Tartu Jaani Kirik (4)

Eesti k� llaltki rikka arhitektuuri-p� randi hulgast moodustavad vahest k�ige hinnalisema osa keskaegsed ehitism�lestised. Viimaste seas omakorda kuulub eriline koht Tartu Jaani kirikule. Seda eelk�ige ehitusskulptuuri p�rast. Kirikut kaunistavad nii seest kui ka v�ljast arvukad ehisdetailid. K�ik need on valmistatud terrakotast , s. o p�letatud savist . Algselt on neid olnud �le tuhande ning ehkki aegade jooksul on suur osa h�vinud, on t�ninigi s�ilinud neid aukartust �rataval hulgal. Terrakota pole keskaegses kunstis p�ris tundmatu, kuid kogu Euroopa gootikas ei tea me �htki teist ehitist, mille selles tehnikas skulptuurid nii arvu, suuruse kui ka kunstilise taseme poolest suudaks ligil�hedaseltki konkureerida Tartu Jaani kirikuga . Just sellega �letab Tartu kirik oma lokaalse t�henduse ning on vaieldamatult arvestatav kogu �htumaa gootika mastaapides. Muide, juba 1558. aastal K�lnis ilmunud Tilemann Bredcnbachi raamat nimetab, kirjeldades reformatsioonis�ndmusi Tartus, �lima kunstiosavuse ja suurte kuludega ehitatud Ristija Johannese kirikul, kus muude kaunistuste hulgas olid lunastaja ja kaheteistk �mne apostli kujud. Ehkki kirikut on korduvalt purustatud ja rekonstrueeritud, on tema keskaegne �ldkuju s�ilinud. Tugeva l��netorniga kolmel��vilisele basilikaalsele pikihoonele liitub piklik pol�gonaalse l�pmikuga koor, mille p�hjak� ljel paikneb k��rkamber. Pikihoone l�unak�ljel oli nn L��beki kabel - meenutus ajast, mil Tartu hansalinnana vahendas ennek�ike L��beki ja Venemaa kaubandust. Kronoloogia � XIII saj l�pp � XIV saj � Tartu Jaani kiriku ehitamine koos L��beki kabeliga. � 1327 � Jaani kirikule m��rati esimene preester . � 1704 � Tartu pommitamine P� hjas �jas. � 1705�1707 � purustatud kiriku konserveerimine ja remont, p�hjaseina portaal m��riti kinni. � 1708 � Tartu purustamine Peeter I k�sul siit lahkuvate v� gede poolt. � ca 1718 � kiriku taas �lesehitamine ja �mberkujundamine. � 1775 � Tartu hiidtulekahjus kukub torn l��vide peale ja purustab v�lvid. � 1830. aastad � kiriku rekonstrueerimine , arhitekt G. F. W. Geist. Aknad tehti m�rksa madalamaks ja teravkaared asendati segmentkaarsete sillustega. Valgmiku aknad m��riti kinni. � 1899 � Jaani kiriku �mberehitus, arhitekt W. Bockslaff. Keskl��v saab talalae. � 25. august 1944 � kiriku h�ving N� ukogude v�gede pealetungi ajal. J� rele j�i vaid hoone m��ristik ja k�rvall��vide ning k��rkambri tellistest v�lvlaed. � 1952 � P�hjal��vi varing. Olev Prints avastab varem krohvi all varjul olnud terrakotaskulptuuride rikkuse. � 1954�1965 � vundamentide kaevamised ning m��ristiku ja ehitusdekoori uurimine , ajaloolane Olev Prints. � 1989 � suuremate restaureerimist��de algus, arhitekt Udo Tiirmaa. � 29. juuni 2005 � Tartu Jaani kiriku taasp�hitsemine.