Printsiibid (0)

EV ÕIGUSKAITSESÜSTEEM
PRINTSIIBID
Jaanus Konsa
TMK 2011
1. Legaalsuse printsiip
PS § 3 lg 1
Moodustamine, ülesehitus, toimimine
Kõrgeim printsiipide hierarhias
2. Ökonoomsuse printsiip
Kulutuste ja tulemuste tasakaal
Tegevuskulud ja menetlusosaliste kulud
HMS-i ökonoomsuse põhimõte
3. Kahju vältimise printsiip
PS § 25 ­ õigusvastaselt tekitatud materiaalse ja moraalse
kahju hüvitamine
Eesmärk ­ panna kahju saaja sellisesse olukorda, mis oli
enne kahju tekkimist
Mat. kahju ­ füüs. ja jur isikud
Mor. kahju ­ ennekõike füüs. isikud
Mor kahju ­ kannatused, hingelised üleelamised
Mor kahju ei pea alati rahas hüvitama ­ kohtu poolt fakti
tuvastamine
4. Avalikkuse printsiip
PS § 24 ­ kohtuistungid on avalikud
Õigusemõistmise läbipaistvus, erapooletus,
avalikkuse kontroll (demo põhimõte)
Krim men avalikkuse põhimõte alati ei kehti
täielikult
Teatud juhtudel võib ka kohtuistungi kinniseks
kuulutada
5. Isikute seaduse ees võrdsuse
printsiip
PS § 12
Sarnases olukorras olevatele inimestele tuleb tagada
võrdne seaduse kaitse
6. Poolte võrdsuse printsiip
Pooltel peavad olema võrdsed õigused õiguslikud
vaidluses
Kohus on sõltumatu
Pooltel on võrdne õigus esitada kohtu ees oma
väiteid ja tõendeid
Üldjuhul kohus ei kogu tõendeid, erand
uurimispõhimõte HKMS-s
7. Informeerituse printsiip
Asjaosaliste informeeritus käimasolevast
menetlusest (JTS)
Õigus teatada oma kinnipidamisest lähedastele
(ASkE)
Õigus saada mõistetaval viisil selgitusi oma õiguste
ja kohustuste kohta kinnipidamisel
Teada õigust vaidlustada kinnipidamine (ASkE)
8. Kaitse õiguse printsiip
Õigusest kaitsele räägitakse kõige sagedamini kriminaalmenetluse
kontekstis.
Põhiseaduse § 21 lõike 1 teine lause näeb ette kuriteos kahtlustatava
õiguse viivitamatult valida endale kaitsja ja kohtuda temaga.
Õigusabi põhimõtte kohaselt on igaühel õigus saada õigusabi ja olla
esindatud õigusabistaja (juristi/advokaadi) poolt.
Advokaadil on õigus tutvuda kõigi asjakohaste kaitseks vajalike
materjalidega,kohtuda vabalt ja segamatult kliendiga ning selline
suhtlemine on konfidentsiaalne
Õigus kaitsele tähendab ka õigust kaitsta ennast ise. Samas on teatud
juhtudel aga kaitsja osalemine kohustuslik, et vältida negatiivseid
tagajärgi.
Tasuta õigusabi tuleb tagada siis, kui esindaja on seadusega
kohustuslikus korras ette nähtud või menetlus või kohtuasi on
keeruline. Samuti on isikutel õigus taotleda riigi õigusabi vastavalt
riigi õigusabi seadusele (edaspidi RÕS).
Riigi õigusabi on füüsilisele või juriidilisele isikule riigi kulul
õigusteenuse osutamine riigi õigusabi seaduses sätestatud alustel ja
korras
Tõlgi abi kasutamine kuulub samuti kaitse õiguse printsiibi alla
9. Õigus viibida asja arutamise juures
Põhiseaduse § 24 lõikes 2 sätestatud õigus olla oma kohtuasja
arutamise juures on õigusriikliku kohtupidamise oluline garantii.
Õigus olla oma kohtuasja arutamise juures tähendab, et üksikisikut kui
õigussubjekti tuleb võtta tõsiselt.
Õigus olla oma kohtuasja arutamise juures hõlmab ka õigust võtta
kohtuistungist osa koos advokaadiga.
HKMS § 14 lg 5 sätestab, et protsessiosaline võib halduskohtus asja
ajada isiklikult või esindaja kaudu.
Esindusele kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse sätteid, arvestades
halduskohtumenetluse seadustikuga sätestatud erisusi.
10. Keeld sundida ütluste andmisele
enda ja oma lähedaste vastu
Põhiseaduse § 22 lõike 3 kohaselt, ei tohi kedagi sundida
tunnistama iseenda või oma lähedase vastu.
Norm keelab üheselt igasuguse, nii psüühilise kui ka füüsilise
sunni tunnistuse andmiseks iseenda või oma lähedase vastu.
Põhimõte on, et inimväärikust tuleb austada, menetlus ei tohi
tekitada inimeses teravat kõlbelist konflikti ja sundida teda
valima iseenda ning oma lähedaste hoidmise ja kaitsmise ning
sellega vastuollu mineva õigusliku kohustuse vahel.
Printsiibi rikkumisega ei ole tegemist siis, kui isik tunnistab
vabatahtlikult oma süüd talle menetleja poolt antud teatud
lubaduste tulemusena.
Oluliseks peetakse siinjuures vaid süü tunnistamise vabadust
sõltumata motiividest.
Printsiibi esemelise kaitseala piiritlemine eeldab kahtlemata ka
selle täpsustamist, keda lugeda lähedaseks.
Väga täpseid kriteeriume ei ole võimalik määrata ja suuresti on
tegemist õiguspoliitilisekokkuleppega
alanejal ja ülenejal sugulasel;
õel, poolõel, vennal, poolvennal või isikul, kes on või on olnud abielus
kahtlustatava või süüdistatava õe, poolõe, venna või poolvennaga;
võõras- või kasuvanemal, võõras- või kasulapsel;
lapsendajal ja lapsendatul;
abikaasal, püsivas kooselus oleval isikul ja tema vanemal, sealhulgas
pärast abielu või püsiva kooselu lõppemist.
Tunnistaja võib keelduda ütluste andmisest ka siis, kui ütlused võivad
kuriteo või väärteo toimepanemises süüstada teda ennast või eelnevalt
loetletud isikuid.
11. Erapooletuse, sõltumatuse ja
kompetentsuse printsiip
Erapooletus tähendab seda, et kohus, prokuratuur ja
politsei ei tohi olla isiklikult huvitatud õigusliku vaidluse
resultaadist ja ei tohi tekkida kahtlusi nende erapooletuses.
Selleks sätestatakse kohtumenetluse seadustes taandamise
alused.
Erapooletus on õiglase kohtuotsuse vundament.
Kodanike veendumus kohtuniku erapooletuses tagab
usalduse kohtumõistmise vastu.
Sõltumatus tähendab seda, et õiguskaitseasutused peavad õiguslike
küsimuste lahendamisel olema sõltumatud ning tegutsema kooskõlas
seadusega.
Kohtute sõltumatus on sätestatud PS §-s 146.
Kohtuniku sõltumatus on tagatud nende nimetamise ja tagandamise
korraga, kohtuniku puutumatusega ning sotsiaalsete garantiidega.
Oluline on ka kohtunike sõltumatus kohtusüsteemi siseselt.
Kohtu koosseis peab olema sõltumatu teistest kohtunikest, kohtunik ei
ole seotud teiste kohtunike tehtud otsustega.
Õiguskaitseasutused peavad olema sõltumatud mitte ainult
riigiasutustest, vaid ka erakondadest.
Nii on piiratud õiguskaitseasutustes teenistuses olevate
isikute erakondadesse kuulumist.
Kompetentsuse nõue eeldab õiguskaitseasutustes
teenistuses olevatelt isikutelt teatavat kvalifikatsiooni.
Nii näiteks saab kohtunikuks taotleda isik, kes on omab
magistrikraadi õigusteaduses.
12. Süütuse presumptsiooni printsiip
Nimetatud printsiip on sätestatud PS §-s 22, mille kohaselt: kedagi ei
tohi käsitleda kuriteos süüdi olevana enne, kui tema kohta on
jõustunud süüdimõistev kohtuotsus ning keegi ei ole
kriminaalmenetluses kohustatud oma süütust tõendama.
Süütuse presumptsiooni üldmõiste sisaldab endas järgmisi üksikõigusi
ja põhimõtteid:
õigus süütuse eeldusele;
süü tõendamiskoormise asetamine riigile;
õigus vaikida;
õigus kahtluste tõlgendamisele süüdistatava kasuks
EIK on sedastanud, et kohtu liikmed ei või alustada oma
kohustuste täitmist eelarvamusega, et süüdistatav on toime
pannud teo, milles teda süüdistatakse.
Tõendamiskoormis lasub süüdistajal ning iga kahtlus selles
peab minema süüdistatava kasuks.
On süüdistaja kohustus informeerida süüdistatavat tema
vastu tõstatatud süüdistusest, et viimane saaks vastavalt ette
valmistada ja esitada enda kaitse ning on süüdistaja asi
esitada tõendid, mis piisavad isiku süüdimõistmiseks
EIK on asunud seisukohale, et süütuse presumptsiooni
põhimõtet ei pea järgima üksnes kohus oma otsuseid tehes,
vaid et sellest peab lähtuma iga avalik institutsioon.
Kuriteos süüditunnistamine nõuab rangelt ja erapooletult
protseduuri ning niikaua, kuni see ei ole lõppenud, tuleb nii
isiku reputatsiooni kui ka õigusemõistmise erapooletuse
huvides hoiduda kellegi käsitamisest kuriteos süüdi olevana
ehk kurjategijana.
Süütuse presumptsiooni puhul rakendatakse inimõiguste
kaitseks üldjuhul ka rangemat tõendamisstandardit­
väljaspool põhjendatud kahtlust.
See tähendab, et kellegi kuriteos süüdiolek ning
kurjategijaks nimetamine peab olema tõendatud väljaspool
mõistlikku kahtlust, s.o jõustunud süüdimõistva
kohtuotsusega
Süütuse presumptsiooni tuleb eriti arvestada mitmesuguste
sunnivahendite kohaldamisel.
13. Õigus edasi kaevata
Edasi kaebamise õigus tähendab, et õiguskaitseasutuste
ostuste peale peab olema võimalus edasi kaevata, samas ei
saa see õigus olla absoluutne ja piiramatu.
Põhiseaduse § 24 lg 5 sätestab igaühe õiguse tema kohta
tehtud kohtuotsuse peale seadusega sätestatud korras edasi
kaevata kõrgemalseisvale kohtule.
Edasikaebeõigus on üldise kohtuse pöördumise õiguse ja
kaitseõiguse osa, mille eesmärk on tagada kohtulahendi
kontroll, selleks et vältida eksimusi ja vigu kohtuotsuses.
Edasikaebeõigus on EIÕK järelevalveorganite poolt
kujundatud seisukoha järgi ühekordne õigus.
See tähendab, et üldjuhul peab kriminaalasjades olema
tagatud õigus vähemalt ühele edasikaebele.
14. Õigus kaitsele mitmekordse
süüdistamise eest
Põhiseaduse § 23 lg 3 sätestab, et kedagi ei tohi teist korda kohtu alla
anda ega karistada teo eest, milles teda vastavalt seadusele on
mõistetud lõplikult süüdi või õigeks.
Põhimõte, et kedagi ei tohi teist korda kohtu alla anda ega karistada
teo eest, milles ta vastavalt seadusele on mõistetud lõplikult süüdi või
õigeks (ne bis in idem), on seotud õigusriikliku õigusemõistmise kahe
olulise põhimõttega:
1) õiguskindluse põhimõttega
2) põhimõttega, et konfliktisituatsioonis on esmatähtis materiaalne
õigus
Ne bis in idem põhimõte on kohtuotsuse seadusjõudu vääristav ja selle
kaudu ka kohtuvõimu legiteeriv põhimõte.
Kohtuotsuse formaalne seadusjõud tähendab seda, et:
1) seadusjõustunud kohtuotsus ei ole sama kriminaalmenetluse raames
enam vaidlustatav;
2) see kohtuotsus on täidetav (ja et seda peab täitma asuma);
3) loodud on eeldused kohtuotsuse materiaalseks seadusjõustamiseks
15. Kriminaalseaduse tagasiulatuva jõu
piiramine
·
Põhiseaduse § 23 lg 1 sätestab, et kedagi ei tohi süüdi
mõista teo eest, kui seda tegu ei tunnista kuriteoks seadus,
mis oli jõus teo toimepanemise asjal.
Sama paragrahvi teise lõike kohaselt ei tohi kellelegi mõista
raskemat karistust kui see, mida võinuks talle mõista
õigusrikkumise toimepanemise ajal.
Kui seadus sätestab pärast õiguserikkumise toimepanemist
kergema karistuse, kohaldatakse kergemat karistust.
Nulla poena sine lege põhimõte välistab kõigepealt
süüditunnistamise üksnes tavaõiguse või kohtunikuõiguse
alusel ja eeldab, et kedagi saab süüteos süüdi tunnistada
vaid parlamendi poolt vastuvõetud seaduse alusel (nullum
crimen, nulla poena sine lege scripta).
Nimetatud põhimõtte esemeline kaitseala hõlmab eeskätt
karistusõiguse eriosa norme, kuid selle kõrval kahtlemata ka
karistusõiguse üldosas sisalduvaid norme, mille alusel
määratakse kindlaks teo karistatavus
Nulla poena sine lege põhimõttest tulenev karistusseaduse tõlgendamise põhireegel keelab
analoogia kasutamise kõigi teo karistatavust määravate tunnuste puhul, samuti karistuse ja
muude karistusõiguslike mõjutusvahendite karmistamisel (nullum crimen sine lege stricta).
Seega juhtudel, kui kohus süüteoasja arutamise tulemina sedastab lünga karistusõiguses, peab
ta kohtualuse õigeks mõistma.
Nulla poena sine lege põhimõtte esemelise kaitseala
viimane ja ehk olulisim element on raskendava
karistusseaduse tagasiulatuva jõu keeld: uut raskendavat
karistusseaduse sätet ei kohaldata teo suhtes, mille
toimepanemise ajal raskendav säte veel ei kehtinud.
Vastavalt KarS §-s 10 sätestatule on tegu toime pandud ajal,
kui isik tegutses või oli õiguslikult kohustatud tegutsema.
Tagajärje saabumise aega teo toimepanemise aja
kindlaksmääramisel ei arvestat
Riigikohus on märkinud, et juhul kui uus kriminaalseadus muudab üheaegselt ühes osas
karistuse raskemaks (näeb ette võimaluse mõista raskem vabadusekaotuslik karistus), teises
osas aga seda kergendab (annab võimaluse surmanuhtluse asemel mõista eluaegne
vabaduskaotus), on uuel seadusel tagasiulatuv jõud üksnes niivõrd, kuivõrd ta kergendab
raskemat karistust
16. Õigus õiglasele kohtulikule menetlusele
·
Õigus õiglasele kohtulikule menetlusele on demokraatlikus
ühiskonnas üks olulisemaid õigusi, mis tagab ka teiste
inimõiguste reaalse kaitse.
EIÕK-s on see õigus ja sellest tulenevad põhimõtted kirjas
artiklis 6
Igaühel on oma tsiviilõiguste ja -kohustuste või temale esitatud
kriminaalsüüdistuse üle otsustamise korral õigus õiglasele ja
avalikule asja arutamisele mõistliku aja jooksul sõltumatus ja
erapooletus, seaduse alusel moodustatud õigusemõistmise
volitustega institutsioomis.
Kohtuotsus kuulutatakse avalikult, kuid ajakirjanikke ja üldsust võidakse
demokraatlikus ühiskonnas eemaldada kas kogu või osast protsessist
kõlbluse, avaliku korra või riigi julgeoleku huvide või kui seda nõuavad
alaealise huvid või osapoolte eraelu kaitse või erilistel asjaoludel, kus
avalikkus võib kahjustada õigusemõistmise huve, ulatuses, mis on kohtu
arvates vältimatult vajalik.
õigus asja arutamisele mõistliku aja jooksul (HKMS § 13 lg 1; TsMS
§ 2)
õigus asja arutamisele sõltumatus ja erapooletus, seaduse alusel
moodustatud õigusemõistmise volitusega institutsioonis (PS § 146-
150)
õigus asja avalikule arutamisele (PS § 24 lg 3)
õigus kohtuotsuse avalikule kuulutamisele (PS § 24 lg 4)
õigus minimaalsetele tagatistele, mis kindlustavad õiglase
kriminaalmenetluse
õigus pöörduda kohtusse (PS § 15 lg 1)
õigus olla kohal asja arutamisel võistlevas protsessis (PS § 24 lg 2)
õigus poolte võrdsusele (PS § 12)
õigus ausale tõendite esitamisele (HKMS § 15 lg 1, § 16 lg 2, TsMS
§ 199 lg 1 p 5)
õigus ristküsitlusele (HKMS § 16 lg 4, TsMS § 262)
õigus põhistusega kohtuotsusele (HKMS § 25)