Maakonnad Linnused Enam-vähem kindlaid 11.-12. sajandi linnuseid on Eestist teada umbes 50, neist umbes pooled rajatigi alles sel perioodil. Sarnaselt siinsetele aladele oli ka suurem osa Euroopa pisilinnustest puust. Kivilinnuseid suutsid püstitada vaid mõnevõrra jõukamad vasallid. Eesti linnuste ehituses ongi murrangupunktiks 11. sajandi 1.-2. veerand. Paljud linnused jäeti sellal maha või ehitati ümber. Paljudel juhtudel hüljati vana ja väiksem linnus ning rajati sellest mitte kuigi kaugele suurem ja võimsam. Selge on see, et Eesti muinasaja lõpu linnused olid väga erineva funktsiooniga. Osades linnustes on elatud ilmselt pidevalt, teised on olnud kasutusel vaid hädaohu korral (pelgupaiklinnused). Osa linnuseid on suuremad, osa väiksemad. Mõnede linnuste puhul on olnud ilmselt tegu piirkonna poliitilise keskustega (näiteks Otepää ja Viljandi), teised on
Meinhard, kes 1186. aastal kuulutati paavsti poolt liivlaste piiskopiks. Meinhardi tegevus oli rahumeelne – ta ei kutsunud endale abiks ristisõdijaid. See-eest abistasid Meinhardit mitmed tegusad vaimulikud, kellest aktiivseim oli Theoderich, hilisem Eestimaa piiskop. Meinhardi piiskopkonna keskuseks sai Üksküla, kuhu 1184. aastal hakati rajama ka Baltikumi esimest kivilinnust; 1180. aastate lõpus rajati ka Holmi linnus. Meinhard suutis ristida mõned liivlased, kuid paljud neist taganesid hiljem usust. Kuna Meinhard ei suutnud liivlasi laiemalt ristida ja usust taganejaid taas kiriku rüppe tuua, pöördus ta paavsti poole, kes lubas tal algatada ristisõja: aastal 1193 kuulutas Coelestinus III selle välja Ida-Euroopa paganate vastu. Meinhard suri aastal 1196, enne kui ristisõda jõudis alata. Enamik liivlasi oli aga endiselt ristimata.
Tema tööd kergendas Toreida liivlaste vanema Kaupo toetus. Vaatamata rahulikule tegevusele ei usaldanud liivlased sealseid misjonäre. Enamik nägi ristiusus ohtu oma vabadusele. Meinhardi olukord muutus järjest ohtlikumaks ja ta palus paavstilt abi. Viimane kuulutas Liivimaale ristisõja. Meinhard suri enne vägede kohale jõudmist. MEINHARDI TEGEVUS: Meinhard lubas, et kui liivlased ristiusu vastu võtavad, ehitab ta neile linnuse. Kui linnus valmis sai, taganesid ristitud liivlased usust. Samuti talitasid ka lätlased. Meinhard kavatses seejärel lahkuda Ojamaale. Liivlased hakkasid kartma oma julgeoleku pärast ja kutsusid ta tagasi, lubades usu siiski vastu võtta. Meinhard, saanud paavstilt kinnitust, et ristivägi ka saabub, tuligi tagasi Ükskülasse oma majja. Liivlased aga tõrkusid taas kristlust vastu võtmast. Meinhard määras kokkutulekupäeva, et rahvale nende lubadust meelde tuletada, kuid ka sellest ei peetud kinni
Albert sai õiguse värvata sõdijad. 1200 saabus Väina jõe suudmesse 23 laevaga 300-400 rüütlit. Alberti eestvedamisel hakati 1201 rajama Riiat (valmis Riia toomkirik, mis sai vallutamise tugipunktiks). 1202 asutas Albert Mõõgavendade ordu, rüütlid nii mungad kui sõdurid (200-300 liiget). 1236 löödi see Saumle lahingus leedulaste poolt laiali. 1206ndaks aastaks olid enamus liivlaste ning läti hõime ristitud. 15) Sündmused 1208-1215 1208 Esimene ristiretk Ugandisse, Otepää linnus põletati maha 1208-1210 vastastikused rüüsteretked, igale sakslaste retkedele vastasid eestlased samaga 1210 toimus järjekordne eestlaste vasturetk. Suur ühendusmalev piiras Võnnu linnust, millest oli saanud Mõõgavendade ordu tähtsamaid tugipunkte. Linnust rünnati 3 päeva ja kaitsjad poleks seda enam kaua hoida suutnud, kuid neljandal päeval lahkusid piirajad ootamatult. Eestlasteni oli jõudnud teade, et Riiast on suur vägi võnnulastele appi tulemas
Ümera lahing, Venelased Novgorodi ja Pihkva vürstide juhtimisel piirasid otepää linnust 1211. aastal Sakslased piirasid Viljandi linnust Toreida linnuse piiramine eestlaste poolt 1212. aastal Novgorodi vürst ründas Harjumaad. Toreida vaherahu eestlaste ja sakslaste vahel (3-ks aastaks) · II PERIOOD (1215 1220) 1215 Ristisõdijad alustasid enne rahulepingu lõppemist rüüsteretki Ridalasse Sakslaste rüüsteretk Sakalasse Lõhavere (Leole) linnusele. Eestlaste vanem Lembitu võeti kinni Kolme maleva manööver (eestlased ei saavutanud edu) Sakslaste rüüsteretk Ugandisse Eestlaste ja venelaste ühisväed ründasid Otepää linnust (saavutasid võidu) 1215. 21. sept. Madisepäeva lahing. Hukkus Lembitu. Surmavalt haavata sai sakslaste abiline Kaupo 1219 Taani kuningas Waldemar II maabus oma laevastikuga Tallinna (Lindanise) all
Liivlaste vastuhaku esialgseks ajendiks oli Autine latgalite tüli Võnnu mõõgavendadega, kes võtsid ära esimeste põldusid, niite ja meemetsi. Liivlasi karistati raskema kümnise pealepanemisega ning 2 aastat hiljem rajati liivlaste kontrollimiseks Turaida kivilinnuse. Ümera lahingu järel laienes sõda ka teistesse Eesti maakondadesse. 1210-1211 tegid riialased koos liivlaste, latgalite ja Pihkva väesalgaga sõjakäigu Soontaganasse (Põhja-Pärnu). Viljandi linnus alistus 1211. aastal, kuid Sakala maakonnas jätkusid rüüsteretked. Sõjakäik Turaidasse, milles osalesid nii maitsi kui ka meritsi kohale saabunud eestlased, lahing lõppes verise lüüasaamisega. Henriku kroonika järgi sakslased said saagiks umbes 300 laeva ja langes "Eestimaa pea." 1211. aastal Theoderich sai Eestimaa piiskopiks, luues niiviisi kirikupoliitilise eelduse Eesti alistamiseks. 1212. aastal sõjaretked juba ulatusid Järvamaale. Samal ajal Novgorodi
kujunesid Eesti asustuse põhikultuurid; hõimupiirkonnad: Põhja, Lääne ja LõunaEesti külades; kujunes uus kalmetüüp tarandkalme, põletusmatused Tacitus "Germaania" 98. a pKr "aestid" Keskmine rauaaeg (5. 8. sajand): esimene rahvasterändamise (alustasid hunnid ida poolt) aeg, see oli rahutu aeg täis sõdu, olude muutumist rahutuks näitab peiteleidude rohkus; hakati rajama linnuseid: mägilinnus (Otepääl), neemiklinnus (Rõuge), Kalevipoja rangi tüüpi linnus, ringvalllinnus (Saaremaal Valjala ja Varbola), hakksid kujunema kihelkonnad; uus kalmetüüp KaguEestis kääpad suhted naabritega: u 600. a oli kuningas Ingvari retk Eestisse ja 1030. a käis Eestit rüüstamas Jaroslav Tark, vallutas 1030 a Tartu ja pani sellele nimeks Jurjev, kuid juba 1060. a lõid sossolid (saarlased) ta sealt minema; eestlasi mainiti VanaVene (VanaVene kroonikad e letopissid) ja Skandinaavia allikates, Eesti naaberaladel hakkasid kujunema riigid (882
Muinaslinnuseid on 4 tüüpi: · Mägilinnused (nt Otepää) olid igast küljest looduslikult kaitstud. · Neemiklinnused (nt Rõuge) rajati mäeseljaku neemikuna lõppevale otsale. 4 · Kalevipoja-sängi tüüpi linnused (nt Alatskivi) ehitati voore kõrgemale keskosale, nii et kaugemalt vaadates meenutas linnus voodit. · Ringvall-linnuseid (nt Valjala Saaremaal) rajati neis kohtades, kus polnud looduslikke künkaid ja seega olid nad otsast lõpuni inimeste kätetöö. Ümber kogu linnuseõue püstitati kõrge kunstlik vall. Linnused paiknesid tavaliselt võimalikult lähedal külale, et rünnaku korral oleks kergem varjuda. Väiksemates linnustes võis mõni jõukam pere ka aastaringselt elada. Alates 6.sajandist sagenes Eesti aladel ehete, tööriistade ja relvade peitmine. Kui varasematest
Kõik kommentaarid