Lõhavere linnus (0)

Lõhavere linnus
Lõhavere linnust peetakse üheks käige põhjalikumalt uuritud linnuseks Eestis. See asub Viljanimaal, Olustvere ja Suure-Jaani vahel, praegusest Lõhavere asulast 2km eemal. See avastati 1880. aasta suvel õpetaja ja arheoloogi Jaan Jungi poolt. Ta teostas ka esimesed kaevamised. Samuti pidas Jaan jung linnust Lembitule kuuluvaks, seda kinnitasid ka hilisemad uuringud. Arvatakse, et ta Lembitu oli ka Lõhavere, toonase Leole , vanem. Lõhavere oli linnusena kasutusel 12.-13- saj, siis kannatas see ka kahel korral tulekahju käes. Esimest korda hävis linnus ilmselt 1211 . aastal, kui suur vallutajate vägi tuli Metsepole kaudu Sakalasse. Teine rünnak toimus 1215. aastal ja pärast piiramist linnus süüdati. Kolmandal korral hävis linnus lõplikult 1223 . aastal suure orduvastase ülestõusu käigus.  Lõhavere linnuse õuel oli palju väiksemaid hooneid ning üks suurem. Samuti oli ka seal kaks kaevu . Kasutusajal piiras linnuse õue kõrge liivavall, mille siseküljel oli 2,5 m kõrgune tugipostidega palksein. Liivavalli harjal olid tugevad palkkindlustused. Linnuse peavärav asus mäe kirdenurgas. Selle 1,5 m laiuse käigu varisemist takistasid paeplaatidest laotud tugimüürid. Linnuse piiramise puhul said kaitsjad vett linnuse õue kaguosas asunud 10 m sügavusest kaevust .
Allikad:
http://et.wikipedia.org/wiki/L%C3%B5havere_linnam%C3%A4g i
http://et.wikipedia.org/wiki/Lembitu
http://www.muuseum.viljandimaa.ee/?id=127&op=body