistaja ( juristi /advokaadi) poolt.
Advokaadil on õigus tutvuda kõigi asjakohaste kaitseks vajalike materjalidega, kohtuda vabalt ja segamatult kliendiga ning selline suhtlemine on konfidentsiaalne.
Kaitse õiguse printsiip
Õigus kaitsele tähendab ja õigust kaitsta ennast ise.
Samas on teatud juhtudel aga kaitsja osalemine kohustuslik, et vältida negatiivseid tagajärgi ( KrMS ).
Tasuta õigusabi tuleb tagada siis, kui esindaja on seadusega kohustuslikus korras ette nähtud või menetlus või kohtuasi on keeruline. Samuti on isikutel õigus taotleda riigi õigusabi vastavalt riigi õigusabi seadusele.
Riigi õigusabi on füüsilisele või juriidilisele isikule riigi kulul õigusteenuse osutamine riigi õigusabi seaduses sätestatud alustel ja korras.
Tõlgi abi kasutamine kuulub samuti kaitse õiguse printsiibi alla.
Õigus viibida asja arutamise juures
PS § 24 lõikes 2 sätestatud õigus olla oma kohtuasja arutamise juures on õigusriikliku kohtupidamise oluline garantii .
Õigus olla oma kohtuasja arutamise juures tähendab, et üksikisikut kui õigussubjekti tuleb võtta tõsiselt.
Õigus olla oma kohtuasja arutamise juures hõlmab ka õigust võtta kohtuistungist osa koos advokaadiga.
KHMS § 31 lõige 1 sätestab, et menetlusosaline võib halduskohtus asja ajada isiklikult või esindaja kaudu.
Esindusele kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse sätteid, arvestades halduskohtumenetluse seadustikuga sätestatud erisusi.
Keeld sundida ütluste andmisele enda ja oma lähedaste vastu
PS § 22 lõike 3 kohaselt, ei tohi kedagi sundida tunnistama iseenda või oma lähedaste vastu.
Norm keelab üheselt igasuguse, nii psüühilise kui ka füüsilise sunni tunnistuse andmiseks iseenda või oma lähedaste vastu.
PPVS § 30 lõige 4: Vahetut sundi ei ole lubatud kohaldada ütluste, arvamuste või seletuste saamiseks.
Põhimõte on, et inimväärikust tuleb austada, menetlus ei tohi tekitada inimeses teravat kõlbelist konflikti ja sundida teda valima iseenda ning oma lähedaste hoidmise ja kaitsmise ning sellega vastuollu mineva õigusliku kohustuse vahel.
Kes on lähedane isik, kas ka elukaaslane ? Vt KrMS § 71.
Erapooletuse, sõltumatuse ja kompetentsuse printsiip
Erapooletus tähendab seda, et kohus, prokuratuur ja politsei ei tohi olla isiklikult huvitatud õigusliku vaidluse resultaadist ja ei tohi tekkida kahtlusi nende erapooletuses.
Kohtumenetluse seadustes taandamise alused.
Erapooletus on õiglase kohtuotsuse vundament.
Kodanike veendumus kohtuniku erapooletuses tagab usalduse kohtumõistmise vastu.
Erapooletuse, sõltumatuse ja kompetentsuse printsiip
Sõltumatus tähendab seda, et õiguskaitseasutused peavad õiguslike küsimuste lahendamisel olema sõltumatud ning tegutsema kooskõlas seadusega.
Kohtute sõltumatus on sätestatud PS §-s 146.
Kohtuniku sõltumatus on tagatud nende nimetamise ja tagandamise korraga, kohtuniku puutumatusega ning sotsiaalsete garantiidega.
Oluline on ka kohtunike sõltumatus kohtusüsteemi siseselt.
Kohtu koosseis peab olema sõltumatu teistest kohtunikest, kohtunik ei ole seotud teiste kohtunike tehtud otsustega. ( Riigikohtu lahendid ???)
Kuulumine erakonda?
Erapooletuse, sõltumatuse ja kompetentsuse printsiip
Kompetentsuse nõue eeldab õiguskaitseasutustes teenistuses olevatelt isikutelt teatavat kvalifikatsiooni.
Nii näiteks saab kohtunikuks taotleda isik, kes omab magistrikraadi õigusteaduses.
Haridus - ja enesetäiendamise nõuded on ka teistel isikutel, kes kuuluvad õiguskaitsesüsteemi.
Süütuse presumptsiooni printsiip
PS §-s 22: Kedagi ei tohi käsitleda kuriteos süüdi olevana enne, kui tema kohta on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus ning keegi ei ole kriminaalmenetluses kohustatud oma süütust tõendama.
Süütuse presumptsiooni üldmõiste sisaldab endas järgmisi üksikõigusi ja põhimõtteid:

õigus süütuse eeldusele;

süü tõendamiskoormise asetamine riigile;

õigus vaikida;

õigus kahtluste tõlgendamisele süüdistatava kasuks.
Süütuse presumptsiooni printsiip
EIK on sedastanud, et kohtu liikmed ei või alustada oma kohustuste täitmist eelarvamusega, et süüdistatav on toime pannud teo, milles teda süüdistatakse.
Tõendamiskoormis lasub süüdistajal ning iga kahtlus selles peab minema süüdistatava kasuks.
On süüdistaja kohustus informeerida süüdistatavat tema vastu tõestatud süüdistustest, et viimane saaks vastavalt ette valmistada ja esitada enda kaitse ning on süüdistaja asi esitada tõendid, mis piisavad isiku süüdimõistmiseks.
Süütuse presumptsiooni printsiip
„Iga avaliku institutsiooni kohustus.“
„Eeluurimisese reputatsiooni hoidmine.“
„Väljaspool põhjendatud kahtlust.“
„Vältimatu vajalikkus sunnivahendite kasutamisel “ (nt ametist kõrvaldamine).
Õigus edasi kaevata
PS § 24 lõige 5.
Edasi kaebamise õigus tähendab, et õiguskaitseasutuste otsuste peale peab olema võimalus edasi kaevata, samas ei saa see õigus olla absoluutne ja piiramatu.
Edasikaebeõigus on üldise kohtuse pöördumise õiguse ja kaitseõiguse osa, mille eesmärk on tagada kohtulahendi kontroll, selleks et vältida eksimusi ja vigu kohtuotsuses.
Õigus edasi kaevata
Erinevad kohtuastmed.
Riigisisene ja rahvusvaheline tasand.
Kohtulahendi siduvalt lõplik iseloom.
Õigusrahu ja - kindlus .
EIK: Õigus vähemalt ühele edasikaebamisele.
Edasikaebe astmete erinev arv erinevate menetluste ja otsuste/määruste puhul.
Õigus kaitsele mitmekordse süüdistamise eest
PS § 23 lõige 3: Kedagi ei tohi teist korda kohtu alla anda ega karistada teo eest, milles teda vastavalt seadusele on mõistetud lõplikult süüdi või õigeks.
Põhimõte, et kedagi ei tohi teist korda kohtu alla anda ega karistada teo eest, milles ta vastavalt seadusele on mõistetud lõülikult süüdi või õigeks (ne bis in idem), on seotud õigusriikliku õigusemõistmise kahe olulise põhimõttega:

õiguskindluse põhimõttega

põhimõttega, et konfliktisituatsioonis on esmatähtis materiaalne õigus.
Õigus kaitsele mitmekordse süüdistamise eest
Ne bus ub idem põhimõte on kohtuotsuse seadusjõudu vääristav ja selle kaudu ka kohtuvõimu legiteeritav põhimõte.
Kohtuotsuse formaalne seadusjõud tähendab seda, et:

seadusjõustunud kohtuotsus ei ole sama kriminaalmenetluse raames enam vaidlustatav;

see kohtuotsus on täidetav (ja et seda peab täitma asuma);

loodud on eeldused kohtuotsuse materiaalseks seadusjõustamiseks.
Õigus kaitsele mitmekordse süüdistamise eest
Aga kui üks tegu vastab erinevatele karistuskoosseisudele ja haldusõiguse normidele?
„Kiiruskaamerad“
Riigikohus on märkinud, et olukorras, kus seadus tunnistab kinnipeetava teatud käitumise kuriteoks, ei ole vangla administratsioon õigustatud kohaldama kinnipeetavale vastavate kuriteokoosseisudega hõlmatud tegude eest distsiplinaarkaristusega, kuna see välistaks sama teo eest isiku hilisema karistamise kriminaalkorras ja tähendaks seega haldusorganite poolset sekkumist õigusemõistmisesse.
Kriminaalseaduse tagasiulatava jõu piiramine
PS § 23 lõige 1; Kedagi ei tohi süüdi mõista teo eest, kui seda tegu ei tunnista kuriteoks seadus, mis oli jõus teo toimepanemise ajal.
Sama paragrahvi teise lõike kohaselt ei tohi kellelegi mõista raskemat karistust kui see, mida võinuks talle mõista õigusrikkumise toimepanemise ajal.
Kui seadus sätestab pärast õiguserikkumise toimepanemist kergema karistuse, kohaldatakse kergemat karistust.
Kriminaalseaduse tagasiulatuva jõu piiramine
Nulla poena sine lege põhimõte välistab kõigepealt süüditunnistamise üksnes tavaõiguse või kohtunikuõiguse alusel ja eeldab, et kedagi saab süüteos süüdi tunnistada vaid parlamendi poolt vastuvõetud seaduse alusel (nullum crimen, nulla poena sine lege scripta).
Nimetatud põhimõtte esemeline kaitseala hõlmab eeskätt karistusõiguse eriosa norme, kuid sellle kõrval kahtlemata ka karistusõiguse üldosas sisalduvaid norme, mille alusel määratakse kindlaks teo karistatavus.
Kriminaalseaduse tagasiulatuva jõu piiramine
Analoogia kasutamise keeld karistusõiguses.
Lünga tuvastamisel ja seetõttu karistamise võimatusel, tuleb isik mõista õigeks.
Vastavalt KarS §-s 10 sätestatule on tegu toime pandud ajal, kui isik tegutses või oli õiguslikult kohustatud tegutsema.
Tagajärje saabumise aeg teo toimepanemise ajal kindlaksmääramisel ei arvestata.
Õigus õiglasele kohtulikule menetlusele
Õigus õiglasele kohtulikule menetlusele on demokraatlikus ühiskonnas üks olulisemaid õigusi, mis tagab ka teiste inimõiguste reaalse kaitse.
EIÕK-s on see õigus ja sellest tulenevad põhimõtted kirjas artiklis 6.
Igaühel on oma tsiviilõiguste ja –kohustuste või temale esitatud kriminaalsüüdistuse üle otsustamise korral õigus õiglasele ja avalikule asja arutamisele mõistliku aja jooksul sõltumatus ja erapooletus, seaduse alusel moodustatud õigusemõistmise volitusega institutsioonis.
Õigus õiglasele kohtulikule menetlusele
Õigus asja arutamisele mõistliku aja jooksul (HKMS § 2 lõige 2; TsMS § 2).
Õigus asja arutamisele sõltumatus ja erapooletus, seaduse alusel moodustatud õigusemõistmise volitusega institutsioonis (PS § 146-150).
Õigus asja avalikule arutamisele (PS § 24 lõige 3).
Õigus kohtuotsuse avalikule kuulutamisele (PS § 24 lõige 4).
Õigus õiglasele kohtulikule menetlusele
Õigus minimaalsetele tagatistele, mis kindlustavad õiglase kriminaalmenetluse:

süütuse presumptsioon ;
süüdistatava õigus saada arusaadavas keeles üksikasjalikku teavet tema vastu esitatud;
süüdistuse iseloomu ja põhjuste kohta;
õigust saada piisavalt aega ja võimalusi kaitseks ettevalmistamiseks;
õigust kaitsta end ise või kaitsja abi kasutades;
õigus küsitleda tunnistajaid;
õigus kasutada tõlgi abi.

Õigus õiglasele kohtulikule menetlusele
Õigus pöörduda kohtusse (PS § 15 lõige 1).
Õigus olla kohal asja arutamisel võistlevas protsessis (PS § 24 lõige 2).
Õigus poolte võrdusele (PS § 12).
Õigus ausale tõendite esitamisele (HKMS § 27 lõige 1 punkt 6, TsMS § 199 lõige 1 punkt 5).
Õigus ristküsitlusele (HKMS § 27 lõige 1 punkt 8, TsMS § 262).
Õigus põhistusega kohtuotsusele (HKMS § 157 lõige 1).

.DOC Laadi alla originaalfail 6 lk · .doc · 25 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 6 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2014-01-16 Kuupäev, millal dokument üles laeti

25 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

marit90 Õppematerjali autor

printsiibid

printsiibid legaalsuse ökonoomsuse kahju vältimise avalikkuse isikute seaduse ees võrdsuse poolte võrdsuse informeerituse kaitse õiguse

Sarnased õppematerjalid

pptx

Printsiibid

EV ÕIGUSKAITSESÜSTEEM PRINTSIIBID Jaanus Konsa TMK 2011 1. Legaalsuse printsiip PS § 3 lg 1 Moodustamine, ülesehitus, toimimine Kõrgeim printsiipide hierarhias 2. Ökonoomsuse printsiip Kulutuste ja tulemuste tasakaal Tegevuskulud ja menetlusosaliste kulud HMS-i ökonoomsuse põhimõte 3. Kahju vältimise printsiip PS § 25 õigusvastaselt tekitatud materiaalse ja moraalse kahju hüvitamine Eesmärk panna kahju saaja sellisesse olukorda, mis oli enne kahju tekkimist Mat. kahju füüs. ja jur isikud Mor. kahju ennekõike füüs. isikud Mor kahju kannatused, hingelised üleelamised Mor kahju ei pea alati rahas hüvitama kohtu poolt fakti tuvastamine 4. Avalikkuse printsiip PS § 24 kohtuistungid on avalikud Õigusemõistmise läbipaistvus, erapooletus, avalikkuse kontroll (demo põhimõte) Krim men avalikkuse põhi

Ev õiguskaitsesüsteem

doc

Euroopa liidu õigus

EVÕ 1) Legaalsuse printsiip - Eestis kehtib seega demokraatlikes õigusriikides tunnustatud põhimõte, et avaliku võimu teostamisel (nii seadusandliku, täidesaatva kui ka kohtuvõimu) tuleb järgida legaalsuse põhimõtet. Riigivõimu teostatakse üksnes põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel. (PS § 3) 2) Ökonoomsuse printsiip - Kulutuste ja tulemuste tasakaal, Kulutuste all tuleb silmas pidada nii otseseid kulusid kui ka vea hinda. 3) Kahju vältimise printsiip - PS § 25 õigusvastaselt tekitatud materiaalse ja moraalse kahju hüvitamine. Eesmärk- panna kahju saaja sellisesse olukorda, mis oli enne kahju tekkimist. 4) Avalikkuse printsiip - PS § 24- kohtuistungid on avalikud. Avalikkuse printsiip tähendab seda, et õiguskaitsesüsteemi tegevus peab toimuma võimalikult avalikult. Krim. men. Avalikkuse põhimõte alati ei kehti täielikult. Teatud juhtudel võib ka kohtuistungi kinniseks kuulutada. 5)

Euroopa liidu õigus

pdf

EV õiguskaitsesüsteem

Kolm põhimõtet- vabadus, õigus ja õiglus! Legaalsuse printsiip ehk seaduslikkuse printsiip Põhiseaduse § 3 lg 1 Riigivõimu teostatakse üksnes Põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel. Seega kehtib Eestis demokraatlikes õigusriikides tunnustatud põhimõte, et avaliku võimu teostamisel (nii seadusandliku, täidesaatva kui ka kohtuvõimu) tuleb järgida legaalsuse põhimõtet. Võimu teostamine peab olema legaalne nii õigusakti sisu kui ka võimu teostamise viisi ja vormi poolest. Ökonoomsuse printsiip Kulutuste ja tulemuste tasakaal. Kulutuste all tuleb silmas pidada nii otseseid kulusid kui ka vea hinda. Otsesed kulutused jagunevad kaheks: 1) õiguskaitsesüsteemi ametnike palgad, hoonete ehitamise ja ülalpidamise ning sisustuse kulutused; 2) menetlusosaliste kulutused õigusabile, ajakulud jne. Vea hinnana peetakse aga silmas ekslikest otsustest põhjustatud kahju. Kahju vältimise printsiip PS § 25 Õigusvastaselt tekitatud materiaalse ja moraalse kahj

Õigus

docx

Õiguskaitseasutuste süsteem

Õiguskaitseasutuste süsteem Professor Jaan Ginter Näituse 20-214 E-mail: [email protected] NB! Seminarist puududes: kirjutada vähemalt kolme A4 leheküljepikkune essee. Kevadel arvestus: essee – vastus kolmele küsimusele vähemalt üks A4. Kasutatavad materjalid:  Loengute materjalid  EV PS  Kohtute seadus  Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seadus  Prokuratuuriseadus  Jne Õiguskaitsesüsteemi ülesehituse ja tegutsemise printsiibid Õiguskaitsesüsteem- ühiskonnas eksisteeriv teatav süsteem, mis tagab õigusnormide järgimise. See on vajalik selleks, et õigus saaks täita oma regulatiivset funktsiooni. Sellesse süsteemi kuuluvad järgmised õiguskaitseasutused: kohtud, prokuratuur, advokatuur, notariaat, politsei, õiguskantsler, kohtuotsuste täitmise asutused. Õiguskaitseasutused võivad peale õiguskaitse funktsiooni täita ka teisi funktsioone.

Õigus

doc

EESTI VABARIIGI ÕIGUSKAITSESÜSTEEM

Õiguskaitse õppeaine hõlmab järgmist: - ilmaliku õiguse eraldumine kanoonilisest ehk kiriklikust õigusest 1. Sissejuhatus - ning ühiskonna areng feodaalkorrast rahvusriikide tekkele absoluutse monarhia 2. Õiguskaitsesüsteemi funktsioonid ning funktsioneerimise ja vormis. organisatsiooni printsiibid 3. Eesti Vabariigi kohtute organisatsioon ja justiitsministeerium Õigusnormide eesmärk oli korra tagamine ühiskonnas. 3.1.1. Linna- maa- ja halduskohtud 3.1.2. Ringkonnakohtud Eesti alale tuli rooma õigus kahe lainena: 3.1.3. Riigikohus - Rootsi Kuningriigi koosseisus olemise perioodil ja 3.1.4

Õigus

doc

EESTI VABARIIGI ÕIGUSKAITSESÜSTEEM

Majandusõigus

doc

Õiguskaitseasutuste süsteem

1. Õiguskaitsesüsteemi ülesehituse ja tegutsemise printsiibid. Õiguskaitsesüsteemi ülesehituse ja tegutsemise printsiipide arv ei ole täpselt määratletav. Käsitletavate printsiipide arv sõltub käsitluse detailsusest, samuti on võimalik mitmeid printsiipe vaadelda soovi korral kui iseseisvaid printsiipe või kui mõne teise printsiibi alaprintsiipi. Samuti ei ole võimalik anda mingit printsiipide hierarhiat nende tähtsuse järjekorras. Kui teatud situatsioonis

Õigus